Maailmapilt. Meil eestlastel on praegu jälle põhjust rääkida eesti päritolu soome kirjanikust Hellavooli Ooest, sellepärast et on ilmunud eestikeelses tõlkes Soome välisministri Erkki Tuomioja raamat oma vanaemast. Ühesõnaga siis Erkki Tuomioja on tema tütrepoeg ja Soome välisminister. Ja teie, Riina Jess, min olete selle raamatu tõlkinud inglise keelest eesti keelde. No esimene küsimus saab olla, et miks inglise keelest autor on seda ka põhjendanud-seletanud. Et inglisekeelses maailmas huvidega. Ega ta jah ja ilmselt ka võib olla üks põhjus oli see, et kuna ta kirjutab seal mitte ainult oma vanaemast, vaid ka vanatädist, kes ju elas suure osa oma elust Inglismaal Salmedat, siis osa materjali oligi juba algselt inglise keeles. Jätkaks värvika tõde kokku oli neid neli, vist perekonnast ja nüüd peab rääkima Hellavoolio tee algusest viisakas alustada ikka noorusest. Pealegi on see tema kirjanikuks saamise algus väga no dramaatiline, drastiline ja erakordne. Ta kirjutas 15 aastaselt valmis oma esimese näidendi. Andis seda isale lugeda, isa tegi näidendi mitte ainult et maha, vaid andis tüdrukule naha peale, kas oli nii? Oli küll, aga naha peale ta andis, sellepärast et hella ei kannatanud seda isa kriitikat välja rebis hävitas selle ma käsikirja ja selle eest haigele peale selles, et kriitika tuleb nagu vastu võtta normaalselt, mitte liigse ülereageerimisega. Nojah, see oli niisugune haritud perekond, mitte päris mingisugune talu perekond, jah, algas Lõuna-Eestist. Jah, isa oli eriti niisugune vaimuinimene, tegutses ka vähesel määral advokaadina ja selline raamatuhuviline, ta katsetas kargama müügikava, kuna ta ei olnud eriti praktiline inimene, siis see asi läks luhta. Aga võib-olla tänu sellele oli õdedel kogu aeg seda kirjandust lugeda. No nüüd me jõuamegi juba siis teise öö salme juurde ka väga värvikas inimene kohe juba ette ära öelduna. Kui ikka tüdruk läheb seitsmeteistaastaselt, põgeneb kodunt ja koolist ja läheb Moskvasse, siis peab seal midagi taga olema, mis oli taga? Tegelikult seda nii täpselt seal isegi Erkki Tuomioja võib-olla ei ava. Aga küll ta püüab seda võib-olla selgitada natuke selle Salme iseloomuga üks põhjus võis olla see Tartu ringkonnad kuidagi muutusid talle liiga kitsaks. Ta oli sel ajal väga vaimustatud Tolstoi lusest ja ja ilmselt ta ei leidnud siis sealt Tartust niisuguseid mõttekaaslasi eriti. Ja teine asi see, et ta üldse elus, kuigi ta oli Hellast sellisem kinnisem inimene ja võib-olla isegi mitte nii seiklusaldis, aga ta tegi selliseid väga äkilisi, äkilisi pöördeid ja tegusid. Ka see hilisem Inglismaale minek oli võib-olla üks niisugune noh, ütleme elus kriisimoment, kus lihtsalt Ta võttis kätte ja, ja lahendas selle siis niimoodi, et läks uude kohta. No tuleb lühidalt ära mainida, et ta sai Moskvas sisse väga prestiižikas gümnaasiumi, lõpetas kuldmedaliga, selleks, et üldse õpperaha tasuda ja ennast üleval pidada andis vähem andekatele rikkamatele õpilastele tunde selles kõiges nagu midagi on. Jah, kahtlemata väga tahtejõuline inimene, kindlasti ka nagune toekesed, kõik olid see nende üks ja ainuke vend võib-olla oli veidi veidi sellisem ütleme, mitte mitte niisugune kindla karakteriga jääb selline mulje, vähemalt niipalju kui temast kirjutatud on seal. Aga nüüd see Sarme, tema järgmine samm oli ka jälle dramaatiline, talaks Siberisse, mis asjaoludel? Seal oli siis Moskvas, eks ta natukene võib-olla oli segatud juba siis mingitesse Karevolutsioonilistesse sündmustesse ilmselt küll mitte veel väga-väga järjekindlalt. Aga siis seal majas, kus ta elas, seal toimus mingi läbiotsimine ja tekkisid tal seal mingid muud konfliktid ka, nii et talle soovitada eriti siis Moskvast ära sõita. Ja said, aga siis seal Siberis päris hea töökoha. Koduõpetajaks. Aga juba see läbiotsimine, tüdrukud istuvad toas, teevad näo, et nad loevad. Ja, ja samal ajal avastati siiski trükikoda selles majas selles majas jah, muidugi mitte nende toas, nii et nemad otseselt süüdi muidugi ei olnud ja Siberis ta jäi vist raskelt haigeks. Jah, tegelikult see isikus ilmselt oli tal varem