Lugupeetud Ellerhein tahaks teile kõigile öelda, suur suur aitäh selle laulurõõmu eest, mida te pakute kõigile alates kõige pisematest ja lõpetades siin saalis viibivate emade-isade teie sugulastega. Suur-suur tänu teile veel kord kõigest ning lubage mul üle anda EKP Keskkomitee aukiri, kus on kirjas EKP Keskkomitee autasustada Tallinna pioneeride ja koolinoorte palee Eesti NSV teenelist lastekoori ellerhein koolinoorte muusikakultuuri edendamise ja kauaaegse viljaka kontserttegevuse eest ning seoses koori 30. aastapäevaga. Ellerheina Kiievi muusikaüldsuse lastekooride, et riikias Vano tšekk heliloojate liidu ja isiklikult enda nimel taikes. Minul on täna pidupäev, sest siin oli minu kantaadis esiettekanne ja olen väga rahul teie esitusega ja tänan teid, lapsed, sõitke Kiievisse sagedamini. Oleme rõõmsad teid kuuldes ja nähes. See oli helilõik lastekoori ellerhein pidulikult juubeli kontserdilt 24. mail. Nüüd aga, nagu juubeli puhul tavaks, teeme väikese tagasivaate tehtule. Stuudios on Ellerheina peadirigent ja endised ning praegused lauljad. Palun tutvusta agendid. Tiiu soolor, hallik reetsinier, Kattai laivi Süld, Tiina kulli, kajaganalme, anus professor Heino Kaljuste. Mis on nende paljude aastate jooksul koori elus muutunud? Eks me ole püüdnud nende pikkade aastate jooksul pidevalt oma organisatsiooni kõigepealt oma struktuuri muuta ja mitte ainult muutmine muutmise pärast, vaid selleks, et parimaid tulemusi saavutada. Kui ma meenutan meie lastekoori, mis 30 aastat tagasi kandis Tallinna pioneeride palee laste kurinime, Ellerheina nimi teatavasti võeti juubelisajanda laulupeo eel siis peab ütlema, et eksin, muutused ole silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Sest alustasime ju Kunsuse kooli koori tasemel päris esimene aasta 951. aasta, see algas ju peale, need lapsed käisid üks kord nädalas koos, kuna hirm oli suur, et kas, kas lapsed üldse taluvad nii suurt koormused kaks korda kutsuda? Päeval sest enne seda meie pioneeride palee lastekoori oli ju katsetusi olnud ju ridamisi. Ma olin tollal Tallinna neljanda keskkooli õpetaja, kui käisin igal pühapäeval oma 10 12 lapsega, keda ministeeriumi Andrusega Tallinna linnast välja nii-öelda koolidest paleesse saadeti. Kusjuures õpetajad istusid siis taga, vallumaksete, ükski laps ära ei lähe. Võib-olla see, et ma ise seal sellel kooriharjutusel viibisin, ka tekkis mul endal juba tollal seda proovi olid kogu seda struktuuri jälgides, et ega vist nii ikka lapsi laulma ei pane. Käsu korras juba teisel, kolmandal aastal tegime endale niisuguse väikse reservkoori, see oli esialgu poisteansambli nime all. Hiljem liitusid sõnaga tütarlapsed, mis aasta edasi selgusikat kõige suurem nii-öelda tagasilöök on iga õppeaasta algusest, me olime ju eelneva aasta lõpul sunnitud ära saatma terve rida lauljaid. Ja vastuvõtme jälle hulk ettevalmistamata lauljaid. Tekkis siis mõte, et luua juba nii stabiilsed ETV skoorid klasside kaupa kuskil juba viiekümnendas lõpus, kuuenda aasta alguses tekkisid meil juba ettevalmistuskoorid ikka me võtsime ka veel lauljaid otse koolidesse vastu. Kuni ma ükskord Nõukogude Liidu muusikaõpetajate koosseisus sattusin 64. aastal ülemaailmse kooli muusikute ühingu Isme kuuendale kongressile Budapesti, kus siis mu silmad avanesid täiesti uuest vaatevinklist, et kuidas lapsed peavad laulma ja mida, mida me mõtleme üldse noodilugemise