Hommik ärgata on aed, tõuse oodist, jaapani muna, pra aeti kuumaks, saadud pann on võetud väike banni. Kähku läbi, loed riietes, poed ta, hommik taevas, päike, ripu, aken, tee lahti, kuid välja veel ei kipu. Umbes tund või kaks on meeldiv maitse suus. Samas igatses taator. Ta hommik järjekordne päev käes, eks Anderson mustri otsi, kus on sardell, ei, Makarov neelab sõnumeid, kuid miski puuduid ja uus hommi ammu eemal koidu. Aga kes siis saab? Ainult toidust? Rõõmu, põld kui mängib raadio kaks. Raadiokuulajad eetris on laupäeva hommikuonu Veiko ja tädi Horrariga raadio kahe eetris ja onu Veiko tädi horror on ise ilusasti siin nüüd kohad sisse võtnud, igaüks oma koha peal oma stuudio nurgas ning proovime koos selle saate kuidagi algusest lõpuni ära vedada. Mis enam-vähem täna tulemisel tulekul on, seda tutvustab teilegi kohe onu Veiko perega onu Veiko poolt kallile raadiokuulajale, raadio kahe sõbrale ja heale mängukaaslasele. Tänases saates on kindlasti tulemas väga palju head muusikat, nagu juba kõrv kikkis, raadiokuulaja isegi kindlasti arvata võib. Loomulikult lohutame neid, kellel eile on toimunud suuremat sorti pidu ja pillerkaar ning täna vajavad natukene tröösti. Tänases saates kindlasti kutsume stuudiosse erinevaid, väga huvitavaid ja natukene vähem huvitavaid inimesi ning läheme küll aga Ilona ja jussi nänni koju, kus toimub igal laupäeva hommikul vahva sõnelus või siis mitte. Eks seda kõike juba kuuleme, sest meie saade täna hommikul siin raadio kahes laupäeva hommikuprogramm onu Veiko tädi horroriga kestab südapäevani ehk kella 12-ni välja. No mina isiklikult loodaksin teha üks korda intervjuu mõne inimesega, kelle tegemised mind absoluutselt ei huvita ja kellest ma kohe tean, et tema tegemised nagu mitte kedagi ei huvita ja oleks väga ebahuvitav kuulata, mis ta siis vastab meie küsimustele. Usun, et selline võimalus tänases saates meil ka tuleb, nii et jääge aga kõrvad kikki kuuldele, keerake raadio natukene kõvemaks, tooge endale köögist söögi ning kindlasti ka joogipoolist ja asuge Raadio kahega koos seda vahvat saadet kuulama oma emaga kaakoos. Kirjeldas nõrk. Teatrinööridega. Kokku on see kõik ju koos kolm. Armas raadio kahe kuulaja, tänases teatri-filmi- ja, ja kirjanduse rubriigis on meil hea meel stuudios tere öelda ühele inimesele, kellega intervjuud on raadiokuulajad soovinud ja ja soovivad tänaselgi päeval ja me oleme seda ka mõne aja tagant mõne kuu möödudes püüdnud teha, et hoida kursis kuidas kuidas läheb ja, ja täna on meil siis taas külas. Hilje Saar Saarsalu. Tere tulemast stuudiosse. Tere tulemast. Väga meeldivate kutsusite, tervitan muidugi Omalt poolt ka raadiokuulajate ja tervitan kõiki inimesi, kes on huvitatud rohkem niisugustes tegevustest, mis võib-olla aitavad igapäeva rutiinist argielust välja Viiaminega ka meie ilust. Tegeleme, pakkudes väga-väga tihedat programmi mitte ainult Eestist mitte ainult põhjamaalt, vaid ka ikka kogu üle kogu maailma. Nii et kõikide maanurkade maa esindajad saaksid ikka ühes suures suures ringis nagu sele moodustada kultuurivahetuse. No 2015. aasta oli teie jaoks võiks öelda suurejooneline grandioosne sai ju tehtud siin ja sealpool piiri erinevaid projekte ja ja nende eestvedamine on loomulikult aastate jooksul teie jaoks kujunenud nii-öelda rutiiniks, mida ise võib-olla erid eriti esile