juba sees, sest et Tartus koolis käies Hella ja Salme elasid sellises korteris, kus olid isikus haige. Ja muidugi ta võis sellega saada koolist tegelikult, sest ega seal seal koolis need toonased tingimused ka ei olnud eriti head. Nii et ilmselt ta oli haige juba varem, aga seal see siis süvenes ja ja asi läks nii hulluks. Saadeti siis noorem õde talle järele. Ja noorem õde oli mitmeaastane. Oli ta siis 12 või ma ei mäletagi täpselt, raske ette kujutada, jah, päris noor oli. Ikka väga noor. Nonii, me jälgime nüüd nende väikeste käekäiku paralleelselt natukene. See, et Ella siis veel ilma H'ta hella vaid Ella läks Jaan Tõnissoni juurde ette teatamata, aga tal oli ka mingisugune tahtmine. Jah, see oli siis niisuguse palvekirja asjus, et õpetataks koolis ka õpilastel eesti keelt. Ja ta siis soovis sellele Tõnissoni toetust. Ja näib nii, et Tõnissonile avaldas see tütarlaps otsekohe muljet sest nende sõprus oli tegelikult püsis läbi kõigi raskuste ka läbi selle, et nende vaated lõpuks lahku läksid. Vaated elule. Ja kuni kuni siis Tõnissoni noh, ütleme äraviimiseni Eestist, Nad tegelikult suhtlesid ja isegi autor viitab sellele, et neil olid vahepeal natukene sellisemad. Kas nad olid lausa kihlatud või sellisemad, lähedasemad suhted muidugi see, kuivõrd seal nüüd tõestamist leidnud. Ei ole päris kindel, aga, aga see võis nii olla. Meie vanusevahe surnud jah. 18 aastat, kui ma nüüd õigesti mäletan Nüüd me räägime hella voolio elus, missugune võiks olla järgmine niisugune oluline etapp, milles teie, Irina, Yesmin, tahaksite rääkida, mis on teie jaoks tähtis? No ma arvan, et Soome minek oli siiski päris tähtis tema alguses ainult õppima, alguses ainult pima aga ta kuidagi väga hästi sulandus sellesse Helsingi ellu üliõpilasellu ja muidugi oma rolli mängis seal ka Aino Kallas, kes talle juba enne seda, kui ta siis sinna Soome oleks jõudnud olideed tasandanud läbi oma tuttavate, niiet sattus otsekohe seal Soomes sellisesse väga intellektuaalse ringkonda. Ja kahtlemata see tema ka kirjanikuks kujunemisel oli väga tähtis. Kuigi ta esimesed teosed kirjutas ikkagi veel eesti keeles. Aga soome keele ta omandas ka tegelikult päris kiiresti ja nii hästi. Ta juba mingisugused vene keelest juba tõlkis soome keelde kirjandust enne veel, kui ta ise oma teoseid hakkas soome keeles kirjutama. Ma arvan, et see oli, see oli küll selline oluline murdepunkt. Et ilmselt ta oli ka niisugune isiksus, kellele võib-olla Eesti oleks jäänud äkki natukene kitsaks. Sel ajal. Kas on olemas mingeid inimeste mälestusi, kas tema soome keel oli aktsendiga? Oi ei olnud aktsendivaba siinsamas Erkki Tuomioja raamatus on sellest ka juttu. Põhiliselt selles peatükis küll, kus hellowooli joogi on juba siis Soome raadio direktor ja Ta armastas ise ka kangesti raadios esineda. Ja kuna tema soome keel oli siiski eesti aktsendiga, siis see oli üks asi, mida talle pahaks pandi. No aga kui palju see häiris inimesi, kes tema noh, neid maaainelisi näidendeid vaatasid näiteks teadmine, et ei ole üldse soomlase kirjutatud. Ma arvan, et see võib-olla ei häirinud siiski aga tema, võib-olla, kui ta ise kõnelased, see, see võis häirida. Ja ta saanudki lahti, sellest ei saanudki lahti. Teisest küljest ta keeli oskas hästi, tal oli palju. See oli jah, noh, vene keel, saksa keel juba niikuinii algusest peale, ütleme Eestis ju õppetöö toimus väga palju vene keeles ja saksa keel otse loomulikult ka oli sel ajal Eesti kolmas keel, nagu öeldakse. Ja inglise keele ta õppis, tal mingid algteadmised olid, aga siis Ameerika ja Inglismaaga äri ajades ta õppis selle keele natukene siis paremini selgeks. Siis oli tal seda tarvis rohkem. Sööd. Murricus saivooli jobi tähendab ta abielus mehega, kelle eesnimi oli Sulo ja see mees vajab ka tutvustamist ja kommentaari, kuidas suhe algas. Tutvusid muidugi üliõpilastena ja tegelikult raamatus mõeldud, et alguses näis, et Hellale pakkus isegi Sulo vend Väino nagu suuremat huvi, aga siis ühel ühel hetkel tekkis tormiline armumine. Ja see viis abieluni, aga see abielu ei olnud sugugi kerge tulema, sest tegelikult sula