all ja 64-st aastast pioneeride palee, laste Korol, esimene, kes siis hakkas kodaja meetodi printsiipe oma töös kasutama, siit kasvas siis välja. Meie nõndanimetatud joolemi meetod leidis rakendust ka kohe seerides koolidesse, mitte ainult Sai rakendusega väljaspool Eesti vabariigipiiridel, Lätist, Gruusiast, Armeeniast, Moskvast, Leningradi muusika pisut seda asja jälgima ja praegu on väga paljudes kohtades see asi on juba juurdunud. Sealt siis edasi läkski muidugi see edaspidine areng juba juba teadliku noodilugemise platvormilt ja eks oleme püüdnud nende aastate jooksul ka siis mitte ainult tehnilist külge parandanud noodilugemist, vaid sellega seoses kauni, ainult rohkem aega sisulise külje viimistluseks. Sest see esimene pool, see tehniline pool läheb nüüd veidikese libedamalt. Ma küsiksin praegu siin viibivatele juba mitte enam Ellerheinas lauljatelt vilistlastele, kuidas näiteks teie kooli sattusid? Ei mäletagi enam, kas oli see teises või kolmandas klassis, kui õpetaja Pärna käis koolides nagu lapsi, värbamas ettevalmistuskoori, laulsin ühe aasta ettevalmistuskooris ja siis juba nagu konkursi korras võeti punaste koori vastu. Aga minul laulsid perekonnas ema ja isa mõlemad ja ma juba üsna väiksena käisin lastekoori kontserdil, sest lisaks laulis veel mu naabripoiss seal. Ja siis mul oli ikka kange tahtmine ise kasina laulma minna, siis ükskord ma läksingi. Kuulate üleletikad sobil laulma. Kolmandast klassist. Tollal me võtsime veel lauljaid vastu, mitte ainult esimesest klassist, nüüd oleme, mõtlesime teises, kolmandas, neljandas, mõni tuli isegi viiendas klassis, otsekohe saime teada, et on tubli lauljaadis. Aga kui ta nüüd tagasi vaatate pikale laulja Teele, mida see on teile andnud? No ilmselt ikka armastuse muusika vastu, et koorilaul on siiamaani südamelähedaseks jäänud teie laulsite veel pärast Ellerheinaga. Ega see Ellerheina kammerkooris kaheksa aastat. Nii et üldse olete siis laulnud kooris 15 aastat 15 aastat koorilaulu? See on nagu mingi täiesti suur lõik teie elust, võiks öelda vahet, mida ellerhein annab eluks kaasa. Ta annab lisaks veel palju niisugust enesedistsipliini. Sa oled ikkagi millekski kohustatud, teadet on, proov, on vaja minna, mitte niisama teha, mis rohkem meeldib, momendil annab kaaslane korganiseeritust vastu, oli vaja tilga vahel millestki loobuda. Võib-olla, et et, et me pidanudki millestki loobuma, sellepärast tol ajal, see oli meil ikka niisugune hobi ja me käisime nagu kooriproovides niisuguse entusiasmiga ja teie olite koorivanem ja siin teised vilistlased on ka kõik olnud koorivanemad. Missugused kohustused teil siis olid? Me püüdsime, nagu oma dirigente veidi abistada niisugusest organisatoorset küljest. Me pidasime niisugust väikest arvestust oma kohalkäijate kohta. Nii peavad ikka meeles ja aitasime nagu kroonikat pidada väikselt. Kroonika üldmaterjali kogumine on praegu nende 30 aasta jooksul olnud õpetaja Lidia Pärna hooleks, aga eks siis tema ei jõudnud ju igal pool kaasas käia ikka kohapeal tehtud ja, ja kontserdid lauldu sai siis just nende koori vanemate poolt tabatud inimeste kaudu siis fikseeritud ja hiljem siis lühendatud. Koor annab muidugi väga palju emotsionaalselt andnud teile eetiliselt no ilmselt ka kollektiivsustunne, et niisugust üksteisega arvestamist teistmoodi vist kooris laulda ei saagi. Kõige enam meelde jäävad, kindlasti on ikka need sõidud