Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Mihkel Kunnus, tere, Mihkel. Tere. Ja Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. Tere, Sirje. Tere. Nagu ilmselt raadiokuulajad juba ära arvasid ja noh, mis siin salata, me tegime saated reklaamiga. Oleme täna kumust ja seoses kumu 10. sünnipäevaga, aga loodetavasti räägime ikkagi veidikene muudest asjadest ka, et siis mitte ainult sünnipäeva juttu ajada. Kuid enne, kui me jõuame põhiteemani, vaatame, mida on Meie koostööpartner trükimeediasse ehk siis ajaleht Sirp täna lugejatele pakkunud Mihkel, sa uurid seal midagi väga süvenenud. Mida siin välja võiks tuua veel lugemissoovitusena? Nii-öelda ekstra lugemissoovitus täna on, siin on riikliku kultuuri elutöö preemia laureaadid. Arhitekt Veljo Kaasik, Sis, Jaan Kaplinski Ülo Vilimaa, et nendest on siis igaühe kohta üks pikem tutvustav lugu või intervjuu. Samuti on väga huvitav intervjuu, mille on teinud Mihhail truunin Andrei Ivanoviga. Andrei Ivanov avab siin ennast väga sihukese sümpaatsed heas mõttes Vene traditsiooni kirjanikuna ja ma ei pea siin silmas just niivõrd keelt, vaid siukest eetilist hoiakut maailma, mis iseloomustab just sihukesi kunagisi suuri vene kirjanikke. Toit kui Dostojevski näiteks või või siis nende ideoloogiliste Esiza diktorfi kood, võib-olla niisugune tundlik intellektuaal, kes vaatleb maailma kuidagi selgema pilguga samuti siin Eesti vabariigi teaduspreemiad väga-väga laialdaselt siis nendega väga huvitav tutvuda, siin nähtamatud seinad tagavad Elurikkuse bioloogiast inspireeritud allveerobotid õhuniiskus limiteerib metsade juurdekasv ja nii edasi, ühesõnaga sihukest täiesti head ja huvitavat loodusteadust, mitte ainult loodusteadust. Ma ei tea ka ajaloo, humanitaaria ja meditsiini, mis on olnud nüüd lähiajal eelmisel aastal niisugune esiletõstmist väärt ja ja auhinnatav. Täpselt lehe keskel on Leo Luksi ja Margus Oti intervjuu siis Eesti filosoofiast ja miks on eestikeelseid filosoofia raamatuid nii vähe, kuigi on olnud filosoofia, tõlkeraamatute nii-öelda plahvatus ja viimase 25 aasta jooksul on ilmunud tõlketeoseid rohkem kui varasemalt ajaloos üldse kokku eesti keelde. Ja samuti on siin Hasso Krull, siis arvustab Margus Oti monograafiat vägija väekirjad, esimene köide. Ja siit ma võiks lugeda väikse lõigu sellest tutvustuseks, näiteks, et võiks öelda, et oti lugedes tunne, kuidas eesti keel otse meie silme all muutub üheks vägagi losoofiliseks keeleks. Iga sõna hakkab siin märkima midagi veel. Iga lause muutub igapäevasest lausumisest suuremaks ja nõnda sünnib kõne, mis jääbki meelde. Kumisena sünnib uus ja omaette hääl, pööraku, haide ker, pealegi haue aust, teist külgesoni, kui pealegi ajaloolistest rahvastest, kreeklastest sakslastest, tema aeg on ümber saanud oti keel on mõnikord nii poeetiline, et ei jää vähematki kahtlust. Nõnda saab rääkida ainult keegi, kes väga täpselt teab, mida ta öelda tahab. Kes ei pea enam keelega võitlema, et ennast kuidagi väljendada, vaid leiab sõnades lõbusaid momente, mis aitajatel mõtlemise väge paremini kätte tuua. Aga väga huvitav kirjutis kodumaisest filosoofiast. Ja võib-olla viimase asjana mainiksin kohe esimesel lehel olevat Rein Raua ülevaadet konservatismi, mis on niisugune sotsialistlik omast vaatenurgast kirjutatud ja kusjuures, kui seda nii-öelda rida-realt järgida, siis võib öelda, et nägu Sigalev kurjadest vaimudest eeldused sõdivad otseselt vastu minu järeldustega. Ja kuigi Rein raud ütleb siin, et keskklassi radikaliseerunud Meil on konservatiivse poliitika läbikukkumise sümptom et üks korralik poliitik peaks ju teadma, et vihases ekstaasis massidega dialoogi pidada ei saa ja et konservatiivsus on olemuselt nagu suunatud suurte muutuste vastu, aga siin võib parat kosutada, et kui me võtame ka suuremas pildis arvesse selle, et majandus enam ei kasva ega hakkagi kasvame tõenäoliselt siis just meie nii-öelda praegune valitsus või Reformierakond, kes on laps nii-öelda näljas hoidnud, piltlikult öeldes on andnud neile väga hea kohastumusliku eelise maailmas, mis saab olema kunagi väga raske. Selles mõttes mingi, aga edasi sama moodi. Et kui tulevikuks on nälg, siis meil on väga hea kohastumisega noored, kes ei, kes teavad väga hästi, et toit pole inimõigus. Mihkli jutu põhjal võiks jääda mulje, et kogu sirp on ette loetud, aga tegelikult on siin veel päris palju muud ka, et ma juhin lühidalt veel tähelepanu sellele, et tänases sirbis tutvustatakse ka kahtekümmend viite kaunimat raamatut, mille näitus on kuni üheksanda aprillini avatud Tallinnas Rahvusraamatukogu kuuenda korruse näitusesaalis. Eks vaadake ise, kõik nad on kaunid. Ja siis kirjutab ajaloolane Kaarel Vanamölder ühe toreda mõtiskluse või SC lugu ühest majast ja kui ma üritasin aru saada, et kuidagi raadiokuulajatele öelda, mis võiks selle šanr olla siis siia ajalehenurka, kus on iga lehe pealkirjas, siis mis rubriigiga on tegu on kirjutatud maja sajand. Nii et ka selline tore lugemine, jaan sirbis väga palju jutuga kumust, aga sellest me hakkamegi kohe hetke pärast rääkima. Vasar, kultuurisaade, vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Mihkel Kunnus ja Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, selleks, et rääkida kumu 10.