Tere õhtust, kell on saanud kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte neljapäeva, 18. veebruari teemadest. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Täna õhtupoolikul seiskas jäide Tallinnast suuremate trolliliinide ja pea kõigi trammide liikluse. Häiritud on ka reisirongiliiklus. Brüsselis on algamas Euroopa Liidu liidritega päevane kohtumine. Kohtumisel nõutakse Süüria presidendile Bashar al-Assadile ja tema liitlased Venemaalt rünnakute lõpetamist. Samuti on laual Briti peaministri David Cameroni reformipakett. Erakondade järelevalve komisjon otsustas saata Keskerakonna erakorralise audiitorkontrolli, et tuvastada, kuidas tekkis erakonda arusaamatult palju sulama raha ja kas erakond suudab täita raamatupidamisreegleid. Maksumaksjate liit andis maksumaksja vaenlase tiitli endisele riigikogu liikmele Priidu Toobalile ja praegusele riigikogu liikmele Mihhail Stalnuhhin-ile kuna nad on kuritarvitanud kuluhüvitisi. Eliit hoiatab, et ei suuda praeguse rehvide taaskasutussüsteemi juures varsti kasutatud rehve enam vastu võtta. Keskkonnaministeeriumi sõnul peaks organisatsioon tõstma teenustasusid. Vaba lava. Kuraatoriprogrammi raames esietendub pimedate ja vaegnägijate trupid teater uuslavastus, kes kardab pimedat. Jalgpalli Euroopa liiga üks kuueteistkümnendik finaalis kohtub Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg tugeva Inglismaa kõrgliiga klubi Liverpooliga. Ja ilm on nii öösel kui homme Päeval pilves mitmel pool sajab lörtsi, vihma ja lund ning on jäite oht. Õhutemperatuur on öösel pluss ühest miinus kahe kraadini, päeval miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Alustame seekord ilmast nimelt on kontaktliinide jäätumine seisanud Tallinnas suures osas trammi ja trolliliikluse. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm kommenteeris Uku Toomile hetkeolukorda. Olukord on jah, üsna raske, tegelikult üle Eesti, et ainult iial Saaremaal ei ole sellist jäiteoht, nagu kõikides ülejäänud maakondades on ja tegelikult kogu elektrotransport. Nii trolliliiklus, trammiliiklus, elektrirongiliiklus on praegu tõsises hädas ja olukord on tõesti selline, liinid olid ennem miinuskraadi tingimustes, siis tuli vihm peale ja nüüd siis taas miinuskraadi ja selline jäävihmasituatsioon on tegelikult Eestis mitte väga levinud ja see on tekitanud tõsiseid takistusi. Nii et praeguseks me oleme, oleme nüüd sealmaal, et teine ja neljas trammiliin seisavad, asendusbussid lähevad siis vana peapostkontori juurest Kopli suunas, aitavad hädalisi trolliliiklus nüüd Mustamäe suunas enam-vähem on taastunud, aga ilmastikuoludest lähtuvalt võib see peatselt uuesti tabada, kui selline situatsioon jätkub, kõik meie avariibrigaadid on väljas, üritavad liine siis jääst puhastada. Aga selline see olukord meil hetkel on, et ka midagi siin kahjuks parata ei ole, tuleb varuda kannatust, et omalt poolt teeme kõik, mis meie võimuses, et võimalikult kiiresti normaalne olukord taastada. Ja ilmselt inimestele saab ainult soovitada, et kui neil vastavalt mõni buss sobib nagu kodu poole sõitmiseks, siis pigem valigu. See. Et pigem valigu see ja kahjuks jah, tuleb soovitada, et ärge pidage paljuks, siis võib-olla veidi rohkem jalakäija, ilmselt jõuate rutem koju. Praegu ühesõnaga elektritransport, sedavõrd-kuivõrd sõidab, sõidab vaba graafiku alusel. See on praegu tõesti nii, aga miskit kopli suunda puudutab, sinna ju tegelikult ei lähe ükski teine transporti