Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, joodita rinnakandel. Tere, tere. Kuulsime elusat juudi laulu ja teie valitud. Jah, ma valisin laulu läite kändel esiteks sellepärast, et väga ilus laul, ilus meloodia ja väga kaunid sõnad. Süüta küünlad minuga ja tuhanded küünlad maailmas avastavad meie südamed väga ilusad sõnad. Kändil ingliskeeles tähendab küünal. Perekonnanimi on känd, on need nagu langevad kokku. Ja mina isiklikult väga armastan küünlavalgust, eriti talvisel ajal. Ja meil oli koolis nüüd hiljuti Hannuka pühase on valgusepüha ja iga päev, sest siit neid küünlaid nädala jooksul see oli detsembris, eks ole, jah, see oli detsembris. Minu tüdrukud laulsid, kes selle ilusa laulu näitlejaga endiselt. Ja selle lauluga esines Iisraeli lauljatar, särisevad tahad Tallinnas siis kui oli meil siin Eurovisiooni konkurss ja enne konkursid külastaks ta meie juudi kooli ja laulis selle laulu meie koolile on need minu jaoks laul on nägu sümbol, kus langesid mitu asja kokku. No sellest on pea 16 aastat tagasi natuke vähem. On teil siiamaani meeles tõeline elamus tõesti elamus ja juudi koolist, õpetajate muusikat ja heebrea keelt, aga sellest me jõuame veel rääkida. Läheme kõigepealt tagasi siis alguste algusesse, et kus sündisid ja milline oli lapsepõlvekodu. Ma sündisin Tallinnas ja käisin eesti lasteaeda, kus ma sängi eesti keelt õppide siis õppisin muusikakoolis ja lapsepõlveaastatel väga palju tegemist kahes koolis õppida. Ja noh, väga tore lapsepõlv oli, mul käisime vanematega koos ja meil oli suur pere ja noh, ka väga soojad mõtted tulevad, kui ma sellest räägin. Teie isa oli päris tuntud fotograaf, võiks öelda fotoajakirjanik, Faivi Kljutšik ja mul on siiamaani need pildid nagu silme ees, kuidas ta oli no kõikidel sündmustel, kui niimoodi võib öelda küll, et väga elav ja uudishimulik ja tore inimene oli küll kahjuks seitse aastat tagasi ta suri ära. Aga noh, jättis väga palju mälestusi ja ma tean, et kas telemaja raadiomaja ostis leid pilti ja need on praegu arhiivis, nii et nad elavad nagu edasi. Mida te veel mäletate oma lapsepõlvekodust, et Te, näete, et üks suur ja sõbralik juudi pere, et see on täiesti nähtus omaette? Jah, vot just isa pere oli suur, vanaemal oli seitse last veres ja siis me väga tihti saime kui eriti sünnipäevadel. Ja siis meil oli niisugune komme, et kui on kellelgi sünnipäev, siis me alustame seda pidu kindlasti ühe lauluga loomiralineine, et hakkame kõik koos. Ja siis oli Raudne ilusti kaetud, kõik juudi toidud kindlasti oli täidetud alasilti, siis siis oli hakitud heeringas, kehakte heering, siis oli väga-väga maitsev loomakeel siis Peeter müügil ja siis ma tean, et need tädid kõik soolasid Elle püha seda keelt ja see oli väga maitsev. Ja siis majastuseks oliteegla. Teicled on mulle, maitsevad siiamaani. Need on niisugused meepallid. Ja minu ema siiamaani teeb nii maitsvaid meile ja väga armastan neid ja sissi, laulsime laule je ajasime juttu ja tõesti oli väga tore olla koos, aga emapoolsed sugulased elasid mujal, emapoolsed sugulased on ka Eestis sündinud. Aga 40. aastal on nad represseeritud Siberisse ja siis sõja ajal olid nad Venemaal Kiirovi linnas