Benedict Timothy Carlton kamber väetš tuli ilmale Londonis kuninganna Charlotte nimelises haiglas 19. juulil 1976. aastal ja kaalus üheksa naela. Tema esimene ilmumine avalikkuse ette leidis aset vaid neljapäeva vanuselt, kui Daily Mirrori ilmus tema foto. See polnud sugugi juhuslik, kuna tema uhked Nemad olid miljonitele televaatajatele tuntud kutselised näitlejad. Tema ema Wanda Wyndham oli viimati enne Benedicti sündi esinenud korduvas rollis teleseriaalis emmerdelfaam kuid tema näitlejatee oli juba siis 20 aasta pikkune mitmete rollidega teatris ja televisioonis. Wanda sündis Brightonis 1935. aastal ja alustas näitlemisega 16 aastaselt ning pärast lühidaid õpinguid kunstikoolis siirdus ta Londonisse, et asuda õppima teatrikoolis tsentrols kuulav spiitschen draama. Pärast kursuse lõpetamist veetis Wanda aasta Pafis kohaliku teatritrupi liikmena. Tema karjääri oleks võinud kuuluda ka Shakespeari rollide periood. Lavastaja Peter Brook pakkus talle võimalust liituda Royal Shakespeare Hampaniga kuid kuna ta ootas sel ajal oma esimest last, tuli tal pakkumisest keelduda. Mulle väga meeldiks, kui talle saaks osaks samasugune võimalus nagu osalistele Gran fordis, märkis Benedict 2010. aastal meenutades ema võimalike mööda lastud väljavaateid teatris. Kuid selleks peab sul olema selja taga terve rodu klassikarolle. Koos oma esimese abikaasa, ärimees Chamsteibryoneycliga saju vandast esimest korda lapsevanem 1958. aastal. Paar andis oma tütrele nimeks stressi ja temast sai täiskasvanuna pildiraamide restaureerija. Ka siis, kui tema poolvenda Benedicti võtsid esilinastusel vastu kiljuvad fännid leidus ka neid, kes otsejoones nende ema Wanda poole suundusid. Punasel vaibal astuvad talle fännid endiselt ligi, rääkis Drake'i 2012. aastal. Ja Ben küsib tema käest, mis toimub ja ema ütleb vastu, tead, ka mina olin kunagi kuulus Guandarsongleeris ema rolli osatäitmiste kauest stendi lavadel farssides, kuid tema tuntus kasvas hüppeliselt 1963.-st aastast alates kui temast sai korduvtegelane BBC telesarjas kaltsuäri. Koos selliste osalistega nagu Schila Hancock, Pietro Johns ja Barbara Windsor sai sellest üks esimesi hitiks tõusnud situatsioonikomöödia sarju, kus tegevus leidis aset töökohal ja mitte kodus. Sellele järgnesid peaosa telefilmides ja algupärastes näidendites sellistelt autoritelt nagu Frey valdan, Joanna Osbourne. Ulmesarjade austajad meenutavad heldimusega tema osatäitmise kolmes erinevas doktorfuu osas. Tollal, kui Suurbritannias oli vaid kolm telekanalit, võisid näitleja ühekordset esinemist näha miljonid televaatajad ning vandast sai tuntud nägu. Wanda tööpõld ulatus draamarollides Teatris osatäitmist, eni, komöödiat des ja märulifilmides. Mitmed telesarjad, kus Wanda esines, on nüüdseks peaaegu unustatud kui ta oli alati kusagil tegev ning tema tööde nimekiri teatris ja televisioonis jätkub ka 21. sajandil. Sama võib öelda kauanda teise abikaasa kohta, kellega ta sai tuttavaks 1970. aastal AIDS i draamasarja perekonnasõda võtete käigus. Temast neli aastat noorem timastikaalton kamber päts on üpris väärikat päritolu. Timasi vanaisa oli Henri Arnold kamber päts, kes teenis Türgis briti konsulina ja tema isa oli leitnant komandör Henrik Aalto kamber. Päts. Esimese maailmasõja ajal oli Henri organitega pärjatud allveelaevaohvitser ning ühtlasi ka üks briti koorekihi võtmeisikuid. 