Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me oleme neid juba mõnikord rääkinud Stalinist kui arhitektist. Aga ta kuulub nende arhitektide hulka, arhitekt muidugi jutumärkides, kes on rohkem purustanud kui ehitanud. Ja eelmine kord oli meil ka konkreetne näide väga ilus ehituskunstimälestis märk vanadest aegadest, Peeter esimese aegadest Sukharjevi torn. Ja mitte lihtsalt ei olnud, kui meil hoone ehitise hävitamisest, vaid me nägime ka, kui valelik ja silmakirjalik Stalin selle juures oli. Lubades arhitektidele asjatundjatele ühte ja teeseldes, siis tema ei ole üldse nende asjadega kuidagi seotud, valitsus on need otsused astuvad, mis siis, et ta neid jaga, pagada mitte kuidagi vastu tulla ei saa. Noh, niisugune mulje, et ix instid, olutsioon, inimene ei saa mitte kuidagi sekkuda, kuigi tegelikult määras ainuisikuliselt tema ja otsuse võttis vastu ka konkreetselt Stahlil. Ja need tema valitsemisajal hävitatud ehitismälestisi ei ole ilmselt mitte sadu tuhandeid, kui me hakkame neid üle terve nõukogude liidu kokku lugema. Ja võib-olla neistiks nimekamaid, neid teisi on ju ka väga palju, neid kirikuid ainuüksi Moskvas on ju kümneid veel kord, kui isegi mitte sadu, mis said hävitatud agavast nisukene märgilisema susega. Ehitis oli Kristus, lunastaja katedraal. Ja me teame õhkulaskmise katedraal 1931. aastal. Kuid see lugu ulatub hoopis varasemasse aega. Ja kui vaadata, millal need esimesed otsused, mis siis valmistavad ette taolisele teole, pinnase vastu võetakse, siis selleks on aasta 1918. Nii et vahetult pärast revolutsiooni pööret 12. aprillil võtab nõukogu vastu dekreedi Wabariigi mälestusmärkide kohta. Ja selles on järgmised read, et mälestusmärgid, mis on püstitatud Saaridele, nende teenrite läp nende auks ja mis ei kujuta huvi, ei aja loolisustega kunstilisest, siis vaatevinklist või kuidagi oli seal vist küljest oli see sõna, mida kasutati, need tuleb tänavatelt ja platsidelt kõrvaldada ja täpsustatakse ka, kuidas kõrvaldada Ta osaliselt tuleb nad ladustada ja teised utiliseerida, nootiliseerid antud juhul tähendab lihtsalt purustada. Ja selle otsuse alusel demonteerita taks, kiin katedraali kõrval seisev suhteliselt hiljuti püstitatud ausammas Aleksander kolmandale. Ja kui vaadata, Ta on nõukogude võimu tegevust üldse nendel esimestel aastatel, siis ega ju endisel ajal puht-ideoloogiliselt ei ole kohta selles uues nõukogude ühiskonnas. Ja Me teame olemas sellest ka rääkinud, et äärmuslikus variandis see oli kokku võetav loosungisse Puškin parda taha, tähendab kõik see, mis on kunagi loodud, ei kõlba kuskile. Me ehitame täiesti nullist uut riiki, alustame uut aja arvestust, alustame siis uue kultuuri rajamist ja käike endine minema. Muidugi, siin on üks nüanss, millest me pole kunagi varem vist rääkinud, et see sõnastus Puškin parda, ta ei ole ju bolševike väljamõeldis. Tegelikult midagi anal loogilist kuulutavad 1912. aastal kui ilmub futuristide manifest kõrvakiil ühiskondlikule maitsele, on selle manifesti pealkiri. Ja selles on nisukesed read, et või tulevik, milline Sisvu turistide arvates peaks olema. See on heita Puškin, Dostojevski, Tolstoi ja muud puud, need loetelu, nagu oleks pikem kaasaegsuse laevalt, nii et me oleme niisugusel tänapäeval päeval ja kõik need tuleks sealt siis alla või välja heita. Aga arusaadavalt. Pidas ikkagi silmas kunsti valdkonda ja sellist sümboolset kõrvaleheitmist. Aga kuidas nõukogude võim käitus nende endiste, ka seda me teame, olid ju