oli sel ajal kihlatud juba, kui, kui ta Hellaga tutvus ja kui see suhe neil niisuguse kirgliku pöörde võttis. Ja kuna Ta ei tahtnud siis sellele pruudile viimasel minutil pettumust valmistada, siis ta ikkagi abiellus selle tütarlapsega. Aga üsna varsti siis sel ajal ju abielulahutusi ja niisuguseid asju oli väga raske läbi viia. Ja siis dj appi niisugune nõks, et tuli siis tunnistada hellal ja Sulo, et neil on nagu omavaheline suhe. Samas Sulo abielu selle teise naisega ei olnud nii-öelda jõudnud selle kulminatsioonini ja siis sellisel päris keerukal moel nad siis lõpuks said oma suhte registreerida. Tuli pato tunnistada, et saada siis oma suhe registreerida ja umbes nii ahela vool ja oli vist esimene Eesti naine kõrgema haridusega, kas teiste riigini? Võis küll olla, ma ei ole seda nüüd nii ekstra ise uurinud, aga küllap see võis olla jah. Ja lõpetas hästi ja siis võiks rääkida näiteks tema niisuguses tegevuse valdkonnas nagu äri. Ta läks tööle ühte firmasse, aga pärast tegutses ta rohkem niisuguses firmas nagu kontroya koos ma olen, ma välja ei kirjutanud ja, ja seal on ka värvikat materjali tema tegevusega. Jah, need olid kaks karjalasest ettevõtjat kes siis sõja ajal päris suure hooga Rigastusid ja algul nad palkasid hella ainult tõlketööd tegema. Kuna neil oli ka seal ärihuvisid mitmel pool mitmes riigis siis neil oli esialgu ainult tõlketeenust vaja, aga kuna hella oli sedavõrd võimekas inimene ja, ja väga andekas läbirääkija, siis tänu temale ka kontro ja koos ma näen, said mõned väga head tehingut tehtud siis usaldati talle järjest rohkem nende tehingute sõlmimist ja ja lõpuks ta muidugi lõigi sellest kontruste kooslusest lahkuja tegutses siis vahepeal omapäi. Seal oli vist mingisugune, kas seal kohvilaadungi, rääkige sellest, jah, seal oli ka niisuguseid huvitavaid nüansse. Nende kohviäridega oli sel ajal niimoodi, et Inglismaa oli arestinud kohvilaadungi. Soomlased olid sel ajal juba kõvad kohvijoojad ja nad muidugi tahtsid seda laadungit endale ja asju pidi ajama siis läbi rootsi, aga kuna käis sõda ja Rootsit peeti küllalt saksameelseks riigiks, tähendab Inglismaa pidas siis ta ei tahtnud hästi-hästi nagu kovi välja anda, siis tuli veel lisaks kõigele muule ajada asju Rootsi poliitikutega. Et see oli päris keeruline ettevõtmine, aga Hella sai sellega suurepäraselt. Hakkama ja naine sai kiiresti rikkaks, mis tema sai. Mis oli sel ajal muidugi päris haruldane. Ja siis ühel hetkel lehvitas ta mütsi või kübarat ja lahkus. Jah, tal oli siis juba otsesidemed Ameerika ärimeestega ja kreisikompaniiga, eriti nii, et tal ei olnud ilmselt enam selle kontro ja koos maa see ka koostööd teha vaja. Hilisemal ajal juba, kui oli tegemist bolševistliku Venemaaga üritas ta suuresti teha äri Venemaaga ja seal oli vist siis puidu harjulisemalt. Jah, tal oli kõigepealt omaenda mõisas väike niisugune metsa ülestöötamise ettevõte, aga hiljem ta siis laiendas oma tegevust ka sinna Karjala poole. Ja tegutses ka sel alal alguses küllalt edukalt, aga lõpuks siiski tema see puiduäri lõppes pankrotiga. Tähendab osteti puitu kokku ja siis toodi soomlane. Jah, siis nendes saeveskites seal töödeldi. No mis selle põhjus oli, et asi kehvasti läks? Üldse puidujärjekas vist. Käige minema, jah, tervel maailmaturul oli niisugune ebasoodne olukord ja, ja seal jäi pinnale ainult mingid suuremad ettevõtted, nii et selle vooli õe võta, võttis ka üks suurem Soome firma nagu üle. Tal olid pankadele tekkinud võlad juba ja ei saanud teisiti enam lahendada seda kuidas läks tal tema mõisus. Seal oli ta ka väga niisugune asjalik perenaine ja kuigi on öeldud selles raamatus, et mõnikord ta viivitas maksmisega nii oma töölistele kui ka võib-olla siis arvete maksmisega aga üldiselt oldi tema kui, kui, siis perenaisega rahul. Sest ta on isegi Jaan Tõnissoni sonile kirjutanud, et et tal oli sisse viidud kaheksatunnine tööpäev seal ja igasugused soodustused seal siis tema mõisa töölistele, nii et tundub, et siis rahvas andis teinekord andeks, kui mõnikord palgarahad hiljaks jäid. Teisest küljest, kui sa oled vasakpoolsete vaadetega