Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav armeenlane Räägime teie valitud alguses muusikast, miks just see ja mille poolest ta teile tähtis on? Mina tegelen heliloominguga ja siis saan selles väga palju inspiratsiooni. Muusika on nagu hinge hapnik. Selle loo pealkiri on Taimuid lav aega. Armastusega, seal on selline mitmekülgne lugu, mis ma kirjutasin 2014 umbes kaks aastat tagasi ja seal on meloodiad ja improvisatsiooni ja siis ma arvan, lihtsalt ta sobiks. Ta on mitmekülgne lugu. Ja no tõepoolest, Andraanike check, te olete helilooja, olete improvisaator, olete pianist, aga selle kõigeni me veel jõuame, et kuna te olete armeenlane ja meil on selline sari, nagu ta on, siis ma eelkõige küsinud, et kust te sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg üldse. Mina sündisin Armeenias. Jerevanis Armeenia pealinnas ja, ja me elasime vanaema juures ja see oli südalinn, suur korter ja meil oli palju inimesi, seitsmekesi elasime ja ta asus täpselt konservatooriumi vastas, läheduses oli ooperiteater või ühesõnaga, seal ümbruses oli kultuurielu ja muusikast oli muusika ja, ja, ja, ja mul on väga head mälestused. Ja kõik oli kõrval ja kõik oli kesklinnas. Nii et lihtsalt ei saanud mitte hakata muusikat õppima, aga teie lapsepõlvekodu seitsmekesi, kes need seitse siis olid, teie ise ema isa varal sündis vend. Ja siis vanaema, tädi ja onu ja kõik koos kõik koos ja, ja oli suur sõbralik pere ja perel olid kindlasti omad traditsioonid ja rituaalid ja kuidas teie igapäevane elu välja nägi seitsmekesi? Siis, kui ma olin väga väike, enne kooli? Vanemad töötasid, kõik töötasid rohkem, olin vanaemaga, siis magasin ühes toas vanaemaga, siis eriti kui vend sündis rohkem vanaema tädi tegelesid minuga selle pärast vanemad töötasid, aga meil oli väga palju huvitavaid sündmusi. Suvel tavaliselt. Me käisime puhkamas, noh, rohkem see oli Armeenias igasugused kuurortlinnades ja no näiteks väga head kohad olid ka suur selline tuntud kuurort ja siis Tilygjaan, kus asub heliloojate liidu, selline nagu suur pansionaat jagu hotellid ja seal on kusjuures puhanud väga kuulsad inimesed. Šostakovitši, arrobadjanjaan, Benjamin Britteni ja väga palju. Nii et selline värvikas värvikas oli see teie lapsepõlveaega ka, kui meenutate veel mõnda kodust sellist pererituaali. Noh, kõigepealt need olid kõik sünnipäevad, kusjuures minu ja venna sünnipäeva nad on suvel augustikuus ja siis me alati olime, aga siin ma mitte kunagi ei saanud oma sõpru kutsuda. Ja siis mäletan kaks korda me tegime seda sügisel siis kui ma õppisin koolis, septembris või novembris, spetsiaalseid sünnipäev, ma saaksin oma sõpru kutsuda oma sünnipäeval alata ja siiamaani on niimoodi erinevates kohtades. Ma olen Aastavahetus kindlasti ma mäletan, kui ma olin väike, ma arvan, kuni 10 11 vaid lihtsalt me läksime magama ja ongi kõik ja siis hommikul kusagil ilmus kingitus jõuluvana kingitus. Aga ma arvan siis, kui ma olen 11, võib-olla 12 ja siis vend oli 10 ja siis juba meie lubada tee koos niimoodi tähistada, nii nagu kell 12 ja siis ja tähistasime ja siis aastavahetus ja peale seda kogu aeg niimoodi. Ja ma mäletan, et aastavahetusalad, tiime tähistasime kodus, vot selline traditsioon oli. Ja Ma mäletan, need olid ka tähtpäevaga kurvad, et minu vanaisa surmapäev alati. Me käisime kalmistul ja sel päeval niimodi tähistasime, meenutasime siis mäletan vanaema venna surmapäev, vot sellised päevad olid ka. Ja jooksvalt ka, et mingisugused huvitavad sündmused, mis tekkisid kellelgi pulm võis