ja sinna nad jäidki. Aga minu ema tuli 57. aastal Tallina külastama tädid ja siis ta kohtus isa käia. Nelja päeva jooksul nad abiellusid, Ki nelja nelja päeva jooksul oli see was tempo, nad tutvusid 57. aastal, 20. augustil ja 24. augustil oli neil juba kolm või kuidas see oli võimalik ja võimalik ainult Kljutšik. Kljutšik oli seda teha väga kiire reaktsiooniga kõigis küsimustes, mitte ainult teistes ja no väga lõbus ja see abielu püsis jah, 50 aastat. Nii et see ei olnud mitte ainult tempo ja vaid see oli äratundmine just, just. Ja see oli huvitav moment, et no nõukogude, see on nagu registreerisid abiellumist. Aga siis kui hakkas võt juudi elu üheksakümnendatel aastatel ja siis meil on väga tore abi ja meil on ilus sünagoog. Ja kujutage ette, et siis, kui minu vanematel oli kuldpulm, siis isa tahtis tea juudi pulmad, seda nimetatakse Huppa sünagoogis. Ema oli vastu, aga mina ütlesin, kuule, ema, kui isa palub, tee ära. Tee, see on ju väga huvitav. Ja see toimus ja see oli nii tore. Ja ta nagu tundis, et ta peab seda tegema, sest et järgmisel aastal ta lahkus, selline võimas abielu siis teie vanematel. Aga millised olid need niisugused tõed, noh, eelkõige vanematega, võib-olla ka sugulaste nõuanded, mis teid hinna on terve elu saatnud. No esiteks ma alati teadsin, et ma olen juuditari alati ja ma kunagi häbenenud, kui, kui minu käest küsiti, kes sa oled rahvusest, mitte kunagi ma tean, et mõned kuidagimoodi häbenesid ja siis rääkisid valesti ja mina. Ma ütlesin, et ma olen juut. Aga kõige tähtsam tõde minu jaoks on, et olla korralik inimene. Alati rääkis mulle, et räägi tõtt, ära valeta. Ja vot see on nagu noh, terve elu jooksul niisugune sõnum minu jaoks. Ja ma püüdsin oma tütre legi niisukes sõnumi ellu viia. Kas seda nõuannet oli ka raske vahel järgida, oli hetki, kus ta hirmsasti ei tahtnud tõtt rääkida jäätisega kuidagi nii nutt langes kokku ja läks perre sisse, et mitte kunagi võtma, teadsin lapsepõlvest, et ma pean seda tegema ja kuidagi olin minu diviis või noh, isegi sellistel juhtudel, kui tõde võis olla valus. Jah. No mõnikord võib-olla tõesti oli, aga siis ma tuletasin meelde, kuidas mu isa ütle sees ikkagi ütlesin. Või siis oli teine variant jätta üldse ütlemata. Nojah, mõnikord nii kord ja isa käitus selle järgi ja ta ei olnud mingi selline Carr, Tarmo, ütle ja kõige selle juures, et noh, mina muidugi väga uduselt mäletan, teie isa ja isiklikult ma teda üldsegi ei tundnud, aga aga mulle tundus, et teie isa oli selline taktitundeline ja noh, heas mõttes ka samas pehme loomuga inimene, ema eksilajast niukene ta oligi tõesti, et tõde võib öelda ka väga ilusti, seda ei pea raiuma nagu kuid just. Ja teie olete tänasel päeval juudi kogukonna liige ja, ja olen liige ja mul on väga hea meel, et meil on niisugune juudi kogukond. See on meie juudi elu keskpunkt, et me jäime, pidutsesime oma juudi püha asi ja siis saame kokku, seal on väga huvitavad programmid lastele ja noortele. Palju teeb meie juudi kogukond vanematele inimestele ja siis meie tore rabis mõelgot. Tema lõpetas siis Siivasse niisukene spetsiaalkool, kus need rabid õpivad Iisraelis. Kui meil tekib mingisugune probleem