sotsialistlike vaadetega, samas aga suurettevõtja, kuidas niisugused asjad kokku käivad Võiks arvata, et need ei käi kokku, aga kuna hella vooli jõgi oli väga vastuoluline isiksus, siis tema ilmselt süümepiinu ei tundnud või vähemalt nii väidab autor seal raamatus. Ja seda võib välja lugeda ka tema enda mälestustest, neid on kolm osa eesti keeles olemas. No see on niisugune ja üldhinnang kuidas tema poliitilisi vaateid iseloomustavad, kas need muutusid ka? Need muutusid elu jooksul küll, sest et kui ta ütleme seal Tartus Tõnissoniga tutvudes oli siiski väga Tõnissoni-meelne aga siis ühel hetkel tuli tema ellu selline mees nagu trilisser, keda ta nimetab oma mälestustes anatooliks ja kes ilmselt andis olulise tõuke tema kui siis sotsialistlike vaadetega inimese kujunemisele, ta hakkas marksistliku kirjandust lugema ja sealt siis ilmselt see nii-öelda punameelsus Aga muidugi, ta oli siiski selline avatud loomusega inimene, näiteks mul on jäänud raamatust mulje, et Salme oli palju jäigem selles suhtes et ta kannatas enda ümber igasuguste vaadetega inimesi, kui need olid küllalt huvitavad ja talle meeldis oma kodus vastuvõtte korraldada. Ja muidugi käis seal seal päris palju, noh, vene saatkonna inimesi näiteks käis aga samas käis ka eestlasi, käis inglasi Ameerikas, Klasi. Ja ausalt öeldes mulle on jäänud selline mulje, et ega ta nii nii väga väga jäigalt sotsialistlike vaadetega nüüd ka iga kord ei olnud. Ja eks raamatu pealkirigi õrnroosa viitab tegelikult sellele hinnangule, mis on temale antud. Et ta ei olnud mitte punane, vaid vaid õrnroosa nii-öelda tema poliitilise meelsuse värv oli õrnroosa. Tema tutvusringkond oli tõesti, no ütleme siis kaalukas Bertvat Breht ja Feuchtwanger oli seal Maksim Gorki, mis oli tema soojemaks Kurgi juures peatus ta vist Saksamaal. Või kas see oli Salme end, kumb nüüd, kes käis Saksamaal kurgi juures, aga muidugi projektiga oli, oli tal natukene lähemise suhe, sest et reht käis Soomes peatu sellavoolia juures ja nad kirjutasid ju kahasse ka näidendi härra punttila ja see idee tuli hella vooli õelt, tal oli olemas juba mingisugune käsikiri, mille esialgne pealkiri oli saepuru, printsess ja selle härra punttila prototüüp oli ka üks siis hella vooli Joe Neist soome sugulastest. Nii et see on reaalselt eksisteerinud inimene. Ja kui Brechtsis tuli voolio juurde, neil olid iga päev niisugused päris pikad vestlused, Nad pakkusid teineteisele isiksustena huvi ja Hellasis tutvustas rehtile seda lugu ja praht arvas, et nad võiksid sellest kahekesi koos siis teha. Ühe korraliku näidendi oli tema ettepanek ja, ja tegelikult Helavooli enda saksa keel oli ka päris hea. Aga siis oli neil kolmanda osapoolena veel juures pressisekretär, kes natukene aitas siis selle saksa keele koha pealt ka. Ja rehvi puhul päris tavatu oli see, et nad tegid lepingu mille kohaselt, et selle näidendi siis honorar jagati täiesti pooleks, sest Breht oli tuntud selle poolest, et ta laenas teistelt autoritelt süzeesid või ükskõik mida ja ta mingisugust raha jagamist ega sellist asja ei tunnistanud. Ta isegi kuskil kunagi tavaliselt ei maininud, ta on midagi laenanud. Ta oli selle poolest kuulus. Aga vooli Joega tehti selline leping, et see ilmselt näitab ka, et et siis hella vooli osalus oli küllalt suur ja Breht tunnustas seda osalust. Kuigi hiljem juhtus nii, et siis selle saksakeelse versiooni esietendusest saivooliogi alles tagantjärele teada. Aga ilmselt ta ei pannud siis seda projektile pahaks. Tundub nii. Ja restorani Soomes kui sõjapõgenik Saksamaalt ära tulnud mees ja soovis Ameerika viisat ja ootas siis seda Helsingis. Ja muidugi vooliogi ja tema soome tuttavad tegid ka üsna palju selle viisa saamise kiirendamiseks. Ja see oli päris huvitav tegelikult et seb reht, kui tuli Soome, siis Soome ei ole kunagi olnud selline maa, mis oleks väga meelsasti pagulasi vastu võtnud ja arvestades seda toonast olukorda võinuks noh, kui oleks tahetud teda tema vaadete pärast, nad poleks pruukinud teda sisse lasta, aga, aga ilmselt ei huvitanud sel ajal siis rehti vaated, sume valitsevaid