ajajärgud, kui inimestele ei antud sisse kirjutist ja kui ainuüksi kuulumine kunagi nende endiste hulka oli juba piisavaks põhjuseks, et inimene represseerida, soni meile kõigile teada. Mis aga puudutab konkreetselt suhtumist kirikutesse ja ka kunsti, siis sellest oli meil ju ka kunagi päris põhjalikult juttu. Kui me rääkisime kirikust ja võimust, oli kunagi niisugune eraldi plokk. Ja täpselt samuti, kui me rääkisime ka sellest, kuidas Ermitaaži ja teiste muuseumite varad lihtsalt parseldati välismaale teenida valuutat, nii et neid näiteid on ju piisavalt palju. Aga võib-olla otsene korraldus, mis viib ja valmistab ette selle pinnase katedraali hävitamiseks, see seostub 1928. aasta juuniga siis keskkomitee propaganda agitatsiooniosakonnas on päevakorras küsimus. Ja juba ainuüksi 1929. aasta esimese poole jooksul, nii et kuskil kuue kuu jooksul suletakse Venemaal ligikaudu 400 kirikut, nii et lihtsalt lõpetatakse nende tegevus. See ongi see aeg, kus osad muudetakse juurviljalaoks, osad lihtsalt niisama mingiteks ühiskondlikuks hoonet spordisaalideks aga mõned ka pühitakse maa pealt lihtsalt minema, vabastatakse nende all olev pinnas kas uusehitisteks või mingisugusteks platsideks ja ainult kasvab, nii et see 400 poole aasta jooksul ei ole veel mingisugune näitaja. Ja veel üks märgiline sündmus, mis eelneb Kristus lunastaja katedraali purustamisele leiab aset 1929. aastal. Kui korki nimelises kultuuri- ja puhkepargis korraldatakse anti jõulud, vot niisugune üritus, aasta lõpus anti jõulud ja koguneb sellele üüri ligikaudu 100000 inimest, nii et peaaegu Tartu Tartu linna elanikkond on seal väljas. Ja yks märk, üks niisugune ilming, mida hiljem ka nõukogude ajal mitte kunagi eriti meenutada ei tahetud. Seal tiivad, spontaanset, lakkiad, tolle aja ajalehed neid sündmusi kirjeldades nimetada. Neid spontaanset, eks lõketeks teame, et 29. aastal juba nõukogude maal midagi spontaanselt ei toimunud, tähendab, olid inimesed, kes teadsid, mida nad tegid rahvas osaliselt nendega loomulikult liitus. Ja milline oli see materjal, mis siis nendel lõkete laik, kas põleda selleks olid ristid, ikoonid, raamatud, nii et midagi sellist, mida me teame hoopis teise riigi näitel väga sageli oli juba Moskvas korraldatud 29. aastal raamatut lõkkel, aga sellel ei ole ka põhimõtteliselt ajaloos midagi uut. Seda on korduvalt varem ka olnud. Ja jääareen oli seal või jääväljak ja seal korraldati nisugune etendus. Et olid kujutatud jumalad, tähendab jumal, aga tiražeeritud jumal ja kõikvõimalikud papid, kes siis kirikulaulude saatel tungisid kallale. Viisaastakul oli kujutatud niisugune viisaastak, papitud ründasid ja siis ilmub välja Budjon oblast, salk, just õiged inimesed avavad nende pihta tule ja süütavad kiriku näärancis nisukesed ette valmistavad vastavat meeleolu, kujundavad üritused, mis pidid nõukogude inimesi valmistama selleks ja demonstreerima neile, millised need biit on. Ilmub ka massiliselt karikatuure viisaastaku just nimelt sellel algperioodil, kus siis väga vihane papp kes siis püüab seal kuidagi õõnestada koos sisendist valge kaartlastega ja kes need seal kõik on Lääne imperialistide ka. Nii et sellest ajast alates on papp karikatuuride, üks oluline tegelane koosseis nende teistega. Ja järgmist seal 30. aastal ja 31. aastal on juba kaks taolist kampaaniat Kaagos kõigi võimalike etendustega üks osis anti paasapühad ja teine on antijõulud. Ja nende lõõrid Dustel siis peamine loosung jumalata Moskva