Proua oli heas tujus ja järgnes härradele aia tuppa. Serveeriti kohvi, vana hinnaline hõbe, kiiskas jälle võõrale vastu ja liköör oli ehtne. Akendest avanes samasugune vaade. Väike villat süüdis, kui palju inimesi on all mere ääres, tulge ja vaadake. Proua läks ta kõrval. Seal on tõesti suur hulk inimesi, imestas ta, mis seal võiks toimuda. Ja ta ei lugenud välja hoiatust oma mehe vastuse, tooniste vahivad ära, Holmen globaati. Prouale tegi see nalja ja täna ääris, issand jumal, nad vahivad seal teie paati, härra Holmen, kroo Nad ootavad teid. Oh, seal mere ääres ootate Ida alles Vastuvõtt. Holmendro oleks naeratades ja pead raputades proua kõrvale. Ega tema vaatas aknast välja. Aga ta ei lausunud sõnagi inimeste kohta ja ei ühtegi sõna vastuvõtu kohta. Ta imetles taas vaadet jõgemise vahutades, voolas maastikult. Pöördus leitnandi poole ja väljendas oma peadpööritava soovi saada siin endale tükike maad. Leitnandile ei olnud selle vastu midagi, et proua kuulis natuke Seegel fossiilgusest aga ta oli selle rõhutamiseks ettevaatlik. Kas teie meelest on siin nii suurepärane, küsis proua. Oja oja, tegin väikese tiiru kose juurde, ütles Holmendro, ilus kask kasutav jalutuskäik. Minu haigus oleks otsekui taganenud. Te peate tulema siia elama, hüüatas proua, te peate tingimata siia maja ehitama ja asuma siia elama. Siis saate jälle terveks. Holmengro ütles, kui härra leitnant mulle krundi. Mõlemad vaatasid leitnandile otsa. Vaevumärgatav imestuse virve libises üle mehe araabia like näojoonte Traci pea rinnale ja mõtles. Leitnanti märkis muiates. Minu proua teeb teile erandi, härra Holmen on üldiselt väga selle vastu, et Seegel fossi küljest midagi eraldada. Nimelt metsast, see on teine asi, väitis proua. Okse, laulev ja mängiv naine ei olnud mingil juhul tühine saksa koduperenaine. Tal oli terve mõistus peas. Ta oli arukas, seisis kahe jalaga maa peal ja teie ise olete küll viimane, kes praegu ei kahetse teie isa, et omal ajal müüdi mõisa küljest talusid koos metsaga lisas proua. Ta keeras vindi üle. Ma ei kahetse neid. Müüke vastase leitnant. Vaikus. Proua sättis väikese villatsi juukseid ja rääkis temaga vaikselt. Ega ma metsa silmas ei pidanudki. Kolmengro vangutas üllatunult pead, see ei tulnud mulle pähegi, aga krunt mõnes kohas, kus te tahate, väike maatükk jõe ääres. See kõlannudki nii halvasti. Siin istus haige mees, kel mõttes mõistlik soov. Võib-olla toob see raha sisse, mis siin veel kaaluda, miks see proua k siin istub, mis ta tagasi ei lähe. Kas ta arvab, et mees müüb krunte, kuna on selleks sunnitud? Mul ei ole loomulikult midagi teie katse vastu püüda siin tervist tagasi saada, ütles leitnant. Kui te nii arvate. Pean ütlema, et see tuli mulle pähe, kui ma jõe kallast pidi alla tulin, ütles Holmengro. Okaspuude lõhn oli nii hea ja tuge ma sain kohe teise hingamise. See võiks olla katsetamist väärt, mõtlesin ma. Ja pealegi on ju ühele väikeselt hallilt mere laiult pärit mehele midagi meelitavat selles, kuidas Endale Seegel fossis maja lisas ta ja naeratas tagasihoidlikult. Leitnanti istus otsusekindla ilmega ja pani tähele sõnu ja väljendeid. Ta küsis, kas Mehhikos okasmetsi ja härra Holmenkroo vastas pikemalt mõtleva toon küll aga mitte seal, kus mina elan. Midagi enamat kokku ei lepitud. Kui härra Holmen krooli oma kohvi ära joonud, natuke veel istunud