Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis ela ja ingerimaalt pärit soomlanna Herta, preema päevask. Kõigepealt räägime teie valitud algus muusikast. Ingeri Vaiss on minule väga tähtis, sellepärast et tema viisistas minu poeg Valto, kes on läbi ja lõhki muusik. Peterburi Ingerisoomlaste Liidu esimees Vladimir Koko kirjutas sõnad. Nii, saatis kõikidele laiali ja siis oli vaja teda viisistada. No ei leidnud, ei leidnud kuskilt heliloojat. Ja mina siis mõtlesin, et kui üks helilooja teeb oma teost, et järsku siis mõni pakub kõrvale midagi muud. Nii, läksin oma poja juurde ja ütlesin, näed, sõnad on siin ja meil oleks vaja ingeri valssi viisistada. Ta kuulas ära ja ei ta rääkinud midagi. Ma ei mäleta kaua aega, sest läks mööda, kui ta ükskord lõpuks tegi selle valmis, aga otis kaua hoogu ja minu pealekäimisel ikkagi teos valmis sai. Esitasin selle liidule. Kuulasime ja nii ta sattuski meie laulupeo repertuaari, mis liidust jutt on? Son Eesti ingerisoomlaste liidule, asukohaga Tartus ja saate alguses kõlavad ingeri, valsi laulsid Teie ise Herdabreemad, minu emal oli väga hea kõrge hääl nii jooma. Ma selle pärisin, aga kuna nüüd ma olen ikka nii vana siis hääl muidugi läheb madalamaks, aga ühendkoorides me ikkagi laulame. Ja minu poega. Ma arvan niimoodi, et paljast muusikat neid lasta praegu siin raadios, et ole hea, tule, laula sisse, oioi, ma ütlesin, et ei, see ei lähe mitte. Aga ta nõudis soidis ja ütles, et laulad nii nagu laulad. Ja nii ma tegin. No siis te olite tasa teie nõudsite, et poeg viisistaks need sõnad ja tema nõudisetele ollaksite sisse ja lõppkokkuvõttes oli tulemus täitsa tore. Millega poeg muide tegeleb, siis te ütlesite, et on läbi ja lõhki muusik, mida ta täpsemalt teeb. Ja poeg on muusikaõpetaja. Ja ta on Türi muusikakoolis. Tema erialaks on trummid. Ja tema on trummar, kui ta Tallinnas elas, tal oli ka muusikaakadeemias tunnid, aga kuna nüüd on nii, et, et see vahemaa on ikka küllalt pikk sõita, ta lihtsalt siit loobus. Ja annad nüüd Türi muusikakoolis, õpilastele löökpille, sealsamas Türil, kus te elate 1949. aasta suvest alates, aga selleni me veel jõuame. Läheme nüüd lapsepõlve, kus te sündisite ja milline oli lapsepõlveaeg ja lapsepõlvekodu. Mina sündisin ingerimaal 1940. aastal tollase Leningradi oblasti Kaczyna rajooni hambala küla, kas tavalise talupoja perekonnas, kus mamma käis Leningradis piima müümas, tagasi tuli siis toidukraamiga. Isa tegeles majapidamisega, igalühel olid ikkagi omad loomad, oma põllulapp. Aga ma mäletan sellest vägav, kuna ma olin ikka väike, kui toimusid kõik need muud sündmused. Tean muidugi ainult vanemate jutust, mis siis toimus, kui sõda algas? Väga ränk löök peredele. Sest Saksamaa ja Soome leppisid kokku kokku, et meid kui etnilisi soomlasi on soomlased nõus vastu võtma. Sõja jalust. Külad tühjendati ja viidi looga karantiinilaagris. Ma ei tea, kui kaua seal need pered olid, aga aga sealt tõesti laevadega viidi siis Paldiski sadamast Soome Hanko sadamasse. Ja siis jagati pered siis elukohtadesse, kus siis tuli hakata otsast peale, aga juba sõja jalust ära paljud-paljud hingerlased ei tahtnud jääda Soome, kus ju ometi oleksid olnud nagu paremad tingimused, et taheti ikka