eest, mille nimel siis võideldakse jumalata Moskva ees jumalata kolhoosiküla eest, saan siis loosung, loosung nendest aastatest ja vot sellise süsteerilises õhkkonnas võetaksegi vastu otsus lammutada Ta ta Kristus, lunastaja katedraal. Ja me teame, et selle katedraali asemele sinna vabastatud platsile pidigi tulema see Nõukogude palee, mille ehitamiskäigust meil on varasemalt natukene juttu olnud. Kui me rääkisime sellest, et peaarhitekt kooli Stahlil, siis loomulikult see ideoloogiline pinnas oli juba ettevalmistatud varem. Ja olgu toodud üks näide. 1922. aastal, kui toimus Nõukogude saadikute esimene kongress siis sõnavõtjate seas oli ka kiiloff ja kiirov teatab, et need uued tõeliste ja tõotavad talurahvapaleed tulevad, püstitatakse pankurite, mõisnike ja tsaari paleede asemel kirikutesse asemel. Nii et põhimõtteliselt see arusaam, et need vanad ehitised tulebki maha võtta ja nende asemel rajada kuued täpselt samuti, nagu Stalin teatas, kui tema poole pöörduti palvega säilitada Sukharjevi. Tore on, et nõukogude inimesed rajavad selle asemele hoopis väärtuslikuma ja kaunima ehitise, nii et ärge muretsege, ei jääplats tühjalt seisma. Ja muidugi köiks elavneb või muutub veelgi konkreetsemaks pärast Lenini surma, kui on suur idee ja muuseas tol ajal 24. aastal öeldaksegi esmakordselt välja mõtte, et suur Lenini mälestusmärk võiks paikneda seal asendada siis katedraali. Aga 1924. ja järgnevatel aastatel paistab see isegi partei funktsionääridele kuidagi ebasobilik, sellepärast et see oleks nagu niisugune otsene otsene viide sellele otsene võrdlus, et kui enne oli seal mälestusmärk tinglikult Kristusele, siis nõid, Leniniled, milline paralleel, kas on ikka sobiv ja möödub ligikaudu 10 aastat, kui lepitakse, et mitte lihtsalt sobiv vaid suurepärane. Ja teame ju, et Stalin nägiga Nõukogude palee hoonet kui mälestusmärk kileninile ja selles lõpp projekti variandis ongi seal üleval suur hiiglaslik Lenini kuju, nii et üks ausammas tuli asendada Teisega. Ei ja lõplikult otsus purustada katedraal võetakse vastu 1931. aastal. Teisel juunil toimub nõupidamine Molotovi kabinetis ja sealse otsus kinnitatakse aga arusaadavalt. Sellele eelnes Stalini korraldus. Nii et midagi omapead seal seltsimehed ei otsustanud. Stalin oli juba selle juhtnööri neile andnud ja formuleeritakses lausena, et selle asemele tuleb rajada riigi peamine hoone. Milline see riigi peamine hoone on, seda me juba teame kongresside palee, suur Nõukogude palee. Ja 1931. aastal, kui juba ülesanne on küllaltki konkreetne, 16. juunil usukultust komitee, nii et oli spetsiaalne institutsioon, mis tegeles kirikutega püha kojadega sünagoogi tega, heani, hädasi kõikide nende institutsioonidega. Ja vaimulikega sealt juba tulid konkreetsed juhised, kuidas siis tuleb toimida? Ei hakka, nendel peatumas on päris pikk dokument, seal soovitatakse ka leida uued ruunid kogudusele ja sinodile. Sellepärast et seal paiknes katedraali ruumides. Ja antakse ka nisukesed konkreetsed soovitused või pigem oleks ta nimetada palveks, pöördutakse, juhitakse tähelepanu. Augeb U julgeolek, miks siis julgeolek peaks tegelema otseselt kiriku likvideeri, veerimise või katedraali hävitamisega, aga seal on ju palju kulda, nii et mis puudutab kulda, tuleme selle juurde. Sellega peab tegelema Oogepe U. Ja kui 1931. aasta Kaheksateistkümnendal juulil ilmub ajalehes Izvestija teade konkursi väljakuulutamise kohta sellest meil oli jutt siis seal juba konkreetselt mainitakse ka see