Tere õhtust, kell on kuus, päevakaja vaatab tagasi laupäeval, 20. veebruaril, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Suurbritannia sai Euroopa liidus eristaatuse, sellele kokkuleppele jõudis läinud öösel Euroopa ülemkogu. Briti peaminister David Cameron kuulutas välja rahvahääletuse Euroopa liitu jäämiseks. See toimub 23. juunil. Cameron lisas, et valitsuskabinet toetab kuulumist reformitud Euroopa Liitu kuna sellest lahkumine ohustaks nii majanduslikku kui ka riikliku julgeolekut. Saksamaal pagulaslaevas varjet külastanud riigikogu liige Mailis Reps ütles, et praegune pagulasdebatt Saksamaale ei käi enam juba riigis olevate sisserännanute teemal. Pigem küsitakse, kui palju veel on riik üldse võimeline vastu võtma. Peterburi Jaani kiriku taasavamisest. Eesti kontserdikontserdipaigana möödub täna viis aastat. Eesti kooridele ja orkestritele on see tähendanud võimalust esineda miljonilinnas publiku ees. Võrumaal navi külas esitleti täna navi põldudelt leitud kivikirvest. Olgugi et tegemist pole just haruldase leiuga, on oluline, kuidas seepeale pikki aastaid külameeste käes ringlemist teadlaste kätte jõudis. Ilm pilves, sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma ning on jäidet. Tuul puhub peamiselt lõunast, sel ja saartel ja rannikul isegi kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahe ja pluss kahe vahel. Läinud öösel andis Euroopa ülemkogu Suurbritanniale Euroopa liidus eristaatuse. Leppe pälvis 28 liikmesriigi üksmeelse heakskiidu. Johannes Tralla räägib lähemalt. Erakordsed otsused nõuavad erakordseid kõnelusi Suurbritannia peaminister David Cameron pidas Brüsselis kolmekümnetunnise lahingu, mille tulemusena loodab ülejäänud Euroopa nüüd briti küsimuse vähemalt üheks põlvkonnaks lahendada ja hoiduda liidu lagunemisest ajal, mil Euroopa peaks väljakutsete alistamiseks kokku hoidma. Euroopa ülemkogu president Donald Tusk veerge assatšiftendi. Strans vetens spetsiaalselt leidus endile Diani. Me saavutasime äsja kokkulepe, mis tugevdab Suurbritannia eristaatust Euroopa liidus. Meie pikkade ja tihti ägedate arutelude käigus kauplesime leppe pisemate detailide üle. Ilmselt ei olnud tegu esteetilise vaatemänguga ja see polnud kaugeltki glamuurne, aga oluline on see, et Euroopa liidrid ei lahkunud kõneluste laua tagant, sest kaalul oli midagi väga olulist, ütles tusk. Kõnelused kestsid tavatult kaua, sest viimase hetkeni vaieldi näiteks, kui kaua tohib Suurbritannia jätta sisserändajad ilma madalapalgaliste toetustest. Viise gradi riigid nõudsid piirangut kuni viieks aastaks. Cameron tahtis 13. Kompromissina läks kirja seitse aastat, mis on võrdne mineku ajaga, mida Suurbritannia uute liitujate tööturule lubamiseks 2004. aastal ei kasutanud. Poola jaoks oli erakordselt tähtis ka lastetoetuste indekseerimise küsimus. Pea 100000 poola last saavad kõrgemaid toetusi, kuna vähemalt üks vanematest töötab mõnes teises liikmesriigis. Lepiti kokku, et alates 2020.-st aastast saavad kõik liikmesriigid õiguse indekseerida lapsetoetusi selle järgi, kus lapsed tegelikult elavad. Ehk et kui üks vanematest töötab näiteks Suurbritannias, aga laps elab Eestis, makstakse toetusi edaspidi Eesti ja Briti määra järgi. Suurbritannia või mõni teine euroalaväline riik saab edaspidi õiguse kasutada niinimetatud hädapidurit kui tunneb, et eurogrupis langetatud otsused kahjustavad tema huve. Prantsusmaa presidendi François Hollande'i sõnul ei tähenda see aga vetoõigust euroala otsuste üle. Britid saavad jääda Euroopa Liiduga just sellisesse erandlikku suhtesse, nagu neile sobib Suurbritannia peaminister David Cameron. Evolutsiooni. Ei lähe, me ei liitu kunagi euroga, ei osale kunagi euroala abiprogrammides, me ei liitu kunagi vaba liikumise alaga Euroopa armee või Euroopa superriigiga, ütles Cameron, lisades, ma usun, et me oleme tugevamad, meil on turvalisem ja parem olla reformitud Euroopa liidus ja seepärast teen kogu südamest ja hingest kampaaniat selle eest, et britid hääletaksid selle poolt, et jääda reformitud eurole rahvaliitu, mille me täna kindlustasime. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla. Brüssel Briti peaminister David Cameron kuulutas ka välja rahvahääletuse Euroopa liitu jäämise üle, see toimub Inglismaal 23. juunil. Käänan lisas seda välja kuulutades, et valitsuskabinet toetab kuulumist reformitud Euroopa Liitu. Liidust lahkumine ohustaks nii majanduslikku kui ka riikliku julgeolekut, nentis Cameron. Briti iseseisvuspartei juht naisel Farretš ütles, et peaministri kokkulepe Euroopa liidu reformidest pole aga midagi väärt. Tema arvates ei lahenda kokkuleppe põhiküsimusi, mis inimestele korda lähevad ja ta ütles, et Suurbritannia peab siiski euroliidust lahkuma. Saksamaa kantsler Angela Merkel lootise seal Euroopa Liidu ülemkogult ka üksmeelt migratsioonikriisi asjus, mida ei tulnud. Merkel nõudis kriisi tipp kohtumist kuuendal märtsil vahetult enne võtmelisi valimisi kolmest saksa piirkonnas ning kevadise Egeuse mere ületamise tipphooaja künnisel. Kolm päeva Saksamaal viibinud riigikogu liige Mailis Reps külastas ka mitmeid sealseid pagulaslaagreid. Tema sõnul ei vaielda Saksamaal enam selle üle, kuidas kohale saabunud inimestega oleva muresid lahendada, vaid pigem küsitakse, kui palju üldse on riik veel võimeline vastu võtma. Mailis Repsiga rääkis Reene Leas. Täna on olukord selline, kus üldiselt peaaegu kõik pagulased registreeritakse piiril ja see on ka põhjus, miks näiteks need nõndanimetatud osaliselt suletud piirid on Austria piiri peal, et nad püüavad nad siis kõigepealt registreerida ja siis juba jaotada vastavalt nende liikmesmaade ja kohalike omavalitsuse kvootide alusel laiali ja jaanuarikuu jooksul on tulnud neid juba üle 100000 mis paneb ka poliitikud omavahel debateerima, mida me ka Parlamendis nägime. Ka Merkel rääkis sellest, et samas tempos sama kiirusega on 2016. aasta koot tulemusena võib-olla Saksamaal enam kui kui kaks pool miljonit pagulast, nii et selge on see, et poliitiline debatt ei käi mitte nende pagulaste ümber, kes on juba riigis vaid et küsimus on selles, mis tempoga ja kui palju suudab Saksamaa vastu võtta. Saksamaa püüab tõepoolest sellega hakkama saada ja siin igal kohtumisel rõhutati, et hakkasid oma riiki tulnud pagulasi ümber, ei hakka kuhugi jagama, nemad tegelevad nendega ise küllaga. Pikk perspektiiv on see, kus nad vajavad poliitilisi ja Euroopa tasandil kokkuleppeid. Palju on olnud juttu, et sellistes pagulaskeskustes leiab aset päris palju väärkohtlemise. Kas teil nendest räägiti? Tõepoolest, on, on probleeme, näiteks nad tõid näiteid, et käivad ringi erinevad planeeringud, kes korjavad erinevatele kuumalistele paberitele allkirju, inimesed ei tea, mille nad alla kirjutavad, lubatakse kõiksuguseid asju, aga tegelikult on nad näiteks võtvad mingeid väikelaenusid või või on endale sõlminud kalli elukindlustuse võõraste inimeste nimele, nii et need selliseid väga kummalisi pabereid tehakse, nii et noh, ütleme, et see on üks väärkohtlemine ja, ja teine on, on see keskustes, kaovad inimesed, eeldatakse, et nad lähevad sõprade-tuttavate juurde kellelegi kolleegi juurde, aga tegelikult nad on mures, et ega nad kohati täpselt ei tea, nad eeldavad, et nad teavad, kus need inimesed on, aga, aga täpset infot ei ole väga loomulikult. Selliseid suuremaid keskused on tänaseks üsna tugeva turvasüsteemiga, seal on kaamerad, nii et eks nad on püüdnud siin kohati igavesele probleemsele olukorrale ka lahendust leida. Täna möödub viis aastat Peterburi Jaani kiriku taasavamisest, Eesti kontserdikontserdipaigana eesti kooridele ja orkestritele anud Peterburi Jaani kirik tähendanud võimalust esineda