Rõõm teiega taas pühapäeva hommikul kohtuda, eetris on jutusaade, mina olen Sten Teppan ja minu tänane vestluskaaslane, siin stuudios on Kaido Kaaberma. Tere tulemast Kaida. Tere. 25 aastat tagasi oli Kaido Kaaberma, ma julgen öelda, Eestis üks tuntumaid ja populaarsemaid sportlasi, kui iseseisvuse taastanud Eesti esimest korda suveolümpiamängudele läks, see oli Barcelona 1992, tegid sa tulemuse? Mis tõi ju, kas ma mäletan õigesti ka aasta meessportlase tiitel? Oli jah, see oli küll nii, et siis valiti mind aasta meessportlaseks. Ehkki täna meenutatakse seda aega ja kohta sinu surematut tsitaadiga, et neljas koht on jama, siis kas sa mäletad Kaido, kuidas avalikus Eestis toona seda tulemust hindas, ega meil väga palju seal Barcelonas kõrgete kohtadega vehelda ei õnnestunud. Mõned medalid siit-sealt nopiti, aga tegelikult oli ju sinu tulemus kõva. Samamoodi. No põhimõtteliselt kõvad oli küll, aga ütleme, selles suhtes meid ju Barcelonast tuli kuld, Erika Salumäe võitis, Tõnisted olid 470 peale, olid kolmandad, olid pronksist pronks jah, et, et selles suhtes medalid sai kätte ja neljas koht. Ta oli jah, väike, natuke jama oli, aga kindlasti oli mulle pettumus, et see oli midagi päris lähedal. Et ükskõik, mismoodi me vaatame, see on esimene koht peale medalit. Kui võrdsa neljas kohta peegeldas sinu toonast positsiooni maailma vehklemises, et oli see kooskõlas sinu reitingu või millegi taolisega. Põhimõtteliselt maailma reitingus ma olin kaheksa hulgas küll ja ega see vehklemine on juba selline, et ei see reiting antud momendil või võistlusel ega see ei tähenda midagi. Et ma arvan, et esimesed, et kes sinna olümpial olid, need läksid, kõik läksid medali peale välja ja nii nii nagu minagi läksin võitlema, et soovisin saadavamalt medalita või neljas koht tuli, siis oli kindlasti pettumus mulle. Jah, kui mõtlema hakata, siis tegelikult kolmanda ja neljanda koha vahe tippspordis tiitlivõistluste kontekstis on ikka tegelikult kolossaalne, mis võib otsustada ja määrata sinu elusaatuse koha pealt nii mõndagi ja ma ei mõtle seda, et kas sul on medal meeniana kodus kapis olemas ei ole vaid ma mõtlen seda, et mis kõige sellega kaasas käib preemiad, vastuvõtud, tähelepanu, sponsorlepingud ja nii edasi, et selles mõttes on kolmanda ja neljanda koha vahe tõesti kolossaalne, vist. See on ajalugu ja ja praegu me oleme tänases päevas. Me oleme tänases päevas ja seda enam on mul hea meel, et sa ei ole vehklemisele kaduma läinud, vastupidi, sa oled uuesti väga uhkelt pildil tagasi meie naiskonna treenerina. Naiskond on jõudnud Rio olümpiamängudele ja me selle kõige juurde jõuame varsti kaarega tagasi. Aga ma alustaks Kaido, sinu eluloo lahti arutamist ikkagi sealt varasest lapsepõlvest, sa oled ju Haapsalu poiss, eks? Haapsaluga seoses jookseb mul peast läbi kaks mõtet. Esiteks tõepoolest vist peaaegu kõik või rõhuv enamus Eestis. Vehklemises tippu jõudnud sportlastest on Haapsalu taustaga väga suur osa neist, onju. Eks meil siin Eestis ongi kolm keskust Tartu-Tallinn-Haapsalu ja aeg-ajalt on Haapsalu peal, aeg-ajalt on Tallinn peal. Haatsust on küll jah, väga palju Eesti koondislasi tuld ja, ja, ja ka maailmameistrid Endel nelistina, Haapsalu vehklemise töö ja ta nagu haapsalu sobib ka, et väikest spordiala, väike linn ja traditsioonid ja mis ma oskan öelda ka siin. Et inimestele see sobib. Teine asi, mis mul peast läbi jookseb, Haapsaluga seoses on tema geograafiline asend mereäärne linn, ikkagi paadid, purjed aerud, kas nendega sul mingil moel kohtumist lapsepõlves oli? Ikka on selles, et põhimõtteliselt ega ma tulingi, käisin purjetamas kolmast purjetamisega, vot selline halb lugu, et seda saab teha ainult suvel. Et noh, talvel saab ka, teame, seal meisterdasin paate, mingi oli purjetamisring seal aga, aga purjetamistreener ütles, et oleks tarvis minna natuke jõudu tegema, et mine tee talvel sporti, midagi, tahtsin kergejõustiku minna, korvpalli tahtsin minna, sinna ei võetud mind vasta siis muud üle jäänud niidi vehklemistrenni ja eks ma sealt vahepealt tulin tulema ka, et ei tahtnud seal olla, aga lõpuks hakkas meeldima ja ütleme, vehklemise juures oli võrreldes purjetamisega on see asi, et sa ei pea kunagi ilma vaatamissilma, kui väike poiss, siga vaatasite, vihma sajab, tuul, eks ole, aga aga eriti ei viitsi minna. Ja jälle jälle riided ja naljaks ja aga siis, kui vehklemis ei tehtud, sai vahest väljas on selline torm ja tuiskab ja aga ise oled heas soojas saalis. Siis, kui sind viidi vehklemise trenni, kas siis oli see spordiala ja, ja treening juba Haapsalus niisuguses staatuses, et see ei tekitanud mingeid küsimusi, seal oli juba