-st sünnipäevast. Kõigepealt palju õnne, Sirje, aga ma usun, et neid õnnitlusi oled sa väga palju juba kuulnud. Aitäh, õnnitlusi läheb alati või? Sa kirjutad täpsemalt annad intervjuu Reet Varblasele tänases sirbis selle artikli intervjuu pealkirja muuseum kui labor ja ütleb, et ka 10 aasta pärast peab kumu olema tugev ja riskialdis jätkuvalt parim. Ehk siis saama siin sellest aru, et sa ei kahtlegi selles, et kumu näol on meil tegu parima muuseumiga Eestis. Ei, muidugi, kui ma seda kahtlesin, siis ma oleksin ju üsna sassis omadega, sellepärast et eesmärk on ju see olnud. Ja, ja ma nüüd ei taha öelda, et oleks alati ja igas hetkel paremini. Meil on väga tugevad muuseumid tulnud Eestisse ja see on ainult ainult hea, sellepärast et üksinda endale vastu rindu taguda ilma võrdlusvõimalus, et ma olen parim, see ei, see nagu seal pole väärtust. Nii et selles mõttes see, et kui ma ütlen, et ma tahan, meie tahame õieti olla parimad, siis väärtus, kuna meil on niivõrd tugevad partnerid esimuuseumite hulgas. Ma ei kahtlegi selles, et te olete väga head, aga kasvõi niimoodi küsida, et kas, kas te jõudsite 10 aastaga sinna, kuhu te tahtsite jõuda või kuidagi läksid mingid asjad teistmoodi, ma ei mõtle mitte halvemini, aga kas võib olla, et 10 aastat tagasi või noh, alustades kujutasid teda seda, kuhu 10 aasta pärast jõutakse kuidagi teisiti? Muidu ma ütlen päris ausalt, et ei kujutanud, on õieti väga täpselt ette seda kümmet aastat, et see, mida ma Sirbi artiklis kirjutasin, et see unistus või sellest muuseumist on olnud nagu mitmefaasiline, et alates siis sellest helesinisest unistusest ja siis sellest hetkest, et tõepoolest hakake siis ta muuseumi tegema. Ja minu meelest ja kõigi minu kolleegide endiste praeguste kolleegidega meelest ikkagi see noh, idealistlik unistus, et meil meil ei olnud kogemust, kuidas suur muuseum ja öelda, et kumu suur muuseum on, me oleme noh, võrreldes väga suurte muuseumitega. Me oleme väike muuseum. Aga ikkagi kuidas see muuseum toimib, sellist igapäevast ettekujutust meile ei olnud, aga nagu kõik teavad, on saatan alati detailides, mitte suurtes unistustes. Nii et ja kui me need esimesed nii-öelda noh, ma võingi öelda, need olid nagu niukseid hüüdlauseid paika panime, need hüüdlaused on muidugi õiged. Et kumu peab elama, see on elava kunstimuuseum, there suletud ruum. Ma eriti ei ole ta suletud ruum publikule, ta peab ka vaimselt elama. Ma nii, et see on kõik õige, aga kuidas see täpselt toimib, ütleme külas me tegeleme rakendusaktidega. Et see ei olnud nii väga selgelt paika pandud, et neid nii et mul on nagu väga raske isegi mõõta, et kas see on täpselt see, mida me 10 aasta pärast tahtsime. Kuna see ei olnud nii täpselt planeeritud, et me teadsime, me teadsime umbes, mida me tahame. Aga see ei olnud kuidagiviisi kirjas, kuigi iga normaalne muuseum peab oma arengukava strateegilist dokumenti mis kindlasti meil oli olemas ja kõik see, mis seal arengukavas oli, on loomulikult täidetud. Aga kui me niimoodi laiemalt võtame, et siis ma usun enam-vähem see, mida me tahtsime. Et me ei ole kuidagi teelt kõrvale kaldunud. Aga noh, niimoodi punkt-punktilt jah, vaevalt, kuigi ka ma mäletan selles esimeses esimeses nii-öelda arengukavas või isegi selles nii-öelda isegi mitte formuleeritud või kuidagi ametlikult kinnitatud dokumendis me juba toovad, rääkisime küsimuses, kuidas muuseum elab tänava virtuaalmaailmas, kus ta koht on. Et kuna see ruum, see on oma mõistet muutnud, ei ole enam füüsiline ruum, tan virtuaalne ruum. Et kuidas saab üks muuseum käituma selles virtuaalruumis, et see oli juba ikkagi 10 aastat tagasi küsimus, kui see ei olnud väga lai küsimus veel, kuidas üks institutsioon virtuaalruumis toimib? Ja ja nii, me ju läheme edasi just nimelt nende nii-öelda konkreetsete aktidega, meil on ikkagi väga palju tegemist kogu selle digitaali virtuaalruumi probleemidega, nii et ma, ma arvan, et enam-vähem. Aga kuidas üldse kujutav kunst virtuaalruumis toimima, kujutan ette, et sa oled võimeline selle teema kindlasti terve loengukursuse. Aga kui ma jäin lihtsalt mõtlema selle peale, et kui ma tahan liste maali vaadata, siis noh, üks asi on tõesti tore näha ekraani peal, aga ma ei näe seal pooli asjugi. No see on, see on juba peaaegu, et noh, filosoofiline küsimus selles mõttes, et seal ja ainult ühe