ringkondi ja ta siis sai Ameerikas, sai aga lõpuks sedakaudu, kus ta kavatses minna vaid läbi Venemaa tuli sõita, ta oli tahtnud minna asuda Põhja-Soomes laevale, aga, aga see ei olnud siis enam võimalik. Et niisugused asjad nagu Komintern kolmekümnendatel aastatel ja siis tuleb jälle rääkida vist siis armest rohkem. Jah, tema oli selle organisatsiooniga rohkem seotud ja Inglismaale, kui ta läks temaga kaasas, oli veel üks soomlane, aga Salme läks sinna Inglismaale legaalselt, see teine mees illegaalselt ja ilmselt võib-olla Salme ise on lasknud liikvele sellise legendi, et nagu oleks Lenin isiklikult teda sinna saatnud. Aga vähemalt Erkki Tuomioja arvates see ei vasta tõele. Aga Kovinterniga olid tal küll juba sel ajal sidemed ja, ja Kominterni liinis ta sinna ilmselt ka läks. Ja muidugi Soomes oli kommunistlik liikumine sel ajal väga tugev. Soomlased olid toona Euroopas, noh, ma ei taha nüüd öelda, et nad olid kommunismi eksportijad, aga nad olid küllalt head lahendajad vist vähemalt mõnda aega. Me räägime nüüd aastast 1920 Jah, ta olevat siis palunud ennast saata sinna, kus on kõige raskem ja saadeti siis Inglismaale, kuna seal ei leidnud need kommunistlikud vaated eriti head kõlapinda ja ei leidnud ka muidugi tegelikult Salme töö tulemusena. Sest seal olid omad treidi Unionid küllaltki niisugune välja kujunenud, see ametiühinguliikumine ja neid niisugune äärmuslik vasakupoolsus eriti ei huvitanud. Aga no salme kohta peab ütlema, et ta oli veendunud marksist Stalinist. Jah, nii on vähemalt raamatus öeldud ja ilmselt see vastab tõele. Ei oska öelda, millest see tuli. Teda on iseloomustatud selles raamatus kui sellisena kinnisemat inimest võib-olla eesmärgi kindlamat, mõnes mõttes võiks öelda võib-olla ka jäigema iseloomuga inimest. Samas on öeldud, et ta oli siiski oma tuttavate ja sõprade suhtes väga niisugune vastutulelik ja sõbralik ja abivalmis. Tema ei olnud niisugune suur ilma daam, nagu hella võib olla, jäi natuke siis tõesti sellist Tavarust vajaka. Et ta ei suutnud ka siis, kui kui hiljem juba hakkasid ilmsiks tulema niisugused need nõukogude kord pahupooled näiteks tema noorema õemees viidi ära ja jäi kaduma ka siis ta veel ei tunnistanud seda, et see on mingi süsteemiviga. Ja vastupidi, sarjas veel õde selle eest, et õde oli muutunud kommunismivastaseks. Ta läks Inglismaale legaalselt teadlikult poliitilist kihutustööd tegema aga tema abiellus, tema tulevane mees oli India, Rootsi päritolu nimega rajani palme. Niisiis palme, viitas siis ema Rootsi päritolule, muide tulevase ministri peaministri sugulane. Ja see mees pikk hindu oli tegelikult sündinud juba Inglismaalt. Jah, tema isa oli arst elukutselt ja oli tulnud siis Inglismaale ja seal abiellunud selle Rootsi päritolu naisterahvaga. Nüüd, kuidas on nende kohtumisest ja tutvumisest materjali teada? Nemad muidugi tutvusid tänu sellele samale kommunistlikule tööle sest radiani oli siis samamoodi seotud selle, selle kommunistliku liikumisega juba päris noorelt. Tal oli küll sidemeid ka India mitmesuguste niisuguste rahvuslike liikumistega, aga kuna ta elas siiski põhiliselt Inglismaal ja, ja Indiat külastas alles suhteliselt hilja oma elus, siis ikkagi jäi ta rohkem seotuks kommunistliku liikumisega. Ja samamoodi tegutses ka siis Kominterni liinis ja vahepeal juhtus see, et et Salme pidi Inglismaalt lahkuma ja siis talle ei antud enam tagasisõiduluba. Ja elas ta mitmel pool Euroopas. Õieti kuskil tal elamisluba ei olnud. Aadress, mis ta andis oma sugulastele ja tuttavatele, oli niisugune konspiratiivset aadress, nii et tegelikult polegi teada, kus ta, kus ta siis sel ajal elas. Ja sel ajal muidugi ratsiani tema elus juba oli, aga kuna ta oli Soomes abiellunud Eino pekalaga, Salme oli ka lühikest aega Soomes, enne kui ta sinna Inglismaale läks siis tal oli vaja kõigepealt see abielu lahutada, enne kui ta sai siis oma indialased abielluda. Niiet selles mõttes võib-olla natuke on sarnasust isegi õdede niisugusel perekonna elulisel kujunemisel, et et mõlemal mõlemal olid siis need abielud, abielud, sellised, mis luhtusid ka hella