palju inimesi ja, ja see oli täiesti ütleme niimoodi, et sellele linnale ja selle linnarahvale väga-väga tavaline. Kindlasti suhteliselt sel ajal juba olid Boris Joffe, Rossar, Kaido Kuur on sealt Haapsalust pärit. Peeter Nelis Rimo treener, tema oli ise ka Eesti koondislane, NSV Liidu koondis lasi ja ütleme neid maalima, medalivõitjad olid juba olemas. Otsust olnud enne mind. Aeg oli selline, et sporditegemisest ei päästvat miskit, see oli iseenesestmõistetav, et sa millegagi pidid tegelema. Ega jah muud varianti olnud, et selles suhtes tuleb oma vanematele ka aitäh öelda. Et jah, üks on kool ja, ja peale kooli peab midagi tegema, et kas mõni mängib pilli, mõnikord? Mind pandi sporti tegema. Mulle meeldis. Mida seal kooliajast meenutada on ja mu küsimuse tagamõte on see, et kui sul ikkagi ühel hetkel vehklemine meeldima hakkas siis kas saatus oli varakult otsustatud ära, et kuhu suunas sa liigud? Sul hakkas noorteklassides, ma ei kujuta ette nii hästi minema, et, et oli iseenesestmõistetav, et saadad vehklemisega edasi, tegeleda. Noh, mõtted oleks võinud olla igasugused, eks ole, aga praegu minu saatus kahjuks läks nagu sporditeed mööda ja eks ta kindlasti juurde, et Haapsalus oli ju tehtud meil spordikool neljast kuni kaheksanda klassini. Meil oli spordikool ja kus olid võimlemistunde, oli, oli pandud topelt, isegi rohkemgi, nii et me saime hommikul trenni ja õhtul oli koos kergejõustikuvehklemise klass oli koos. Et see oli minu meelest väga hea väljund, kes tahtis sporti teha, noored said nagu spordiklassi tasemel teha sporti, sest praegu meil sellist asja enam polegi. Praegused lapsed ju, kes meil siinsamas kavad vehklemistrennis käivad, seal ujumistrennides asjades? On ju nad saavad teha praktiliselt ainult mingi poolteist kuni kaks tundi päevas trenni. Seal oli meil küll koolipäevad, olid pikad kuni kuni kaheksa tundi päevas, aga selles olid meil kaks tundi nagu trenni tegemiseks. Kus kohas oli mingi konkreetne hetk ka, mil sinu liisk langes, et, et tuli teha teadlik valik. Minu poolest läksid asjad väga sujuvalt, et ütleme, seal nõukogude ajal oli see ka, et et üks asi oli tarvis nagu jah, sporti teha, et kas või nõukogude sõjaväest vabaks saada. See oli argument, see oli argument ja see oli vähemalt kindel siht. Nii mingil määral, et saada kas Eesti koondisse või sinna lähedale, siis sa saad sõjaväe, saad kergemini tulema. Ja ka treener seda rääkis, et näete, et seal ju eeskujud olid ju olemas, on vanemad, kes mul seal olid, Jaak talvingud ja Alar kellad ja kes said minust paar-kolm aastat vanemad. Nemad said sõjaväes kergemalt läbi. Spordimehe karjäär, nõukogude režiimi tipptasemel, kui palju seal enam armee mahviga vahet oli, et kuidas käis üldse Nõukogude tippsüsteem juba sattumine või välja jõudmine, et kui palju tuli selle nimel pingutada, mis hetkel sattusid sa toona tähtsate inimeste vaatevälja. Kuidas Eestist pärit vehklemis poistesse suhtuti, kuidas see käis? Minusse suhtuti hästi, mul on nagu mingisuguseid selliseid kibestumise mees eetrisse on, et, et noh, meil oli ka süsteem, et kuulad tugev, siis saad koondisse. Muidu ja aeg-ajalt järelegi jah, et tahetakse rohkem neid Venemaa sportlasi võtta. Mida Moskvale lähemale seal, seda kergem on koondis saada, aga aga eks Nõukogude Liidu need treenerid tahtsid ka, võistkond oleks tugevam ja ja mul on nagu õnneks läinud, on mind võetud koondisse, ma olen seal Vehend, süsteem oli karm, laager laagri otsa ja ja nii hommikust õhtuni sai trenni tehtud, võib-olla siin Eestis sai, vahepeal oli, oligi nagu eesti keelt juba, hakkasin ära unustama, aga tahan uuesti vene keele ära unustanud. Kui hästi sa noorena kaotada oskasid, see on tegelikult väga hea omadus. Spordis karjääri tehes, oskus kaotada, sellest õppida ja edasi minna, samas mõnele inimesele, kes seda iialgi ära ei õpi, võib see saatuslikuks saada. Kuidagi sain hakkama, noh, kindlasti ei kaota taluda, või olid need kaotused, mida suurem võistlus, seda seda hullem oli kaotada, aga ma võtsin neid asja rahulikult ja. Ja peale kaotus tuleb järgmine võistlus, jah, mis teha? Kuidas sulle nüüd, distantsilt tundub see enese ülestöötamise aeg ja, ja selle nimel nähtud vaev. Kõige raskem aeg oli siis, kui see nõukogude liit kokku varises aasta 91, kuni ma ei tea aasta 96-l mingi viis aastat et siis praktiliselt Eesti spordi rahastamine toetame praktiliselt null. See oli see, et tuli algusest lõpuni iseenda eest väljas olla igas mõttes. Põhimõtteliselt küll jah. Ja siis kuskilt otsitud lisavahendid ja ja sai sahkermahker tehtud minu elust N Liidu laagritesse, tähendas, et kolm trenni päevas enne hommikusööki peale