suur kontsert või midagi sellist. Meenutame, et elasite siis teiste hulgas ka ema, vanaema ja tädiga kõik ühes korteris, no kas nad kõik kolmekesi korraga teinekord askeldasid köögis, valmistasid toitu või oli keegi perenaine number üks ja teised teda abistasid, vaata kuidas niisugune köögipool, Armeenia köök on ju väga kuulus. Kuidas see välja nägi? Ma arvan, et vaheldusime, nad olid vanaema ja siis minu ema ja tädi, nad olid väga lähedased, alati on olnud ja siis ema on kõige noorem. Ta on 15 aastat noorem kui tädi. Ja alati eriti nad niimoodi koos nendel oli selline nagu huvitav koostöö ja siis ei olnud selline, et üks on nagu tähtsam, teine nagu mitte ja niimoodi onu, kuna ta on, meesterahvas ikkagi oli natukene omaette ja aga vanaema ja tädi, nad olid ka väga lähedased, siis kui me pärast kolisime. No ma elasin seal, elasime kusagil 13 14 aastat ja siis pärast kolisime ära, siis nad ikka olid väga lähedased ja praktiliselt iga päev suhtlesid. Kas on mõni lemmikroog Armeenia köögist lapsepõlvest meelde jäänud? Jah? Küll, et neid on palju, aga tegelikult mul oli üks väga lemming ja siiamaani on, ta on minu lemmik, selle nimi on spas ja spas, seal on palju komponendi üsna palju, mis Eestis üldse ei ole või saab hankida ka mitte Coheni. Noh, näiteks saan selline vedelik, aga ta ei ole supp ikkagi. Põhikomponent on maitsestamata jogurt, aga Armeeniasse ei ole jogurt son, Madun no umbes sama see hapukoor. Ja siis sibul ja nisutöödeldud kruus, mis Eestis tegelikult ei ole. No siis me asendame mõnikord nagu nisutank, mis sobib, või siis tuleb Armeeniast või kusagil Itaalias suhteliselt tellida nagu nisu, Krummis töödeldud ja siis on valmis selleks et sibul ja siis noh, rohelust, petersell, Kinsa või midagi sellist ka, vot kõik seda pannakse kokku eelakse ja tuleb selline väga maitsev. No ma ei tea tegelikult vedeligaga Armeenias, see ei ole supp, ta on supi moodi, aga ta on lihtsalt spas. Ja olete seda nüüd ka söönud veel? Jah, ma olen siin teinud ja inimestele väga meeldib, olete ise teinud, olen teinud ja no väga tubli need siis nii mitmekülgselt andekas inimene. Keedetud te koote ja küpsetate ja komponeerite, olete pianist ka? No aga muusikaõpingud ühel hetkel algasid, läksite muusikakooli? Ja siis, kui ma olin kuueaastane, noh see oli tegelikult vanemate otsus, mina, mitte midagi ei otsustanud, et nemad otsustasid, et minna muusikakooli üsna tavaline, sellised uhked ja siis kuna isa mul ka muusik on. No vot niimoodi otsustasid, et tuleb minna ja muusikakooli, mida kõike te siis õppisite algusest peale algusest. No nii nagu ikka klaverit õppisin ja kõik need teised muusikaained solfeid jooma mäletan, solfedžo oli väga põhiline noh, muusikaajalugu ja pärast need tulid aina juurde. Harmoonia ja need teised. Läksid Andraanik küll vanemate soovil, aga ilmselt siis kuskil tekkis see murranguline hetk, kus te ise tundsite ka, et ilma muusikat enam ei saa. Jah. Võib-olla ma tundsin seda siis, kui ma tundsin, et nüüd juba hakkab tulema, et see, mis mul on peas, ma oskan seda juba teostada reaalsuses otsis enne seda, ma ei teadnud kuigi siiamaani ma arvan, et ma saan midagi muud ka teha ja siis ma olen teinud. Muusika on küll tähtis, aga see ei ole nagu 100 protsenti nagu minu elu osa, ma korraldan üritusi rohkem ikkagi seotud kultuuriga, et lihtsalt see juhtus niimoodi, et paar korda oli vaja niimodi abistada, korraldada ja siis niimoodi ma õppisin seda teha. No te olete ka Eesti Armeenia rahvusühingu komitas asutaja ja juhatuse esimees ka