asupaik, sellepärast arusaadav, arhitektid peavad teadma, kuhu nad selle uue hoone paigutavad mõtteliselt projektina, siis tuleb rajada kristus lunastaja katedraali asemele. Võib-olla tasub mainida, see ilmselt eelmised korrad vist ununes. Kavandatav Nõukogude palee pidi kõrgu maa 415 meetri kõrguseks, nii et see oli see kõrgus. Ja sellest pidi saama tolle aja maailma kõrgeim ehitis, nii et kava oli selline. Mis nüüd puudutab konkreetselt Kristus lunastaja katedraali lammutamise, seal aga oli väga kiire ja mis seda tingis, lisaks nüüd vajadusele asuda ruttu ehitama, siin olid ka mõned ümmargused daatuubida, tavaliselt nendele pööratakse kuidagi erilist tähelepanu. Kui ma need olemad olnud aastasse 1932, siis teame, katedraal oli ju pühendatud võidule 1812. aasta sõjas. See ka selle sõja algusest. Mõõdud 120 aastat ja teine ümmargune daatum. Täpselt 100 aastat tagasi. 1832. aastal ilmus Nikolai esimene manifest, kirjutas sellele manifestile alla, millega alustati katedraali ehitamist. Ja 32. aastal langes K2 punast ümmargust daatumit, kui tuletame meelde seitsmeteistkümnendal aastal oktoobripööre tol ajal oktoobrirevolutsioon, nii et 32. aastal mõõdus sellest 15 aastat ja teine ümmargune daatum. 1922 moodustati Nõukogude liit, nii et ka Nõukogude liidu moodustamisest möödus 10 aastat. Nii et juubelit muidugi niivõrd olulise tähtsusega mälestusmärgi hävitamine. Ja tuleb meelde tolleaegsed nõukogude ajaloo õpikut, kirjeldasid seda 100 1800 et 12. aasta sõdagunis sangarliku vene rahva võitlust vallutajate vastu, nii et selles selles raamistikus tuli kuidagi seda ühiskondlikku arvamust ikkagi ette valmistada, sellega ikkagi arvestaks. Ja kui vaadata, Ta eelneval ajal mõned kuud enne katedraali lammutamist hakkavad järsku ilmuma igasugused artiklid asjatundjate sulest. Seal on tuntud kunstiteadlased arhitektid, kes kõik väidavad, et sellel katedraal-il puudub igasugune kunsti väärtus, nii et kui sa sealt kõrvaldatakse, siis kadu on nullilähedane. Midagi seal olulist ei ole. Ja kui vaadata seda reaktsiooni 30.-te alguses veel, On mõned üksikud inimesed, kes julgevad vastu vaielda, midagi avalikult öelda siis võib-olla nende seas vast kõige kaalukam nimi on kunstnik, apolinaari, Vaziniat, Soff tuntud kunstnikad, küll sureb vahetult pärast neid sündmusi juba suhteliselt eakas inimene. Ta kirjutab protestikirja ajaleht Izvestija, aga neid inimesi on muidugi suhteliselt vähe, kes julgevad selle vastu oma häält tõsta. Ja kui 18. juulil oli see teade ajalehtedes ilmunud, et konkurss on välja kuulutatud siis alustas koheselt ka tööd komisjon mis pidi välja selgitama need väärtused katedraalis säilitavad väärtused, mis tuleb alles hoida ja anda üle muuseumitele. Kusjuures polnud kaugeltki mitte esimene kord, kui toimus katedraali rüüstamine. Teame, et need sündmused leidsid aset 20.-te esimesel poolel, nii et juba esimene puhastusring oli seal läbi viidud. Ja see komisjon töötab katedraalis kuu aega. Ning arvestades seda ideoloogilist ülesannet, muidugi on selge, et väga palju väärtuslikku nad isegi, kui oleks tahtnud, seal ju leida, mitte kuidagi ei saanud. Sest kogu aeg oli ju selgeks tehtud, et midagi väärtuslikku seal ei ole ja nüüd järsku komisjon leiab tuhandeid-tuhandeid, esemeid veel midagi tuleb üle anda muuseumitele või kuidagi säilitada, siis oleks ju nagu vastu, väidavad kogu sellele eelnevale jutule. Ja seepärast ju midagi erilist ei leita, nii et enamuse puhul on otsus, tuleb