lõunat kolm tundi õhtul kaks tundi praktiliselt kuus tundi päevas trenni, mida vehklemise trennis ja laagrites tehakse peheldaks no muidugi natuke jõudu tehakse pallimängud ja korvpallid ja ta, aga noh, põhimõtteliselt kui ka tahad, kas nyyd vehkleja saada või mõni tahab, tahab heaks jooksjaks saada, jookseb jooksma, vehkleja peab vehklema. See on omavahelises seoses, et mida rohkem tunde raja peal relv käes, seda helgem tulevik ka tõenäoliselt ees ootab. Nojah, nii ta on, sa pead saama oma relvaga nii sinasõbraks, et sa ei pea mõtlema, kus ütleme, vehkleja vehklemistera ots on kinnisilmi võid torgata, kui tarvis. Toimetas asi kindlasti ei olnud see asi. Nüüd ütleme, see tera on 90 sentimeetrit pikk näppudest näppudest kuni teraotsani ja teda relva peab hoidma niimoodi, nagu õmbleja hoiab nõela käes, et täpselt torkad sinna, kuhu mõtled, et. Kui vehklejate puhul räägitakse tippvormist, siis palun defineeri või seleta lahti mõne lausega, mida vehkleja puhul tähendab. Vorm, ta on selline seisundis, kus tal on kiirus, osavus ja matsitunnetus, et ta nagu no mis matsitunnetus ta väga hästi peab tunnetama vastase distantsi tunnetama ka vastast. Üks on visuaalne, teine on ka, mitte visuaalselt, eks ole, et sa juba juba tunned juba kinnisilmi, kus was tal on. Väga raske on defineerida, ütleme, vehkleja tippvormi, et noh, väga kerge on öelda, et kui on 100 meetri jooksja, ma jooksen üheksa sekundiga selle asja ära, et Vormann vehklejatel loeb eriti üldse kahevõitlusaladel on see asi natukene piiratud, et seal võib-olla tõesti super super tippvorm, aga tuleb väga ebameeldiv vastane, kellel on ka enam-vähem normaalne vorm ja siis tip formandi realiseerimat. Kas selle nimi on juhus või, või Johust ikkagi tippspordis ei saa olla? Noh, ütleme õnn soosib tugevaid. Aga juhuseid on ka olemas, aga ütleme kui hakata seda üldist fooni. Üksikud võistlused võivad nihu minna, niimoodi on hea vorm, eks ole, aga kes on tugev, sellel tulevad stabiilsus. Nii nagu ütleme, eesti naiskonda näidanud stabiilselt, et viimased neli aastat või viis aastat igalt iga aasta maa tiitlivõistluse medali ära tont. Ma värskendan mälu ja mulle mõningase üllatusena tuli see, et kunagi käis teiega olümpiamängudel vehklemiskoondisega, mõtlen varumehena kaasas Nikolai Novosjolov, kes tõusis hiljem Eesti esivehkleja, eks. Küllap on väga raske seda spekulatiivsete olukorda ette kujutada, vehklemisrajal on, ütleme tippvormis Kaaberma ja tippvormis Novosjolov. Et kumb võidab. Aga ma küsin Kaido niimoodi, et proovi minusugusele võhikule selgeks teha teie ühised omadused ja teie stiilide või spordipersoonide erinevused. Et ütleme siis nii, meie lähimineviku ja oleviku kaks tipptegijat. Heino Marre stiil on meil enam-vähem sarnane on, sellepärast mina vehklesin sellise püstoliga lühikese käepidemega mis on püstoliga jah, et ütlemata seal mõned vehklejad natuke, kus on pikem käepidajad kaugemalt kinni ja eks tema ta samamoodi tahab, otsib relva, tahab läbi relva torgata, selle vastase relva eemale lüües torgata, kas maanteed ja mul mul oli ka samamoodi. Mulle meeldis seda vastase relv kätte saada ja sealt torge ära sooritada, et selles suhtes me oleme sarnased ja ma arvan, et meil on mõlemal Haapsalu kool olemas haapsalu kool selja taga. Haapsalu koolil on omad eripärad või et see on tunnetatav ka eesti vehklejate puhul, et kes on tulnud Haapsalust, kes on tulnud. Tallinnas näiteks jah, kindlasti, kas nüüd saab öelda seda haapsalu kolaga, igal treeneril on oma kool, eks ole, ja need, kes on sealt aapsus pärit ütleme, Endel nelise käe alt sealt, eks ole, et need on nagu jah, Neil on pandud niimoodi paika ja ja eks nad annavad neid, neid, neid samu asju oma õpilastele edasi ja tegelikult praegult isegi muidugi võib öelda, kas Eesti naiskõlas, ütleme need Beljajeva Kirpu on Tartus, neil on see väike Tartu koolkond juures on väiksed vahetused, vahed olemas. Mentaalne pool vaimne ettevalmistus on ilmselgelt tähtis, me oleme seda Novosjolovi ja näiteks Londoni olümpiapealt näinud on see muutunud ajas tähtsamaks või, või see on ikkagi ka väga persoonis kinni, et kui palju sul endal selle selle taha jäi või, või oli see sinu tugev külg, siis kui, kui sina tipus vehkisid? Ja kui hakata vaatama oma, et üks on see psühholoogiline, teine on füüsiline pool, siis vehklemises võib küll öelda, et see on 50 50, et et kui, kui tahad hästi võistelda, siis sellest füüsilisest poolest ei piisa, peab vaimne pool olema samamoodi võitlusvalmis. Noh, kindlasti on, mul on jäänud neid võistlusi, kus on kehvasti läinud, on psühholoogilise poole peale võib panna ristikese, et tänu sellele on kehvasti