praegu jah. Ja komitas ja siis see on teine ja siis esimene son impro bar barela sellise romantilise nimega, mida need kaks endast kujutavad, siis need on sellised organisatsioonid korraldavad kultuuriüritusi ja siis organiseerivad vahe on selline impro on rahvusvaheline, et seal ei ole konkreetselt nagu eesti Armeeniaga seotud, aga Eesti, Armeenia puhtalt tegeleb rohkem selliste projektiga, mis on Armeenia ja Eestiga seotud. Vot niimoodi nagu eraldatud. Aga jah, põhiküsimus kõlab nii, et kuidas sattusite Eestisse? Kuidas ma sattusin, see oli nii. 90.-te esimesel poolel Armeenias oli sügav majandus ja energeetiline kriis ja niivõrd sügav, et vahepeal enam ei olnud võimalik lihtsalt harjutada, sellepärast Armeenias talvel on külm. Mõnikord on väga külm ja siis, kui korteris on null kraadi või näiteks pluss 200, tähenda seda lihtsalt ei ole võimalik harjutada. Konservatoorium mäletan kaks-kolm aastat järjes, lihtsalt talvel oli kinni, sellepärast ei ole võimalik kütta ja ongi kõik. Ja alguses kõige raskematel aastatel ma olin veel seal, aga siis pärast selgus, et see ei ole lähiajal üldse perspektiivi, et olukord ei muud. Ma alati leidsin võimalused, kus kohal saab harjutada, näiteks ma mäletan tol ajal minu isa oli muusikakooli direktor ja seal on üks väike koht, oli, kus oli soe ja seal ma harjutasin. Ja paralleelsed olid sellised välismaal pakkumised, et lihtsalt nagu tudengite vahetus selles formaadis ja siis pooleks aastaks või aastaks. Üks nendest alguses oli Prantsusmaa tegelikult esialgu pidin Prantsusmaale minema, aga see võttis aega, asi venis, ei olnud veel selge ja siis paralleelselt selline nagu lihtsalt üks minu tuttavad, kes ütles, et on võimalik Eestisse minna Tallinna muusikaakadeemiasse õppima. Siis see on selline nagu kaheakadeemia vaheline vahetus, kas on sul huvi selle vastu, siis ma mõtlesin, jah, on huvi võib ju proovida, kuigi ma teadsin, et Eestis ka ei ole ja olukord peale Nõukogude Liidu lagunemine lagunemist, aga proovida võib, läheme ja siis vaatame, mis edasi saab. Et õliti siis aastal 94 ja teil ei olnud siseplaani, et Eestis saabki teie kodu või tegelikult ei olnud, et ma lihtsalt tulin, sellepärast esialgu oligi selline kokkulepe, et see oli kultuuriministeeriumi kutse ja siis härra lasman, kes kutsus meid. Ja lihtsalt oli selline kokkulepe, jah, tuleme õppima ja pool aastat aastat võib-olla rohkem, noh sellepärast on, meil olid need erinevad vanused ja siis eks siis näeb ja kuidas siis asjad edasi arenesid, kuidas hakkas kujunema selline olukord ja ei tegi Eestisse, kui ma õppisin, et paralleelsed ma juba mõtlesin selle peale, et ikkagi vaja kusagil töötada ja ma sain tuttavaks väga hea inimesega, kes oli tol ajal Georg Otsa kooli direktor. Härra Lehomuldre ja Ühel näitusel saime tuttavaks ja ta oli väga meeldiv, väga sõbralik ja siis mõne aja pärast ma mõtlesin, ma lähen sinna ja pakun oma improvisatsiooni metoodikat äkki, kas see meeldib ja sobib ja mäletan, et millalgi ma läksin, siis mängisin ja mäletan, oli muldre ja siis oli õppeosakonna juhataja oli Ira Anniko siis kuulasid, nendele meeldis hästi ootamatu minu jaoks üsna ruttu see asi arenes ja nad kutsusid mind tööle. Ja siis juba oli põhjus, no edasi nagu Eestis olla ja niimoodi läks aeg edasi, seal õppisin, siis hakkasin Georg Otsa muusikakoolis improvisatsiooni õpetama ja selle metoodikaga ja mõne aja pärast paralleelselt ma veel töötasin Fuete eraballetikoolis lihtsalt kontsertmeistrina. Tegemist oli teil palju ja kuidas siis muus osas teil