tooksite just sellest emotsionaalse poole pealt, et kas ütleme eestlaste siin, eestlaste kunsti ja, ja kultuuri tuntakse üle üle lahe Soomes kindlasti siin lähivälismaal, aga ka näiteks Kesk-Euroopas, te käisite ju ka? Nojah, näiteks Kesk-Euroopa kohta võin nii palju öelda, et näiteks eile veel kohtusin ma Stockholmis Namiibia kultuuriministriga, kes ütles mulle, et väga tore. Ja temaga me just jõudsime lõpus veel niimodi naeratades tõdemuseni teetassi taga, et et vaata, kus naljakas, tegelikult aasta 2015, mille number on meil juba vahetanud 2016 ja et aasta 2015 toob meile ju veel nii palju ja kas pole paradoksaalne isenditest Začibik Barrodaks ütles Namiibia, kuulge, teil on peaminister, et asi on selles, et see, mis me tegime 2015, need tagajärjed, need emotsioonid, need üleelamised, needa katarsise, et mis me oleme saanud erinevates saalides ja näitustel ja nende mõju kestab ka aastal 2016. Need, mis me kogusime nii-öelda oma vastuvõtusalve desse 2015. aastal ja siis ma ütlesin veel, et noki on tema nimi Jokinoki vahtatšoki. Et kas pole paradoksaalne see elu, et me elame praegu justkui minevikust, et minevik toob meile tulevikku ja, ja Tšaki ütles, et sõng vates kleit selga ja ja loomulikult te muidugi ütlete nagu, et noh, et et hilja. See on tohutu töö, mis sa oled ära teinud need festivalid, need ülemaailmas, need inimesed kõik koos mitte rajada ka ainult vaid ka kodus ja mitte ainult kodus kaika rajada ka nagu vastupidi. Loomulikult ma tahan siinkohal tänada vabatahtlikke ja et nende töö on muidugi hindamatu ilma kelleta ei saaks ja, ja selles igas mõttes hindamatu seda ei ole võimalik hinnata. Ei rahas, ei tänus. Lihtsalt nad tegid oma töö ära ja see on väga hea. No 2015 oli, oli tõesti edukas nii teie jaoks kui, kui teie läbi teie tegevuste kaudu ka kogu Eesti kultuurirahva jaoks ja miks mitte laiemalt Eesti rahva jaoks üldse. 2016. aasta on teil taas juba siin aasta alguses olnud käed-jalad tööd täis, olete ju saanud hulganisti vahendeid. Nii kultuurkapitalilt. Kultuuriministeeriumilt hasartmänge ja, ja maksunõukogust. Võib-olla laiemalt, kui te saaksite meile öelda, millised on põhisuunad 2016. aastal, millega soovite rahva hinge ja südamesse jõuda? No ütleme niimoodi, et 2016 plaanid on tegelikult juba ammu ära tehtud. Et ei peagi midagi, meie, meil töö käib aastaringselt, et see ei ole niimoodi, et nüüd näiteks, et oh, et jaanuaris on, eks ole, suur Vienna eesti biennaal ära ja siis on puhkus, ei puhka. Samal ajal kui käib jaanuari biennaal, ajame me juba 2007. aasta lepinguid taga ja esinejaid on kadunud siis? Ei no nendel on ikkagi, selles mõttes nad on kes on kadunud, kes on üles leitud ja siis nad kõik tuleb kokku panna, eks ole, see et see sketši veel oleks nagu paigas. Ja, ja loomulikult te vihjasite kõik need toetajaid, loomulikult on mul siin Eesti rahvale väga suured tänud ja euroop papa fondidele, tänu kellele me saame muidugi üldse teha, teha ja see summa jah, iseenesest ongi nüüd selle, 2006. aasta eelarve on 16 miljonit, 2016 on nüüd juba 2016 ja mis ma ütlesin, 2006 jah, näete vat ja 2000 aeg lendab, 2006, mul tulebki meelde, kui ma just sain puu sagari soosi sooga, see on siis Soome teie soomlane, Soome kolleeg sagari soosisva ütles, ütles, et Kado hilja, isamaalisuse on tee ääres, et ütleme, me teeme ja mina ütlesin Kadocado ja