või häda siis ja meelega pöördume tema poole ja küsime, et no small, mis teha. Siis ta alati aitab meid oma noorusele vaatamata teie kõigi jaoks nagu vaimne isa just just, ja ta on nii tubli, ta ta räägib, õppis nüüd vene keelt ja eesti keelt ja noh, väga tubli ta räägib eesti keel, jaa, jaa. Ja vene keeles räägib väga hästi. Janne, Aino õpib tal ka eesti keelt praegu ja tublid, väga tublid ja niisugused päikesepaistelised inimesed. Need üheksal lapsel on tore sellises kodus kasvatada ja, ja sest just nii palju neid on ja, ja rabi peres kasvab ja no aga teie hinnang siin elades Eestimaal, kus te tõsi küll, olete sündinud. Mida te veel tunnetate? Ma tean, Eesti kultuuri, mulle ka meeldib, eesti kultuur, meeldib, kord meeldib. Siin on rahulik. Siin on väga tore tegelikult ja mulle väga meeldib see maitse tunne, mida ma olen lapsepõlvest näinud Eesti inimestel ja õpin terve elu jooksul, see on väga-väga ilus. Mulle väga meeldib. Kas Eesti kodudes on kõik seatud? Väga-väga meeldib? Seoses minu rahvusega, noh ma olen väga rahul, et me saame oma kultuuri arendada ja edasi õppida. Et mina on juudi lapsi õpetada. Ja noh, mida veel elus vaja on. Kaua te siis juudi koolis juba õpetajaametit olete pidanud lumma, tüütan juudi koolis esimesest avamispäevast, see on esimene september 1990 menüüd, kui me möödunud aastal 25 aastaseks. Kui ma hakkasin töölegi Maleegeemia lumi, Raley, neile me siis mõtlesin, mis ma nendega nüüd peale hakkan. Aga ma õppisin, õppisin, õppisin, meil koolis käisid Ameerikast noored inimesed ja siis iga kord nad tõid mingi kassetti või plaati. Stuart, küllaltki suur, mida ma tean ja mul on väga hea meel seda lastele õpetada ja ma olen niisugune inimene, et ma väga armastan õppida. Need kaheksa aastat tagasi ma hakkasin uut heebrea keele programmi õppida, mis on ka väga seotud muusikaga. Ka meeldib seal Kanadas terilt ja noh, need hea meelega töötani õpetan ja teen oma tööd nad õpetajate heebrea keelt just algklassides ja just algklassides, aga muusikat esimesest kuni gümnaasiumi lõpuni. Nüüd need lapsed, kes seal algklassides on, kes üldse sellesse kooli tulevad, nemad reeglina ei oska heebrea keelt endale torkavad muidugi nad kusagil mujal seda keelt küll ei kuule aga õpivad väga hea meelega, see programm on just niisugune lastepärane. Väga niisugune erk ja ilus ja igasugusi materjali, pilte ja õpikud on väga ilus, et need, see kõik nagu annab seda meeleolu ja lapsed tegelikult tulevad teile igasuguseid keeli kõnelevatest peredest, eks ole ka eesti keelt kõnelevad peredest ka vene keelt kõneleme keeledest ja mina tõtt-öelda tean isegi ühest ersa perest pärit väikest poissi, kes käib koolis ja nii naljakas kui see ka ei kõlaks, aga see on ju tore, väga tore ja meil õppivad Armeenia lapsed ja noh, nii nagu peabki olema internatsionaal perekond ja mitte armeenia juudi lapsed, vaid oi armeenlast ja, ja, ja, ja siis, kui nad tulevad meie kooli, siis me küsime, kas on teil vaja õppida heebrea keelt ja juudi tavasid ja juudi ajalugu ja siis nad õpivad hea meelega ja kõik on seni tahtnud. Jah. No mind väga rõõmustab, et see heebrea keel laste läheb väga hästi algklassides tõesti väga hästi