lõpuni, kui siis ainult troll ja tramm ja seda liini me oleme siis dubleerinud autobussidega. Raskete ilmastikuolude tõttu on häiritud ka Elroni rongiliiklus ja mitmed rongid hilinevad kuni paarkümmend minutit. Brüsselis on algamas Euroopa Liidu liidritega päevane kohtumine. Kohtumisel nõutakse Süüria presidendile Bashar al-Assadile ja tema liitlased Venemaalt rünnakute lõpetamist, nii selgub resolutsiooni mustandist. Samuti on laual Briti peaministri David Cameroni reformipakett. Cameron rõhutas Brüsselisse saabudes, et ei nõustu ühegi kokkuleppega, mis ei rahulda Londoni nõudmisi. Peaminister Taavi Rõivas ütles intervjuus Johannes Trallale, et kindlasti on võimalik leida kõiki pooli rahuldav lahendus. Ja loomulikult Eesti huvi number üks on see, et, et see kokkulepe, mis minu hinnangul arvestab nii Euroopa Liidu kui kui ühendkuningriigi huvisid, et see kokkulepe oleks piisav, et ühendkuningriigi inimesed hääletaksid referendumil Euroopa Liitu jäämise poolt. Ma arvan, et ma ei pea isegi Eesti inimestele ütlema, miks on meile tähtis, on enesestmõistetav, et Suurbritannia on meie jaoks väga oluline liitlane väga oluline partner. Mitu aastat siis Eesti inimesed peavad arvestama, et nad neid in-work, benefit Suurbritannias ei saa vaatama. Eks selle lahenduse peab täna kõigepealt Donald Tusk lauale panema ja sellele me kindlasti arutame. Aga üldiselt on ju hästi teada see, et Eesti inimesed, kes Tallinnas elavad ja töötavad, ei ole seal mitte sotsiaaltoetuste pärast, vaid ikkagi selleks, et et kas leida endale väga hea töökoht, teha karjääri Määri või ka selleks, et saada tipptasemel haridus. Ma olen rääkinud juba mitme aasta jooksul, mitme järjestikuse Eesti vabariigi suursaadikuga ja härrad ütlevad mõlemad, et raske on leida neid inimesi, neid Eesti inimesi, kes oleks Suurbritannias sotsiaaltoetuste pärast, nii et selles konkreetses küsimuses väga suurt oma lehm ojas meil ei ole, et me saame toetada David Cameroni, me saame toetada Donald Tuski ja me saame toetada seda lahendust, mis hoiab Suurbritannia Euroopa liidus. Välisuudistega jätkab Margitta otsmaa. Ukraina siseministeeriumi eriüksusele Berkut jagati juba varakult välja relvad ja lahingumoon avaldajate tulistamiseks Kiievis Maidanil 2014. aasta veebruaris. Nii ütles peaprokuratuuri eri uurimiste osakonna ülem Sergei korbatjuk täna pressikonverentsil eriüksusele. Bergut jagati relvad välja 18. veebruari õhtul ja mehed ootasid käsku nende kasutamiseks. Selline käsk tuli 20. veebruari hommikul kell 25 Berguti liiget läksid oktoobri palee esisele platsile ja hiljem tulistasid meeleavaldajaid, kõneles Gorbatšov. Eriüksuslasi süüdistatakse 48 inimese tapmises ja 80 haavamises. Süüdistus on esitatud 31-le inimesele. Neist kuus on kõrged ametikandjad, endine Ukraina president, ministrid ja Kiievi miilitsaülem peale tuvastatud, et valitsuse ja presidendi kantselei hoone katusel asusid allüksuse alfaasokollija organiseeritud kuritegevusega võitlemise peavalitsuse snaiprid. Kas nemad ka relvi kasutasid, ei ole korbatjuki sõnul tuvastatud. Soome politsei teatel saadeti täna kodumaale tagasi 103 iraaklast. Tegemist oli esimese sellise lennuga pärast Euroopa Liidu rändekriisi algust eelmisel aastal. Helsingi politsei on valmis jätkama selliseid Qatar lende kahe riigi vahel, et aidata kodumaale naasta soovivaid iraaklasi nii märkis kõrge politseiametnik. Migratsiooniameti teatel on alates eelmisest aastast rohkem kui 3100 iraaklast