mari kohta, see on ka etenduse kohta ja ma toon siin-seal on noh, minu meelest on need natukene erinevad keeled, milles me seda ütleme, digi ja ma isegi ei räägi virtuaalruumis, variantsist, digitehnoloogiast, mis meile annab võimaluse ennast nii-öelda noh, tutvustada ja turundada kui nii võtta ja see ongi tegelikult turundamise informatsioonikanal, kui sa tahad päriselt seda naudingut, mida, mis on ju emotsionaalselt inimesele füüsiliselt kehaliselt vajalik. Et siis on ikka mõistlik tulla muuseumisse, et ma olen mõelnud sellele vilets on sama asi nagu noh, see on küll väga ebamäärane võrdlus, võib-olla aga noh, mida valgustusaeg välja pakkus, oli väga ratsionaalne ja pakkus välja väga palju asju, mis selgus, et inimesel, emotsionaalselt tähendab ta arvestanud väga paljud inimese emotsionaalsete aspektidega, et millest siis kõik see romantismitulek ja kõik sellised sellised esoteerilised, sektid ja nii edasi nagu hiljem. Nii et Me ei, me ei saa neid kahte poolt kuidagiviisi. Et me ei saa, kui me võtame ühe poolemise teistpoolt eirata räägime väga kõrgtehnoloogilisest tasemest ja digi digimaailmas, milles me oleme palju panustanud ja me teeme ka praegu ühte väga suurt projekti, loodame, et me saame selle rahastuse ja, ja väga paljudes suundades läheme edasi, mis on normaalne ja loomulik ja see on ainult meile kasuks. Aga teisest küljest see see teine pool, et inimene ikka koosneb peaaegu kindlalt lihast ja hingest, et see pool võiks siis toimuda muuseumiruumis. Aga see teine pool on siis selleks, et inimene sinna muuseumi ruumi tuleks ja seal on äärmiselt oluline Sa mainisid ka või õigemini Peeter luges sealt selle alguses lõigu ette, et risk, et mida tähendab muuseumis riski võtmine julgus võtta riske? Muuseumil on väga palju riske mille on näiteks selline noh kes ma seda suurelt ütleksin, muisul, tähendab, me võime täiesti eksida programmivalikus noh, me näiteks sellesama uue neljanda korruse nõukogude perioodi näituse Et me võtame vastu ühe otsuse, see on hästi seotud ajalooga, ta on seotud selle ütlemisele keskkonnaga ja, ja see on tegelikult risk, siis ühe sellise näituse ülespanemine on kaks aastat ja seal on ettevalmistus, on suur raha ja siis selgus bet. Me saame kriitikat, tehakse kriitikat ja muuseum kaotab, mitte ainult külastajakonda, kaotab reputatsiooni, kaotab raha ja nii edasi. See on suur risk, aga see on, ütleme selline üldine risk. Aga näiteks ka ja kui me võtame ühe näituse ütleme, kusagil teises muuseumis maksame väga palju raha. Me oleme täiesti kindlad, justkui et see muuseum tabab meile väga palju külastajaid ja tegelikult ei doosesse kõnely eesti vaatajaid. Absoluutselt. See probleem ei huvita. Nii et need niuksed riskikeebid noh, ilmselgelt, aga seal on ka väga palju teisi riske. Mina kirjutasin seal sellepärast, et riske julgevad võtta ainult noh, tugevad muuseumid. Et kui sa ikkagi ei ole enesekindel, aga noh, me oleme suhteliselt enesekindlad, hoolimata sellest, et neid me seespool hästi palju kaalume ja kahtleme ja mida kõike. Et see tähendab, et me võime riski võtta ja, ja kui me oleme absoluutselt kindlad, et me oleme õige sammu teinud, milles keegi kunagi kindel olla siis me oleme võimelised kriitikale vastama ja teiseks sa oled piisavalt tugev sellest õppida. Ühesõnaga eelkõige rahaline ega morale Camoraaleris, sellepärast rahaline risk loomulikult seal see on kõige selgem risk. Ei, me teeme asju, mis ei too meile raha sisse. Teatavasti Eesti kunstimuuseumi kõik programmid arvatud halduslik pool ütleme, kütte ja energeetika on ju meie oma turu peal ja kui me eksime selles ütleme, selles balantseeringus, siis me loomulikult ju rahaliselt kaotame. See on nagu kõige ilmselgem risk, aga näiteks ka Noh, ütleme me teeme mingi näituse mis ei meeldi meie inimestele tõmbavad meid külastades listist maha, see ei ole mitte ainult rahaline, aga see on ka moraalne risk või näiteks kumu valin mingisuguse programmi, mille peale aasta pärast kirtsutavad suured muuseumid nina, et ah, te olete ju puhtalt läinud äriettevõtteks ja see on ka väga suur risk, nii et me peame iga oma valikuga analüüsima põhjalikult, miks me seda teeme. Mis on seal eesmärk, mis on selle tulem ja miks ta peab sobituma meelisse pilti? See on mingis mõttes poliitiline küsimusi ka, et võime küll ju teha ilusaid sõnu ja rääkida sellest, et tänapäeval võib igaüks tõlgendada kunstnik, kuidas ta ise tahab, aga kui üks suur muuseum ikkagi paneb välja just sellise näituse, mitte teistsuguseid seal ju mingis mõttes kuidas öelda, mingit trendi loov või kas tahtlikult või tahtmatult trendi suunav sündmus. Kahtlemata kahtlemata ja see on, seda me, see, see on see koht, et me anname endale aru ja see on väga suur vastutus pärast, et loomulikult muuseumiga on alati niimoodi, et me