tagasi oma koju ingerimaal, et nii oli ju ka. Ja oligi. Asi oli selles, et kõik tahavad oma koju, sest majad jäid ju alles oma kodukoht, kõigil ja usk, et me ikka sinna saame, oli see, mis sundis, aga mitte kõiki peresid. Keegi ei keelanud jääda Soome elama, osad läksid ka Rootsi ja, ja kes kuhu. Aga paljud pered lootuses, et koju saada, pandi vagunitesse ja aga aga ei viidud, kus viidi Kesk-Venemaale niidi Kesk-Venemaale, need, kes ikkagi jäid Soome ja kes isegi edasi Rootsi läksid, nad olid kuidagi siis The nägelikumad ja tegid südame kõvaks ja jah, arvatavasti ta nii ikkagi oli. Sellepärast et kas nad said kuskilt mingit infot juba, et neid mitte ei viida koju? Vaat seda ei tea, aga ikka väga paljud tulid lootused saada oma koju tagasi. No teie sattus siis Kalinini oblastisse ja kus sinu külla ja saite tunda, mis on külm ja saite tunda, mis on nälg ja teil oli üks võlukirst nagu muinasjutus kaasa toodud kirst, mis oli jahu täis ja see teid päästis. Ja see päästis meid. Sest need soomlased uskusid, et neid ikkagi koju ei viida ja ütlesid, et võtke jahu, on niisugune asi, millest saab igasugust toitu teha. Ja kirst löödi jahu täis ja kui me jaanuaris jõudsime sinna külma Kesk-Venemaale, siis oli see kirst tõeliseks meie elupäästjaks. Sellepärast et kevadel, kui hakkasid kolhoosipõllud lumes sulama, minu isa ja vend läksid põldudele, kaevasin välja, mäda rõikad. Ema pesi keetis, ma ei tea, mitu korda need läbi, et see kibedus sealt välja tuleks, siis ta segas seda kaasa toodud jahuga. Ja noh, küllap siis sealt piimatilga ja selle muna ikka ka sai ja sellest emast siis küpsetas nõndanimetatud kotletid. Teades seda mädarõigas, on tegelikult väga vitamiinirikas ju. Ja näljaga sa sööd ju kõiki asju sellepärast et oli ju jahu ja muna ja piim seal sees, et tõesti kotletid, lapsed kindlasti nälga ei tundnud, sellepärast et, et vanemad ikkagi andsid kõigepealt lastele. Aga ema oli ka leidlikkuse ime ja pidi olema, et üle elada need rasked ajad ja seda, kuidas te nüüd Eestisse jõudsite, seda te päris täpselt ei tea, sest vanemad päris täpselt ei rääkinud, igaks juhuks vist saan ma nii aru igaks juhuks ei rääkinud, jah, ja ausalt öeldes mina olin juba siis, kas ma oleks arugi saanud, lihtsalt lapsed tulid ju alati vanematega kaasa. Küll oleme me täna tänulikud, kõik. Eestile, et ta meid vastu võttis. Kui vana te olite kude ingerimaalt ära kolisite 43. mulin, kolmel. Tuleme nüüd siis selle aja juurde, kui te olete siin Eestis juba tükk aega elanud ja kuidas te siis Türile sattusite? Türiileme sattusime Kohilast, sest esialgu kui me Eestisse tulime, Me saime Kohila jaamast 10 kilomeetrit sisemaale, sinna oli sõjaväe abimajand. Anul meid viidi sinna, seal oli põllumaid ka. Et me pere pidi siis sõjaväe abi majandile tootma põllusaadusi. Ja siis oli nõndaviisi, et mul hakkas siis kool kooliminek juba lähedale tulema ja need koolid olid seal üsna kauged. Esimesed, et kaks aastat ma käisin adinal koolis ja siis hakkasid vanemad juba mõtlema, et peaks nagu tulema suuremasse keskusesse, et lastel oleks ligem koolis käia ja nendel võib-olla siis parem ka tööd leida. Ja nõnda me sealt siis sattusimegi Türile omal ajal olid ju, metsamaja on teed ja siis olid