hävitada, säilitamisele ei kuulu, oleks siis kokkuvõttev järeldus. Ja lammutustööd algavad 18. septembril. See kogu plats ümbritsetakse taraga on ju väga kiire. Ja lammutustööd algavad nii fassaadi kallal, nii et väljapoolt kui ka seest tassitakse kõik välja, mis võimalik. Maha murtud rist jääb kuplisse kinni, ei kuku alla armatuuri ja kuna lahtivõtmine ei edene sellepärast, et ehitis on ikkagi väga suur, kõik see võtab tohutult aega. Ja me teame, et ka taolise kurjad teod ju reeglina üritatakse sooritada kuidagi ruttu, et inimesi võimalikult vähem nendega kuidagi häirida. Sellele tähelepanu vähem pööratakse. Ja nii võetakse vastu otsus katedraal õhku lasta. Ja see esimene katse viiakse läbi 1931. aastal, viiendal detsembril kell 12 kuid pärast esimest plahvatust jäävad müürid seisma. No mõned inimesed kõikides nendes ebaõnnestunud käikudes näevad ju arusaadavalt seletust, mis on ju kõigile meile selge. Seega tuleb sõda lõhkamist korrata. Ja teine lõhkamine on edukam, nii et müüri langevad. Mis nüüd puudutab näiteks marmorplaate, aga nendega olid ju kaetud tud seinad, siis need läksid osaliselt, mis sealt tervelt kätte saadi, need läksid metroojaamade cropotkinskaja ja Hotneriat, nii et kui tänapäeval keegi sinna satub, siis vaadake marmorplaadid, mis seal seintes on. Need pärinevad katedraalist, nende siis kaunistamiseks ja pingid. Katedraalist läksid metroojaama Konsnietskaja, nii et kasutad alati seal. Ja katedraalis olid ju seinaplaadid, kuhu olid jäädvustatud 1812. aasta sõjakangelaste nimed. Enamus neist lihtsalt purustati, purustati ja on teada, et tervemad plaadid läksid tol ajal püstitavate hoonete seintesse aga osaliselt ka parkide, teede Sis näiteks nii ehk purustati väikesteks tükkideks ja puistati pargiteedele. Kuid oma panuse sellesse, et Nõukogude pale jäi ehitamata, katedraal ikkagi andis. Ja kui vaadata seda esialgset plaani, millal tulis pale püstitada või millal ta pidi valmis saama, siis on ju täiesti uskumatu. Selleks oli esialgselt avamine planeeritud juba 33.-sse aastasse, nii et 31. kuulutati konkurss välja. No mis siis, et üks otsustaja oli. Aga see ei ole ju kuidagi reaalne, isegi arvestades neid viis aastat temposid. Et paari aastaga oleks võimalik taoline grandioosne ehitis püstitada. Väga paljud meie kuulajad on seda taastatud katedraali näinud, see on grandioosne suur ehitis. Aga on päris palju joonistatud pilte, kus katedraal on paigutatud tulevase planeeritava palee sisse ja kui neid need suuruselt võrrelda, siis see on nagu üks pisikene detailikene ühe suure mingi masinavärgi osana. Nii et see kavandatav palee oli ju tohutu ehitis ja loota need, et see valmis saab. Paari aastaga on ju muidugi nonsens, aga see selleks. Miks siis ehituse algus viibib üheks põhjuseks? Varemete koristamine võttis aega poolteist aastat, nii et niivõrd palju oli kogu seda kivi ja muud materjali, mis tuli sellelt platsilt minema viia. Reaalselt pale ehitustööd said alata alles 1937. aastal. Kunagi rääkisime sellest ehituskäigust natukene pikemalt, aga lihtsalt tuletame meelde. Vundamenti ja üht-teist jõuti rajada 1939.