nüüd on niimoodi, et meil on eelarve 16 miljonit, mis me saame siis nagu fondide kultuurkapitalilt asjad. Ja nii et tõesti suured tegemised on siis sel aastal ootamast. Loomulikult algatusi on palju palju ja siinkohal jälle tahan tänada vabatahtlikke ja kes on nõus rääma seda tööd, mida ma ei oska lihtsalt hinnata, ma ei oska lihtsalt lihtsalt et mingit hinda nende tööle panna lihtsalt ja nad teevad seda tõesti tasuta, arusaadav. No siiski jäi vastuseta küsimuse, milline on põhisuund käesoleval aastal 2016. aastal. Teatavasti Euroopas on suur suureks aktuaalseks teemaks pagulasküsimus, eks ju. Kas olete planeerinud midagi selles vallas korda saata võib-olla kunsti kaudu, et lähendada võõraid rahvaid, kultuure meie Euroopa kultuuri kultuuriruumiga või, või millised on käesoleva aasta sellise põhisuunad ja, ja eesmärgid. Põhisuund, mis see muidugi nüüd on, on on, on loomulikult suures plaanis, ta võib mõjuda algusest, nüüd liiga konkreetsena. Suund on, on taani asualad ja eskimod, nii nende ansamblid, bändid, koorid, kirjanduskunstnik, kunstnikud, fotograafid ja, aga, aga laiemalt võttes on see, et mida me tahame, on see on see ehedus, on see ehedust, meie juured, meie enda sisemine ruum, milles me võib-olla liig tihti enam tänapäeval ei saa olla, et üldine majandusruum, kultuuriruum, see kõik nagu materiaalne ruum, see pressib peale. Me oleme nagu võidujooksus nagu oravad rattas. Ja siis ongi see meie festival, et, et näha, kuidas eski mode nagu nad nendelt õppida, kuidas see aeg siis maha võtta. Kuigi siin on paradoks, et elades looduse keskel sa ei saagi aega maha võtta, seda sa ei saa võtta aega maha, sest loodus ise dikteerib sulle selle aja ja temporütmid, milles sa elad, eks ole, nii, ja siis olekski niimoodi, et sellest tulenevalt Pealkiri, mis mina, endal töö pealkirjaks ma olengi pannud, ma arvan, saab üldse kogu aasta 2016 pealkirjaks on, on, on, on etnomaks etnomaks, et see on niisugune nagu maks, mis endast kujutab isule Nelie, meie tunneme südamega. Aga eskimod tunnevad maksaga, ah nii, ja see on nagu selline maks ja siis on nagu siukene hülgemaks. Hülgemaks, mis oleks nüüd ongi väga hea, et võidelda selle eest, et et hülgemaks oleks ikkagi makstud. No väga hea, ma arvan, et see projekt, mida te hetkel kirjeldasite toob teile ka kindlasti aasta inimese tiitli, olete te ise selle selle peale juba jõudnud mõelda? Pean ausalt ütlema, Te ei ole, ei ole mõelnud. Kui minu armas abikaasa mulle hommikul kõdi tegi ka, niimoodi korraks siis tema ütles, et oi, samu aasta naine siin, eks. Aga või aasta inimene teatab, vabandust, ma muutusin nüüd siin. Ühe sooliseks mida te kahtlemata ka olete, jah, aga see selleks, aga plaan on piibli teie jaoks tähtsad, näiteks. Kultuuriinimene 2011 saite te selle tiitli? Aasta ema, 2008, muud sellised vahvad tiitli. No igal juhul nagu teie töö, teie tegevuse, justkui kõrvalproduktid teie jaoks olulised või ei ole teps mitte. Igal juhul seda, ma võin öelda, et mossis näoga ma pole, tänaval ei läinud. Ja väga palju olen naeratanud. Väga palju olen naeratanud, kultuuriministeeriumis olen naeratanud, tänud ka tavalistele inimestele, lihtsalt läksin kohe koos fotograafiga turule see muna müüa, kes kelle käest mina munad osta. Ökomunad. Ja kohe naeratasin talle ja ta sai sellest indu ja ma arvan, et, et see nagu see naerupall