vooli abi ju tegelikult oma mehest läks lahku. No üks põhjusi oli see, et Sulo vool, jõgi armastas liialt alkoholi. Aga ta oli ka niisugune vasakpoolne aktivist. Oli jah, ta oli sotsiaaldemokraat oma vaadetelt alguses. Nüüd. Tegevus seal Inglismaal, nad saatsid Kominternile väga pikki ja põhjalikke aruandeid, neid võib lugeda ka analüüsideks ja neid võib lugeda ka agendi aruanneteks. Nats kirjutasid need siis koost. Mida nad seal analüüsis? Kõige pikem aruanne või ettekanne, millest on selles raamatus juttu, see on silon kirjutanud Salme pekkala tookord oli Tasisel kala koos selle teise soomlasega kellega ta siis toona sinna Inglismaale läks ja sellest on siin raamatus hästi pikalt juttu. See oli siis nagu niisuguse hetkeolukorra analüüs ja ka siis edasiste niisuguste noh, kellega koostööd saab teha ja, ja kellega mitte. Ja tulevikuperspektiivid ja nii edasi, ja need siis sel ajal olid, siis, eks ole, oli CK oli valitsus ja oli siis Kominter, niisugused luuret ja ja luuramist harrastavad organisatsioonid. Ja, ja hiljem muidugi siis radianiga oli, oli kuna ratsiani kuulus juba siis, kui loodi Suurbritannia kommunistlik partei, sinna juhtkonda, aga alati on väidetud, et kuigi Salmel ei olnud mingeid selliseid ametlikke ametikohti seal ta avaldas oma mehele väga suurt mõju isegi arvatakse, et noh, tema oli seal see põhiline, üks põhilisi niiditõmbajaid Suurna Igaljuhul Salmel oli agendi salanimi mootori vist oli, tema oli siis ikka tegelikult ikka agent küll. Küllap ta vist siis oli, aga, aga nagu Erkki Tuomioja ise on ka juba oma eessõnas öelnud, et tegelikult need olulised dokumendid, mis võib-olla valgustaksid natuke nii hella vooli kui ka Salme puhul just seda tahku. Neid ei ole ta kätte saanud, sest need on Venemaal siiamaani salastatud ja isegi talle ei ole neid antud lugeda. Ta on vist teinud tõsist tööd, et neid saada on teinud jah, pöördunud igasuguste instantside poole kõrgemal tasemel, kuna tal välisministrina ju on neid sidemeid, aga see ei ole aidanud antud juhul ja isegi vist president Putini poole isklikult jahjah ja see ei ole aidanud, see ei ole ka aidanud, sest ilmselt ka presidendi võim ei käi päris teatud instantsidest üle. Tundub nii. Jah ja pöördub kirjanikust välisminister, siis on muidugi huvitav välisministrist kirjanik. Teatud materjali ta sai, aga neid kõiges alastatumaid ta ei ole saanud. Aga noh, ela kooliajal oli ka Harju nimi, poeet agendi nimi jah, aga tema puhul vist ta ütlebki, nii et ega see ei tähenda veel. Ei pruukinud tähendada, sest et sinna kuskile kartoteekides võis sattuda varjunimega ka sellisel juhul, kui sinust võib-olla taheti kasvatada mingisugust agenti näiteks, aga noh ei ole tõendusmaterjali, et ta siis tõesti otseselt agent oli. Aga ta vähemalt Nõukogude liidu saatkonnale mingisuguseid aruanded või paberit saada. Jah, seda ta tegi ja muidugi tegutses ta ka rahuvahendajana nii talvesõja kui ka jätkusõja ajal. Ilmselt ta ei oleks saanud sellist rolli endale võtta, kui tal ei oleks olnud väga häid suhteid Nõukogude saatkonnaga. Ta saatis kirja välisminister oli vist siis Väino Tanner sel ajal ja tema hea tuttav ja sõber mida ta selles kirjas soovis saavutada Dali oma mõisas, ütles, et 85 lehma vajab hooldamist. No tema põhi, põhitaotlus oli ikkagi ikkagi see rahu sõlmimine. Muidugi, Väino Tanner eriti ei armastanud niisugust sekkumist ja eriti naistepoolset sekkumist. Ja kuigi nad olid omal ajal küllalt head sõbrad olnud ja eriti head sõbrad veel Tanneri naisega oli hella vooliogi ja Tanneri naine omal ajal. Aga hiljem kui siin, siis juba pärast jätkusõda Soomes korraldati kohtuistungid nende sõja saatejuhtide üle, jaga Väinodonnerile mõisteti vanglakaristus, siis lõpes pruss Tanneri naisega. Aga muidugi vooli Joe enda seisukohast. Need mõlemad sõjad olid tema jaoks päris suur tragöödia, sest ühest küljest ta oli ju selline Nõukogude Liidu meelne siiski väga paljus. Teisest küljest ta pidas Soomet oma kodumaaks ja noh, ma kujutan ette, Rahu taotlused olid tõesti siirad. Vaevalt et temal mõlkus meeles mingisugust, ütleme Soome nõukogude liitu