võtnud asüülitaotluse tagasi, kuid enamik on lahkunud riigist, makstes ise oma tagasilennu eest või kasutanud teiste Euroopa liidu riikide korraldatud lende. Euroopa Liidu piiriagentuuri Frontex merepatrull päästis aga täna lesbose saare lähedalt Kreeka vetest umbes 900 põgenikku. Merelt korjatakse üles kõik migrandid, keda märgatakse. Halb ilm ja külm muudavad ohud palju suuremaks kui suvel nii ütles Frontexi esindaja. Põgenikud pandi Bulgaaria laevale, mis patrullib Lesbos ja Türgi ranniku vahel. USA president Barack Obama kinnitas, et teeb 21. ja 22. märtsil ajaloolise visiidi Kuubale. Viimati tegi USA presidendina visiidi Kuubale Calvin kuulid 1928. aastal. Obama sõnul on USAl Kuubaga jätkuvalt erimeelsusi, kuid tehtud märkimis väärseid edusamme suhete normaliseerimiseks. Washington ja Havanna taastasid diplomaatilised suhted mullu juulis ning USA leevendas 54 aastat kehtinud reisija kaubandust piiranguid. USA vabariiklased on kritiseerinud Obama visiit, öeldes, et see peaks toimuma kuningkastrate pere võimul on detsembris, ütles Obama, tahab Kuubal kohtuda ka poliitiliste tissidentidega. Kuuba valitsus vastas, et Obama ei peaks sekkuma riigi siseasjadesse. Ja tagasi Eestisse Keskerakonna selgitused ei ole suutnud veenda erakondade järelevalve komisjoni ning lähiajal peaks Keskerakonna viimaste aastate majandustegevusse tooma täieliku selguse erakorraline audiitorkontroll. Mirko ojakivi lugu. Erakondade järelevalvekomisjonil on tekkinud veendumused, keskel on võib-olla vastu võtnud vähemalt 100000 euro eest keelatud annetusi eelmise aasta riigikogu valimiste eelsel perioodil. Kuna Keskerakond pole veendumusega nõus ning Keskerakonna rahaasjad ei paista olevat korrektsed, peab erakondade järelevalve komisjon vajalikuks, et toimunus peaks selguse tooma erikontrollkomisjoni esimees Ardo Ojasalu. Praegusel hetkel on Komisjonil veendumus, et seda sularaha sellises koguses kassas ei ole olnud, raamatupidamises on seda lihtsalt nii-öelda näidatud sellise kassa jäägina tegelikkuses raamatupidamisandmed näitavad pigem seda, et raha on sisse tulnud välja läinud pidevalt, seda on kasutatud ja mingit kassajääk ei ole tekkinud ja selle pinnalt on tekkinud komisjonil kahtlus, et mõned suuremad rahaliikumised, mis on liikunud justkui raamatupidamises kassad panka, aga tegelikult siis meie hinnangul on pigem tekkinud mingid anonüümsed annetused. Kokku võib-olla Keskerakond vastu võtnud vähemalt 100000 eurot teadmata päritolu raha. Kui see peaks lõplikult ka kinnitust leidma, peaks Keskerakond selle raha riigikassasse kandma. Ojasalu sõnul on aga komisjonil kahtlusi, et Keskerakonna rahaasjad ei pruugi korras olla ka varasemal perioodil ning selles osas palutakse apiiri kontroll. See, mida audiitor teeb, on pigem nii-öelda see, et et nii-öelda vältida tulevases tegevuses erakondi, järgiks raamatupidamisseadust ei peaks oma raamatupidamiskorralikult annaks selle kohta soovitusi ja kui veel on midagi, mida me ei ole siiamaani nagu kontrollinud, mis on sellest varasemast kontrollist väljapoole jäänud, siis selle kohta anda meile informatsiooni, lähtuda mõistlikkuse printsiibist ja me oleme nagu seda meelt, et et ütleme, periood kuskil 2013 2014 2015 jääb kindlasti selle mõistliku kontrolli raamesse. Erikontroll võiks valmida aprilli lõpuks. Keskerakonna peasekretär Priit Toobali selgitusel on erakonna rahaasjad korras ning erikontroll midagi lubamatut ei saa tuvastada. Ma tahaks näha