oleme seda palju arutanud ja tänagi oli just enne, kui ma tulin 2017 18 plaanide nii-öelda üks viimaseid läbivaatamisi. Ja siis oli küsimus, aga kui tuleb äkki vahele midagi sellist huvitavat, mis me siis teeme, meil on plaanid kinnitatud, lepingud sõlmitud ühe siis teeme et see muuseumi ja muidugi suure muuseumi häda on see, et selles suhtes me oleme jäigemad. Et kindlasti galerii kunst jõuab mingis mõttes, mis alati ette ta teeb, ta saab kiiresti vahetada, reageerib kiiremini. Aga siis ongi meie asi, kui me näeme mingisuguseid, ütleme, idusid tärkamas, selles tänases kunstis need üles toppida, kuidagi vormistada, anda talle selline kindlam vorm ja ka sellega välja tulla, mida me oleme üritanud teha. Ja kuidas sa siis tehniliselt välja näeks, käite mööda mingeid noore kunsti näitusi? Ikka EKP kuraatorid ikka kogu aeg käivad. See ei ole võimalik, et selles noores kunstis kuidagi eemale. Sest mind aga üllatas see, et kui te ütlesite, et ühte näitust planeeritakse, pannakse püsti lausa mitu aastat. Sain ma õigesti aru. Ja me oleme näiteks Michel Sittowi näitusega teel neli aastat ja ta tuleb 2018. Vot see on nagu mind, nagu hämmastab, kuna ma olen nagu täielik võhik nendes asjades ma mõtlen, et mis nüüd ikka valib pildid välja, paned seina. Nii kuidas, kuidas, kuid mida sa teed seal mitu aastat? Ma arvan, et sinu sinu näitust ei lähekski nii paljud inimesed. Ma paneks ruumi teie maali üles ühe päevaga. Andke mulle kruvisid naelu nööri. Kruvisid ja naelu ja nööri. See on päris kindel b7, anna maale keegi sesse, on sul protseduur maal, enne läheb läbi konserveerimise osakonna, millel on omad plaanid ja nii edasi. Aga las ma toon näite sellest. Michel Sittowi, ta, see on tekkinud idee. Tan 15 sajandi kunstnik, nad on Euroopa Ameerika laiali ka Venemaal Puškini muuseumis. Kas üldse on jõudu, huvi ja tahtmist sellega tegeleda Euroopas umbes kümmekond inimest, kes on? Noh, see on hästi öeldud, kes on väga hea spetsialistid, kes on huvitatud sellest perioodist ja niimoodi step by step hakkame edasi minema, kuni see ring on kindel, kuni need inimesed, kes äärmiselt hõivatud, kes on tipptasemel spetsialistid, tulinad tulevad Juscorsis Eestisse, siis arutame. Ja siis me lähe, hinnad lähevad tagasi, arutavad oma juhtkonnaga ja siis võtab mitu aastat, siis lõpuks me oleme leppinud oma partnermuuseumiga kokku seal, seekord siis Washington Heleri. Jah, me teeme selle näituse siis ameeriklastele kombeks, istub finantsosakond hakkab üldse arvutama, aga see tasub ära. Meil on teistmoodi meele tasuta ära moraalselt, nii või teisiti kui me toome Tallinnas ehk Revals sündinud Jerevanis surnud kunstniku tagasi Eestisse, kelle, kelle viimane tahvelmaal lahkusid 22 koos liparti koguga ja kelle maalingut me eeldame, et on kannatusaltari tiibadel, millega praegu tegeletakse Nigulistes ja mida uuritakse. No ja siis sealt edasi seda materjali on vaja uurida, seda materjali on vaja ja siis hakatakse kokku leppima partne, küsima nendelt muuseumitelt. Kas te üldse olete nõus? Seda on ma sellepärast, et räägime juba sajandite eest alla, ütleme, 18. sajandi selle maali väljaandmine kogust on väga tõsine protsess, see ei ole ühe inimese otsas. Nüüd meil on enam-vähem juba aasta otsa saanud, need laenulepingud või palved välja saadetud igalt poolt ei ole vastust tulnud veel sellepärast, et seal on, seal tuleb kokku konservi, järgmise osa on nemad, siis kaaluvad, nemad arvutavad, nad vaatavad kas see maal näiteks planeeritud kuhugile mujale, kas me saame Hispaaniast tuli juba vastuseta on juba planeeritud ära. Kusjuures siin on ju aega veel siis, kui meie kirja kirjutasime üle kolme aasta. Nii et noh, see kõik ja siis see kõik niimoodi vaikselt-vaikselt-vaikselt tegutseb. Ja nii me lähemegi edasi ja nii kuniks see seitse aastat täis ei ole. Noh, muidugi see on, ütleme eraldi. Ma ei tea, aga Viieteistkümnenda sajandi näitusi, enam-vähem ta nii tehaksegi selliseid efektiiviga nende ülivanade maalide vedamine mööda Euroopat ja maailma, noh see on nüüd, see on veel nagu selles mõttes kui kuiva vedamiseks läheb, see on nagu raha küsimus. Ka see, et üldse kas antakse välja ja miks sa tahad seda, jagas kasvavad usaldusväärne, et minul ikka süda kohe valutab, et me, me tegelikult oleme usaldusväärses piirkonnas turvalisus ja, ja seal on turvalisuse küsimus, et kas ma olen, läheb üle ookeani, kuidas seda teha, transpordid? Need, no neid ei panda pakita kokku, Nad tulevad peaaegu et ühekaupa, et kui midagi juhtub, siis siis ta on läinud. Tere, mitu maali. Tahtsin küsida sellise tehnilise küsimus, et kui Ameerikast tulev maaliasse tuleb laeva või lennukiga lennukiga Lennukiga aga ma ei saa kahjuks turvalisuse kaalutlusel täpselt seda teekonda öelda, aga ikka lennukiga, aga mitte korraga. Nii et sinna