läinud. Vastu pidanud. Sa kindlasti tead, oled märganud näiteks mehed poksiringis, vaatavad üksteisele väga sügavalt silma ja näitavad muskleid ja käib selline demonstratiivne koha kätte näitamine. Kui vehklejad lähevad rajale, nad enne, kui nad maski pähe tõmbavad, annavad kätte matši eel kas vaadatakse silma ja kas niisugune ka mingis mõttes mentaalne võitlus käib juba siis või pigem välditakse seda. Noh, kindlasti nii demonstratiivselt ei tehta, nagu seal boksis nad teevad äikest nagu selliste Packazuhat, nagu aga kindlasti kindlasti on, et mõni vaatab rohkem silma, mõni vähem mõni ta üldse silma vaadata, nii nagu ikka elus. Et samamoodi on nii, kui täna avaldab, inimvastakse mõni vaatab silma, mõni vaataja silma, kui, kui kätanud Kas ma ei tea biovälja kaudu või, või mingisuguse energia kaudu enne matsi? Tajusid sa missuguseks tulemus kujuneb, on on seda võimalik tunnetada juba juba enne, kui esimene. Noh, põhimõtteliselt kindlasti kindlasti, et see ju sa tunnetad, kuidas sa vastast tunned, kas oled tast üle või mitte, kas oled, psühholoogiliselt, lähed, lähed sinna võitlema ja, ja on sul see võidutahe sul sees või ei ole või teine asja tuima noh, et saaks ruttu saaks surutuse läbi, eks ole, või niisama väike selline värin sees, väike, ei teagi, eesti keeles polegi siis sõna Mandraaž võistluse eelne värin. Aga noh, eks isegi praegu ka näha, et et kas sportlane võitleb lõpuni või ta ei võitle lõpuni, eks ole, kas, kas mass läheb niisama tuimalt käest ära või sealt nagu näitabki seda, kas, kas sul on vaim valmis, kas oled valmis võitma või sa lähed niisama sinna oma oskusi proovile panema või lähed mütsiga lööma? Kui Eesti koondis 90.-te alguses kokku tuli, siis ei olnud küsimust, sinu positsioon oli väga selge ja, ja ei kuulunud vaidlustamisele. Aga kui veel Nõukogude Liit koos püsis, siis missugune toona koondise sisekliima oli, et sa kirjeldasite treenerid ikka püüdsid parimaid mehi saada kampa et tulemus oleks võimalikult hea. Aga kas te olite üksteisele toona mehed, kes on tulnud erinevatest liiduvabariikidest kokku, sõbrad, kamraadid või selline asi ei ole võimalik tippspordis ja ikkagi käib teineteise ärasöömine, nii kuidas võimalik? On mul nagu võib-olla siis võib-olla vedanud, aga aga need, kellega ma koondises ehklan ja vehklesin, on, on siiamaani mul sõbrad ja, ja tookord saame ka väga hästi läbi, et seal nagu ei olnudki küsimus, et kes hetkel saab konskisse Sagoondis, aga laagrites olime hästi läbi. Peale seda tuli nagu Eesti koondis alles Eesti koondis oligi Eesti NSV koondisse, ütleme, eks me tegime Eesti NSV koon, seal tegime liidu meistrivõistlustele ja pärast, kui liit läks laiali sedasama koondisega tegime mina, Kajak, Loit, enne seda oli veel Sašidki, tegi seal veel seal Zuikofoni seal võistkonnas, meil tegime lehtede maailmameistrivõistlustele ja Euroopa meistritest. Aitäh, nii nagu Jona ei, Lenna seisab püsti hormoonidele midagi meelde ka väljas poe tantsima, kõik muu on jama. Hommikul süüakse köeti, päevades tehakse sporti. Õhtul, kui kõik saanud läbi, algab elu ja ta pole kellelgi. Kohtijat ammuvaid vehklejad vihumalt, tango kaugushüppajal käsil kalipso. Luminori kordade selge pilt, aimata ikoon jalgrattureid eerika istudes tallab pedaale kaks mulda, olümpiaid. Kas õigetpidi imelikuna tuntaks? Vaadake Jaanson, selge ees on ta maailmameistriks tõusnud, ovaalid hoopis raskemad, vehkleja Kaaberma, Kajak, Loit, kaval Lasnamäe, torkab ka Erki Nool huumoriga lemmik ning Casa orgia Nazarov ei kahtluse alla. Kes paadist välja, kes su teed ja 16 medaleid maadega on tegelikult veel? Te kuulate vikerraadio jutusaadet, meie selle nädala külaline on Kaido Kaaberma endine tippsportlane, praegu treener ja väga palju oma elust pühendanud niisugusele spordialale nagu vehklemine. Emotsionaalses mõttes, kui toimus, toimus poliitiline murrang ja, ja sa said Eesti eest vehklema hakata, siis mida see sulle kui sportlasele tähendas Barcelonasse minek näiteks? Ei kindlasti, see oli emotsionaalne hetk, ma mäletan, see oli kus me esimest korda, kui Eesti sai vabaks augustis, siis meil oli septembris juba Austraalias MK-etapp ja seal sai ilusti varruka peale sinimustvalge lipu õmmelda. Konkurendid mujalt maailmast tulid, imetasid, mis lipp on seal peale? Et see oli emotsioon või emotsionaalselt, onu oli kindlasti suur asi ja põhimõtteliselt ega siis 92 olümpiale mind Essengi SNG koondis läks. Ja ühendus põhimõtteliselt SRÜ, SRÜ ja põhimõtteliselt mul ei olnud küll mitte mingisugust kahtlust, keda ma seal esindama lähen, et paljud ju mõned lätlased ja keegi esindas veel SR SNG koondist korvpallis valetan paar meest ja samas