seda audiitorid, kes võimeline kontrollima sularahajääki erakonna kassas, mis oli poolteist aastat tagasi. Tere tulemast audiitorile, kes suudab lugeda poolteist aastat tagasi olnud sularahajääki erakonna kassas. Ma saan aru, see sularaha kassa sellises ulatuses, mida teile ette heidetakse, tekkis sellepärast, et teil oli kartused teie kontode arestitakse ja te soovisite, et teil oleks mingisuguseks perioodiks raha. Tegemist oli valimiseelse perioodiga 2015, märtsis olid valimised ja teatavasti valimiste ajal on erakondade kulutusi valimiskampaaniale üsna oluliselt suuremad. Kui sel perioodil valimisi ei ole siis jah, kunagi erakonnale on olnudki keerulisi aegu oma finantstehingud. Ja on olnud neid ettevõtteid, kes on nõudnud Keskerakonna kontode arestimise. Pidasin vajalikuks erakonna büroo poolt, et me valimiste-eelseks perioodiks moodustame sularahajäägi kassasse. Maksumaksjate liit tegi teatavaks selle aasta maksumaksja vaenlase sõbra tiitlitega välja ei antudki, sest liidu arvates polnud sellise kaliibriga sündmust liidu tegevjuht Lasse Lehis selgitab, kes ja miks vaenlase tiitli sai. Maksumaksja vaenlase tiitli andsime kohale riigikogu liikmele, täpsemalt ja küll siis üks endine riigikogu liige Priit Toobal ja teine ja siis Mihhail Stalnuhhin ja mõlemad on seotud siis väga kuuma teemaga, mis 2005. aasta teisel poolel päevakorras olid nimelt riigikogu liikme kuluhüvitised ja, ja nemad olid siis mitte ainsad, aga, aga nemad olid siis need, kes meie arvates kõige ilmekamalt näitasid seda väärkasutust. Et hüvitis, mis on mõeldud riigikogu liikme töö tegemiseks, et seda sugugi mitte kõik riigikogu liikmed ei kasuta sihipäraselt ja me tahame selle vaenlase tiitli väljaandmisega juhtida tähelepanu, et see probleem on jätkuvalt lahendamata siin vaja sekkuda, kas on vaja seadust muuta või peavad pädevad organid, olgu see maksuamet, olgu see prokuratuur, keegi peab siin korra majja lööma. Rehvide taaskasutuse eest vastutav rehviliit ütleb, et kehtiv rehvide taaskasutussüsteem ei toimi ning on teinud ettepanekud näiteks rehviaktsiisi või rehvifirmadel auditeerimiskohustuse sisseviimiseks. Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks rehviliit tõstma hoopis teenuse hinda. Reene Leas teeb ülevaate. Eestis tekib aastas ligikaudu 10000 tonni vanarehve ning nende taaskasutuse eest vastutavad kaks tootjavastutusorganisatsiooni rehviliit ja rehviringlus. Seadusega on meil kohustus vastu võtta kõik rehvid, kuid maaletoojate käest kogutavad taaskasutustasu, nende ümbertöötlemiseks koguneb märksa vähem. Põhjuste seas on muuhulgas valeandmete esitamine, aga ka taaskasutustasu maksmata jätmine. Nii on rehve võimalik sisse tuua näiteks internetikaubamajadel ja kasutatud rehvide maaletoojatel, räägib rehviliidu juht Kaur Kuurme. Eestis on tsirka 25 kuni 30 protsenti ettevõtjaid, kes üldse selle seadust ei täida. Ehk siis nad ei organiseeri lehtede kogumise taaskasutamist. Samal ajal on nende tarbijatel õigus nende klientide õigus rehve tasuta kogumispunkt sära tuua. See tähendab seda, et meil lihtsalt ei ole selle süsteemi üle provintsis enam raha. Kuurme sõnul on nad teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku kehtestada rehvifirmadele auditeerimiskohustus või sisse viia rehviaktsiis. Rahandusministeerium ei pea aktsiisi kehtestamist võimalikuks ning on öelnud, et lähtuda tuleb olemasolevast jäätmeseadusest. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on tekkinud probleemide põhjus aga muus. Sisuliselt on täna niimoodi, et meil on kaks konkureerivat tootjavastutusorganisatsiooni, kes koguvad ise oma klientidelt siis turule toojatelt teenustasu selle kokkukogumise käitlemise teenuse eest. Ainuke häda on see, et see teenustasu on täna nii madal, et selle raha eest ei olegi võimalik midagi väga enamat teha. Eestis on rehvide käitlemise teenustasu 45 kuni 74 eurot tonnilt, Soomes on see näiteks kolm kuni neli korda kõrgem niinimetatud jäneste ehk tasu maksmisest kõrvale hiilivad ettevõtete osatähtsust Peeter Eek üle ei hindaks. Tegelikult see tootjavastutuse puhul see niinimetatud kõrvalehoidjad, jänese teema, paraku kaasneb selle laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kui sellisega. Mitte üheski Euroopa riigis ei ole olemas mitte ühtegi laiendatud tootjavastutuse lahendust, kus ei oleks teemaks, seda on võimalik muidugi väiksemaks muuta järelevalvega. Rehviliidu sõnul on keskkonnainspektsiooni järelevalve puudulik ning ta soovib, et ettevõtjaid hakkaks kontrollima maksu- ja tolliamet juba ammu tootjavastutusorganisatsiooniga ühinenud rehvid. 24 kaubamärgi esindaja Marek moorus ütleb, et praegune olukord võimendab ebaausat konkurentsi. Kuigi see summa täna, mis rehvide pealt tootjavastutusorganisatsioonile makstakse, on siis ütleme ümmarguselt üks euro siis sõiduauto rehvi kohta siis tegelikult hakati mõtlema, et kui noh, näiteks, kes võiks maale tuua 50000 rehv jätkuma, pooled siis tegelikult deklareerinud ja pooled ei deklareeri, kui seda keegi ei kontrolli, siis lihtsa arvutusega näemegi, et selline 25000 eurot on võimalik ju tegelikult päeva lõpuks suunata siis hoopis ju kuskile mujale. Järgmisel teisipäeval hakkab teemat arutama riigikogu keskkonnakomisjon. Viru vangla direktori Anu Möldri sõnul ei vasta tõele väited, nagu valitseks vangla noorteosakonnas vägivaldne vanglakultuur täna rahvusringhäälingu uudistele valvurite silme all toimuvast vägivallast rääkinud vangi. Ta peab direktor valeks ning kui ka mingeid probleeme on, siis Anu Möldri sõnul võib neid võrrelda koolikiusamisega. Madis Hindre lugu. Viru vangla noorteüksuse endise elaniku Miku soovil ei avaldame tema õiget häältega nime, kuna sellele võib järgneda endiste kaasvangide kättemaks. Miku sõnul valitseb vanglas senini nõukogude ajast tuttav panjaatia ehk vanglakoodeks. Reeglite rikkuja jääb aga sektorit juhtivatele vangidele võlgu. Kui võlgu ära ei tasu või konflikt sektorit juhtiva vangiga kasvab suuremaks võib kinnipeetavat, kes ei suuda ennast kehtestada, oodata vägivald olgu selleks siis peksmine, seksuaalne ärakasutamine või vaimne terror. Viru vangla direktori Anu Möldri sõnul midagi sellist neil vanglas ei toimu. Mul ei ole teada sellist võlgu jäämist asju, et seal vahel võib olla selliseid nääklemisega asju, onju, aga subkultuurist sellises mõistes nagu näiteks Vene vangilaagrid või seda, et seda kindlasti ei ole aeg-ajalt jah, üritavad noored kehtestada keegi neid asju, aga seda mina pigem võrdleksin selliseid koolikiusamise koolivägivallaga, et nad on pigem samalaadsed, et mitte midagi raskemat. Nagu lugu aga toetavad ka kriminaalhooldusametnikud, kelle sõnul pole tegemist üksikjuhtumiga, vaid süstemaatilise probleemiga, millest on antud teadega Viru vangla juhtkonnale Anu Möldri sõnul tema teada keegi sellises küsimuses vangla juhtkonna poole pöördunud. Pole. Rahvusringhäälinguga vestelnud. Miku sõnul on vangivalvurid vangide