metskonnad ja seal Türilt kolm kilomeetrit eemal oli üks taimeaed, seal oli üks vana maja, see oli veel Alliku mõisamaja. Ja sinna siis me saime elama. Kuidas elu seal alguses välja nägi. Ja seda ma mäletan, muidugi ma mäletan, siis ma tulin siis juba tõrjuda kolmandasse klassi ja mul oli seal kohe naabritüdruk ja tema vend oli siis oli seal kohalik metsnik oma abikaasaga ja ja, ja siis oli veel üks Eesti pere, kes tuli tähendab sealt Siberist. Isa oli neil juba surnud ema siis oma pojatütrega, nii et me olime seal Peterohvi oli selle koha nimi või selle maja nimi, kus me, kus me siis elasime. Tähendab Meie ja siis eesti pere ilmselt selline vaikne idülliline eludel tollal seal ka väga ilus ümberringi oli mets. Kooli oli küll tükk maad minna, aga see oli minu meelest nii loomulik. Et me hakkasime pool seitse juba kodust tulema. Kella kaheksaks hakkas kool, me olime alati esimene ja ma mäletan, et need, kes elasid üle teie koolimajas, nemad tulid vahetult nii enne hüppasid klassi sisse, kui õpetajast jooksis mööda mitte hiljaks jääda. Ja see oli väga ilus aeg seal. Me õppisime tundma kõiki põllulilli ja puid ja seal oli üks väga-väga ilus väike tiidikene. Nii et, et see koht on, on, on väga armas. Mulle siiani, mis kool see oli, mis selle kooli nime tollane oli ta Türi esimene keskkool niide sinna Türile elama jäitegi, täpselt, mis siis edasi sai, kool sai läbi, keskkool sai läbi, mis siis juhtus? Siis juhtus see, et ma meie vene keele õpetaja soovitusel tahtsin õppida õpetada Tajaks just vene keele õpetajaks, kuna kuna noh, vene keelt ma ikka selle Venemaal oldud ajaga siiski midagi omandasin. Ühe aasta olin lillevere seitsmeklassilises koolis on vene keele õpetaja ja siis astusin Tartu Ülikooli ja seal olite ainult ühe aasta. Ainult ühe aasta siis vahele tuli siis vahele tuli, no poisid ikka. Ühesõnaga jah, juhtus nii jah, et me abiellusime ja kool jäi lõpetamata. Kahjuks ta ka siis, kui te käisite tüli esimeses keskkoolis üldse need varase nooruse ajad, kas te siis ka teadsite, et ütleme, teie olite tulnud ingerimaalt Te, olite Ingerimaa soomlased, et kas selliseid inimesi oli veel, oli sellest ka juttu lapsepõlvest oli muidugi ja oli ka Türil oli ka Türil neid ajapikku ikkagi kõik need inimesed said ka kokku, sest igalühel oli oma stoori jutustada ju. Ja ja neid oli, no tuleme tänasesse päeva tean niipalju, et te olete Järvamaa ingerisoomlaste selts, siis üks väga aktiivne naisterahvas ja kui vana see selts on ja mis te seal kõik ette võtate, siis? No meie selts konkreetselt on juba sellel aastal, alustab oma 20 seitsmendat aastat tegevusaastat. Ega väga aukartust äratav. No ärkamise ajal seal 80.-te lõpus hakkasid ju vähemusrahvused koonduma seltsidesse ja alguse saida tõst. Tartu selts moodustati ja siis riburada mööda tulid kõikide suuremate linnade koondusid seltsidesse ja praegu on üle vabariigi 10 ingerisoomlaste selts palju Järvamaal, siis on ingerisoomlasi, et terve seltsi kokku saite. Alguses, kui oli see üleskutse, et koguneda autobaasi suurde saali tuli neid kokku 116 inimest Järvamaalt just ja, ja sealt siis hakkasse seltsi moodustamine pihta. Tegelikult võib neid rohkemgi olla, eks ole, nagu me enne rääkisime, aga lihtsalt