tagantjärgi vaadates, et mul on mul munas säärsete praegultki. Et oli 91. aasta MM-iga. Nõukogude liit sai olümpiapääsme võistkondlikult alalt peale ja 92 Eesti koondis ei saanud. Seda nendele katsevõistlustel ei osalenud, ei saanud võistkonnaga minna olümpiamängudel, kui ma oleksin SRÜ koondisse jäänud, siis ma oleks saanud teha individuaalselt kui ka võistkondlikult. Nüüd jäi siis individuaalne võimalus ja see lõppes. Me teame, millega sellest oli juba siin. Saate alguses juttu, neid mehi sa kirjeldasid sisekliima, tegelikult oli hea ja kõik olid sõbrad ja saite omavahel hästi läbi, et kas niisugusi arutelusi oli, et et Kaido, äkki sa ikkagi tuled veel meiega. Ei põhimõttelist, seal oli juba juba juba kõik oli selge, et ma ei tea, võib-olla on see minu treenerite ja keegi rääkis, ei rääkinud, aga aga minul, minul endal sisemiselt oli juba juba kohe otsustatud. Ehkki sportlike tulemuste mõttes tähendas ikkagi paratamatut tagasilööki, kasvõi see, et võistkonnaga ei saa väljas olla Jah, võiks kunagisi väljas olla ja kindlasti ettevalmistus läks ka kohe kindlasti kindlasti kordades kehvemaks. Aga ütleme, viisiliselt oli võib-olla. Treeningkoormused läksid alla, aga samas psühholoogiliselt sain võib-olla jõudu juurde. Kui sa püüad kahte süsteemi omavahel võrrelda, ma saan aru, Eesti oma on ka ju nüüd paarikümne 25 aasta jooksul oluliselt arenenud, muutunud ja nii edasi. Aga siiski, et panna võti see kadalipp, mis on nõukogude liidus valitses selleks, et saada koondisse kas või koht endale sinna võrreldes olukorraga Eestis, siis on need nagu öö ja päev. Põhimõtteliselt võib küll olla öö ja päev, ütleme praegu siin isegi Venemaa koondist treenib umbes samasugust süsteemi nagu meie omal ajal laagri laagri otsa ehk vana režiim põhimõtteliselt läheb edasi, jah, ütleme seal olid need spordibaasid, nad ehitavad ja teevad juurde ja, ja tõesti, tingimused fantastiliselt seal vehklemissaalid on seal näiteks seal Moskva lähedal, kus nad baasis teevad, on neli vehklemissaalis statsionaarsete radadega. Ja teevad hommikust õhtu. Õhtuni on see, mis meil siin Tallinnas toimub, sellest ma ei tahaks rääkidagi. Sest on küll räägitud Mustamäe linnaosa ja mis seal kõik on, eks ole, siin nende bilansis saal, Nad ei saa isegi kuradi aknaid ära vahetada, mingid kardinaid või põrand niimoodi ei mädaneb ja, ja ja rotid jooksevad ringi ja rotimürki, valed, surnud rotti, ai seal sees ja nii et, et noh, see on uskumatu, sellest pole mõtet rääkida, aga ütleme, meie spordisüsteem, kui minna spordisüsteemi peale tagasi on liikunud nagu põhja pool Soome Rootsi. Et sinna, et mis on nagu klubide tasemele läinud, see asi, eks ole. Et pead ise vaatan, mis teevad, linn annab siin pearaha, eks ole, siin Tallinnas on pearaha süsteem, Haapsalus on natuke teistsugune süsteem, aga aga enam-vähem on ikka klubide peal läinud ja jaja ja kes tahab sinna Eesti koondisse või tippu jõudu jõuda, siis ongi, et peale peale kooli siis on mingi mingisugune inimesed teevad entusiasmist edasi. Ja, ja Eesti riik annab alla, siis läheb toetuste peale või kui on mingi tiitlivõistluste medal olemas. No aga enne seda, kui sul juunioritest oled tugev tegija, aga täiskasvanud medalit ei ole, siis, siis vaata ise ema-isa rahakoti peal pead pead eksisteerima, et, et ütleme nii, et praegult mingi noortetipurahad või mingid asjad seal või isegi linnapearaha antakse kuni 18 või 20 aastastele lastele. Aga et ütleme, maailmas tipul tippu lüüa tavaliselt näitab see tulemust hakkab tulema 25 aastaselt. Siin 10 aasta jooksul on neid, neid üksikuid sportlasi kindlasti läinud kaduma, noh, kas nüüd sellepärast, et noh, paljud lähevad õppima, lähevad tööle kindlasti ka tööle läinud, sellepärast et ei ole neil võimalusi lihtsalt sporti teha. Kuigi on, oleks nagu andeka saanud. Jah, ega siin ei saa süüdistada, aga ega siis eesti riik ka ei saa anda siin praktiliselt kõigi kõigile lootust alluvatele mingisugust selliseid toetusi. Et ma ei, ei väida niimoodi, et, et peab olema selline süsteem nagu nõukogude liidus, eks ole. Proovime, proovime kõiki järgi, eks ole, sealt mingist mingist mingist sellest hulgast. Peaks tulema tippe juurde, aga mingi süsteem võiks nagu olla, aga uus olümpiakomitee president tuleb võib-olla tuled natuke, muutuvad. Ma kuulan sind tegelikult Toyotas on nii väike ebakõla, et palun sul seda natukene lahti seletada, sa räägid, kui raske on olukord, kuidas teatud vanuses noorsportlaste eest ei hoolitseta, kuidas keeruline on rahakoti peal ühest august üle astuda. Aga samal ajal on meil vehklemine üks väga väheseid spordialasid Eestis, kus meil on tipud, maailma tipud, nii meeste