see kõik nagu, nagu nakkus levib mööda ilma laiali ja munamüüja naeratab järgmisele edasi, järgmisele naeratab järgmisele. Me saame kõigist nendest pahadest muredest ujudes, nendest üle neid ikka tuleb ja aga ma ütlen ühte asja. Kui sa ei paranda suhet oma Igapäevase turumüüjaga ja siis sina ei paranda suhet ka maailmaga. Väga kenasti öeldud, hakkame oma intervjuud vaikselt kokku tõmbama, Hilje Saarts näitas üks vabatahtlik tuli ja ütles, et mulle, et kuulge, et tähendab, vaadake proua hilje Teie kogu aeg tänate, meedia, tänate, meedia, tänate meid, eks ole, meid on sadu vabatahtlik, kuid tuhandeid 1000 vabatahtlik rikkuse ja suisa et, et ega ma siis seda aitäh lauale ei saa panna ma lastele. Ma ütlesin talle seda öelgegi lastele aitähki lauale ei pane ja öelge jaa, aga seda öelgegi väga kena ja tema ja, ja ma nägin, ta sai minust abi. Ma tema enda sõnad, ma, ma muutsin ta nagu nägija, kas tal oli täpselt vastus olemas, aga ta ei teadnud, ei tea, kellele ja millal ja kuidas seda adresseerida. Ja ta oli väga tänulik mulle ja läksime jälle lahku, joome jälle, kohtume hiljem. Sammal teie kultuuriinimesena, Eesti Eestis, teie nimi ei vaja tutvustamist. Te olete, et siin ja seal, kus, kus eesti kultuuri koorekiht kokku tuleb niimoodi öelnud, et nagu ütleb, ütleb laulusalm Figaro, siin Figaro seal ja seda ka kindlasti. Te olete, ütleme niimoodi, te olete tipus. Te olete oma oma ala tipus, te olete Eesti Eesti nii-öelda kultuuriinimesena tippude tippude, tipptualette koorekihi, koorekihi, võsukene liige. Mida te pärast seda, kui te olete, te rääkisite siin enne mülgest, kui te olete kõik selle hülgemöla, mida te päevast päeva Eesti meedias suust välja ajate, mida te vabal ajal teete, kas te sõidate oma sõidate oma selle suure maasturiga mööda linna ringi käituda näiteks ujumas või, või, või, või väljamaal puhkamas, kui et sellest kõigest sellest kultuurist ja ja sellest oma tööst puhata? Ei, ma lähen oma joogatreeneri juurde oma džiibiga. Me paneme ukse kinni ja, ja joome ennast täis. Sest et mul on väga raske kõike, seda ma nii palju jahutan seda positiivset energiat. Ja kõigile, see on kõik minu õlul suuresti ja, ja ma joon ennast täis igal õhtul, sest et see purjusolek aitab mul unustada seda võltsi jama, mis ma olen nagu suust välja ajanud, kui ma nüüd päris ausalt ütlen. Ja siis ma seksin ka oma joogaõpetajaga, no ütleme niimoodi kohe ikka räigelt ja olles täis. Aga hommikuks ma sain jälle jonksu, sest ta teab häid punkte mis teevad kaineks. Ja sellepärast see pohmell paistab mul välja. Tegelikult mul on praegu ka pohmell ja ma ei ole terve mõistuse juures selge tõtt, aus inimene ja ma soovin teile, olen tänu teile, sest teie olete kuidagi niisugune hea intervjueerija, olete hea intervjueerija ja ma näen, te olete siira silmavaatega, tahaksin teile praegu kanduda. Kui te nüüd paneksite mingi laulu käima, siis ma natukene seksisin teiega. Olgu peale, aitäh stuudiosse tulemast, Hilje Saar, sammal ja kuulame natukene muusikat. Nii vaikseks kõik on. Saali. Kuule. Poole. Siis ta kui. Ta see sees on. Ja. Ei poiss ka ta tööle ja tagasi. Ja ka endamisi. Ja. Nii vaikseks kõik pange. Nii tooli. Mis tuulepalves? Poola ei ole nagu sa näed. Kui. Ta sees. Ja. Ei mõista, vaatad üles ja. Ja kaat saamisi ja ka seal. Vaikseks, kui. Su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud. Mis