siis tuli 116, kes moodustasid selle seltsi. Et ilmselt on ka inimesi, kes eelistavad omaette elada ja nad ei ole selle seltsi liikmed, aga aga täna on seltsis, kui palju täna meil seid siis arvel 65 liik umbes poole vähem, aga ikkagi täiesti arvestatav number ja mida te siis kõik ette võtate? No meil on, oli, tähendab nüüd natuke harvem. Meil oli niisugune korraldus, et me käisime koos iga kuu viimasel laupäeval, see oli kindel niisugune tärmin, sellepärast et siis ei olnud vajadust nagu kõik üle helistada, et vaat nüüd see, kui kõik teadsid, kes said, need tulid, kes ei saanud, Need ei tulnud. Ja muidugi väga hea on nüüd need telefonid nii mobiilid kui kui tavalauatelefonid, et et side, meie seltsi, inimestega on kõikidega. Meil on kaks taidlusrühm, on nagu meie nimetame üks on laulul rühm sireeni ja teine on tantsurühm. Katrilli oli ka käsitöö rühm, aga kuna ajad on nüüd nõndaviisi, et inimeste käed nagu enam ei paindu seda, seda väga ilusat käsitööd tegema, siis igaüks nokitseb omaette. Me oleme korraldanud ka näitusi, käsitöönäitusi, too näitusi, oleme käinud, tähendab esinemas kohalikel üritustel, viimasena tuleb meelde, meil on Järvamaal on eakate ühing ja siis igal suvel on eakate niisugune kokkusaamine, kus siis lauldakse, tantsitakse ja, ja meie drilli käis seal tantsimas möödunud aastal hõimupäevad, mida me nüüd tõesti peame väga tähtsaks, et meid on ikkagi tähtsustatud, see on lausa ju lipupäev. Oktoobrikuus oli toel ju kõikvõimalikke üritusi, aga mis vanuses need inimesed on, kes sinna Järvamaa ingerisoomlaste seltsi kuuluvad, et kas see on päris noori ja päris vanu ka nende hulgas päris noori ei ole, sellepärast et nad lihtsalt noh, nad lihtsalt ei tule. Ei tule tähendab seltsi liikmeks. Aga päris vanu on, ma ütlen, et meil on kaks üle üheksakümneaastast liiget ja väga toimekad olid mõlemad meil hõimupäevadel ja vahepeal siis alates seal noh, ütleme 50.-st kuni 90. Ja on selliseid inimesi, kes on 27 aastat järjest sellesse ingerisoomlaste seltsis olnud Järvamaal teie näiteks? On on, eks, need ongi ikka kõik väga pikaajalised seltsi liikmed. Ja siin on ka auliikmed, need on erilises staatuses, sellepärast et noh, nende töö meie hüvanguks on seda tiitlit väärt. No teil on ju sugulasi ka küll oma pere lastest olete teie jäänud siia ilma venna ja õdede hulgast, aga nende lapsed on olemas, kui tihti te läbi käite ja kus nad elavad? Ja vend elas vahepeal oma perega Soomes, aga ta tuli Türile tagasi ja ilmselt see elulaad ikkagi ei, ei sobinud. Ei sobinud. Tema suri 2010. aastal, aga praegu elab Türil tema abikaasa ja nende poeg, elab Soomes ja aetud Saar kõige vanema õetütar sihlaka Soomes, temal ei ole kedagi enam siia Eestisse jäänud peale minu ema puhkab tal Liiva kalmistul, onu puhkab Türi kalmistul. Aga läbi käite tihti harva. Kuidas teil aega on? Teil on ilmselt rohkem kui noorematel inimestel või, või on teinekord vastupidi? Ei, tundub küll, et minagi käin tihedamini sellepärast, et see laevareis üle mere, see on ju noh, nii lihtne ja ja, ja nad on alati ju sadamas vastas ja ja viivad siis koju ja, ja siis on juttu, kui palju nemad muidugi käivad ikkagi Eestis ka. Ja käivad ka meil, sest kui mul oli 2010. aastal juubel, mille ma sain korraldada vastavalt Türi kultuurimajas, siis olid minu sugulased ikkagi kohal. Ja teie oma tütar elab Inglismaal ja ta oli niisugune ettevõtlik ja läbi mingisuguse vahendusfirma. Ta sai täiesti ametlikult sinna tööle Inglismaale ja ta on juba seal 2001.