kui naiste hulgas Novosjolovi, sest me oleme rääkinud paari naise nime, sa oled maininud naisi meil, kes võivad teha tulemuse, on rohkem, kui mahub koondisse. Superolukord ja panija vaatamata kõigele ja selle nimi on, mis nende naiste entusiasm või, või midagi muud põhimõtteliselt küll me võtame kassi praegult. Jah, võimega nimesid võtta, võtame Irina Embrichi, 2003, meil oli Eesti koondises midagi, aga minu teada 2004 2005 võeti talt üleüldse mingisugused toetused maha. Tänu sellele, et ta mees hoidis, pidas seda üleval sama 200700 tuli tulemus. Tulemus kehtib kaks aastat, 2009 tulemust ei olnud, siis kui mina tulin peatreeneriks 2009, siis ütleme naiskonnale, mitte mingisugust, praktiliselt toetuseid, nii minimaalselt kaks, kolm neli aastat ei antud isegi toiduraha ja ei saanud maksta neil. Kuigi ta on 2007, oli MMil meda medali omanik. Sama näiteks võtta Väljase Novosjolov Novosjolovi töötas 2000 kuni 2000, et seitse oli ju ettevõttes töötas palgatööline palgatöö ja teed tulemuse siis tulemus kehtib kaks aastat ja ja siis viskame sind üle parda. Saab peatreenerina, oled praegu õnnelik? Õnn on suhteline mõiste. Nii. Et olümpiale minna jälle? Nojah, ütleme see, et saab minna, aga üks asi see olümpiakoht välja teenida, eks ole, ja teine asi on seal olümpial midagi näidata ja nüüd nüüd on, tulevad järgmised probleemid, et et kuidas, kuidas sinna minna ja, ja kuidas seal tulemust teha. Praegune olukord ei ole niisugune, mida sa saaksid juba iseenesest nautida, et naiskond tegi ära selle, mis paaris eelmises olümpiatsüklis jäi väga napilt tegemata, et see saavutus iseenesest kontekstis eelmiste tsüklite-ga võrreldes on juba niivõrd Jah, ta magus on, aga ta on üks vaheetappe. Ja põhieesmärk on ikka olümpiamängudel normaaltulemust teha. Kui palju nende naiste jaoks mängus on, püüame neile see pilt ette maalida. Irinast sa juba rääkisid, ma kujutan ette, et noh, kas just suurem kui elu aga võttes arvesse, et tema sportlaskarjäär väga kaua enam ilmselt ka ei kesta, siis võib seda olukorda ette kujutada. Kui tähtis see kõik tema jaoks on, aga teistele naiskonnale. Vaata või nojah, ütleme Irina jaoks kindlasti see on, ütleme, viies olümpia, kus, kus ta ja nüüd lõpuks ta on jah, ülejäänud olümpia väga napilt välja jäänud ja nüüd nüüd sai see olümpia on tegelikult, aga teiste jaoks ma usun, et Eesti jaoks samamoodi ütleme, nad on ka juba kogenud sportlased, ütleme teised. Et Kirpu, Beljajeva, Kuusk, eks ole, olid ju, samamoodi olid see eelmine olümpiatsükkel, nad jäid napilt välja ja ei pääsenud olümpiale ja nüüd kindlasti neil nüüd olid suuremad kogemused ja, ja võib-olla isegi tahtmine suurem, et see normatiive ära täita. Ja ma usun, et kindlasti kogemused aitasid, et nad pääsesid. Ja, ja samas noh, Katrina lehis, noh, ta nüüd on esimene olümpiatsükkel tal kindlasti on nüüd kogemuse võrra rohkem ja, ja, ja, ja ja, ja see mägi ja sa ise ka proovida, et, et kui raske on see eriti vehklemisolümpianorm täis teha. Mida sa peatreenerina ütlesid enne otsustavat viimast otsustavat turniiri naiskonnale ja mida saab pärast seda neile ütlesid, mäletad sa? Noh, kindlasti meil enne võistkonnavõistlusel on ikka väike koosolek ja need võistkonnad läbivat, aga noh, mis ma ütlesin, ma mõtlesin seda, et meil ei ole midagi kaotada, ainult võita ei tohi, ei tohi karta kaotust ja kui me hakkame sinna kartma ja värisema, siis mina juba vaatus käes, tuleb minna, maksimum välja võtta, mis on ja ja võtame igat kohtumist, võtame sammhaaval. Ja pärast ütlesite, mida põhivärk? Et mis me seal olümpromi täis tegime, olin Barcelonas. Aga nüüd see viimase võistlusega meil on tarvis, Poolat olid, oli sõita ja ja kui me selle pool àra võitsime seal puina seal, siis siis ei öelda, et oled endiselt peaks küll see pääse käes olema. Et keegi meid enam kinni ei püüa, et palju õnne. Aga võistlus ei ole veel läbi. Ma kujutan ette, et kõige keerulisem on nüüd enne olümpiat ära hoida see pingete langus, et justkui midagi on kätte tulnud ja et sellega ei peaks leppima, kas see saab olemas olla kui peatreenerile väljakutse, et naiskonna moraal ikkagi üleval hoida, et nälg hea tulemuse järele püsiks. Või nad on iseennast nii üles kütnud ja nii motiveeritud, et sellega ei teki probleemi. Jah, ma usun, et ei teki probleeme, sellepärast et jah, nagu sai öeldud, et see üks asi on see olümpiale pääseda ja, ja teine asi seal midagi teha, et, et kindlasti kindlasti ja ma arvan, et need sportlased, kes sinna lähvad lähevad mõtetega seal midagi korda saata. Jah, ja nagu ma ütlesin, et neil ei ole esimene olümpiatsükkel välja arvatud Katrina lehis et, et nad on näinud natuke seda