tõusis, ta jättis hüvasti ilusaimad tänusõnadega kõige eest. Tulge varsti jälle, ütles proua. Leitnant lasi oma hobuse saduldada, järgnes mööda teed. Tal oli mõttes väike ratsatuur teha. Siis juhtus midagi rahvasumm, mere ääres oli usutavasti kuningas tobias toodanud. Aga sellel silmapilgul, kui ta lõpuks tuli, hiilis alguses üks neist minema, seejärel veel mitu. Lõpuks valgusid kõik üle välja laiali, igaüks oma koju. See oli nii arusaamatu, kui selle üle mõelda, nii mõttetu, kogu ootamiseks kulutatud aeg oli raisku läinud. Kuidas see võis juhtuda? Head vabadikud ja rentnikud ei olnud arvestanud, et leitnant tuleb kaasa, et leitnant ise tuleb kaasa, aga sealt ta tuli hobuse seljas nagu tavaliselt, samal ajal, kui kuningas tobias tuli jala ja pealegi oli kasukas eelnevalt ära saadetud. Sellel ajal oli leitnant villats Holmsem mees, kellele mingil juhul keegi vastu ei hakanud. Keegi seisnud tal keset teed ees tegemata väljagi, kui see sündinud härrasmees tuli. Seal üleval jõe teisel kaldal võiksin end ette kujutada, ütles Holmendrooja näitas sinnapoole. Mida te silmas peate, krunti? Noh, sellisel juhul leidub kindlasti lahendus. Ma tänan teid, see on katsetamist väärt. Ja mis hinda puutub, siis jätan selle täielikult teie otsustada. Nad läksid natuke maad veel kuus. Siis pidi Holmeng roo ära mere äärde pöörama. Ta võttis mütsi peast ja tänas südamest ilusa päeva eest. Härrasmehed läksid lahku. Aga kui leitnant edasi ratsutas, mõtles ta. Kas see oligi kõik, kas oligi kogu muinasjutt? Haige mees, kes tahab krunti, maja, võib-olla suvemaja ehitamiseks, ükskõik mis sellest ka ei tule. Kuid ta oli tavaline tagasihoidlik mees, temast ei jäänud küll eemaletõukavad muljet, tema maneerid söögilauas olid silmatorkavalt kenad. Leitnandile oli igatahes õigus. Tüdruk marsiiljel ei olnud vähimatki vaeva vabandust arsti järele. Lihtsalt teised olid suurendanud tüdruku sobimatust kasulikuks ja pannud ta voodisse. Järgmisel päeval oli ta jälle jalul, koristas mõisahärra tuba, pesi nõusid, pani küünlaid kogu maja, kroonlühter üttesse ja küünlajalgadesse. Klopi vaipu, vaatas ahjude järele. Marsile käis põhjapoolses korteris kõik nurgad läbi ja õhtul läks ta tõesõna jälle mõisahärra trepist üles. Leitnant pikutab sohval, kes suitsetab Marsile, teeb kniksu. Seda endale muidugi härra õpetanud ja see oli kena. Ja sellepärast vastav leitnant sõbraliku noogutusega. Marsiili teab ise, mida teha tuleb. Ta läheb härra juurde, jääb seisma. Kas see on kena? Noor tütarlaps on noor tütarlaps, ta puudutab midagi ja teeb selle ilusaks ja pehmeks. Ta vaatab kedagi ja ta ei vaata asjatult, tema pilgul on mõju. Alati on noore tütarlapse pilgul mõju. Marssilje võtab laualt raamatu, tema käed olid säärased, mis painduvad veidi tahapoole. Aga need olid suured ja pesupesemisest tursunud. Käe selgadel ei olnud veresooni näha. Aga võib-olla sa tunned end täna õhtul liiga halvasti, et lugeda, ütleb leitnanti ja tõuseb tema ees püsti. Mis te nüüd, vastab marssilja ja temas on tubli annus julgust. Ta otsib endale koha erilise kahe küünlaga lambi all ja istub sinna. Siis hakkab ta lugema. Ta õhetab esialgu veidi häbelik, kuid vähehaaval läheb lugemine aina ladusamalt. Raskete sõnade puhul kortsutab ta kulmu ja pinges. Kui aga mõni pikem lõik on hea ja kergesti loetav, selgineb ta nägu jälle ja muutub