-ks aastaks. Siis algas peamiselt igasuguste metallkonstruktsioonide valmistamine ja esialgne paigutamine nii, et ühtteist jõutiga paiguta dada. Kui puhkes sõda ja teame, et 1941. aastal, septembril, oktoobril, kui Saksa väed lähenesid Moskvale siis häda kõrgkvaliteediga metalli kasutada, et selleks, et neist lõigata nisukesed siilid, mis pidid peatamas saksa tankide liikumist Moskva peale. Ja üle nutteras läks kasutusele natukene hiljem. Pärast seda, kui sakslastel õnnestus vallutada, tõmbas see ala, teame söekaevandused. Ja need selleks, et saada riigi keskrajoonidesse sütt tuli ehitada mitmed sillad, mis ületasid Lähed kuskilt põhjapoolt, et siis asendada see Donbassi sisi sealt toodavaga. Ja vot selleks läksid need ülejäänud metallkonstruktsioonid, nii et sildade ehitamiseks peamiselt. Ja selle palee ehitusvalitsus eksisteeris mõnda aega pärast sõda. Projekte tehti korduvalt ringi ikka väiksema suunas ja ehitusplats jäetakse hiljem maha. Teame, et seal tekivad basseinid aga kuigi ka Nõukogude perioodil pärast seda Stalini ajal ju kõrghoonete ehitamine rajamine jätkus, aga seda hoonet peeti liiga suureks. Nii et ehitamatuda jäigi. Kuivert. Katedraali lõhkumine oli ikkagi niivõrd paljude inimeste jaoks niisugune sündmus, mis ei jätnud neid kuidagi mõjutamata siis arusaadavalt, nendele meeleoludele pööras erilist tähelepanuga julgeolek ja tolleaegsetes julgeolekuettekannetes on näha lammutuskäik ja kogu eelnev, vähemalt seal võetakse kokku kuidagi lausetes. Tol ajal nõukogudevastane agitatsioon ja nõukogudevastane meelsus kuidagi kasvasid, nii et see on konkreetne reaktsioon nendele sündmustele, mis seonduvad katedraali purustamisega. Ja kui oli meil juttu, et mingit huvi kunstiväärtuste vastu ei tuntud, siis huvi kulla vastu oli erakordselt suur. Näiteks on säilinud üks selline dokument, kus on kirjas soovitus, pöördumine, miks siis julgeolek peab sellega tegelema. Ja seal on niisugused read, et leiame, et jäta kuplitele kakskend puuda kulda. Ligikaudu pool miljonit valuutas on Nõukogude Liidu jaoks üleliigne luksus, nii et see loomulikult sealt maha võtta. Ja kui me vaatame, kuidas toimub katedraali demontaaž, siis on esimene töö, millega ju tegeletakse. Kui keegi meie kuulajatest peaks tundma natukene põhjalikumat huvi selle vastu, kuidas toimus Kristus, lunastaja katedraali hävitamine siis tuubis võib leida, vaadata tuleb lihtsalt venekeelsena Sisastada Snoss, kraamahristas passitele jadelejate dokumentaalkaadrid, see on nagu väikene filmikene, mis kestab umbes 19 minutit ja näitab kogus ta katedraali, lammutab tootmisprotsessi ka päris detailselt päris pikalt. Ja kuidas selline film sai tekkida, siis selle kohta on tolleaegse kino ratari Vladislav Nikoshi meenutused. Ta räägib sellest, kuidas teda kutsuti direktori juurde ja kuidas direktor madaldades häält oli talle öelnud, et me usaldame teile ülesande jäädvustada kõik algusest kuni lõpuni, mis seal toimub, nii et ilmselt kuskil vaevalt nüüd direktori initsiatiiv. Aga kuskilt ülevalt oli tulnud ka selline korraldus ja Nikos olevat siis küsinud, milleks seda on vaja. Kas siis kavatsetakse kõik kirikud purustada ja mille peale talle loomulikult öeldakse, et ärge esitage küsimusi. Teie ülesanne on täita, Lida kästakse. Ja ta kirjeldab seda filmimisprotsessi kui õudsat unenägu. Oma mälestustes räägib sellest, kuidas tema silmade all hävivad unikaalsed maalingud, skulptuurid ja päris pikalt kirjelda, kas seda, kuidas tema silmade ees toimus selle Kesse risti mahavõtmine maha tõmbamine. Kuidas sinna aeti kohale üks veoauto ja kinnitati veoautost risti külge üks vägev köis. Kuidas veoauto taganes, võttis hoogu ja siis tormas etapp poole hooga tõmmata see lihtsalt alla. Kuidas köis tõmbub pingule ja autol lihtsalt nagu tagumise osaga tõuseb õhku tagumised rattad, aga rist isegi ei liigu, ei liigu, juht tuleb