miljonilinna publiku ees. Huvi eesti muusika ja eesti kontserdi tegemiste vastu on tänu Jaani kirikule esinemispaigana ka tõusnud, kinnitab Lauri Aav. Eesti kontserdist. Jah, see kontserdite arv selle viie aasta jooksul on ikkagi nagu kasvanud peaaegu et poole võrra, sest et kui 2011. aastal konna avasime Jaani kiriku, siis esimesed aastad või esimesed poolteist aastat oli aastast tsirka 80 kontserti, nüüd on umbes 150 natukene peale. No oluline, minu arust on ka see, et sellest 150-st kontserdist umbes 80 on Eesti kontserdi poolt korraldatud ja siitpoolt korraldatud ja lisaks sellele, et meie teeme seal kontsert, Jaani kirik väga hästi omaks võetud Peterburi muusikute ja Peterburi kontserdiorganisatsioonide poolt, kes peavad seda üheks tänapäevasemaks ja, ja paremaks kammersaaliks üldse, mis on Peterburis praegu sellist eriti just sellise koorimuusika ja kammermuusika tegemiseks. Et see saal on Peterburis täitsa nagu selle linna saalia täitsa omaks võetud. Üheks esinejaks, kes on saanud regulaarselt Peterburi Jaani kirikus kontserte anda, on Eesti rahvusmeeskoor, RAM räägib RAMi direktor Indrek kombel. Me ju sõidame ka mujal päris tihedalt ringi, aga Jaani kirik on üks väga meeldiv koht, kus esineda. Esiteks on ta oma mahuti akustikat meile väga sobilik. Ja teiseks on ta ju väike selline eesti kultuuri saatkond siinsamas suures naaberlinnas, et seal on alati selline tore üles astuda, seda enam, et et siiani on Peterburis publikut, kes mäletab ka aastakümnete tagust trammi. Olen kohanud tihti jah, inimestega, kes kes tulevad juurde rääkima, et vot siis käisin ka 30 aastat tagasi kontserdil ja siiamaani mäletan Peterburi Jaani kiriku sünnipäevakontserdid toimuvad täna ja homme, seejärel jätkub Jaani kirikukava paralleelselt Eesti kontserdikavaga Eestis. Võrumaal navi külas esitleti täna navi põldudelt leitud kivikirvest. Olgugi et tegemist pole just haruldase leiuga, on oluline see, kuidas seepeale pikki aastaid külameeste käes ringlemis teadlaste kätte jõudis. Mirjam Nutov annab teada. Navi kandist leitud kivikirve näol pole tegemist haruldase leiuga, sest Eestis on taolisi leitud üle 800. Küll on see aga esimene kivikirve leida just siitkandist. Ja kui teadlased veedavad pikki päevi, et uut leida, olemasolevasse konteksti panna, pole siinsamas navi kandis elava mati jaoks aga mingi probleem kirve järgi meie eelkäijate olemas paika panna. Möga määr on olnud. Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessori Aivar kriiska sõnul pärineb kivikirves umbes 2000 aastat enne Kristuse sündi perioodist. Kreesca sõnul aitab iga selline leid mõista mingisugust mustrit minevikust, jätkab Aivar kriiska. Kirveste levikumuster on tasapisi kinnitanud meie teadmist, et need kirved ei ole mitte kaotatud, vaid et väga sageli on siis tegemist täiesti tervete kirvestaga ja, ja tundub, et nad on siis teadlikult inimese poolt kas mahajäetud või, või lausa maha maetud mingisugusel põhjusel kindlasse konkreetsesse kohta. Ent sama oluline, kui on selle kirve tähtsus meie esiajaloopildi moodustamisel, on ka see lugu, kuidas sellised leiud lõpuks arheoloogide kätte jõuavad. Näiteks tuli see kirves välja kartulivõtu käigus, kus lindi taga töötavad naised ilusamaid kive lillepeenrasse panemise eesmärgil lindi pealt välja pisid jätkab jaagumäe talu noorperemees Tarmo timmi. Et võib-olla, kui seda huvi neil poleks olnud, siis poleks seda kivi oleks läinud võib-olla nägu sama ringiga tagasi, aga tänu sellele, see korjati üles. Aga et kellelgi polnud aega kirvega eraldi tegeleda, jäi mitmeks aastaks töömeeste kätte, kust ajalooharidusega Parlamendi saadik Ivari Padar selle lõpuks arheoloogidele viis, jätkab Aivar kriiskav. Need, kes need kirved on, on paraku leidnud või leiavad veel tulevikus, et see on nende võimalus tegelikult oma kohaliku ajaloo uurimisele