-st aastast alates. No te olete seal külas käinud, aga kas te olete käinud ka oma kunagist lapsepõlvekodu vaatamast Leningradi oblastis, seal katsina rajooni hambale külas olete sinna veel sattunud? Hätta, see on minu suur südamemure. Ma ei tea, miks minu vanemad nõukogude ajal mind sinna kaasa ei võtnud, nemad käisid seal tulid tagasi, rääkisid, mis on külast saanud, mis on sellest kirikus saanud, mis on kalmistutest saanud. Aga ma ei diculnud nagu ise, aga miks nad mind ei võtnud kaasa, see on mul siiamaani aru, sa ja mina ei ole oma sünnikülas käinud sellest saati, kui ma seal külas mul on väga kahju. Aga ma loodan sinna kunagi jõuda. Aga ma ei kujuta ette, ma ei oska ka midagi küsida, sellepärast et aga no vähemalt et küla on ikka alles. Aga mis on teie jaoks, Herta nüüd Eestis see, mis teile väga meeldib ja sammas, kas on midagi, no millega ma ei tea, kuidagi ära ei harju? Ei, minule meeldib Eesti väga. Minule meeldib tema loodus, tema asukoht üldse maailmakaardil. Meil on neli aastaaega, me saame ühte ära saates teist oodata. Nüüdki tuli ju lumi alles detsembris ohvrit täiesti nii, et niida muru. Nüüd naudin talve. Aga samas hakkab varsti juba kevade ootust tulema. Teile 100 aastaaegade vaheldus meeldib väga. Mulle meeldib see, et ma veel kordan, et, et Eesti oli nõus meid vastu võtma mitte ainult meie peret, vaid kõiki neid, kes Eestisse tulid. Siin oleme saanud oma hariduse, siin me oleme teinud oma elud. Siin oleme rajanud oma kodu, siin on sündinud meie lapsed. Siin naudime nüüd vanaduspõlve, kui me tuleme selle üürikese aja juurde korraks tagasi, kui te olite Tartu Ülikooli tudeng ja küsimusele, kes on teile elus eeskujuks olnud ja miks siis muuhulgas mainisite, et kohe kindlasti. Semiootik Juri Lotman. See, ma sain aru, on teil päris selgelt silmade ees, kuidas ta teile loengut pidas? On? Mäletan, ta oli niisugust lüheldasemat kasvu meesterahvas. Tal olid pikad vuntsid. Me ootasime alati tema loengut, mina vähemalt ma ei tea, kuidas teiste eest ma ei kosta. Kui tema tuli loengusse, siis tema hakkas kõndima auditooriumis ühest otsast teise, käed olid tal selja taga ja terve selle loengu ta rääkis peast. Kahjuks mina olin väga hea nagu protokollija, kui öeldakse, et ma tahtsin kõik üles kirjutada, no ei jõudnud lõpuks ka kõike. Aga, aga see inimene tema tarkus, tema erudeeritus, tema tagasihoidlikkus samas. Ma ei olnud niisugust inimest varem näinud. Õnnelik inimene sööks säravamaid kohtumisi teie elus ja, ja ma nägin teda ka üks kord veel. Ma arvan, et see oli linnahallis mingil üritusel, mina tundsin ta ära ja, ja püüdsin, püüdsin võimalikult ligemale minna, et vaadata veel minu õppejõudu. Aga tuleme nüüd võrratu Juri Lotmani juures teie armsate vanemate juurde, et kas olid mingid sellised tähtsad õpetussõnad, mis teile kodunt kaasa anti terveks eluks ja te olete nende järgi toiminud. Mina ei tea kuidagi iseenesest oli see noh, sõnakuulelik, kus nagu öeldakse, et