see aeg läheb ja näiteks noh, ütleme ütleme, kui me tahame olla partnerid mingile näitusele, näiteks sedasama ilma Flinti, mina küll ei mäleta, mitu aastat ma rääkisin sellest et meie tagust sa tahame, niipea kui silmad klindi kogu üle antima, hakkasime sellest rääkima. Sa pead ruttu nagu ka ette rääkima, enne kui noh, ühesõnaga näitust traditsiooniliselt ole on maksimum kolmes kohas siis ta juba turvakaalutlusel võetaks tagasi nii-öelda tööd lähevad puhkama. Mis tähendab seda, et näiteks kui ma tahan 2000 18-st rääkisime ka Lätiga, meil on seal mingi ühistöö, me räägime ka 2019. Et ma tean ette seda, sest et kui ma nüüd kohe nii-öelda käpa sisse ei saa, siis nad saadavad mujale ja ma ei saagi seda näitust ja samal ajal tulebki planeerida. Ühesõnaga, see planeerimine on päris keeruline, sellesse võtabki ta logistika, ta on läbi rääkimise, ta on ja siis noh, analüüsitakse ikkagi ka, ütleme seda inimeste ja rahalist võimekust ja nii edasi. Nii et see on see, see, see kõik võtab aega. Me jõudsime nüüd nii selliste raskete teemadeni, et äkki vahelduseks kuulame muusikat ja kuulame ühte toredat sünnipäevalaulu. Selleks on siis Genialistide pala tingeltangel, mis muide Heljo Männi sõnadele kirjutatud Heljo Mänd sai ju ka hiljuti 90, nii et palju õnne talle ka. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Mihkel Kunnus ja Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. Teema tõukub siis kumu 10.-st sünnist päevast ja enne, kui kuulasime Genialistide tingeltangel rääkisime muidugi rahast, millest kultuuriinimesed ikka räägivad sellest, mida ei ole. Aga mõtlesin, et tuleks natukene tagasi veel muuseumi rolli muuseumifunktsiooni juurde nimelt sai juba räägitud sellest, kuidas digitaaltehnoloogia aitab muuseumit reklaamida. Aga milline üldse on tänapäeva maailmas muuseumi roll? Selles mõttes ka või? Minu küsimus tuleneb sellest, et ühest küljest on ju kunsti meie ümber hästi palju ilmselt rohkem kui ühelgi varasemal ajastul ja kunst on väga vaatlik mingis mõttes mingis teises mõttes jälle võib-olla ei ole ka, sellepärast et suure kunstniku nimi on kindlasti palju rohkem väärt, kui kellegi põlve otsas nokitseda ja nimi ja ma ei tea, kas seda nimetada demokraatiaks koos muuseum siis asetab selles olukorras, kus kunsti on ka tänaval nii massiliselt, miks tuleb see kunst tänavalt muuseumisse tassida? Vaat, see on nüüd selline, ma ei ole päris kindel, et kunsti rohkem kui vanasti oli see küsimus selles, kes seda nägi ja ma ei ole kindel, et ükskõik kui palju meil seda kunsti tänaval praegu annet, kas seda nähakse, küsimus on ju selles, kes seda näed, kes ta vaatab, et päris kindlasti kunsti reputatsioon oli noh, omal ajal kõrgem, sellepärast et et seda nägid küll võib-olla vähesemad, aga jällegi see süvenemis aste ehk oli suurem. Nii et ja tänapäeval on seda hästi palju. Ma ma eeldan, et seda vaadatakse, nähakse, aga noh, see ei ole nii väga, noh ma ei oska selle kohta öelda isegi arvan, et selle kohta puudub igasugune statistika. Ei no selles muuseumis selline teoreetiline arutlus, et jah, aga mingil kombel küll jah, selles mõttes, et kui sa mäleta, küsis mu käest, et millal see või oli sealsamas artiklis, millal kunst klassikaks muutub. Kas tõesti ainult siis, kui ta muuseumisse üles korjatakse? Ütleme niimoodi, et see on omamoodi ülbe vastus, aga omamoodi küll, sellepärast et härra, mõtleme iseenda elu peale, mõtleme aasta pärast, tähendab ma vaatan, kuidas minu kuraatorid töötavad, nad võtavad aluseks, mitte minu kuraatorid, aga noh, üldse kunstiajaloolased Nad võtavad aluseks mingisuguse teabe. See teave on muuseumis olemast anarhiivistan muuseumis, ta on ükskõik, kus kohas ta peab olema säilinud ja selle põhjal luuakse siis uutele põlvkondadele uusi narratiive. Sellepärast et selge on see, et praegused noored vaatavad kasvõi sellesama sele Nõukogude perioodil ja teise pilguga, kui inimesed, kes selle kõik läbi elasid. Et kunagi mäletan, kui noh, see uue muuseumi juttu oli ja see 90.-te selline vabanemine ja kõik siis oli, mäletan, kellegagi oli vaidlus, et ah, mis te hoiate nii Stalini-aegseid töid, visake kõik minema, täielik rämps, eks ole. Aga noh, muidugi muuseumi mina ei olnud siis muuseumi inimene, aga ta mulle tundus, et et mõttena on see uhke, aga see on nagu vastu olus igasuguse dokumentide hävitamisega, see on tegelikult ütlema ajaloolise dokumendi hävitamine. Ja nüüd palun väga, me käsitleme seda aega erinevatest aspektidest, on väga vastuoluline aeg ja nii edasi, nii edasi. Et et selles selles mõttes muuseum jah, ta, ta teeb ka vahetevahel mitte väga olulises teoses klassika. Aga siin ma tahaksingi osutada ühele pingeväljale, mida võiks nimetada siis nii-öelda kvaliteedi representatiivsete pingeväljaks, et kas üks asi on see, et me tahame