rahulikuks. Mõisahärra on tagasi pikali heitnud. Sealjuures kujutab ta võib-olla ette, et on tõeline paša. Ta lebab niimoodi, et saab jälgida tüdruku vahelduvat näoilmet ja see paistab teda rahuldavat. Kui marssilja kulmu kortsutab, võib ta aeg-ajalt ühes temaga samuti kulmu kortsutada. Seda väikest lugemistundi. Igal teisel õhtul ei ole ta mingil juhul selleks korraldanud, et marssiliat lugema õpetada. Ta ei paranda teda mitte kordagi. Küllap peab seda asjatuks. Aga ta ärkab hästi, et tüdruk loeb raamatut üha paremini. Nii et võib-olla harjutab vahepeal omal käel. Leitnant on lugemistunni sisse seadnud ainuüksi oma lõbuks. Missugune pasha, missugune egoist. Ta on juba tublisti üle selle, hea, et võiks loota naiselikult armastusväärsusele tema enda isikupärast. Aga kui ta ei leia seda üldiselt ka kodust ja ta ei saa ka päriselt selleta läbi siis ostab ta seda igal teisel õhtul oma tüdruku, oma teenija käest. Nii peabki olema. Inimene aitab ennast, kuidas saab? Brauserite komme sarnaneb muuseas teiste kaklast omaga loeb marsiili Roodatuse tõlkest. Teataval määral on erandiks vastsündinud lapsed ja surnud. Nimelt kui laps sünnib, panevad sel puhul kokku kogunenud sugulased kirja kõik õnnetused, mis inimlast ähvardavad saavad tema kurva saatuse ülemist teda paratamatult elus ootab. Seevastu kui keegi sureb, avaldavad nad teda mulda sängitades rõõmu ja tunnevad head meelt selle üle, et ta nüüd õnnelik, vabanedes nõnda mitmesugustest elu vintsutustest. Marsile loeb usinasti, leitnant tunneb end hästi. Aeg-ajalt heidab, ta pilgutab. Vastasseinas ripub suur peegel. Võib-olla otsivad ta silmad seda võimalik, et ta tahab näha tüdruku kukalt, võib-olla see rahuldab pashat. Või on see ehk midagi muud. Kas tal on mõttesse tulnud, et kogu olukord selle lugeva tüdruku ja Heroodutusega koomiline ja teed tema enda naeruväärseks? Mitte mingil juhul mille tema on välja mõelnud, ei ole naeruväärne. Niisugune asi ei tulnud teile pähegi. Tal on hea olla. Ta silmad vilavad siia ja sinna ja ta pilgutab neile rahulikult ja sõbralikult. Sellesse tuppa on ta kogunud palju pisiasju, millest väike villats on juba välja kasvanud. Seal on esimene paar tema tibatillukesi rohelisessafjani nahast kingi. Riidest mehike, kõristid, kuulid, poolid, männikäbid, papist tähestik on leidnud koha seinal, justnagu oleks kallis maal kõik see silmade ees ja noor tütrele raamatut ette lugemas. Siis võib tõepoolest tema eas mees rahule jääda. Või kuidas? Paša tõuseb püsti ja marssilje paneb raamatu kinni. Leitnandile meeldiv vaheldus. Marsiilija paneb raamatut tagasi oma kohale ja otsib välja lauamängu, täpsemalt kabe laua koos nuppudega. Kas midagi villats Holmseni sugusele mehele? Siis hakkavad mängima. Kuid nüüd muutub tüdruk Marsile veel häbelikumaks. Leitnant on nii kohutavalt kogenud. Ta teeb oma käike eriliselt mõtlemata. Ja kui ta tüdruku käiku ootab, silmitseb ta teda mõnikord õhtuti, kui nad on mängimise lõpetanud. Tüdruk võis pilgu tõsta, kohtata mehe pilku. Oli see siis nüüd midagi? Villats Halmseni sugusele mehele. Nad mängivad mõne partii nädalasel tüdrukul võita. Kui naljakas, tühine peab olema tema kujuteldav elu, selle tegevuse. Kui sa teed selle käigu, siis võidan mina, ütleb ta. Tüdruk võpatas, tahab viga parandada, nende käed lähevad sassi, nende hingeõhk seguneb. Nad mängivad partii lõpuni, kuid