läheb. Järelikult oskate põnevalt õpetada väite tulles tagasi teie kogukonna juurde, siis on teil seal ka üksjagu vanu ja väga vanu inimesi. On küll meil iga aasta kond teeb juudi kalendri ja just see aasta oli väga huvitav see, et dioodiga Blender oli pühendatud meie vanematele inimestele 80 ja pluss et on meil olemas üks mees, kes on sajaaastane ja ta käib siiamaani toni. Mees Meil oli direktorina Mihhail Beilinson ja see on tema kasuisa ja vot see ongi niisugune 100 aastane mees, kes käib kogukonda ja tal et ei ole, on, on kaasa ja aga ma mõtlen just teie kogukonna vanurite peale, selles mõttes, et paljud neist on üksikud ja, ja ilmselt on õnn olla juudi kogukonna liige nendel nendel inimestel, kes on sealjuures ka üksikud, sellepärast et kogukond hoolitseb, väga hoolitseb ja meil on eraldi niisugune sotsiaaltsentrum. Ja siis seal on. Ühel valu oli üks inimene, kes tuleb kaks või kolm korda nädalas ja siis aitab teda. See on väga suur asi. Ja see on täiesti vabatahtlik inimene, teil tahavad seda teha, igaühel on oma oma vanur ja teil endal ka mul ei ole, lihtsalt mul ei ole võimalik seda tööd praegu teha, kuna mul on koolis küllaltki suur koormus. Räägime teie sugulastest. No 90.-le statel Eestis hakkas niisugune nägu viiruse moodi, et juudid hakkasid siit lahkuma ja peamiselt lahkusid Iisraelis ja minu perekond samamoodi. Enamasti sõitsid Iisraelis ja tänapäeval elab Tallinnas ainult kaks peret, kahjuks tädid onud surid ära, nende lapsed elavad aga teised elavad Iisraelis, need on need siis isapoolsest sugu ja isapoolsed ja aga emapoolsed sugulased elavad kiirulist siiamaani. Venemaal ja ema on teil elus, ema ja jumal tänatud. Käite sugulastel külas? Emme, mina käin Iisraelis küllaltki tihti, sest et mina olen, seoti Williami programmiga ja siis ma käisin iga aasta seminaris just sellel talvisel ajal, jaanuaris, aga nüüd olen nagu õppinud selle miinimumi, mida ma pidin teadma ja nüüd ma ei käi nüüd me käime külla ja meelega ja nemad käivad Tallinnas kord, kui nad tulevad, nendele väga meeldib. Ja kõige huvitavam on see, et 25 aastat möödas, aga eesti keel on veel suus, kui räägitakse nendel, kes Iisraelist ja, ja, ja, ja nad tulevad siia. Hakkavad sedasamast meelde tuletama või nad räägivad seal ka eesti keeles, vahel. Kuidas sellega on need need vanemad tädid, onud, kes elasid seal, nad rääkisid omavahel eesti keeles Iisraelis ka? Siin ühes eelmises saates oli mul külas üks moksa rahvusest naine Margarita ja temaga tuli ka jutuks sugulased käivad külas ja need, kes Udmurtiast elavad ja siis ma tundsin huvi, et kui nad siin külas on tal Tallinnas, et kas nad elavad siis hotellis või tema juures ütles, et ta ei kujuta seda ette, et need sugulased elaksid hotellis. Loomulikult minu kodus ja ma küsisin, et kas te võtate siis selleks puhuks puhkust. Ei no ma pean ikka tööl käima, aga siis õhtuti nad istuvad kõik pika laua taga, laulab, avad vanu moksa rahvalaule ja siis on sellel Margarita on selline tunne, et ta ongi jälle murdvasson, see killuke murdunud keset Eestimaad, et kuidas teile. Ning samamoodi kujut sugulased tulevad muidugi kindlasti nad tulevad minu juurde ja elavad minu kodus