vahelistest reeglitest ja arveteklaarimisest suuresti teadlikud kuid pigem ei reageeri neile. Anu Möldri ei nõustu väitega, nagu valvurid vägivallakoha pealt silma kinni pigistaks. Küll aga on ta veendunud ehk kõigist vanglas toimuvatest korra rikkumistest valvurid teadlikud. Kui peaks midagi toimuma, siis sellest me saame teada, et kohapeal on valvurid, meil on kaamerad ja me kontrollime ka oma nooriga hommikuõhtuse loenduse ajal, et meil ei oleks mingisuguseid nähtavaid vigastusi. Kommenteerides läinud aastast Hollandi teadlaste poolt juhitud uuringut, mille kohaselt on Viru vangla noorteosakonna sisekliima väga halb, sõnas möldri, et uuring on alles poolik ja mingeid järeldusi sellest teha ei saa. Ühtlasi ei näe tarvidust täna ilmunud väidete tõttu midagi muutma hakata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Vaba lava kuraatoriprogrammi raames esietendub pimedate ja vaegnägijate trupi terateater uuslavastus, kes kardab pimedat. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Näidendi kirjutas vaegnägijate ja pimedate elulooliste seikade põhjal Martin algus ning selle lavastas Jaanika Juhanson. Lavastuses teeb kaasa 13 pimedate ja vaegnägijate erateatrist. Lavastaja sõnul on lavastuse soov minna kaugemale pelgalt vaegnägijate probleemi teavitamisest. Ta ei ole päris sellises laadis lavastus, et, et need pimedad räägivad enda elust, et see jätab sellise mulje, see selline tõsine sotsiaalkriitiline tükk, kus me räägime tõsistel teemadel tõsiste inimestega, kahtlematult mitte. Ehk siis tegemist on Martin alguse poolt kirjutatud looga, kus keskmes on rool, pime tüdruk, kes on elanud oma vanemate juures selliseid natuke vatises hoituna, aga nüüd ta põgenes, otsustasid teha oma lapsepõlve, sõpradega bändi. No see on selline lookene muidugi sinna vahele ümber ja igale poole on pikitud erinevaid tõepoolest dokumentaali juhtumisi ehk siis sellesama trupi ja ka teiste sõprade-tuttavate omi. Lavastaja sõnul on terateater kolme aastaga arenenud arvestataval tasemel harrastusteatriks, millega võib ka laiema publiku ette astuda. Ka lavastuse muusikalise kujunduse on teinud nägemispuudega helimees ja muusik, Tallinna Ülikoolis teist aastat meediat õppiv Jakob Rosin. Ma olen muusikat kirjutanud enne seda lavastust ja me tegelikult kasutamegi päris palju minut muusikat. Lisaks sellele me kasutame veel muusikat ühelt sõbralt, kes elab ise Londonis, kes samamoodi näeb nii et rahvusvaheline koostöö ja lisaks muusikale Meil on kasutatud päris palju selliseid kuuldemängulisi elemente, ehk siis osa lavastusest toimub mälestustes, mis esitatakse kuuldemängu täna ja mina olen ka neid siin produtseerinud, salvestanud, Monteerinud ja nii edasi. Tavalisele vaatajale ongi väga huvitav just jälgida selle lavastuse helikujundust selles mõttes, et helid moodustavad ju nägemispuudega inimesele suure osa maailmast kõiki asju tehes nägemispuudega inimesteks, meie tuginema väga palju kuulmisele, kas linnas liikudes või kodus mingisuguseid asju tehes, et see kuulmine on nagu tohutult oluline ja ma arvan, et üks põhjus, mille pärast me kasutame selliseid kuuldemängulisi elemente siin päris palju, et et anda inimestele, kes tulevad etendust vaatama, see tunne, et mismoodi võib-olla nägemispuudega inimene mingisuguseid asju tajub. Kes kardab pimedat, viimane etendus on kavandatud järgmise nädala laupäevale 27.