stiimul, mis, mis meil koos nagu hoia. Sõitnud ei ole ainult sõidu pärast, vaid sellega koos avanes ka õpilase silmaring. Tavaline koolilaps, kes oma kooli seinte vahel päevast päeva käib ja raamatust loeb, et on olemas selline liiduvabariik nagu nagu Vene Föderatsioon Ukraina või on midagi muud, kui ise seal ära käia oma silmaga näha. Kahtlemata see oleks stiimuleid, mis eriti mobiliseerib õpilasi noh, väga suure hoolega proovidel käima, sest et sellistel sõitudel ju tavaliselt terve koosseis 110 120 last kaasa ei tule, sinna tuleb ikka 70 80. Ja viimastel aastatel välismaa sõidud, need on veel väiksema koosseisuga, need, see on omamoodi pidev konkurss. Parema koha eest, kuidas teil käib, antakse nagu solfedžo särkusid. Me käime iga nädal kord solfedžotundides ja aasta lõpul on siis meil järgu eksamid nagu väga neli, kõige madalam on kolmas järk, siis teine järk siis esimene ärkedega kõrgemalmeistrile. Järgueksamid on päris rasked, meie solfedžoõpetaja Katri, näha kõigi meelsasti neid kõrgemaid, ärge veel ei anna, selleks pead ikka päris kõvasti tööd tegema, et sa pead siis laulma seal ära ühe meloodia pileti ja siis veel rütmi, rütmi, vilet. Ja kui sa selle teed ära kõrgema järgu piletit, siis saad kõrgema järgu kätte, kui seda ei saa, siis pead kaitsma oma senist järku. Seda teete igal aastal, saadame igalastele sugune järk teile, minul on meistrisärk. Praegu on üheksa, et tundub, et peaaegu kõik Ellerheina lauljad, kui koori kuulad, peaks nagu juba meistrijärku kuulukoor kõlab nii toredasti. Elamuslikul. Nii, aga ka kolmanda järgu laulja peab, peab nooti tundma, võiks isegi olla järguta laulja, sest et meie viimasest kolmandast ette valmis koorist kolmanda, neljanda klassi 70. kord võtame vastu ainult ikka neid, kes vähemalt ühes helistikus kindlalt noodist lugeda oskavad. Aga lisaks veel nii palju, ega muidugi siin äkki anda, mitte ainult solfedžo, eks me ikka jälgime ka nende repertuaarioskust ja mitu aastat kooris laulnud ja kõik need annavad oma plusspunktid ka veel juurde igal järgneval oma oma märk rinnas, ise värvi. Meistri oma on siis kuldkollane. Esimene erkpunane, teine sinine, kolmas on veel roheline. Närgitan skadel käik. No need olid vist eelmisel kontserdil linna, nii et nad on nii pisikesed kaugeltki kiitriga vaatama. Nii palju võiksin lisada lauljate kohta üldse. Et ega meie üldine eesmärk ju ei ole nendest lauljatest professionaale välja koolitada, lõbusson taidluskoor ja nii, nagu seal eelpool öeldud, muusikaarmastus ja huvi, on see kõige tähtsam, mida me siit saame. Aga see ei välista ka võimalust, et, et mõned nendest inimestest saavad siiski professionaaliks tulevikus. Meil on terve rida mõningaid nimekaid inimesi, kes on meie koorist välja kasvanud muusika, inimesi ja praegugi siin meie hulgas õpib üks eelviimane koorivanem live sülitama konservatooriumi teise kursuse üliõpilane. Nende teaktite erialaks on muusikapedagoogika ikka koorijuht saab. Vähemalt loodan. Kõigepealt muidugi muusikaõpetaja, eelkõige see alguse rakuke on pärit vist ellerheinast suureks eeskujuks ilmselt professor. Teie õpetaja on ka praegu. Ei, ma momendil dirigeerimise seisuga ei ole, aga tulevikus koolimuusikas saavad nad kõik minu käest läbi, Venemaa aga ei ole mitte ainuke näide pidanud peaaegu iga aastaks lõpetajale on läinud. Katrin, see ütleme siis, on meie praegune solfedžoõpetajataktiline Ehala temana