võtta, aga no neid ei tule nii palju, et me saaksime istuda suure laua taga. Õhtuti istume jää mälestele ja vaatame, me väga armastame pilte vaadata, et siis vaatame pilte ja räägime, tuletame meelde, aga sa mäletad, mis siis oli, siis oli nii väga-väga soe tunne, tekib sellised elamuslikul õhtud ja teete juuditoit kui ka siis ja kindlasti mis te teete sellistel puhkudel? No oma, teen kehakte heering, seose hakitud heeringas ja siis seal peitrid praegu ei ole. Need keelt soolata ei saa, aga vot mul on üks sugulane, kes selle petektiivassime temaga, väga armas Depteiglat, need meepallid. Ja siis, kui ta peab tulema, siis minu ema juba teadis, teeb need teile valmis, siis naudime temaga alati neid heegele. Tema tavaliselt tuleb suvel siis, kui mul on vaheaeg ja ma saan temaga koos käia, viibida nii, et ma ei pea tööl käima, et ega ei kujuta ettegi, et sugulastega ei kohtuks, et see on nii oluline ja osa oli elu, kuigi kui nad läksid siis me nii kangesti nutsime, et meil oli niisugune tunne, et nad sõidavad igaveseks. Kes võis siis mõelda, et see on praegu nii lihtne, nii avar kõik, eks ole, nad sõitsidki igaveseks, aga, aga ei kujutanud ette, et te saate kohtuma hakata ja vot just jaa, siin oli jälle toidust juttu, et kas võib öelda siis, et juudi köögis ei ole niisugust toitu, millel ei oleks mingit oma väga kindlat sümboolset tähendust. Juudi toit ongi sümbol, meil on niisugune püha nagu Tessa. See on siis teiste sõnadega paabel ja, ja, ja seal on kindel kord mida kuidas teha ja mida süüa. Ja muidugi see söök on iga söökon sümbol. Näiteks no näiteks veel sööme muna, kindlasti muna. See on nagu lõpetuse sümbol, eks ole, elu algus ja siis kindlasti peab laua peal olema soolane vesi. Et kui juudid olid orjas Egiptuses, siis nende elu oli väga raske ja nad nutsid, see on nagu nagu pisarate sümbol. Siis kindlasti laua peal peab olema kala pea jälle sümbol, et juudid oleks ees, mitte taga. Porgand, mis see sümboli, see sümboliseerib raha? Porgan ja olekt, oleks need just porgandirõngad ja mida rohkem neid on, mida varem meenutavad peenraha üldse raha. Ja siis on niisugune toit jällegi see on ju nisukene toa nägu, vabaduse püha, eks ole, et, et juudid said vabadust Egiptusest, eks ole, orjadest vaba. Ja niisugune toit, et siis, kui nad ehitasid neid püramiide, vot see segu nagu sümboliseerib seda, seal on õun, pirn, mesi, üldse mesi meie juudi toidus sümboliseerib väga palju näiteks melon, Rošanaa püha, see on uus aasta ja kindlasti peab lehmalaual mesi õuntega ka. Tapushim on õunad, vas on mesi ja siis me sööme õunad meega, et aasta oleks magus. Nii et mesi sümboliseerib seda, et jah, tõepoolest, et elu oleks ka magusama kibedus pallid siis, mis on teie lemmik ja lemmikmagustoit need siis sümboliseerivad täpselt sedasama ja, ja teiste asi püha suhtes veel nii palju, et nädala jooksul me ei tohi leiba süüa. Milleks see pärm? Vot pärmitaigna kõik, mis kodus pärmiga tehtud on, visatakse välja, kogutakse, puhastatakse igalt poolt ja siis teevad suure lõkke lõkke siis kõik seda, mis on leivast jäänud. Ja nädalaks ajaks on meil spetsiaalne nisugune Matsa vatsa vatsa olete kuulnud ja lausa söönud, see on