inkorporeerimine või midagi sellist. Et selles suhtes ma ei usu, et tal oleks olnud muid eesmärke siiski, kui, kui rahuni Soomele kui ka kui ka siis Venemaale. Ja ja Eesti saatus oli ka Meelis kindlasti jah, see ka. Nonii, et ilmselt siis ikka, et ta lootis oma sidemetele Alexandra kolontaiga liidu saadikuga Stockholmis, aga mis siis, Väino Tanner tale vastas? Abipakkumise peale. Tähendab selle kirja vastus oli küll umbes nii, et tulge tulge läbi, kui te Helsingisse satute, aga üldiselt oli tema reaktsioon selline, et naisi poliitikas ja rahuvahendajat, no ta nagu ei tahtnud näha. Ja sellest võis muidugi hella solvuda. Nii et võib-olla nende suhete hilisem jahenemine oli ikkagi osalt ka sellest tingitud. Tanner väljendas oma niisugust vastumeelsust naiste kui, kui siis poliitikasse sekkujate astu. Me ei ole siiamaani rääkinud sellest, et kui tema äri läks kehvasti, olid pankrotid ja läbikukkumised vahepeal oli ta väga kõrgel. Siis hakkas ta kolmekümnendatel kirjutama näidendeid ja ta ei varjanudki põhjust. Ta kirjutas selleks, et raha saada. Aga no eneseteostus võimalik eneseteostuskirjanikuna see muidugi ka. Ja ta kirjutas tegelikult need kuulsad nihkamäe näidendid varjunime all ja kui võib-olla esimese näidendi puhul see varjunimi selles mõttes toimis, et ta ei tahtnud omaenda isikut kui autorit paljastada. Kuna tema näidendeid oli varem ära keelatud nende edendamist. Nii et võib-olla siis selle esimese näidendi puhul see toimis pärast ta küll jätkas varjunime all kirjutamist, aga, aga see oli siis juba teada, et nende tegelik autor on Hellavooliogi ja seega nende hilisemate näidendite edu sugugi ei kahandanud. Aga muidugi ilmselt kõige populaarsem nendest oligi siis esimene nihkame, naised ja oma roll on selle loo edus ka muidugi lavastaja Salme lainenil kes natuke ka siis kohendas seda näidendit, tegi teda võib-olla lavalisemaks ja see oli, see oli väga menukas. Kus kohas ta seda maainimeste eluni tundma õppis, ta muidugi oli ikka rohkem. On jah, aga esiteks ta ise ju siiski pidas mõisat ja teiseks selle Niskamäe tegelaste prototüüpideks on paljuski tema mehe sugulased tema ämm näiteks selleni Skame vana perenaise üks prototüüp, eks võimalike. Nii et küllap ta oli inimene sellise avara maailma nägemisega ja käis lahtisi silmi ringi. Eks ta olnud ju omal ajal Eestis ka siiski seda taluelu näinud vanavanemate juures. Tal oli vist väga temperamentne, seal on selles suhtes, et lühikesi kiireid remont seal palju Jah, oli küll, noh, siin seda anatoolid sai juba mainitud, see oli niisugune hästi ülepeakaela armumine ja tundub üldse, et ta oli niisugune ja kirglikku armu ja tüüp, Sulo puu oli aega, oli samamoodi, et ühtäkki tekkis armumine ja siis oli tal hilisemas elus neid veel nagu näiteks Harold Grenzel, päris huvitav tüüp, kes küll sugugi ei meeldinud hella isale, muidu nad oleksid võib-olla isegi abiellunud. Aga antud juhul siin Ernst Murrik tegi kõva niisugust vastu tööd ja isegi Soome võimudele saatis kaebusi taotledes siis seda, et krempel maalt välja saadetaks. See oli ka vasakpoolsete vaadetega mees, siis oli tal veel üks rikas ameeriklane, kes oleks tahtnud teda kosida temast palju vanem. Aga kuna Hellale nagu poleks niisugune päris selline proua elu ilmselt sobinud, siis, siis sellele mehele ta ütles ära. Ja oma niisuguses päris küpses eas on ta siis veel kirjutanud niisuguseid armastuskirju ühele oma noorpõlve tavale anti, tulen Heimale. Aga selle taga muidugi, kuivõrd seal nüüd oli niisugune. Selle hetke armastusse võis olla mingi noorusarmastuse järelkaja ja need kirjad on väga paljuski ka niisugused kultuuriloolised, esseed ja vastukirjad vastu. Kirjad olid samuti olemas ja tulen Heimoli muidugi sel ajal abielus. Ta oli ka päris kõrgel kohal ja ta kirjutab küllaltki ettevaatlikult, et mitte hella tundeid solvata, aga et ka mitte ennast kuidagi sisse mässida. Tegelikult ta ei kirjutanud ka siis oma õiget nime, ta kandis hoolt, et, et ei jääks nagu sellist jälge, et tema on selliseid kirju kirjutanud, aga aga see oli siis vappu toomiojal hella tütrel siiski teada, et need