nagu see sisseelamine kulges, kuidas selle eesti keelega oli? Nooh, alguses kui ma tulin, loomulikult. Ma ei osanud, et kus kohalt. Et jaa, kuna ka ei teadnud üldse, kas ma jaane ja et meil olid mõned, mäletan kohustuslikud tunnid eesti keele, et aga need oli üsna vähe, ma arvan, ma käisin võib-olla kaheksa või 10 korda. Alguses mul oli selline üldine meloodia, terve keel, ma mäleta, et kui ma sõitsin bussiga ja seal me elasime kivimäel ja need isegi bussipeatused, ma aru ei saanud, sihuke üldine meloodia oli kõik sõnad umbe räägitakse, et musikaalsetel inimestel on ilmselt natuke kergem geeni õppida. Just see meloodia, no võib-olla kolla, aga siis mul lihtsalt tekkis endal selline tahtmine. Ikkagi, ma tahan, ma tahan õppida, ma tahan rääkida. Ja siis väga hea praktika, mul oli Pärnus, kui ma ühel suvel oli ka, kusjuures Eesti Armeenia festival läbi terve suvi ja seal oli väga palju praktikat ja mäletan peale seda ma tulin ja siis minu tasu oli palju kõrgem. Ja veel, kui muldre ja Anniku võtsid mind, siis ma räägiksin, aga eesti noh, minimaalsed ja nad ütlesid, et loomulikult, et kui te õpite ütles, et teil on palju lihtsam. No ma ütlesin jah, et ma õpin esimesel aastal oli üsna raske, sellepärast noh, ma õppisin terminid, mis on vajalikud, aga ikkagi niimoodi nagu täitsa vabalt rääkida oli väga raske, aga ma rohkem näitasin, osa muusika on rahvusvaheline keel õnneks ja õnnestus. Tänasel päeval on teil nagu me juba osaliselt ka kuulsime, ikka päris kõvasti tegemist ja niisugune huvitav asi nagu klaveri maraton Solarise aatriumis seostub sajaprotsendiliselt teie nimega, see oli siis selline heategevuslik klaverimaraton toimus detsembris ja kust te niisuguse mõtte peale tulid? Aitäh teate, see mõte mul tuli kaks aastat tagasi natukene rohkem 2013 sügise talve poole ja ma arvan, see oligi alateadlikult Pärnu, Eesti Armeenia festivali mõju, sellepärast seal oli ka väga pikad päevad otseselt see ei olnud mingisugune maraton. Aga kusagil noh, selline mõte tuli, et võiks ju teha sellise maratoni, kus ma mängin mitu tundi järjest ja kõik erinevad lood ja lihtsalt see mõte oli. Ja ühel hetkel ma sain teada, et Solaris korraldab selline nagu heategevuskampaania detsembris ja seal turundusjuht me väga hea sõbra tütar ja ta ise võttis minuga ühendust ja kutsus esinema lihtsalt oma programmiga ja siis, kui me saime kokku, ma lihtsalt pakkusin, kuidas te arvate, et kui me teeme siin Solarises klaverimaratoni ja tegelikult selle detsembrikuus spetsiaalselt muusikaakadeemias oli toodud klaver tiibklaver Estonia aatriumis juba nagu olid paigutatud ja ma olin seal niisama ütlesin, teises jaos on väga huvitav idee. Ja KS-i ootamatult järgmisel päeval helistas, ütles ja see on väga hea, et kas me saame seda teha nüüd kohe detsembris ja niimoodi see asi tuli, veel saime kokku. Koostasime kava ja siis ma pakkusin välja, iga tund on temaatiline jaapani muusika, saksa muusika, jõulumuusika Eesti ja nii edasi siis 12 tundi järjest. Väga huvitav ja publikut jätkus ja läbi käituvus on väga ja tihe, seal ma arvan, selle päeva jooksul oli noh, viis-kuus 1000 inimest. Ja teine asi veel see, miks selline idee oli, et väga huvitas, kas ma suudan üldse seda teha. 12 Tõnn, 12 tundi. Asutsite nojah, kui. Praegu istun siin raadios ikka tuleme nüüd jälle teie siinse eluolu juurde, saan nii aru, et Eestit peate nüüd oma koduks ja kas või teie eesti kodukohta ka nii-öelda, et see on nagu killuke Armeeniat keset Eestimaad. On teil seal palju Armeenia pärast mingid asjad, mis