vehklemises maailma spordimaailma. Et nad lähevad ikka motiveeritult sinna. Ma tulen korraks tagasi küsimuse juurde, et kas sa peatreenerina oled praegu õnnelik. Ma mõtlen seda, et kusagilt internetist jäi silma pealkiri. Et nüüd läheb naiskonnas madinaks või midagi taolist, et nüüd läheb koondises madinaks, küllap sa isegi oled neid lugenud ja ilmselt on seal väike ajakirjanduslik liialdus juures ja noh, nagu ikka, värvikad väljendid, aga, aga mingi moment on ikkagi asjal ju sees. Et keda valida, kui sul on rohkem või kui sul on palju neid, kes saavad rajale hästi hakkama. Kas sinu peas on selge, kuidas see koondis täpselt välja näeb, naiskond, kes kus vehklema? Jah, põhimõtteliselt, ega see koondis on ju põhimõtteliselt jah, et ma peatreener olnud siin seitse aastat vä? Ja kindlasti mu peas on, on ja kas need 100 protsenti selgus majas, aga enam-vähem on ju teada, et, et tembrisson ju tegija, eks ole, ja sisemine ümber Embrichi on tarvis tiim kokku panna. See saab olema tegelikult suure tõenäosusega. Sama nägu nagu viimastel turniiridel. Kuule sa ühesõnaga, rebib praegult mu käest neid sõnu välja, eks ole. Aga noh, eks me vaatame, vaatame praegu olümpani natuke veel aega, kõigil oleks muidugi rahulikum, kui on välja öeldud. Ja üks asi see, et oleks rahulikum, eks ole, teistele motivatsioon väiksem, onju. Nii et see on kõik, on kahe otsaga küsimus on ju? Tuleb keti otsas hoida. Aga noh, jah, see on täpselt nii, et kas, kas rahulikum olla või? Jah, nagu sa ütlesid, keti otsas seal, eks ole, aga eks mingiaeg tehakse see otsus ära. Siin nagu ei oska midagi muud, kaheksanda sport on selline, et tulemused maksavad, on tulemuste järgi tuleb see koondis lukuga panna. Jah, sport on minu meelest üks demokraatlikumaid asju, eks ole, seal maksab tulemus ja tulemuse tegi võistkond ära. Kaido räägi natukene lahti naiskonnavõistluse või üldse võistkonnavõistluse loogikat, vehklemises. Entaal võistlusel vehkleja igaüks enda eest ja läheb, läheb rajale oma maitse ära ja, ja kas võidab või kaotab tema. Aga võistkonnavõistluses on üks pikk pats ja sellest matšist igaüks ehk läheb kolm korda, vehkleb oma väikse minimatsi esimehele vehklema, siis siis teine sportlane, vehklejad samas seisust edasi, kui jalad 10-ga tagasi, siis pead hakkama sellest olukorrast edasi ja täpselt ja, ja seal ongi nii, et, et väga palju, vaat sellest, kui sport läheb rajale, ta peab teadma, mida ta võib teha, mida ta ei tohi teha, eks ole. Et ta peab ka arvestama, et, et järgmine mats teeb näiteks keegi teine, kellel on võib-olla mugavam vastane. See tähendab, et sa saad jooksvalt vahetada järjekorda ei, selle, see on ikkagi matši eel juba teada ja seal sa muuta enam ei saa. Matši eel on teada, aga ma saan üks mats, enne seda võin väikseid vahetusi teha, et varuvehkleja sisse lükata, välja välja võtta. Aga samas, kui esimene mass läheb näiteks läheb tegema, eks ole, siis, siis ta teab, ema, meil lasteaias ei tohi relvarünnakus see minna, võib-olla peab kaitses olema, peab pass passiivne olema. Et, et mingid sellised võrreldes individuaalvõistlusega on mingisugused taktikalised erinevused on küll olemas, kindlasti teine asi peab olema ka ütleme jah, mingisugune võistkonnaliikmete vahel väike väike keemia peab olema ja ja, ja usalduskindlast. Kuidas asjasse puutub, ma mõtlen seda, et olgu üks mats on, kui ma lähen, teen oma sutsaka seal ära, selle minimatsi tulen ära, läheb järgmine. Mis see usaldus siia puutub? Tema ju läheb, teeb oma tööd nii hästi, kui ta parasjagu suudab. Et mulje jääb ainult loota, et, et sellest on abi. Kui, kui näiteks keegi on rajal, eks ole, ja küll ta siis ongi, kas, kas, kas ta julgeb riski võtta kaigas kaigas võistkond on talle andnud sellise soonistavai mine riski või mitte, eks ole, ja, ja eks ta olegi, see psühholoogilt samamoodi on, on väga raske, kui mina teen, ma teen ju seisu teisele sportlasele, kes peale mind tuleb ja kas ma nüüd võtan selle vastutuse, ma lähen, aga üritan palju torkeid teha, võime, ootan passiivselt minema, vastane teeb, eks ole, ja samas ka mida, mida võistkonna ütleme, peatreeneriga ütleb, et, et mida võib teha, mida ei või teha? Selles mõttes on ikkagi süsteem ja olukord üsna autokraatne Eesti koondises näiteks kas sa kannatad, kui näiteks kogenud Irina? Ütleb, mida tema asjast arvab, kas niisuguseid olukordi tuleb ette muidugi kogu sek tuleb, kas on, läbirääkimiste küsimus on, muidugi on ikkagi muidugi tema ütleb, tema tahab seda teha, siis arutame läbi, eks ole, kas enne matsi või seda, eks ole, et ja vaata nüüd vaata, mis sa matsi seis on. Kas seal on ees, oleme taga? Käest prooviks seda teha ka 19 ja