näha head kunsti ja et võimalikult häid kunstielamusi, puhast esteetilist naudingut võib-olla. Ja teine asi sihuke puht ajalooline repersontatiivsus me näitame, et näete, siin oli väga selline aeg, kus testi, sellist sotsialismi näiteks tohututes kogustes ja seda oli ka nii suur kogus, siis me paneme selle mitu ruumi täis, näiteks et inimesed saaksid aru, kui aeg oli, et siin läheb nagu kunsti ajalugu ja ajalugu mingis mõttes vastuollu, kas me tahame seda, kõike, seda ajalugu, sest kõik lihtsalt muuseum on paratamatult piiratud ja ta peab tegema valiku ees, kes teha valik kvaliteedi alusel või representatiivsete alusel? Noh see on väga otsene küsimus, mis eeldab, et see Kunson halb käsitööliskui, ta ei ole halb käsitöölikus, see kunst ei ole halb. Vastupidi, ta jätkab tegelikult 19. sajandi. Tal on mingi nii-öelda supp, ühelt poolt on üheksa, seitsmenda sajandi realism, mis oli sotsialistliku realismi noh, selline üks selliseid alus alustõdesid, teiselt poolt on ikkagi see modernistlikke impressionistliku vaade asjadele, mis noh, paratamatult 20. sajandil ju ka eesti kunstnike mõjutas. Ma pean ütlema, et need osa nendest kunstnikest, kes maalisid nad jäid kunstnike viiekümnendatel mitte küll jah, raske soli. No nemad olid õppinud ja mõistnud maani teistmoodi läbi valguse värvi ja noh, nii-öelda formalistid, nagu neid tookord sõimati. Ja eks nad olidki tegelikult omamoodi, aga ma käsitlesin farmanismi heas mõttes. Nii et selles mõttes need maalid, mis praegu k KUMUs väljas on, et ja öelda, et nad on nagu halvad või saamatud, nad on tehniliselt täiesti korralikud maalid. Nüüd küsimus selles, et kui palju ajalugu siis sõidab. Kuna ma ise olen nii palju loenguid lugenud ja alati selle perioodiga alustanud. Aastaid alustasin tõdemusega, et räägime siin, noh, mingi kaheksa aastat poliitikast mittekunstist. Aga ja sellepärast, et noh, seal ei olnud seal valiku, seal ei olnud mingeid valikuid, sa tegid sellist kunsti või teinud ainult et Eestis on see, et kunagi Eha Komissaroviga arutasime seda ja, ja, ja Eha ütles ja ma olen ka nõus selles mõttes, et eesti kunstnikud ei õppinudki sotsialistliku realismi perioodki, korralikud lätlased, õppisime mee õppinud ära sellepärast, et need, sest see oli liiga lühike periood ja siis tuli kohe Nikita Hruštšovi sula peale. Ja see periood, kui kui sa tegelikult seda viimistasitses sotsialistliku realismi tehnika on ju kohutav, niuke pretsiis, joonistuslik väga-väga tugeva joonistusliku alusega ja nii edasi. Et nad ei õppinudki, säärane nagu jätkasid, jätkasid seda oma arusaamist, mis oli 30.-te kaasa toonud ja loomulikult ürita sisse toppida sellesse noh, ütleme ideoloogilise vormi, mis on ka näha ja väga ja, ja noored kunstnikud loomulikult võtsid seda juba rohkem iseenesestmõistetavalt. Ei tea, kuidas oleks edasi läinud, kui meil oleks see kestnud ka veel mingi paarkümmend aastat, küllap oleks ära õppinud inimestel õpivõimelised Sa ütlesid, et need ei ole tehnilised, halvad pildid ja muidugi ma ei kahtle sinus üldse, aga see tuletas mulle meelde selle tõsiasja, et noh, enamik asju siin maailmas, sealhulgas ka enamik kunsti on lihtsalt halb ja saamatu. Kuidas siis? Ja kui sõidan piiratud saamatut Stalini-aegsed maalikest kuskilt kumu ladudest? Ei ole, tähendab, asi on tegelikult oli niimoodi. Ega seda oli nii hirmus palju, seda kunsti ka ei olnud, sest nagu ma ütlesin, periood oli lühike õnneks. Ja see kusi klitellis või fond ja kingiti asutustele. Ja mina ei tea, kuhu asutused on toppinud. Kas nad on mõned on, ma arvan, et paljud on hukka saanud need tööd. Aga omal ajal, kui ma kirjastuses töötasin ka v leidsime kusagilt ühe sellise tolle maalitud maalid ja küllap nad olid topitud, aga ikkagi muuseumisse jõudsid ikkagi noh, ütleme ostukomisjoni poolt aktsepteeritud tööd, sellised esindustööd. Aga selles sellel näitusel ei ole ju Eesti asjad, ainult Eesti asjad on, kolmandik. Väitis, eks ole, aga ma mõtlen nii palju üldse, et kui me praegu räägime tõsistest stalinistlikud töödest ja me tahaksime sellest Eesti materjali põhjal läits teha ega mis Askukusta korralikult isegi nii vähe. Ma, ja meil on suhteliselt vähe, nii et, et need, need tööd, mis on ka praegu väljas, et on meil kogu aeg igal pool väljas. Nii et need tipptööd on ikka need suhteliselt piiratud arv. Riigile jälile absoluutselt igas ekspositsioonis. Arhiivide piiratus mind alati kummitab mitmesuguste muuseumite juures, et see on niisugune lausa lausa natuke nagu sihuke metafüüsiline probleem, et ilmalikus ajastul me teame, et ka mingi füüsiline objekt hävib, siis ta hävib igaveseks. Näiteks sellepärast me vaatame nii, nii kohutav ahastusega Isise lammutustöödeks läheb kohe lõikab lausa hinge. Et see tekitab sellist tegelikult, et kuna kõik, mis säilib üldse, säilib