-le veebruaril. Kui rasked ilmaolud meid öösel ja homme ootavad, räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Madalrõhulohk kandis täna Eesti kohale vihma ja lörtsipilved, millest langenud sademed tõid miinuskraadides püsinud maapinnale mitmele poole jäidet, muutes libedaks nii sõidu- kui ka kõnniteed. Eeloleval ööl ja homme Päeval jätkub lõunast niiske õhu juurdevool. Ilm on sajune ja kerges miinuses, püsiv temperatuur ei lase jäite mööduda. Ilm on pilves, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, kohati vihma. Lisaks tekib öösel ja hommikul paiguti udu. On jäidet. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, homme päeval kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb eeloleval ööl miinus kahe ja pluss ühe kraadi vahele. Homme päeval tõuseb miinus ühest pluss kahe kraadini. Ja tänased olulisemad spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Jalgpalli Euroopa liiga üks kuueteistkümnendik finaalis kohtub Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg täna kodus tugeva Inglismaa kõrgliiga klubi Liverpooliga. Liverpool loeb Inglismaal praegu kaheksandat kohta ning alistas nädalavahetusel suures kooriliselt kuus. Null Aston Villa. Esmakordselt mängis siis koos ründetrio Roberto Firmino. Taines tarvitseb Philip, kuid siin ju Ragnar Klavani tööandja Augsburg hädas vigastustega. Eestlane alustab küllaltki kindlalt algrivistuses, kuid tema partner keskkaitses on lahtine. Kohtumine 30000 pealtvaatajat mahutava Augsburgi kodustaadionil algab täna kell 22, null viis. Korduskohtumine toimub tuleval neljapäeval Liverpoolis. Eesti jalgpallikoondisesse nii 29 mängu kirja saanud keskkaitsja Igor Morozov naasis Eestisse ning silmis oma kasvatajaklubi FC Levadiaga kaheaastase lepingu. Morozov mängis FC Levadia esindusmeeskonnas viimati 2012. aastal ja aitas klubil võita meistriliiga hõbemedali. Hiljem mängis Morozov Varssavi poloonia Debretseni ridades. Alates eelmise aasta augustist on Morozov olnud vigastuse tõttu jalgpalliväljakult eemal. Rootsis toimunud kergejõustikuvõistlusel täidis Ksenia Balta eile naiste kaugushüppes sisemaailmameistrivõistluste normi, saades teisel katsel kirja kuus. 76 ning sellega ületas ta MM-normi sentimeetriga. Balta tõusis selle tulemusega maailma edetabelis kuuendaks. Kui nädal tagasi täitis Balta sentimeetri pealt olümpiamängude normi, siis eilse hüppe õnnestumiseks pidas ta väiksemat närvilisust. Kindlasti see oli väga tähtis, et me oleme väga rahul, et ma sinna läksin. Ja loomulikult sellist lõpptulemust ma nagu päris ei oodanud, ma pean silmas just esikohta. See oli igati üllatus minu jaoks. Aga kuus, 76 sellist tulemust ma kujutasin ette, et ma võiksin ikkagi ära hüpata. Sulgpalli Euroopa võistkondlik meistrivõistlustel Kaasanis kaotas Eesti meeskond alagrupi viimases kohtumises Bulgaariale kaks. Kolm punkti tõid Eestile Raul Mustüksikmängus ja Kristjan Kaljurand Raul käsner paarismängus. Eesti meeskonna jaoks on võistlus Kaasanis lõppenud 25 võistkonna hulgas saavutati 13. koht. Eesti naiskond kaotas täna samuti kakskolm Hispaaniale. Üksikmängus oli võidukas Laura, vana paarismängus Kristin Kuuba helina. Rüütel. Kati Tolmoff näitas võitlusliku mängumaailma esinumbri Karoliina Mariini vastu, võites esimese geimi, kuid kaotas kaks järgmist kogu matši. Üks kaks. Ühe võidu teeninud ja alagrupis kolmandaks jäänud eestlannade jaoks on turniir sellega lõppenud. Aitäh spordiuudistele, selline sai tänane Päevakaja head õhtut ja ohutut koju jõudmist neile, kes peavad libedaga rinda pistma.