läheks siiski peale ei lähe riskidel. Ja noh, kindlasti ja, ja ka sportlane põhimõtteliselt mõtlebki ise raja peal ega siis kõike 100 protsenti sett, öeldi, ei olegi, eks ole, sportlane ise kant, tunnetada näeb, kas ta on võimeline torka või mitte, eks ole, saab ühe torke sisse sisse, lõpetab ära, rohkem ei lähe. Jääb mats, keegi jaam, näiteks aeg saab läbi, et ta ei hakka rohkem torkeid tegema või, või vastupidi. Kas vehklemine on niisugune spordiala ja võistkonnavõistlus niisugune distsipliin, et, et naiskonna summa võib olla tegelikult suurem kui üks pluss üks pluss üks pluss üks ehk neli isegi kui üksiktegijad ei ole maailma absoluutne eliit, siis kokku nad võivad. Hea strateegiaga ja läbimõeldud. Ta tegutsedes jõuda ikkagi maailma tippu võistkonnana noh, kindlasti seal. Ei noh, praegu võime näite tuua, kus näiteks Itaalia ei pääsenud olümpiale, Itaalia on praegult, on seal esimene maailma esinumber maailma kuues number ja seal on ka mingi maailma, mis ta seal võib olla mingisugune? 20 hulgas peaks olema see kolmas liige. Nemad ei pääsenud. Ehk siis vastupidine näide, see, et sa oled individuaalselt kõva tegija, ei tähenda võistkonna. Spordis absoluutselt edu, suurem šanss on küll, kui saad ikka individuaalselt tugev maailma tipus, siis võistkond on ikka tugev, eks ole. Kui hakata neid individuaalselt maailma seda rankingut vaatama, siis siis jah, ega end Eesti Eesti naiskond Pravdranti Irina Embrich on maailma 16 hulgas. Ülejäänud Beljajeva on seal mingi viiekümnesele neljakümnese? Jah, praegu on individuaaltulemust järgi selline keskmine tiim. Nii et teiste jaoks pigem on Eesti olümpiale jõudmine siis kuidas öelda ebameeldiv üllatus? Ebameeldiv üllatus ta kindlasti ei ole täpselt nagu naiskümnenda näidanud, et võistkondlikult nad on iga aasta tiitlivõistluste medalit toonud ja, ja ka. Ja ka maailma reitingus on stabiilselt olnud seal viie-kuue hulgas need ikkagi arvestatav vastane, kindlasti, aga veel kord tänu millele see siis niimoodi on võimalik jätta, mis omadused meie naiste puhul kokku saavad? Tänu sportlastele? Ega siis võida sportlane, onju. Ja kui võistkond kaotab, siis on peatransi. Mõtled sa tihti sellele ma, mis ma mõtlen, ma kuulen seda igalt poolt. Kuidas sa lepid sellega, see on paratamatu, aga üldiselt jah, võtta seda huumoriga. Peatreeneriks olemise aega, mida on nüüd kuus-seitse aastat ja kas Eesti naiskond, kes nüüd suvel läheb Rio olümpiale, on parimas seisus, mis ta kunagi on olnud? Ma usun küll, sellepärast et, et et ütleme, kui ma selle naiskonna üle võtsin, noh, siis olid ka koosseis natuke teine vana, siis me olime maailmas 15. või 16. positsioonil. Eriti ütleme, on, on koondis ütleme väga hästi on sinna sisse sulandunud Beljajeva puu. Kui minu, mina tulin, siis nemad olid veel juuniorid ja nad liitusid koondisega Beljajeva natuke varem 2001 2010 vist. Kirpu Erika Kirpu 2012 ja, ja pluss pluss veel ümbris kogemused. Ja veel, ütleme nüüd see Katrina lehis samamoodi on nüüd nüüd tulemas seal lähedal, kes on juunioride maailmameister tulevikku silmas pidades. Mis juhtub enne olümpiat? Nüüd on kohad jagatud, vehklemised veheldud, et et mida ettevalmistus nii tähtsaks võistluseks endast kujutab, jämedalt võttes on pool aastat minna, eks jah, juhtub see, et tuleb, tuleb trenni hakata tegema, uuesti laagrid paika panna ja veel jäänud. Kolm etappi on jäänud sellest üks võistkonnavõistlust võistkondlik MK-etapp, Euroopa meistrivõistlused ja ja siis tulevad olümpiamängud. Eks tuleb hakata otsima võimalusi, kus ja mis koondistega saaks koost koos trenni teha. Eks seal kõikide mure, eriti veel enne olümpiamänge, et kus kaheksa võistkonda pääses ligi sinna olümpiale. Vastaste sparringupartnerit leida ei olegi nii lihtne või põhimõtteliselt küll jah, ja, ja kellega ma nüüd tahaksime teha, eks ole, mingid variandid, et et ütleme, enne Riiat Ameerikasse minna või seal nüüd ameeriklased kutsuvad, seal tulevad mõned riigid kohale või või siis kas kellelegi ära rääkida, et kellega koos teha, et see on arvuti, kõikide koondiste probleem, et, et kus koha peal ja kellega trenni teha, et päris omavahel ka siin viie-kuuekesi. Et sellesse võib-olla sparinguks väheks, et oleks tarvis natuke paremat sparringu saada. Ja kohta ka kui surnud rotti, lõhnaline mustamäesaal. Ja täpselt nii. Aitäh sulle jutuajamise eest. Ja ma usun, te hoiate naiskonnaga lippu kõrgel. Aitäh. Jutusaate külaline oli Kaido Kaaberma, aitäh kuulajatele. Mina olen Sten Teppan, toredat pühapäeva. Õppekus on algus Gustav teine Adolf, kus valgus lõprus, nissan, vaen. Mis on säramis Sandu, kes on tark ja kes on ju, mis on halb ja mis hea, kellel on?