ainult inimteadvuses, pole siukest jumala teadvust, et siis on ikka Crumplik soov, tahe kõike säilitada igast sodiga Öeldakse, et tooge näiteks mark Laari, hommikumantel meile ja nii edasi, kõik kõik säilitataks, aga ruumid saavad ometigi ükskord täis. Kuhu panna see, et ükski raamatukogu ei ole kummist ükski ladujale kummiks tühki ykski arhiivi Pole kummist vihkelda unustad muidugi ära. Esiteks sa räägid nagu tubli lääne inimene kunagi näiteks hiinlastel jaapanlastel seda probleemi ei ole vaja lammutavad maha ja kui 200 aasta pärast tuleb tujusa tempel uuesti ehitis ehitavadki ja teevad veel natukene uhkema ka, et ma tahaksin, siin see, see filosoofia. Teistsugune neil näiteks jaapanlasest templi ehitamine, ei mis see templi ehitamise templi ehitame, nemad ütlevad nii tähtis ei ole see puu, mis on säilinud, vaid tähtis on oskus. Tähendab, kui me suudaksime ka Euroopas nii-öelda õhtumaal säilitada aju, mis produtseerib uusi uusi asju. Ma arvan, need materiaalsed arhiivid ja oleksin tähtsad, aga nagu me siin enne arutasime, ühel hetkel tehti otsus kollektiivses teadvuses, et me säilitame just nimelt puu ja kivi. Ja see, see on see suur vahe, et kassas säilitad teadmist, kuidas kirik üles ehitada, või tempel, võitja säilitad selle kivi. Sest et mina arvan, et meil Eestis või ma ei tea, kas Euroopas on keegi, kes suudaks üles ehitada selliste võlvidega sellist kirikut nagu tollel ajal. Muidugi noh, tehniliselt on see võimalik, aga aga noh, ütleme seal ransid või veel hästi palju kõrgemat kirikud. Niiet mida me säilitame, meie said mateeriat, nemad säilitavad vaimu ja oskusi. Muidugi, mis aga mis tulles veel nende kogude kogumisvõimekus on piiratud juurde, siis 20. sajand ei õpetanud, et on olemas õnneks mõned sellised, kuidas öelda vabastusliikumised, mis aitavad meil vabaneda üleliigsest 20 sajandi 20 sajandi ainult seal neid nimetada esimeseks ja teiseks maailmasõjaks. Kui vabastuslikumi, jah, lõhkumise teine maailmasõda hävitas päris palju kunsti, on ju päris palju pilte, millest on alles ainult sõjaeelsed fotod ja, ja ka kahtlemata, aga sellega seoses digiajastuga mul tuleb ka meelde, et ma ei mäleta seda täpselt aastaarvu, see oli muidugi kahe tuhandetega kindlasti spekulatiivne kui üks niisugune, noh, tehnoloogiast huvitav inimene, ütles, väitis, et esimest korda inimkond on jõudnud sellisesse ajajärku, ta rääkis digifotodest konkreetselt kus kustutamine, sorteerimine võtab rohkem energiat kui lihtsalt täiesti loomalik säilitamine ja niimoodi klõpsid omale 1000 fotot. Sinna fotoaparaati ladinapärast ära sorteerida keegi ei viitsi. Niimoodi tekivad mingid sikud hiigeldigi digiarhiivid mis, mis hakkavad oma esialgsele funktsioonile vastu, kuna nad ei tegele enam nii-öelda vahetamisega, vaid lausa sihukese kuhjuva unustamiseks, lihtsalt, sest infotulv mõjub ju ka samamoodi jumistavalt nagu lihtne ära unustamine. Ma olen sellega absoluutselt nõus, et tavaliselt see oli väga ilusti kirjeldatud, kogu see protsess õnneks õnneks mul ei ole fotoaparaadi. Aga ma lihtsalt selle selle ka esimese ja teise maailmasõja juurde tuleks selles mõttes tagasi, et kohe-kohe Me pärast laikmaa näitust avame ju kolmandal korrusel näitusi, mille nimi on force majeur, mis räägib nendest töödest, mis on eesti kunstis kaduma läinud ja pidamine mingite teadmiste järgi, aga mis tegelikult ei ole ei ole enam füüsiliselt olemas. See force majeur on igas kindlustuslepingus sees, et muidu maksad kinni jäävad, kui fosfosoor siis seda ei ole võimalik kinni maksta. Rese laine, ütleme ükskõik kus ta sureb jah ja, ja nagu ainese tuleb idast. Ah jah, pühib nagu seal vaiksest ookeanist hakkab pihta, eks ole, ja siis tuleb, jõuab meie, see laine lõpp. Nii et siis on see nii, et see noh, nii ta on olnud ja me kõik ei tea, mis on kaduma läinud, kuigi ma ütleks selle teise maailmasõja kohta, et neid maale tuleb ikka ja ikka veel välja ja. Ma arvan, et on väga palju erakogudes, aga noh, see on nüüd hoopis teine teema. Aga kuidas siis on ikkagi tõesti ka Eesti kunstimuuseumi kogudega, et kogutud on siin ju enam-vähem süstemaatiliselt üle 100 aasta. Ma ütleksin niimoodi, et kogutud on väga ettevaatlikult. Meil on praegu ka niimoodi, et meest õlist eile üks ka juttu mine, kui tulevad kunstnik kui pärijad, et mida me teeme minu emal-isal oli, on nii palju töid järel, mida me teeme, aidake ma pean, ma, ma ei saa midagi teha, võime osta või te võite meile kinkida ühe, maksimum kaks asja ei saa seda vastu võtta. Meil ei ole kuhugile panna. Ja, ja, ja ei, ei olegi. Me peame säilitama ikkagi mingisuguse väga selge printsiibi, mida me kogume ja me ei saa kogu lihtsalt vastu võtta, sellepärast et see noh, see on sotsiaalne probleem. Tegelikult see on noh, soovitad, et andke äkki läheb müüki ja peaasi, et inimesed