tuule? Armas raadiokuulaja hea raadiokuulajad, tere hommikust, eriti suur. Tere hommikust neile, kes veel viimase laulupeo pala ajal ennast voodist virge püsti ajasid ja on risti nüüd selgi hetkel, kui on horror, jätkavad siit raadio stuudiost laupäeva hommikuprogrammi, mis kannab pealkirja laupäeva hommik onu Veiko ja tädi horror ja tuju on meil siin stuudios tõepoolest üsnagi Päeval kena hääe geno, nagu ütlevad saarlased ja. Hiidlased ütleb Kaplinski ja umbe hääl, nagu ütlevad võru võrokesed võrokesed. Siinkohal jõudis võrgime juba tervitada rokkima võrukaelpart. Siinkohal olgugi tervitatud kõik saarlased. Elus ja siis kõik hiidlased, juhhei, rodo, kõika, võro võrokesed, Wordi teile sinna Võrumaale ja Iru Iru nurk ja Viru nurka soovime kõigile vahvat varblase lendu. Roblenduja on väike tädi horror teiega siin koos kella 12-ni välja, mulgid tahavad tervitamist saada head mulgi putru, teele. Muld, muld, muldsaade kestab kella 12-ni välja Odele Zetodele kaadervist. Niimoodi. Ja kuna kella 12-ni on veel aega, siis me jõuame kõiki kõiki Eestis elavaid inimesi ükshaaval tervitama hakata, aga seda teeme juba natukese aja pärast, sest vahepeal natukene muusikat mängima, sest kes muusikat ei mängi, see elab tulevikuta. Hakkan otsast pihta, et Argo Aadli tervist sulle. Ain Allast oma tõrva. Adu adu padu Aadu Aadu, Aado Aigro, Ado Aigro. Tervist Sulle. Niisiis hakkame kõik, Evelin Ilves. Ei jaa. Tervist Sulle kõige väli, kõik Evelynid, palju õnne. Saamuel Saamuel kõike paremat tervist sulle loomulik jõudsimegi bee täheneid, nõrgener ja Benjamin Franklin Franklin, palju õnne. Jätkame pärast järgmist muusikapala, et siis juba loeme tegelikult tervisele muusika kõik see toompere pere ja loeme siin siis laulupala ajal tervitusi edasi, nii et kõikjale nimetasin, järgmisena nüüd pärast nõrka tulevad siis olge selle loo ajal juba ette. Oli ka. Täitsime. Taastuda. Lase noor la DNA-d. Nurk. Loos töö, noor OP luur, laste n, uurik, laste lastenurk, nurk, lastenurk. Muinasjutuga on eetris onu Veiko ja tädi horror. Elasid kord kaks vahvat poissi, sõbrad. Sahk matja Columbo olid väga-väga toredad poisid. Nad olid väga hästi lõimunud ning käisid eesti lastega samas lasteaias. Kui nad eesti lastega samas lasteaias käisid, olid nad väga kiiresti ära pinud eesti keele ja eesti naljad. Isegi peale lasteaeda õhtul koju läksid Hei, saanud isa ja ema neil tihti aru, millest nad räägivad. Sellest omavaheliseks suhtluskeeleks olid nad juba mõni kuu tagasi valinud ei midagi muud kui eesti keele. Sa, Mati, ema ja isa olid oma poja üle väga uhked aga nemad ei olnud veel nii hästi lõimunud. Aga sahma? Ta aitas oma emal ja isal paremini lõimuda. Iga kord, kui sa mat lasteaiast koju jõudis kutsus toika isashõlm kooku vedama või vägikaigast või luuslanki lööma ning küsis ema käest kas hautatud kapsas ja hakkliha on valmis. Ta küsis ema. Ja siis Ahmat võttis ise peakapsa välja, raius selle niukseks ühtseks tükkideks, viskas potti praadis hakkliha, segas ära ja ütles, et see on hautatud kapsas ja hakk liha. Jäta see meelde, ema, lisas ta veel kavalalt. Kuid siis oligi Te jõudma see aeg, kui eesti lapsed läksid mardisant jooksma ja kadrisanti ka jooksma. Ning ühel päeval otsustasid Casa Mattia Columbo, et nemadki võiksid minna mardisandiks ja kadrisandiks, et minna jooksma, nad