siis ainult veest jutt just, sest üsna maitsetu ja huvitav, huvitav krõbe nisukene ja, ja nüüd inimeste taust sünagoogis ja ainult sünagoogis ainult sünagoogis, teised saavad ka seda, kes on huvilised ja seal võib osta igasuguseid küünlajalgu ja niisuguseid sümbolid, mida Medusa. Aga kas te olete sellest kuulnud, et juudi taas peab kindlasti olema niisugune spetsiaalne nisu saa ukse servas, see nägu valgustab seda juudikudu. Aga siin rääkisite, kuidas on siis, kui sugulased tulevad külla või kui te ise lähete, siis on samamoodi sama meenutused ja südameläinud. Aga ütleme nii, et kas teie sõpruskonda hinnakandel kuuluvad ka Eesti inimesed? Ma väga hästi suhtun eesti peredesse ja kõik, no mul kahjuks ei ole nii eesti sõpru, aga noh muidugi viibime koos ja, ja meelega kohtun oma näiteks konservatooriumi kaaslastega ja kui on mingi kokkutulek, hea meelega käin ja suhtun, aga muidu jah, sõbrad, nüüd on meil idudi pered, meieealised, juudi pered. Kui näiteks võrrelda nüüd eestlasi juute, et tundub, et, Ilmselt ka mingeid sarnaseid jooni, et mida te olete elu jooksul kogenud, et kui mõtlete oma sugulaste, oma juutidest sõprade ja siis oma eestlastest tuttavate või õpingukaaslast Peale ja muidugi on vot minu meelest see perekond on väga-väga kallis väärtus ja vot eestlastel on ka see perekond väga tähtis. Ja eestlased austavad oma vanemaid nii nagu juudidki. Ja mulle väga meeldib, kuidas eestlased kasvatavad oma lapsi ja panevad suurt tähelepanu haridusele ja kasvatusele ja vot vot see mulle väga meeldib ja minu meelest juudi perekondades on ka needsamad väärtused. Vot see ongi ühine. Ja ma olen väga palju õppinud eestlastelt ka seda, kas te enne olete selline linnada ja selline Tallinna-keskne inimene või meeldib del vahel Eestis näiteks mööda teisi kante ka käia või puhata või näiteks maal olla kuskil või kuidas sellega on ja muidugi kõik minu lapsepõlv möödus Võsul. Iga suvi olime Võsul ja veel oli nisukene juudi kamp seal ja mitte ainult juudi Kambja eesti lapsed olid kõik koos, et ei, ma ma ei saa öelda, et ma olin niisugune Liinada Võsu, Pärnu, Narva-Jõesuu ja siiamaani ja meelega puhkan ma Toilas. Nii et mulle väga meeldib Eestis puhata. Ja kui mina olin 14 aastane, siis ma isegi töötasin Võsul. Seal oli üks lasteaed, seal oli niisugune klubi ja siis oli aed ja ma ei tea, kuidas tuli välja, et mulle pakuti, kas sa ei tahaks natukene lastega laulda ja ma hea meelega laulsin lastega eesti laule ja noh, väga tore oli tulema veel korraks teie isa juurde. Te olete öelnud, et just isa oli see, kes oli teile eeskujuks, ema on nagu noh, tütarlastel esimene, eks ole. Aga isa just selle elus tõde, seda ma õppisin temalt. Ja isegi see, et alati rääkis, et inimene peab olema seal, kus ta sündinud on. See on huvitav jah, et väga paljud ei tee seda. Jah, isa sugulasedki, eks ole, võisid olla küll siin sündinud, aga nad siiski läksid Iisraeli ühel hetkel. Et isa võis seda küll öelda, see oli tema veendumus ja ta ise toimis selle järgi, aga ta oli küllap ka tolerantne nende suhtes, kes on uurinud teisi külgi. Nad ütlesid, et, et võt tuleb käes. Ja sa lähed ka. Tema ütles, ei mina Eestit mitte kunagi ei