1934. aastal. Abi ellustab Holiin Ellen Leinkondioniga viis aastat hiljem sündistimassi kuid üsna varsti pärast seda astus Henry teise maailmasõja puhkemisel taas sõjaväeteenistusse. Pärast sõda läks koordimafišerbourni erakoolide oossetis ning hiljem jätkas õpinguid teatrikoolis tsentrans kuul offpeeczen draama nagu ka tema tulevane naine. Ta lõpetas kõrgkooli aastal 1961 liitus Saufoldi repertuaariteatriga ning 1960.-te aastate keskpaigaks võis teda sageli näha esinemas televisioonis ja Londoni Royal Ghothi nimelises teatris. Neli aastakümmet enne seda, kui tema poeg Benedict aastas sealsamas üles osa täitmistega näidendites ninasarvik ja härra Biederman ja tulesüütajat. Lisaks teatrirollidele esines demarši pidevalt ka televisioonis. Pärast perekonna sõjavõtetel kohtumist hakkasid vandajati massi peagi koos elama ning rajasid ühise kodu Lääne-Londonis Kensingtoni linnaosas. Nad abiellusid aprillist 1976 ja kolm kuud hiljem sündis perre poeg Benedict. Kui võtta ette nii Wanda kui ka Timothy ekraanil ja laval veedetud aja põhjalik analüüs, saaks neist hõlpsasti terve raamatu. Nende tööde nimekiri oli pikk ja hiilgav juba siis, kui Benedict ilmale tuli ning aja pikkuse aina kasvas. Wanda otsustas taas tööle asuda 1977. aasta algupoolel, kui Benedict oli kuuekuune. Talle ja timasele pakuti kohe külalisrolle AIDS i kohtusarjas maakohus kus nad mängisid tunnistajapingis omavahel sõjajalal olevat abielupaari. Aeg-ajalt osalesid nad koos mõnes televõi teatritükis, kuid enamasti töötas üks neist teatris ja teine samal ajal televisioonis, et võimaldada vähemalt ühel neist alati lapsega kodus olla. Maakohust tootis Granada Televisjon, mis asub Manchesteris linnas, kus Benedict 1990.-te aastate lõpupoole ülikoolis piss ja kus Wanda tihti töötas esinedes paljudes teistes kraanade toodetud seriaalides. Murtud kangelane, kus ta kehastas ragbimängija naist, kelle abikaasa on sunnitud pärast vigastust spordist loobuma osutus populaarseks sarjaks, kuid tähendas ka seda, et tal tuli töötada Londonist pere ja kodu juurest eemal. Niisiis võttis Wanda 1980. aastal viimasel aastal enne noore Benedicti kooli minekut ette oma töökoormust vähendada nii palju kui võimalik, et pojaga rohkem aega koos veeta. Mitmeid aastaid hiljem kirjeldas Benedicti ema nende uut pereliiget, kui keeristormi ta ei püsinud üldse paigal. On üpris võimalik, et esimene inimene, kes Benedict kammerPätsile suurt tulevikku ennustas oli Ameerika veteran, näitlejanna läinstreitš. Talle avaldas niivõrd sügavat muljet see, kui poiss läheduses seisvast pullist väljagi tegemata punastes tunkedes üle heinamaa jalutas. Et ta kinnitas sellest lapsest, tuleb veel täht. Vandaja timassi olid harva ilma tööta ning olid nii laval kui teleekraanil tuttavad näod ka 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Kuid nad polnud siiski rahva lemmikud ja samuti polnud kumbki neist pärit jõukast perekonnast. Nii et näitlejatee ei olnud see, mis oleks neile rikkuse taganud. Nad nägid selles peituvaid ohte, kõneles nende poega aastal 2013. Sa ei tea kunagi, kus tuleb sinu järgmine tööots. See on ebastabiilne ja sellesse ellu tõid nad lapse minu oma lastele tahad ju ikka stabiilset elu, midagi paremat. Oma esimeste eluaastate Kensingtoni mäletab Benedict kui lagunenud linnajagu, kus sudu sees rippus nööridel aluspesu ja Nothing. Hillis valitsesid tänavarahutused. Tõepoolest, tema esimene kool, kus ta alates 1981.