otsustasid ennast kaadriks maskeerida puu Lumbo kodus. Ja O Gustatuulasid Columbo emagapis ringi. Sea ajas Almale seale linnahoidjad, seediaajaid, kiisu seal olid, kutsud, harjutas Columbo laulu. Ja seal olid väiksed notsud, harjutas ka mat laulu ja nüüd kui Columbo isa tuppa astus, oli segadus. Kas Päär väärsead käsu Kasnobaisi Pärversi eaka Su helistas emale paisiberväärse eaka Su Columbo ütessa mati teeta? Mõisa vist kahtlustab? Me oleme perverdiks hakanud. See võib nii olla küll vastasse mat? Sellepärast et minu isa vihkab perverte ja tõesti nendes rõvedate riietes, millega me otsustasime kadrisanti ja ka mardisanti minna jooksma, näevad välja küll kui ühed perverdi riided, nii et mu isal on omamoodi õiguski. Aga sa mat, ütles, ära muretse, Columbo Aiken fiktis problem, sest sa mat teadis, et tal on väga hea oskus rääkida. Ja ta hakkas ka Columbo isata aitama lõimumiskunstis. Ja ta rääkis Columbo isale, meil on seelikut seljas, sellepärast. Me hakkame kadrisanti jooksma, see on selline vahva eesti komme, et kui tuleb kadripäev, siis panevad kõik lapsed endale naisteriided selga ja lähevad ukse taha teiste inimeste käest laulu saatel asju küsima. Käes köisemäe, siuh, kerjus, maju, poeg ei, kerjus. Ei, ei, isa rahustas teda. Columbo, see ei ole mitte kerjamine seal või mitte kerjamisega, vaid laulmise ja tantsimisega saada vägagi häid ja kalleid asju. Samamoodi ju teevad näiteks kuulsad lauljad nagu Tontsioon võib-olla ja veel mitmedki teised, kes samuti laulavad ja teenivad sellega suuri varandusi. Näiteks mingisuguse kalli auto võib ka meil olla hea juhus, et läheme mõne rikka inimese ukse taha, laulame neile mingisuguse laulu ja saame väga palju näiteks raha või kulda. Kas see ei ole mitte hea mõte, mu isa ning samuti jätkas sahmat. Kuula Columbo isa, me võime pääseda aktuaalses kaameras või muudesse uudistesse kui eeskujulikud lõimujad, sest et me laulame Eesti vanaaegseid laule, millega me näitame üles oma suurt lõimumistahet, aja ka kleit selga ja tule välja. Columbo isa hakkas naerma, kuid mõtlesid. Vanud ja ajas omale kleidi selga ja läks kah poistega kaasa. Poistel olid laulud juba selgeks õpitud koolis ja lasteaias, seetõttu ei valmistanud neile mingisugust probleemi, lasta uksekella, astuda julgelt rind eesuksest sisse ning alustada laulupala kolmekesi koos. Suust see laul oli kuulda üle kogu tänava ning ka teised inimesed tulid seda vahvat laulu kuulama. Kuulsid seda laulu? Muusikaprodutsendid ja muusikud lindistasid üles nii, et anti välja ehe plaat, Columbo jaksa ning ta isa said uueks kuldseks Triiaks ning nad käisid kõikidel suvetrio rajal tuuridel ning esitasid oma kuulsat hitti laskenurka sordimendid Alar Kotkas ja isegi teised produtsendid, jooks, Lõhmus, klesid ja Ivar Must ja kõik nad olid koos, et võidelda plaadistamis lepingu eest ja teha erinevaid reemiks, millega erinevates Eesti nurgas kades suuri laineid lüüa, raadiojaamadest endale lisaraha teenida ning Tõnis Mägi ütles, et jõude olete vahvad kutid, teeme plaadi. Aga nendel oli juba graafik täis. Sorry, sorry, Tõnis Minov ujuaar. Ja jätkasid eesti keeles sahmatja Columbo, aga meil on juba graafik täis. Kuidas läks sul see mäng? Siis võidan kõik. Õige. Tere hommikust, armsad raadio, kahe kuulajad. Praegu on eetris laupäeva hommik onu Veiko, tädi Arrariga ning praegu lülitasid