saavad neid nähagi. Huvitab aga see on väga tõsine, eriti nende skulptorite puhul. Maalid, kuidagi skulptuuride skulptuurid on suured ja, ja see see on, see on, see on inimlik tragöödia inimese tasandil, aga muuseum lihtsalt teeb hinge kõvaks ja ütleb, et me võtame ühe, kaks. Aga teine asi on muidugi arhiivid, et arhiividele me pöörame ka tähelepanu jälle sama asi, eks ole, et et me teame, et ühel kunstnikul on näiteks päevikud, kirjavahetus, fotod siis tema järeltulijatele on ju probleem, kas ma annan üle või ma ei anna võima sordin ja tal ei ole aega sortida ja nii ta on, aga me muidugi oleme arhiividest huvitatud. Aga mitte niimoodi, et meil tuleb 10 kasti ukse taha, et modaalsel teile see on nagu pidev igapäevane. Ja mis puutub nendesse kunstiteostega, on lihtne, meil on vastav komisjon 20 inimest vaidlevad, mõne töö ostmine kestab aastaid, noh, et me lükkame edasi, jälle mõtleme. Kuulge, meil on olemas. Ja siis tuleb mingisugune ootamatu ostet, kui ta kohe ära ja ostavad, väga tahame seda saada. Et tõesti mõni töö on. On ootab kaks-kolm aastat. Enne Meiega Sostame, võime osta lõplikult, ütleme ära. Ja noh, kuna meil ei ole miljoneid mitut miljonit osta, siis aga, aga ongi võib-olla hea, et ei ole, sellepärast et me sinna võib-olla ostaksime palju ebakriitilisemalt asju. Nii et noh, praegu on need raha nagu on ja me tõesti väga-väga kaalume, mida me ostame. Aga on väga palju, soovitakse veel kingitusi teha, mida me täpselt samuti laseme läbi siis kogu selle komisjoni ja ikka väga suure hulga lükkamdaaži lihtsalt. Sest ma ütlen jah, et rahaline võimekus on iseenesest juba nagu väga hea ja lollikindel nii-öelda filter, mis tõepoolest paneb, lihtsalt ei saa rohkem. Aga siis jah, tõepoolest kinkide saab ju kunstnikud saavad alati olla. Käivad seal üldse kunstlik. Aga lihtsalt, see on seesama asi, et kahjuks jah, ruumidele on piirid ja, ja teine pool, et me oleme ka ikkagi otsustame selliseid asju, et noh, mis meil on puudu, mida me tahame ja vaat siin on see rifikoht, millest me enne rääkisime. Me ostame asju ja eeldame, et on tähtis ka 50 aasta pärast, aga me ei tea seda. Me riskime ja, ja näiteks parime hea riskina, väidan, modernamised kui lihtsalt viiekümnendatel tema esimene direktor täiesti mingite väikeste rahade eest ostis kogu selle kollektsiooni kokku riskides ridu Moderna kollektsioon ju Põhjamaade uhke. Et nii need on, need riskiasjad, aga ma võin öelda, et ma ei, ma ei või kinnitada, et kõik need ütleme meie ostud lähevadki selliseks klassikaks, mida hakatakse kasutama. Aga me vähemalt tegeleme selle küsimusega teadlikult väga tõsist. Renditi välja. Parun teistele muuseumitele või selle rentimine me, noh, kuna riiklikud kogud siis Eesti sees loomulikult anname, mis ei ole lihtsalt nii, et sa helistad, et anna mulle tööd, meie nõuame, et pool aastat ette oleks teatatud meile see. Ja kui on välismuuseumid, küsivad, siis loomulikult me teeme seda koostööd, sest see on meie huvides Eesti kunsti näidata väljaspool Eestit, see on täiesti tasuta jah, et nad tegelikult on niimoodi, et Me loomulikult võime küsida, kindlustus on iseenesest mõistetav, aga me võime ka küsida nii-öelda töö honorari endale, aga see on kahe otsaga asi, et me oleme paar korda küsinud ja siis vähemalt ükskord on tulnud tagasi, et ah, te küsite, palju raha meil ei ole seda raha. Et me siis tööd ei võtagi. Ütlesin, et hea küll, kui te nii vaesed olete, võtke see siis. Tegelikult on ju meie huvides. Ja ma saan täitsa aru, aga siis tulud ongi nagu kas piletiraha, et külastajatelt ja kavast mingeid ekspertiisiteenused siis meie kõik maksumaksjad, maksumaksjad, ära unusta. Ja loomulikult, see on niimoodi, et 60 protsenti tuleb riigilt ja see läheb kõik halduse peale, kütmine, elekter valve ja nii edasi, nii edasi. 40 protsenti teenime meie ise, mis on keskeltläbi 1,6 miljonit. Kõik nende kahe viiekümneste programmide pealt. Sellega me teeme kõikuma, näitused, kirjastame ja, ja nii edasi, teeme oma teadustööd ja nii edasi, nii et selles mõttes me oleme selline hübriidmudel riikliku toetuse ja nii-öelda ärimudeli vahel. Jõudsime saate lõpuks ikka tagasi raha juurde. Aga see on ju raha, mitte raha, armastaksin, aga no teda läheb vahel vaja. No mina küll armastan, sest et mul ei ole teda kunagi piisavalt. Ma tänan, Sirje Helme Eesti kunstimuuseumist ja Mihkel Kunnus selle vestluse eest, mina olen Peeter Helme. Vasar on taas eetris nädala pärast siia lõppu mängima Hendrik Sal-Saller ja Estonian Dream Big bändi loo kvaliteetaeg, mis loodetavasti siis innustab inimesi veetma kvaliteetselt aega ka kumu muuseumis ja, ja ka teistes Eesti kunstimuuseumi muuseumides. Kuulmiseni. Või mõnele teisele ja meid praegu. Iga kord, kui mul on ees, nagu see olla sinu jooksiinu Vääride loos. Iga kord.