on antitule Neimo kirjutatud kirjad. Üldse, mis roll on tütrel vapul, ütleme, ema mälestuse jäädvustamisel ja, ja dokumentide säilitamisel ja nii edasi. Dokumentide säilitamisel kindlasti väga suur roll, sest tema oli põhiliselt see, kes neid pabereid alles hoidis ja ta on ka ise kirjutanud oma emast mälestusraamatu Sulo Hellaja vapuli, see on ka eesti keeles ilmunud. Ja muidugi selle õrnroosa autor Erkki Tuomioja avaldab kahetsust, et omal ajal rohkem ei küsitlenud ema nendes küsimustes, sest siis, kui ema oli veel elus ja ta mälu oli veel hea siis pojal ei olnud nii sügavat huvi nende küsimuste vastu ja siis, kui huvi tekkis, siis juba juba ei olnud enam emal seda mälu ja siis ka lõpuks ema suri. Kas need viskame näidendid lähevad praegu ka Soomes või on juba natukene tagasi tõmbunud? Lähevad ikka vähemalt nii on raamatus väidetud, et ikka ühes või teises teatris mõni nendest tükkidest jookseb ja tegelikult Eestis ka siiski minu meelest mängitakse neid päris sageli kui mitte kutselistest teatritest, siis, siis rahvateatrites ikka. Ja kuigi Soome rahvas teab, et autol on eestlane, jah, aga ma arvan, et siiski nad on selle vooli küllaltki omaks võtnud, kui need tema aktsent välja arvata, aga ütleme, ma kujutan ette. Ma ei ole küll soome keeles tema ühtegi asja lugenud, aga ma usun, et see soome keel oli siiski kirjas tal nii hea, et võib-olla ta seal seda päritolu nii väga ereda Autor ütleb ka, et ta läks küllaltki kiiresti niisuguseks mammilikuks oma välimusega. Jah, nendel oli, tundub, et perekonnas natukese tüseduse kalduvus ja see neljas õde ka, kes olla olnud nendest kõige ilusam, see Niina sellel oli vahepeal vist päris suuri probleeme selle kehakaaluga. Sel ajal muidugi oli võib-olla iluideaal ka natuke teine, aga noh, siiski, kui nüüd vaadata neid tema, ütleme fotosid, mis on kuskil neljakümnendates viiekümnendates eluaastates, tehtud, siis siis tänapäeva mõistes on ikka ütleme nii, et see inimene Tänase jutuajamise lõpetuseks sobib veel küsida Salme kohta see tema tähelend oli tõesti 20.-te aastate alguses. Siis ma olen veel mulje, mis temast edasi sai, hiljem nad elasid ratsiooniga küllaltki vaikselt. Nagu ma mainisin, ratsiani oli kommunistlikus parteis Suurbritannia kommunistlikus parteis küllaltki juhtival kohal, aga kuna kommunistlik partei ei ole Inglismaal kunagi mingisugune oluline partei olnud, siis ütleme nii, et niisugust laiemat kõlapinda tema poliitiline tegevus ei leidnud, ta on kandideerinud ka valimistel, aga, aga ei ole valitud parlamenti kommunistid satuvad sinna harva väga harva ja ja noh, muidugi eks tal mingisugune maine oli, aga salme elas küllaltki tagasi tõmbunult. Ja nagu ma mainisin, et teda küll peeti niisuguseks seljataguseks niiditõmbajaks Tervis oli küllaltki kehv tema tervishoiu muidugi olnud kehv juba sellest ajast saadik, kui ta tiisikust põdes. Hiljem siis Euroopas elades oli tal ka mitmesuguseid tervisehädasid ja ka siis Inglismaaperioodil on päris palju on selles raamatus tema niisugusest põdurast tervisest juttu. Et ega tema niisugust seltsielu ei harrastanud. Aga muidugi niisugustes sotsiaaldemokraatlikes ringkondades oli ta siiski tuntud nimi ja lõpetas eluses Inglismaal ja aga sidemeid Eesti ja Soomega. Soomega ta muidugi pidas sidet Hellaga, kuni Hella elas. Ja hiljem muidugi ka on siis Hella lapsega hella tütrega kella tütar oli tal üldse suhteliselt lähedane inimene. Sellest järgmisest põlvkonnast ta isegi üritas haput kasvatada omal moel. Arvas, et võib-olla talle peaks niisuguseid ka marksistliku sisuga või sellist kirjandust andma ja nii edasi. Jaga Raczani pärast Salme surma veel jätkas neid sidemeid tegelikult Soomega. Aga Eestiga Salme sidemed katkesid siiski üsna üsna varakult. See nina oli veel viimane õde Niina, kellega siis sidet peeti pärast Niina surma enam Eestiga ärilisi sidemeid ei olnud. See võib olla ka üks inimese saatus ja mitte päris tavaline aitäh stuudiosse tulemast drina jess min see oli meie jutuajamise esimene osa ja siis ootavad meid teise maailmasõjasündmused ja maailmapilti saate toimetaja Martin Viirrand.