töötab oma lapsepõlvekodust kaasa toonud. Ma arvan, et kindlasti on, kindlasti on näiteks ma mäletan, kui elasin Armeenias, mulle väga meeldis kollektsioneerida suveniire igasuguseid, kes, no ema ja siis isa ja siis tädi teid kusagil ja siin taastasin hakkasinisse juba kusagil nagu ostma ja siis taastasin need suveniirikollektsiooni täpselt nii nagu oli ja mõned asjad ka täpselt nii, nagu minu kodus oli, tahtsin niimodi taastada ja näiteks praegu nud sellist nagu kassetid aeg juba ammu läbi, aga veel ei olnud ja siis seal vennaga meil oli ka suur kollektsioon ja siin mul Eestis oli ka ja siiamaani, aga ta on lihtsalt praegu, noh tänapäeval no arhiiv. Aga mingeid traditsioone või rituaale olete kaasa võtnud. Näiteks jõulud, Armeenia jõulud on kuuendal jaanuaril. Viies on nagu jõululaupäev. Seda tähistatakse armeenia kogukonnaga iga aasta. Armeenia jõulud, no näiteks üks väga huvitav. Traditsioon son suvel, kui väga palav, selline nagu veepidu, mis on armeenia keeles, kõlab Varthavor näiteks tänaval, lihtsalt inimene läheb ja siis võib sellel päeval üks ja, ja olete proovinud siin ka siin võib-olla paar korda proovinud, aga kui see, kui see on seotud palava ilmaga, on mõnus. Aga kui näiteks sajab vihm vihma, siis võib-olla mitte. Kas mujal elavad sugulased, need on teil siin ka külas käinud ja, ja on küll ja sugulased elavad tegelikult terves maailmas laiali. Armeenias, Ameerikas, Prantsusmaal, Liibanonis päris palju sugulasi ja loomulikult käisid ja siis minu vanemad käisid mitu korda koos eraldi. No mis nad räägivad? No väga meeldiv ja minu ema käis Eestis veel, kui ta oli tütarlaps ammu. Ja talle ka tol ajal ka väga meeldis ja siis käivad aega häält ja meeldib ja ma kutsun pidevalt, kutsusin talvelnud, tulge talvel ka, talvel on ka hea, et tavaliselt isa ükskord käis. Sügisel, oktoobri lõpus, novembri alguses, aga see oli selline tööriista oli rahvusvahelise Tiit Kuusiku žürii liige ja sellepärast ta käis. See oli ka Pärnus. Kui isa-ema külla tulevad koos või eraldi, mida nad toovad teile külakostiks, mis on see, mille kohta te ütlete, et mõni õudsalt tahaks seda ja seda siin ei ole. Teate, nad toovad väga palju igasuguseid ja väga palju, noh, nad toovad Armeenia maiustused selline, nagu selle nimi on. George veel selline magus. Son pähklitega pähklitega The death ja seal siis selline vasturmaasunud juhia, väga palju asju konjakid. Aga kõige rohkem. Mina alati ütlen, et kaks asja Armeenia juustu, seda, mida ma tahan. Ja tõesti see võib olla üksainus asi, mis nagu Eestis, no võib-olla kui on, aga vali Kösti, väike Armeenia just, ja siis kibuvitsa kuivatatud kibuvits, kõige rohkem ma tahan, kuigi kibuvitsaga on lihtsam, sellepärast siin ka Eestis siin ja Eestiga. Ja, aga kui tihti te ise Armeenias käite ka aeg-ajalt näiteks käisin järjest kaks aastat, see oli 2010 2011, aga peale seda kogu aeg vanemad olid ja 2012. Ja siis me näeme niimoodi iga aasta praegu ja siis noh, võib-olla sel aastal õnnestub, tahaks minna projektiga näiteks kontserdiga, siis oleks veel toredam. Aga teie lapsepõlvekodu, no sealt on juba ammu välja kolitud alles, kus ta seitsmekesi seal elab, onu pere olen käinud ja vanemad elavad teises korteris, kuhu me kolisime kunagi. Kui olete Armeenias käimas eakate, siis Eesti poole tagasi sõitma, eks vahel on selline tunne, et nagu kurb on lahkuda ja vat ei tahakski Eestisse minna või vastupidi, nagu ma olen siin kuulnud inimesi rääkivat, et ei, et saaks juba. Sisse suht on selles filosoofiliselt, et üks asi