lähe. Mulle meeldib, see on minu sünnipaik ja siin ma jäängi loboti ja pärast mõni kirjutaski, et kuule faili sinna ütlesid, et see jäid, olid tubli, sa oled tark mees, et sa jäid, mille peale nad seda siis ütlesid, neil oli seal raske, võib olla karm käe ja, ja väga raske, no ikka tead, see mentaliteet on hoopis teine. Ikkagi niisugune idamaine ja meel, kes on siin kogu elu elanud. No meil on raske vastu võtta, seda tõesti tulid, noh, ükskõik millisest, aga ikkagi tol hetkel turvalisest Eestist sinna ja seal tuli hakata siis hambad ristis Judendas seisma ja, ja ja seal ju rahu mitte kunagi olnud, eks ole ju see ka veel see ka veel. Aga mindi siis ikkagi selliste lootustega tõepoolest, piimajõed ja pudrumäed või? Teate, ma ei tea, miks nad läksid, Võtiks, hakkas minema ja kõik läksid tema järel nägu, et ma räägin, et nagu mingi viirus oli, läksid ja läksid üksurmine, peamine oli ju seitsmekümnendatel, kui Liit tegi uksed lahti juutidele, et võite minna ja Kaire oli, aga siit seitsmekümnendad eriti palju ei läinud, just üheksakümnendatel hakkasid minema ja meie perekond läks just üheksakümnendatel siis teie sugulased ja lähisugulased, isa ja ema ei läinud kuskile ei läinud. Ja te olete rahul sellega väga muidugi muidugi väga rahule läheme rahul, et nemad jäid i ja meie jäime siia. Et külas on tore käia, aga kodus on parem. Ja siis, kui ta Iisraeli lähete, et kaua te seal järjest olete nädal seal? Ei, ei, kõige rohkem on nädal 10 päeva, mitte rohkem. Ja selle aja jooksul, kui see hakkab lõpu poole liikumas, tunnete juba igatsus ja tunnen igatsust. Et siin on nagu vaikne. Et teile meeldib ka vaiku ja Vera meeldib väga meeldib vaikust ihul. Siis te olete tõeline põhjamaa inimene, võib olla. Aga mis teie isasse veel puutub, siis lisaks sellele, et üks tema nii-öelda sõnumeid ja motosid oli, et räägi alati tõtt siis teiseks oli see, et peab, peab just ja see ongi minu eludiviis ka alati kas ma tahan või ma ei taha, on, sõna peab ja ma teen jää see oli temaga peamine, nagu sõnum elus, et ta ei olnud päris terve inimene, ütleme nii. Ja mõnikord oli tal vererõhk ja väga kõrge, võttis tabletti, läks, tal oli alati Zaporožets ja siis väga armastas sellega sõita ja siis ta läkski ummikut saati tagu, kuulas uudiseid, et mis su huvitavad Tallinnas, kes tuleb tegeleda legatsioon ja siis oli alati ennem kui, kui teised. Ja vot see, see energia eluenergias töökas ja see, et Araabia ma tahan ja, ja ta tegigi tõesti ja tal oli alati nii hea meel, kui see pilt hommikul ema jooksis veel siin oli kunagi Kreutzwaldi Päeval oli see ajakirja putka ja siis jooksis ja ostis talle lehti ja siis isa vaatas, noh, kas on ikka pilt lehes või ei ole? Alati nii rõõmu, et kui ta nägi seda pilti, siis vaata, kuidas sulle meeldib. Ütle. Hinnakandel Eestis elav juuditar, kas Eesti on parim paik elamiseks minu jaoks ja minu jaoks ja ja ma soovin kõikidele tervist, rahu, õnne, valgust, südamesse, ingesse. Aamen. Las olla nii. Minu lõpulaul ongi aamen. Mida esitavad minu juudi koolitüdrukud laul, mille teie neile õpetasite ja aitäh hinnakandel veel kord ja stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ning Maristomba kuulmiseni.