Eha Pärg, Reeda Toots seal viimastel aasta jooksul tsirka kümmekond veel, kes on läinud õppima nii-öelda professionaalses mõttes. See ongi tore, sest niisugune suur hulk noori inimesi, noori lapsi, õpib palju aastaid muusikat. Solfedžo, mis teil veel on? Peale selle harmoonia otsis kitarr kitarri. Viimastel aastatel oleme, oleme täiendanud oma sundi Velga instrumentaalmuusika, nii et meil on noorematel on siis plokkflööt tütarlapsed, vanemad õpivad kitarri ja valikuliselt hästi nii-öelda Meie arust andekamate inimestele anname ka tasuta klaverimängu valmistamaks otse kontsert orjastuvaks. Nagu sellelt viimaselt kavalehelt lugeda võis, on juba üle 1200 lapse läbi käinud hellerheinakooris. Ühe keskmise suurusega rajooni laulupidu. Ja kogu selle suure tee alguse juures ja kõik need aastat olete teinud teie professor Heino Kaljuste ja no muidugi veel ka need teised pedagoogid, kes on siis Minuga koos on algusest peale töötanud Lydia pärnad, tema funktsioon on olnud kogu aeg organisatoorse töölõik, uutele olete vastuvõtmine ja koolis käimine. Pikki aastaid tegi talle üksipäini. Nüüd on meil meie pedagoogiline kaader kasvanud veel üsna mitme inimese võrra. Me oleme saanud nii-öelda värsket verd lausa otse konservatooriumist. Et meie endiselt, nagu öeldud, juba endiselt lõpetajad, Katrin Ehala, Eha Pärg. Need on kõik tulnud tagasi meie pedagoogideks. Sel aastal tuli jälle üks kontsert, viimase kursuse üliõpilane Reinhold, meile tööle suunati käesoleval aastal kontserdi oran poolt. Ülle Sander, meie pedagoogi üks, nii et me oleme kaadri poolest üsna õnnelikus olukorras. Peab ütlema, et eeldab seda, et kollektiivne töö, see võtab ka ühelt inimeselt selle suure koormuse nii ära, et esialgu praegu nagu ei kavatseks veel relvi maha panna vaatamata sellele, et 30 aastat juba selja taga kõige suuremaks meie kooris au sees. Ma pean siiski seda, et me oleme siiski taidluskoor, kes on ellu saatnud ka ühe niisuguse kooriv pida on riik vastu võtnud kui professionaalseid. Koori. Ellerheina kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel on siiski praegu lõppude lõpuks ikka produkt meie meie lastest alus- ja põhi sai pandud ju ikka Ellerheina otsese otsesest filistlastest 15 aastat tagasi, see tähendab Pliiatsi kuus, kohe esimesest koosseisust ei olnud, mina läksin sinna 69. aastal olin veel liiga noor, tol ajal ma käisin, kui ma läksin, käisin ma kümnendas klassis nelki, koor loodis, olin vales kaheksandas klassis. Ja see soov sinna kammerkoori pääseda tol ajal oli muidugi väga suur kammerkoor, oli ikka laste korjaks midagi erilist. Ja no kas sinna võeti ka vastu konkursiga? Kahtlematult seal ikka kahjuks ja sellepärast tütarlaps on meie koolis laste kursioon mitu korda rohkem kui poisse ja tütarlapsi sai just nii palju, kui palju tuli poisse. See mõte tekkis tegelikult koori 15. aastapäeval ja tolleaegne haridusminister Ferdinand Eiseni oli üks mõtteandjaid, ütles, et küll oleks tore, kui te hakkaks laulaksid ja ka edasi ja ja sealsamas möödas oli poliitharidusmaja saalis, kus me istusime laudade ümber, see mõttessegi teoks küpses sügisel pea sügisest peale hakkame laulma viimasel kuu, siis ma andsin selle kooridele algus. Esimesed aastat lükkasin ma seda vankrit ise ja see koormus oli küllaltki suur ja mul oli päris hea meel, kui ma fenovisidele minu poeg mu juurde, et kas, kas ma usaldaks talle tema, ta hakkab varsti