lõpeb, teine algab ja nii läheb elu sujuvalt. Mis on nüüd Eestis see, mis teile väga-väga meeldib ja mis on võib-olla mõni selline väike asi, millega on siiski raske harjuda. Olete selle üle ka mõelnud või märganud? Eestis mulle meeldib, siin on väga palju toredaid asju, et kultuuris, arhitektuuris, aga kõige tähtsam on minu jaoks alati ükskõik, kus ma olen inimesed. Ja mul on väga palju tuttavaid, väga palju sõpru, kellega ma suhtlen ja kuna Eesti on võrreldes Armeeniaga, Armeenias elab, no 96 97, ma arvan, võib-olla rohkem veel 98 protsenti, armeenlasi ja monomonorahvuslik riik ja Eestis on palju pigem, ja eriti praegu nagu näiteks eile meil oli üks kontsert ja seal olid eestlased, šveitslased, jaapanlased, argentiinlased ja kuidagi selle peale ei mõtle, et see on lihtsalt inimesed. Ja ma olen harjunud sellega. Kindlasti tahan öelda, et mulle meeldib, et Eesti on selline väga avatud ja liberaalne ei ole konservatiivne riik ja siis siin ikkagi inimene saab vabalt ennast tunda. Vot see, mis väga meeldib mulle. Noh, ma ei tea, mõnikord ainult see näiteks kui väga kõva tuul puhub siis või mitte meeldida. Ja, aga muidu sellist asja ei ole, et noh, selline nagu avatud Nuinovatiivne, selline arenenud riik, et ma arvan sinu. Aga mulle meeldib, et siin on selline, kõik on kompaktne. Väga kiiresti saab ühest kohast teise ja sega, mulle meeldib. Nii et kui kliima välja arvata, siis kõige muuga saab hakkama ja inimesed on igal pool inimesed. Aga siiski, kui näiteks võrrelda eestlasi armeenlasi, millised võiksid olla sellised sarnased jooned, et mida te olete kogenud? No, ma arvan, mõlemad riigid on sellised väiksed riigid ja see on selline sarnasus kindlasti. Ja noh, üks riik on põhjamaal, teine Luuna maal, aga samas näiteks ma võin nimetada Armeenia on nagu Kaukaasia põhjamaa, sellepärast seal on kõige külmem ja selles mõttes kliima ei ole nii kohutav. No suvel on palav, aga talvel ma vaatan, jälgin kogu aeg temperatuuri, seal on ka korralikult sellised miinused noh, välimus, mis nagu see on loomulikult tumedamad. Siin Eestis on heledamad inimesi, kuigi seal on ka väga palju erinevaid ja ei, sarnasuse on mõlemad rahvused töökad, vot seda ma olen märganud. Nii eestlased kui armeelased, nendele meeldib tööd teha. Tundub, et te olete väga seltskondlik inimene, et milline on teie sõpruskond ja kui tihti te kohtute ja mida üheskoos ette võtate. Mul on palju inimesi, kellega ma suhtlen sõpru ja tuttavaid ja, ja väga tihti seal on nagu kõik üheskoos, näiteks mul on muusikapartnerid, kes minu sõbrad ja siis me teeme kontserdi. Me teeme proovi näiteks, aga siis me suhtleme ja siis mu sõbrustanud ja mõnikord me korraldame näiteks nad palusid väga, et näiteks oleme proovi teinud ja paras selline armeenia õhtu ja siis Volume üks armeenia õhtu, Volum kaks ja nii edasi, lihtsalt erinevad toidud ja te võtsite mul sõnad suust ma just pidingi küsima, et kuule koos musitseerinud, kas pärast seda teete koos süüa ka teete? Ja sellepärast ma ütlesin, mõned asjad on üksinda natukene raske, ta, ma vajan assistenti, et kes aitab ja siis tõesti nad on aidanud. Eestis on suured võimalused ja tõesti võin niimoodi öelda ja ja teie kodu on siin. Ka lõpulugu on teie valitud ja teie enda esitatud, mida me kuulame? Pealkiri on inspireerida ja selle looga ma soovin, et kõikidel inimestel oleks elus oma isiklik inspireerija. Väga hästi kõlab, niisiis kuulame seda lugu, aitäh. Eestis elav armeenlane Andraaniketšekk ja stuudios oli ka Haldi Normet-Saarna ning Maristomba. Kohtumiseni.