-st aastast ettevalmistusrühmas käis asus tegelikult notinchillis ja siin leidis aset ka tema lavadebüüt. Koguni Benedict kammerPätsi teatritee sai alguse kooli jõulunäidendist, kui tal õnnestus saada endale Joosepi roll ja kogedaga esimest publiku reaktsiooni. Naeru. Tõele au andes ei näe traditsioonilise jõulunäidendi stsenaarium just tihti ette seda, et Joosepit kehastav poiss peaks Maarja rollis esineva tüdruku lavalt minema lükkama. Kuid asi ei olnud põrmugi publikus, vaid hoopis tema lavapartneris. Ma ei saanudki sellest tegelikult päriselt aru ja mul ei olnud mingit kavatsust publikut õrritada. Mulle lihtsalt tegi hirmsat moodi viha, kuidas ta laval iseennast nautis. Rahutu põngerjana ei olnud Benedicti puhul kuigivõrd näha märke sellest, et ta oma ülevoolava energia kontrollimisega ametis oleks. TEMA notinchilli kooli direktriss kirjutas ta õppeaasta viimasele hinnetelehele. Venn suudab end juba veidi paremini kontrollida, kui ta peab püüdma vähem lärmi teha. Üleannetu loomus ei jätnud teda maha ka väljaspool kooli. Mul oli kombeks religioossete rajatiste ees liputada, meenutas Benedict. Väikese poisina oli mul tihti kole, igav ja palav ka ning mind ümbritsesid kaaslased, kes olid minust vanemad ja õhutasid takka. Ühel päeval ütlesid nad, lase käia, tõmbama püksid alla. Mina tegin rõõmuga nii nagu palutud. Siis oli veel kord, kui Wanda teda esimest korda teatrisse viis. Isa timasi oli etenduse tegelaste seas ja kergesti erutav. Poiss oli lavanägemisest lummatud. Kui ta hiljem lava taha viidi, ei suutnud ta end tagasi hoida ja kisas kulisside vahel. Ma tahan lavale minna. Ema pidi teda vägisi tagasi hoidma, et laps etenduse ajal lavale ei jookseks ja seda ära ei rikuks. Hilisemas lapse taas teiseneb erutus hoopis piinlikkuseks, kui Wanda oskuslikult Reik Huuni lava farssides ringi Veiderdas, tundis Benedict ebamugavust. Publik nautis seda, kuidas tema kõikvõimalikes kompromiteerivates olukordades aina vahele jääb, aga mina kaheksa aastane, võinuksin kasvõi maa alla vajuda. Wandoja timasse olid mõlemad kindlaks nõuks võtnud, et nende poeg peab saama võimalikult mitmekülgse hariduse. 1984. aastal, kui Benedict oli kaheksane, saadeti ta Pramalt, sai algkooli Ida krinstreedi lähedal Läänes aseksis. Seal jäi ta endiselt parajaks võllaroaks, kuigi tema komme teisi häirida oli harva pahatahtlik. Ma sattusin kaklustesse, olin päris ulakas, meenutas Benedict. Enamasti ei olnud tema üle annetusel mingit kindlat sihti või otstarvet. Raske keskenduda. Ilmselt oli mul tähelepanu puudus ja hüperaktiivsushäire või midagi selle piiripealset. Ma esinesin kogu aeg, tegin tobedaid hääli. Samuti oli ta hull märulirohkete, eriti just Ameerikas tehtud telesarjade ja filmide järele back Rogers saart Jacques ning ka tähesõdade triloogia paelusid teda. Televisioon ja märulifilmid olid selle eluetapil tema ainuke kinnisidee. Ma ei olnud