tuleb täita. Kuigi vahest oi kuidas ei tahtnud. Oi kuidas ei tahtnud, aga, aga vastu et vastu hakata vanematele ei olnud mõtteski mitte kunagi. Need olid sellised käsud-keelud jah, aga, aga vanemad kindlasti andsid teile ka mingeid selliseid tarku tõederiga kaasa, et mille järgi olete elus toiminud ja olete aru saanud, et küll on tore, et mulle niimoodi öeldi? Muidugi, kuna nemad ei olnud haritud inimesed, tavalised põllumehed, kui palju seda haridust oligi. Aga ma tean seda, et kui me Eestisse tulime, lapsed kõigepealt kooli ja see, et, et kui nüüd on avanenud võimalus õppida lapsed, siis õppige. Ja, ja kui oli omal ajal seitse klassi mittetäielik keskkool, siis osad ikkagi läksid tööstuskoolidesse, aga mul ei olnud mitte mingisugust Tedki minna ära ilma keskkooli lõpetamata. Ja mina selle keskkooli lõpetasin Türil 58. aastal. Käisite aasta Tartu Ülikoolis. Nii, Herta, kuidas näeb teie igav päevane elu välja tänasel päeval päeval oma Türi kodus, kas siis ütleme nüüd köögis on ainult sellised Soome rahvustoidud ja, või ei ole see nüüd nii tingimata oluline, et ainult nii ja mitte teisiti, et sobib ka see, mis on võimalik eesti poodidest osta või ka peate väga kinni sellest, mis oli kunagi seal oma koduses köögis? Oh ei, kaugel sellest, meil on ikka täiesti tavaline eesti köök, sellepärast et, et noh, kõik on ju poest saada. Aga mis mulle nagu väga külge jäänud. Minu mamma küpsetas väga, väga tihti kapsapirukaid ja need kukkusid, tar maru hästi välja. Mina lähen lihtsama vastupanu teed, mina küpseta magusat ja ainuke Vene, mida mina olen nüüd tõesti mamma järgi teinud, kõik need ajad on see kompott kuivatatud juust. Aga mina lisan sinna ka veel muid, mida nüüd praegu saada on. Sest ega tol ajal peale musta ploomi võib-olla, ja siis kuivatatud õunad. Jah, et, aga noh, nüüd on ju kõike, kõike muid aprikoosi ja, ja mis nad kõik on. Tegelikult saab ju teha värsketest puuviljadest, aga kuivatatud puuviljadest, kompott temas on oma võlu ja ongi nii. Ja ongi nii. Me teeme tavalist kisselli, noh lihtsalt ilma igasuguste lisanditeta punase sõstra mahla ja vett ja niiviisi. Aga see kompott ja siis ta tuletabki küll ikka mammat meelde. No te olete harjunud loomulikult kinni pidama kõikvõimalikest soome niisugustest tähtpäevadest, rahvalikest päevadest ja Kyliiklikest sinna juurde ja Eesti omadest ka. Aga kui need on mõni selline Soome kalendri tähtpäev, kas siis tuleb mingi eriline toit ka või kuidas, kas te viitsite siis rohkem vaeva näha ja no ausalt öeldes ega ei viitsi. Ega ei viitsi küll. Ja vaat kõige kurvem on see, nagu, et ma seda ingeriaega ikkagi no peaaegu ei mäletagi, ma hakkan mäletama juba seda, kui me ikkagi Eestis olime. Aga minna meil näiteks poodi, no kui on mingi eriline sündmus v asi ja siis tahta näiteks poest midagi sellist iseloomuliku, siis minu meelest ega see pilt suurem asi ei ole, on pakendis Karjala pirukad ja rohkem mulle ei meenugi. Jah. Aa, mulle meenus nüüd mulle meenus nüüdse kaerakile, mida mamma tegi, no see on hea, see on niivõrd hea, see käib vist kaks päeva, tehakse, pannakse need koerad sinna leivaga Venemaa ja, ja, ja siis katsutakse, et kui hapu ta on ja ja siis kurnatakse ja see vedelik siis pannakse tulele