leitnant on vist veidi Hulda. Oigab paar nuppu, kukuvad tema ette põrandale ja marsiilie kummardav neid üles võtma. Nüüd nüüd oleks laud võinud ümber minna. Tema nägu oli nii uskumatult araabia lik. Aitab nüüd aitab. Ütleb meese, tõuseb püsti. Tüdruk koristab mängu ja paneb selle oma kohale. Ta läheb ukse juurde ja teeb kniksu. Jah, ütleb leida. Ja kui Taaverdana homme tuleb, siis ütlen talle, mida tal teha tuleb. Võta ta siia kaasa ja näita talle ette ja õpetada välja. See oli viimane õhtu marssiliaga. Aga tüdrukud olid köögis sageli 11 lõbustanud nende leitnandi toas peetavate lugemistundide kulul. Mida paganat nad seal toas teevad, küsib viltim. Kas see pole neist midagi erakordset? Oo, Virtinas endas on praegu nii palju erakordsust ja kui ta midagi julgelt ütleb, tõmbub ta suu kõverasse, kuna naer tükib vägisi peale. Ta on Lääne Norrast üle 20 ja ta nimi on neiu Kristiines Saldesse. Kuid jumal kaitsku näitsikuid, kui leitnant ühel päeval tema julgeid ütlemisi kuuleks. Mis sa arvad, et nad lihtsalt vahivad teineteisele otsa, küsib ta marssil ja ütleb, et ta loeb ühest raamatust ette, vastab üks toatüdruk, loeb. Nii ta ise ütleb. Virtina suu tõmbub kõverasse ja ta nähtavad Jonad loevad, veerivad ja panevad sõnu. Kub haa, kõik tüdrukud naerust kõveras ning hoiavad kätt suu ees. Suveõhtul, kui päike paistab, läheb leitnant jälle välja. Kõnnib ja uitab, kõnnib ja vaatab. Kuna ta on äärmiselt korraarmastaja. Mees tõstatab pilgu üles oma akendele ja tõstab pilguga oma proua akendele. Need on lahti, toast kostab vaikseid hääli, proua ajab kellegagi juttu. Kuna ta on äärmiselt korraarmastaja mees, võiks proua veidi vaiksemalt arstiga juttu ajada. Aga tüdruk on juba jälle jalul, ütleb proua ja arst vastab juba jalul. Siis ma natuke liialdasin selle ohuga, proua, et võiksin täna jälle tagasi tulla. Leitnandi jalutab aias, seal on purskkaev, mille tema isa oli rajanud. Vesi tõuseb üles nagu lookas mõõgad, eramis kylgendab päikese käes. Ta pilk rändab üle suure aia üle põldude ülle merre. Lautris seisab võõras paat koos meeskonnaga sellega muidugi toodi arst kohale. Raske ja rahulikuna hiilgab fjord. See on nii vaikne nagu enne äikest. Taamal mägede kohal lasub tume pilv, violetne laia kuldse servaga. Paistab nagu tahaks pilv oma kuldse voodri väljapoole keerata. Leitnant läheb aiamüüri äärde, kuulev selja taga samme, kui te pööra ringi. Kuna ta on äärmiselt korraarmastaja inimene, lukustab ta aiavärava ja võtab võtmeid. Hei, hüüab keegi tema selja taga. Ärge pange lukku, härra leitnant, üks hetk. Villats halduseni sugusele mehele hüüta, Hei. Leitnant pöörab aeglaselt ringi. Vabandust, härra leitnant, ma käisin patsienti tüdrukutele vaatamas, ütleb arst. Kui leitnant ainult vaatab teda, võtab arst ka kübara peast ja teretab. Tüdrukul läheb peagi üle, ütleb ta. Jah. Ta on juba üleval tanterve vastav leitnant. Natakseerivat teineteist leidnud, hakkab muigama. Vabandust, ütleb arst. Kas te laseksite mu välja? Kui leitnant ei tee kuulmagi, et väravat avada? Küsib arst pooleldi nalja pärast. Pooleldi hirmuga pean ma üle müüri ronima. Kui seda ainult täiesti paslik, on vastav leitnant paslik. Sest kui ei ole, siis viskan teid üle. Leitnant olid taltsutamatu, ta hoidis suurte värava võtit õige kõvasti peos, nii et sõrmenukid olid valged. Arst libistas pilgu mööda müüri üles ja