kaasa aidata, sellepärast et mingisugune paarkümmend Eestis aktiivselt tegutsevat või natukene rohkem arheoloogi ei jõua igale põllul need inimesed, kes need kirved siis kas muinsuskaitseamet üle või kohalikesse muuseumitesse toovat. Vaieldamatult aitavat Eesti minevikku uurida ja nende enda koduga minevikku uurida. Arheoloogide käest rändab kivikirves edasi Vana-Võromaa muuseumisse, mis sealse peavarahoidja Aivar Ruusmaa sõnul tõestab veel kord, et areaal, kus vanal Võromaal on elatud, laieneb järjest. Ja näiteks jälle, et Tamula natuke eemal elasid inimesed, et see kant siin on tõesti neli, 5000 aastat tagasi varustatud. Raadiouudistele Navilt Mirjam nutab. Kogu päeva on Tallinnas sadanud lörtsi, mis saab edasi, sellest räägib nüüd Ülle Jõemaa, palun. Täna üle Eesti lõunast põhja suunas liikunud lume ja lörtsisajud öösel lakkavad ent järgneval ööpäeval Norra merele madalrõhkkond, mille lohk koos sajuga jõuab Hiiu ja Saaremaale. Keskepaiku varahommikuks hõlmab see sadu. Lääne-Eesti. Päeval on kõikjal sajune, sest madalrõhulohk jääb Eesti kohal väheliikuvaks. Nullilähedaste temperatuuride tõttu on teedel soodsad tingimused libeduse tekkeks. Ööl vastu homset on ilme Eestis pilves. Sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis kohati ka vihma. On jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul kuus kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 18 meetrit sekundis kuid enne keskööd on Hiiu- ja Saare rannikul võimalikud puhangud lühiajaliselt 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss ühe kraadini. Homme päeval on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma, on jäidet. Puhub lõunakaare tuul kuus kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on nullist kuni pluss kahe kraadini. Spordiuudised võtab nüüd kokku Juhan Kilumets, ole hea Eesti korvpallinaiskond võõrustab täna Euroopa meistrivõistluste valikmängus Hollandit. Eesti alustas kvalifikatsiooni kaotustega Prantsusmaale ja Horvaatiale. Holland võitis Horvaatiat, kuid jäi alla Prantsusmaale. Tänane kohtumine algas Audentese spordihallis kell viis ja avapoole kaotas Eesti vaid kahe punktiga 34 36. Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu korvpalli karikavõistluste poolfinaalis Prienai Vytautas 90 67. Vene viskas kuus punkti ja võttis seitse lauapalli. Murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil Lahtis vabatehnikasprindis ainsa eestlasena kvalifikatsioonist edasi pääsenud Peeter Kümmel sai oma veerandfinaalis viienda koha ja oli kokkuvõttes 22.. Kvalifikatsioonis sõitis Kümmel välja samuti 22. aja, Siim Sellis oli 59. ja Kein Einaste 61.. Kolmikvõidu võtsid norralased Emil iversen, fin ookeankroogia Petter Northug. Naistest võitis norralanna Maiken Kasperson Falla. Talle järgnesid ameeriklanna Jessica Digins ning koondisekaaslane Heidi Weng. Kati Tammjärv oli 56.. Samuti Lahtis toimuval kahevõistluse maailmakarikaetapil said võitjale ringiga kaotanud Karl-August Tiirmaa ja kail Piho paarissprindis 13. koha. Võitis Saksamaa esimene võistkond Johannes Rydzek Fabian riisle. Ameeriklanna Lindsey Vonn sai Itaalias Latvillis peetud kiirlaskumise maailmakarikaetapil teise koha ja võitis karjääri 20. kristallgloobuse üks etapp enne kiirlaskumise hooaja lõppu on voni edu lähima jälitaja kanadalanna Larissa Jurkivi eest 173 punkti. Ühtlasi tegi von mäesuusatamise ajalugu, möödudes rootslasest Ingemar Stenmar kist, kes võitis erinevate distsipliinide arvestuses maailmakarikasarjas 19 korda. Kodupubliku rõõmuks võitis la duellis Nadia Fankini, kes edestas von nii täna 0,14 sekundiga. Prantsusmaal shamonis peetud meeste kiirlaskumise maailmakarikaetapi võitis itaallane Dominik Paris, kellele järgnesid ameeriklane Stephen Ayman ja šveitslane Beat Feuts. Aitäh, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.