kontsert lõpetama, et siis oleks nagu tema diplomitööks asjad midagi ja ma pean ütlema, et ma mingisuguse mitte millise südamevaluga, vaid hea meelega andsin ära. Nii nagu. Ja nii. Ja nii. Seoses selle ringi käimise sõitmisega on tekkinud nii palju sõpru teil igal pool, no esimeseks välisreisiks enne koorigali sõit Jugoslaavias sinna rahvusvahelisele konkursile ja ja õnneks me külastasime seal jälle väikseid telje, kus võistlus aset leidis, ka veel taolisi suuri linnu nagu Maribur ja Ljubljana ja käisime ka Belgradis ära. Selle lühikese sõidu jooksul tekkis meil seal väga palju sõpru nii Jugoslaavias kui ka külla sõitnud kooride seas ja, ja praegu peab ütlema, et see kirjavahetus on meil üpris tihe, ei ole need, seal loodud, sõprussuhted ei ole kustunud. Teiseks suuremaks võiduks oli siis nüüd jaanuaris toimunud välisreis Soome, me nägime palju rohkem kui tavaline turisti, külastasime palju huvitavamaid paiku, need sõprussidemeid, mis said seal külmal maal loodud, on ka ootamatult soojad ja, ja kogu see vastuvõtt oli seal niivõrd soe ja südamlik. Et seda seent on raske unustada. Võib-olla huvitav oleksid Igalühel küsida keskeltläbi mitu kontserdi matka väljaspool vabariik üldse, iga laulja oma lauljaperioodi vältel on, on lävele. Reet, sa mäletad. Moskvas, Armeenias, Suljanovskis, Leningradis, Leedut ja Lätit veel juurde ja tuleb ka kuskil nii kaheksa üheksa no mina käisinpäraste koriigimisel välisreisil Bulgaarias, aga su 70. aastal ja eel pole lisada näiteks Ukraina Valgevene Moldaavias käisime. Ja siis kaugematest sõitudes tegin ma ka seal, kus laagris ei tohi seal viiendal dublant. 54 75, kaks kahel aastal järjest käisime Tšehhoslovakkia esimene kord kammerkoosseisuga tütarlaste koosseisuga, teinekord terve kooriga. Igal aastal üks niisugune sõitmis jääb meelde. Ellerhein on ikka ilmselt väga suur osa meie kultuuriloos on meie muusikaelus, üldse ei kujuta enam ettegi nüüd oma vabariigi muusikaelu ilma lastekoori LF heinata ja selle suure osatamis, temal on selle suure eeskuju andva osata sest on koolikooridel ja kõikidel teistel meie lastekooridel, kust mõõtu võtta 100, nii heaks lauljaks nagu Ellerheinalaulja. Üks asi veel, mis on, siiski ma leian meie vabariigis siiski mitte nii nagu meie Ellerheina, siis tahaksime, sest et kui me praegu vaatleme meie laulu tagamaad lauljat tagamaad, siis nii nagu te õigesti ütlesite, et eller siin on mingisuguseks etaloniks või eeskujuks. Ega ta päris eeskujuks koolikooril ei saa olla, sest koolikoorivõimalusi on ikka midagi muud. Millegipärast ei ole me siiski suutnud veel nii head organiseerida, toorset tööd teha. Et meie vabariigi igas linnas või vähemalt igas teises linnas rajoonikeskuses oleks koolidevaheline koor. Ma mõtlen Est Tartus, Pärnus, Viljandis, Valgas, seal me teeme, on kooli rohkem põks. Mul on juba kaks-kolm, siis on võimalik, sellest saad alati parem koor kui, kui ühe koolikoori pinnale. Et siin mul on tunne, et kohalikel hariduselujuhtidele muusikajuhtidel oleks veel siiski palju veel mõõtu võtta, ma mõtlen võimalused, millist eeskuju pakub Ellerhein oma kolmekümneaastase tegevusega, need ma tahaks loota, et järgneva 30 aasta jooksul kevad meie vabariigi linnades ja, ja rajoonikeskustes uued hõlmed, on nad siis ka Ellerheina või, või mõned teised lillekesed. Selline perspektiiv peaks meil olema ja sellise perspektiivi peaksime me ise kõigepealt looma.