välja, ei saa aru, milles on asi, ju ta on siis harjunud nõukogude aegsete ehitiste kuidagi lammutamisega ka see isegi liigu. Ta kirjeldab operaator, kuidas mööduvad inimesed, kes siis julgesid, lõid risti ette, kuidas nende silmis olid pisarad. Siis veerand tunni pärast üritatakse uuesti jälle ebaõnnestub. Siis aetakse kohale veel üks veoauto, suured vägevad, võimsad autod, need autod ühendatakse omavahel köiega ja need tõmbavad kaks autot korraga. Ja ainus, mis neil õnnestub saavutada, et rist nagu kuidagi kaldub ettepoole, aga maha tõmmata seda ikka ei õnnestu. Ja siis lõpuks, kui nad mõlemad veoautod on täidetud kividega või nende kastid on muudetud raskemaks, õnnestub neel siis ristsealt alla tõmmata. Kui lastaks varem, et neid võib juba nimetada varemeteks õhku siis ju ümberkaudsete hoonete elanikud evakueeritakse. Sellepärast et see plahvatus on ikka võimas, vägev. Ja on teada, et ühe lähedalseisva maja hoovi paigutatakse ka seismograaf, nii et kaevatakse niisugune kraav. Ja sinna see aparaat paigutatakse, et mõõta, milline on selle plahvatuse tulemus, kaslane, et ümberkaudsed majad võiksid kahjustada saada või mitte. Ja mis on veel selle plahvatusega seoses teadalt väidetavalt Pole ju täpselt mingit kinnitust. Aga väidetavalt seda õhkulaskmist olevat siis jälginud põravitski künkalt kaga kovitš tal oli binokkel ja mingisuguse lause lause halvustava kogu siis selle uskliku maailma kohta olevat aga sel hetkel öelnud no umbes midagi sellist, et vot nii me siis nad kõik saadame minevikku või midagi taolist, kas see täpselt nii oli, tagantjärele on muidugi peaaegu võimatu öelda. Ja kui vaadata neid säilinud fotosid tollest ajast, siis nad kujutavad tühjaks tehtud platsi, mis on ümbritsetud kõrge taraga ja selle tara eest vähemalt ühel fotol tol mõõdub tööliste demonstratsioon ja Daral on suur loosung kirjutatud suurte tähtedega neele mürgikolde asemel palee. Aga nagu me seda teame, see palee jääbki rajamata ja vähemalt tänase päeva seisuga on katedraal taas seal, kus ta algselt seisis. Ja muidugi väga palju põnevaid ja intrigeerivaid lookesi seonduvad selle platsiga, mis Nikita Sergejevitš Hruštšovi ajal muudetakse vabaõhubasseinid, eks need on tol ajal vaata et maailma suuremad vabaõhubasseinid. Ja muidugi hästi palju on basseinid väga sageli leidnud kajastamist ka Moskva laste juttudes folklooris. Nii et kes selle vastu huvi tunneb, aga kunagi Me käsitlesime seda pale ehitamiskäiku natukene põhjalikumalt. Nii et kellel huvi on, võib siis otsida need kunagised saated ülesse. Ja see ei ole kaugeltki ainus veel kord. Kirik, katedraal, mis Stalini ajal lammutatakse, on väga palju viimasel ajal ilmunud ka Venemaal ülevaateid lammutatud hoonet tõst lammutatud mälestusmärkidest. Nad on väga paksud raamatud, isegi raamatut, kus lihtsalt on lühiülevaated nendest sündmustest aga juba ainuüksi nende raamat, et lehekülgede arv annab meile võimaluse järeldada, kui palju siis taolisi mälestusmärke hävitati. Aga me teame, et see teema teema On aktuaalne tänase päevani ja mitte ainult Venemaal, vaid ka meil. Kuidas suhtuda sellesse, mis on kunagi loodud, kuidas seda väärtustada, kuidas seda säilitada. Aga see on loomulikult hoopis teine teema. Täna aga võime lõpetada selle teadmisega. Otseselt Stalini korraldusel lammutati Moskvas eks väga oluline mälestusmärk, mälestusmärk, mis oli pühendatud 1812. aasta sõjas saavutatud võidule. Ja sellega võikski täna lõpetada, et järgmine kord minna siit juba edasi.