teda segatakse ta põhja ei hakkaks ja siis kui ta paraja konsistentsiga ja, ja siis kui taldrikutele valas välja, sinna taldrikusse tulite ja niisugune ümmargune auk sinna tuli panna, võid, mõniga pani suhkrut ja siis piimaga. No see oli, see oli, see on nii hea. Teete ise siis või? Harva küll, aga need teeme ja meil on säreveres on üks daam, tema kutsub ikka minu juhatuse liikmeid. Kuule, Herta, pane nad auto peale ja tulema tegin aura. Kiisseli. Vaat see oli niisugune soome nimi. No see, kui ma ei eksi, on siis nii Soome kui Eesti rahvustoit ja võib-olla mõnel hõimurahval veel on see köögis aukohal sedasama kaerakile, et väga huvitav. Maitsev. Alati on tore, kui on midagi head, valmiskeedetud või küpsetatud, et siis on lisaks perele ka sõbrad seda maitsmas ja nõnda käib see ka teie majas ja ise käite külas, no Herta, milline on üldse teie sõpruskond ja kui tihti te kohtute ja mida koos ette võtate? Seltsi liikmed on esimene suur sõpruskond kellega me kohtume mitte enam iga kuu viimasel laupäeval, vaid lihtsalt siis, kui tekib vajadus kokku tulla. Seal me õnnitleme oma sünnipäevalapsi, siis me katame seal laua, keedame kohvi, räägime aktuaalsetel teemadel isegi poliitikast. Siis on meil kokkusaamine minu endiste töökaaslastega ja see on siiamaani ja see kokkusaamine, kuna me elame kõik Türil vahetult juhtume, juhtum nagu tänaval kokku. Aga need sünnipäevad, Need, me peame alati seda nagu ei ei mõista, nagu mõeldagi, et noh, et ei peaks minema, et kuidas, et me oleme kogu aeg käinud, et käime, käime nüüd ka. Siis 58. aastal lõpetanud vilistlased, me käime üle kahe aasta koos. Möödunud aastal käis ka meie klassijuhataja, kes veel elab. Meil on väga ilus koht seal Türil, seal on üks saare peal niisugune niisugune suvila moodi majakene kus saab siis grillida ja kus saab pika laua katta ja neid sõpru ma ei ole neid lugenud, aga neid on, neid on päris palju ja muidugi need, ma pean ka sõpradeks, kes on nüüd teistes Eestis elavate ingeriseltside liikmed, sest me tunneme neid ju kõiki läbi ja lõhki, kuna me käime igal aastal ju laulupidudel mis on iga aasta eriseltsi korraldada. Ingerisoome laulupeod just 2015 oli juubelilaulupidu, 25. see oli Rakvereseltsi korraldada ja 2014 oli meie seltsi korraldada ja selle Me pidasime Paide vallimäel. Teie elus on väga palju suhtlemist? Jah, aga mulle meeldib suhelda telefon, see vahest heliseb kohe-kohe pidevalt. Aga meil on ka väga head suhted kohalike omavalitsustega, sellepärast et meie oma linnas on Türi vald, nüüd ja naaber Paide on siis need Paide linnavalitsus. Et nemad on meie esmased sponsorid. Ma ütlen ma väga tänan neid, sest ei ole me kunagi jäänud ilma toetused, kui me oleme seda küsinud, oleme ilusasti ära põhjendanud, miks meil seda vaja on. Me ei küsi utoopilisi summasid, vaid me küsime selle summa, mis meil parasjagu jääb puudu, kui, kui me teeme mingisugust üritust või väljasõite. Eesti on parim paik elamiseks, kahtlemata seal pole mingit, ka mina ei lähe siit kuskile. Igal juhul. Suur tänu Eestis, täpsemalt öeldes Järvamaal Türi linnas elav Ingerist pärit soomlanna Herta preema. Stuudios olid ka veel Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni. Nii ta saab ka nii, laine. Tere.