millestki, mida ma lapsena vaatasin, kinnisideeni sisse võetud, rääkis ta 2013. aastal ajakirjale Esseffex. Kui võib-olla välja arvatud A-Rühm ja e-Wulf ning ma jumaldasin rüütel ässa ja rannavalvet. Tema õpetajad püüdsid ta energiat suunata millegi konstruktiivsema poole. Mõne aja õppis ta trompetit, mis tema enda arvates seletab ta täiskasvanuna välja kujunenud esiletungivat alahuult. Kui teatrilaval näitas ta üles tõelist potentsiaali. Kümneaastaselt valiti ta mängima prämbold, sai kooliteatri lavaversiooni muusikalist pool kuuebennist. Kõrvuti ämm kipsiga, kes mängis naispeaosa, laulis ta jõuliselt välja suured lõpu numbrid mida laulis ka Julia Foster 1967. aasta filmiversioonis. Samal ajal suutis ta üha enam oma ülemeelikud käitumist vaos hoida. Ma hakkasin aru saama, et on viise, kuidas oma energiat suunata nii, et see ei muutu teisi häirivaks halvaks käitumiseks. Minu eesmärgiks kujunes saada rolle kooliteatri lavastustes. 1980.-te aastate lõpus oli prämboldsail juba oma spetsiaalselt ehitatud teatrisaal, mis mahutas 300 pealtvaatajat. Saali avas ametlikult ei keegi teine, kuid juudidentš. Ja sellel samal laval tegi 12 aastane Benedict 1989. aastal, mis oli tema eelviimane aasta seal koolis Shakespeari lavadebüüdi ja seda komöödialavastuses suveöö unenägu. Tema osaks oli Nikvaatsem kohmakas Kangur, kes unistab saada näitlejaks. See roll lausa pakatab koomilistest võimalustest ning kui uskuda kooli ajakirja arvustust, siis sai Benedict oma osaga suurepäraselt hakkama. Kui see tõele vastab, siis pole see sugugi halb esimese arvustuse kohta kui ehk veidi ebaõnnestunud sõnastus välja arvata. Benedicti maja ülemaks prämbult hais oli ämblik halland, kes oli ühtlasi ka tema õpetaja. Andreile meenusid hõlpsasti noormehe saavutused spordis kõige enam rääbis ja kriketis. Kuid esmajoones oli see just tema näitlejameisterlikkus, mis kõige enam imetlust esile kutsus. Benedict oli üks märkimisväärne noor õpilane, kõneles kalender 2012. aastal. Tema lavaline anne avaldus juba väga varakult, tema energia oli piiritu. Koitmas olid 1900 üheksakümnendad ja Benedicti aeg premalt hais oli ühele poole saamas. Kooli direktoril oli juba mõttes, kuhu poiss edasi peaks suunduma. Ta andis Benedicti vanematele soovituse, et noormehe jaoks oleks ideaalne minna edasi õppima samasse kooli, kus ta ise oli omal ajal käinud Harrousse. Seal suudab ta ehk leida talle vajaliku korrapära ja vastutustunnet, mis aitab tal jätkata oma haridusteed. Kamberbahhi viis õppeaastat harru koolis algasid 1990. aasta sügisel. Ta oli sama aasta juulis saanud 14 aastaseks. Ligikaudu kaks kolmandiku vajaminevast summast. Tema hariduskulude tasumiseks oli tulnud ta vanaema käest, kelle perekonnale kuulus Indias teeistandus. Benedict saabus 400 aasta vanusesse kooli, kus elas ligikaudu 800 õpilast. Ro prestiiž ulatus sajandite taha. Selle kooli vilistlaste hulka kuulub seitse Suurbritannia peaministrit. Kuid Benedict tundis juba kooli saabudes, et ta ei kuulu teistega samasse ringi. Enam-vähem kõigi mõõdupuude järgi olin ma keskklassilaps, rääkis ta 2005. aastal. Mind ümbritsesid lord Rothschildi poeg, prints Husseini poeg, aukandjad, printside aadlikud. Paljud tema koolikaaslased 1900 üheksakümnendatel