alla tagasi, heitis viimase nõutu pilgu leitnandile ja tegi paar kiiret hüpet. Oli nii vaikne õhtu. Ilm oli üle müüri ronimiseks. Suurepärane. Kui leitnant on veidi rahunenud ja majja läheb, ootab proua teda uksel. Tema, proua aadel, haid seisab uksel. Leitnant, teil ei ole selle vastu midagi, et ta seal seisab, ta teretab. Olge lahked. Siin võib proua näha, mees, kes oli noogutanud tüdruk marsiilile viimast korda. Ta nägi sõbralikult üleolev välja. Ent proua mõistis seda valesti, ütles ma ootasin teid, aga teie olite seljas, tee jalutama, tasite väljas. Leitnant vastas, teil ei ole kombeks mind õhtuti oodata, see on nii võõrastav. Kas te tõesti ootasite mind nii hilisel tunnil? Palun, kas te ei soovi sisse astuda? Ootasin teid, et küsida, mis Kergatsis doktor, te siia olete muretsenud. Doktorima ei tunne teda. Ta on piirkonna arst. Ta on 10 aastat olnud teie arst. 10 aastat, aga enam ei ole. Miks siis mina ei tunne teda, kuid tei. Ameti tunnete uuleriis võib-olla tema enda kohta ei ole suurt midagi öelda, aga tema õel šarlot Helenal, kes abiellus Ungaris magnaat Roodwaniga oli ebatavaline saatus. Kas ta pole isegi teile temast kõnelnud? Teie ainult räägite. Mina räägin ainult seda, mida ma tean. See tühine ja enesekindel isik, kel puuduvad igasugused teadmised, ei ole mulle rohkem huvi pakkunud. Ja teie villats ainult räägite. Oleksin tahtnud teilt midagi paluda, aga kui ma nüüd järele mõtlen? Mis on proua ahadel failiga lahti, ta on nii ärritunud. Ta võttis äkki oma mehel ümbert kinni, ütles oh, miks te olete niisugune, ma palun teilt andeks. Oma suurimaks imestuseks ei vastanud ta enam oma naise õrnusele, ta seisis seal nagu postia, pööras pea ära. Siis lasi proua lahti. Tuikus kõrvale, leidis tooli. Ta ei saanud midagi aru, ei saanud sellest aru, et oli teinud korvamatut kahju nende suhtele. Et leitnandi kannatus oli katkenud ja tema kõigutamatu tahe oli asemele tulnud. Aadel, haid tundis vaid alandust. Miks te minu juurde tulite, kesista? Et kuulda, mida teil öelda, vastasleitnant ainuüksi sellepärast? Oh aeg, nüüd oli leitnant peale jäänud ja ta kasutas võimalust, tema naine tundis selle ära ja vastas. Mul ei ole rohkem midagi öelda. Kas tahate teada, mis mul öelda on, küsis proua ja tõusis järsku sellele arstile. Ma tahtsin teilt paluda, et te ütleksite sellele talumatsile, et ma ei vaja teda enam kunagi. Võtke see teadmiseks. Rühmas leitnant, aga see oli ju sellest? Ma ei saa, ütles tema mees talumatu üleolekuga. Ma ei oska endale ette kujutada meeldivamat ülesannet. Kuid me hääletoonist ärritudes, nähvas naine. Te ei tee seda, muidugi ei tee seda mingil juhul. Te ütlete seda? Meeltesegaduses? Ma tunnen teid, jätkab proua ärritunult ratsutajate meelsamini, ainult sammu te ei julge, ei ole iseendas kindel, see on teie omapära. Aga teie soovite ja hea tööd. Kui naine üksusel oli leitnandile veel õelat enesevalitsust, et öelda te võtsite paari päeva eest lõunalauas jutuks, et teeksite hea meelega jälle väikese sõidu oma lapsepõlve koju? Minu poolt ei ole mingeid takistusi, igal juhul raha on olemas praegu nagu varemgi. Vaikus hästi. Ma tänan. Mehe ettepanek ajas proua üpris segadusse, nii et ta läks, selg kühmus pikkade kiirustavate sammudega toast välja, et jõuda üksindusse enne kui nuuksed valla pääsevad. Aga leitnant pani sõrmuse paremasse kätte tagasi.