aastatel olid sootuks rikkamatest perekondadest. Kõik teised käisid alati kusagil imelistest paikades puhkamas ja mina kohmasin, et nojah, ma lähen Praythonisse vanaema vaatama. Peagi tekkis tal hea side mõnusa pundi õpetajatega, kelle hulgast mõned näiteks teatriõpetaja maatsin. Tyrell andsid talle hoogu oma näitlejavõimeid kooli lavastustes edasi arendada. Samuti ei läinud kaua aega, kui ta leidis oma kaasõpilaste hulgast mõttekaaslasi. Ta ei tundnud, nagu olekski Harrous õppimine talle kuuluv eesõigus vaid pigem, et tal on võimalus lähemalt uurida, mis maailmas toimub. Ta ei olnud loomu poolest lahtise peaga, kuid ta oli hea õppur. Kui sirvida marru kooli iganädalase ajakirjale Harroviani tolleaegseid numbreid, siis on enam kui selge Benedict Cumberbatch oli üks haru kooliteatri tippõpilasi. Kuid esimesi märkeid tema kohta ei leia mitte väljaande teatrilehekülgedel, vaid sportlike saavutuste vallas. Koguni esimesel kooliaastal liitus ta Jerlingsi ragbi meeskonnaga ja peagi astus ta kriketi meeskonda juunior Kolts. Harroviani arvustuste põhjal märgitakse viidisee kamber väetš tavalise ülesastumise eest esimest korda ära 1991. aastal kui ta kolmandal märtsil koos teiste kestadega esimese aasta õpilased härraus kontserdil esines. Kuid tema läbimurre saabus sama aasta suvel. Juunikuus esitas ta valikul Johvri villani koomilistest kooli lugudest, mille peategelane on nigel mows kojas ning kandis ette katkeid Shakespeari tormist. Mis on aga kõige märkimisväärsem, samal kuul valiti ta mängima kooliteatri lavastusse suveöö unenägu. Kuna Harrous õpivad ainult poisid, siis ei olnud neil naisrollide jaoks kusagilt tüdrukuid võtta. Kolm aastat pärast ta osatäitmist Botomina määratic hamberbaš titaania rolli. Kamber päts oli iga toll käskiv kõrk haldjakuninganna teadvustas le Harroviani 15. juuninumber. TEMA helisev tonaalsus täitis kogu kõnesaali ning ta näitas üles küpset osavust žestide ja liikumise osas mis lubab tema tulevastelt osa täitmistelt palju oodata. Juba siis teadvustasin ma endale, et mulle võivad. Pärast proove olin ma lava taga, kiskusin oma titaania paruka peast ja ajasin selga räägivi trenniriided. Teisel õppeaastal langes talle osaks ka peaosa näidendis pigmeilion laisa tuulitlu väheroviani teatriarvustus oli siin kahetine. Lavastust puudutav kirjutis kiidab kamber patchi veenvat ja domineerivat kehastumist laisa tuunitliks. Kuid kahjuks märgib samas, et selles etteastes puudus individuaalsus ja näitleja ei suutnud anda sellele suurepärasele rollile oma isikupära. Aeg-ajalt kõikus ta seikspirile omase retoorilisuse väga veenva oodri häboni kopeerimise vahel. Siinkohal tasub muidugi meeles pidada, et arvustus räägib ikkagi kooliteatri lavastusest mitte esietendusest Õudvikis ning kamber. Väätši oli tollal alles 15 aastane vanus kui vähesed, kes unistavad näitlejakutsest on suutnud omaenda identiteedis selgust saada. Rääkimata siis veel teise inimese identiteedimeisterlikkust kujutamisest. Selles vanuses on igati andestatav, et filmi minu veetlev leedi täht tema rolli lahendusse tungis. Peagi pärast seda osatäitmist saabus häälemurre ja talle said edaspidi osaks mees rollid ning ta säras laval kehastades kõige erinevamates vanustes mehi.