oma raadioaparaadid raadio kahe lainele, siis tervitame neid ülima heameelega. Tulge aga kuulama meie laupäeva hommikust showprogrammi, mis on täis kirevaid intervjuid, muinasjutte, naljajutte mõistujutte ja dialooge, dialooge probleemsete isikutega. Tervitame kõiki inimesi, kes kuulavad meie saadet kuuldeaparaadi vahendusel, nimelt et igal juhul tervitame teidki, sellepärast et meil on välja loosida üks raadio paraat mida saab kuulata ka kuuldeaparaadiga, nii et ja ka ilma muidugi, mida rohkem aparaate, seda parem ja seda vahvam kuulata. Mängureeglid täpsemalt teatame pärast järgnest muusika parakuidas raadioaparaat, väljaloosimisele läheb aga enne järgmist muusikapala. Tahaks veel eraldi toonitada, et inimesed, kes te saadete algusest peale ei ole kuulanud, miskit ei ole katki. Saate alguses rääkisime lihtsalt sellest, et kui te olete üles ärganud, siis esimese asjana palun minge kööki. Võtke endale üht-teist hamba alla. Tehke külmkapp lahti ja võtke kindlasti hamba peale, et see päev saaks kenasti alata ja kogu see nädalavahetustel kenasti kulgeks. Tervitame siit veel omalt poolt Raidot, kes elab Jõgeva lähedal ning soovime talle kena kena suusailma ja kui õhtul sünnipäevale lähed, siis pane puhas särk selga ja lase kindlasti ka odekolonni peale, sest muidu on häbi, kui suur ja Raidole palju terviseid sinna ja palju tahtejõudu sünnipäevalgi, sest Raido Jõgeval jättis suitsetamise maha siiamaani ilusasti vastu pidanud ilma suitsuta, aga selle eest võtnud viina viina korralik ja see on igati tervitatav, sellepärast lisaks, sest parem palju viina kui vähe suitsu. Toas olen mode Ta sooled suu juurde. Ja sadu uus ta enam ei sa. Ta. Armastas. Raadioseriaal Ilona ja just siin enne huvitav elu raadioseriaali Ilona ja Justini huvitab elemasse. Ja ajakirja pornoajakirja porno ei olegi paati. Padjad ongi paarides, naine ajakirja küll mina tahan seda küll ka lugeda. Meditsiiniajakiri Medicile ärkasin kõvaks ajama minu meditsiiniajakirjaga. No miks sa ei kuule? Kuule, siin on jube. Noaga ilusaks saada väga hea olud. Kas on veel üks olud kapis, on küll kaloreid näiteks keldrist meil energia näiteks. Kas sa tahad seda? Ma küll, see on väga heaolu, Bucki kingitus meenutab natuke. Ja nii ongi. Nojah, see oli natukene naljakas. Kuusk kukkus pikali, sai selle selle seal sauel Sillamäel, see oligi tõukatsi tähekese silmade Neuga aeglasem täheke porterit üks. See, mis ikka sai jõuluporteri abort. Kõrvad kõrvas, kõdi. Hoia, sula, elusad, vajavad korvad ka Joona tarnet kivad. See korvad loika, seda loik esse loike kõrvu, tähendab, et nagu näete, siin on nüüd. Ta tahtis seose Iloberaadio, see on väga kallis ja seda seda ei kannata küll teha, ei, aga mina olen, ma mõtlesin, midagi võiks teha selleks. Ei pääseteed, noh vaadake näiteks näiteks, kas sa tahad teha iso tissid? No seda isotti sulani distida küll ta ka ja aga aja tissi, kas sa tahaksid suuremaid või? No see on natukene võib-olla, aga ei ole, praegu ei ole praegu raha nii palju, et see on, see on, see on suur raha ja suur hõimaga, kui järelmaksuga võtta. Vaata, mul on nagu siit nagu põdenud natuke mu sõber, peitnud peitepulgaga, see on sihukene, peegeldab käo peitepulka, peegeldab, teadsin, mis varjab selle kortsusi. Nii lolli juttu, ma ei saa midagi aru, ei ole praegu meiki peale, pataljon, kõrts, kõrts on kortsu, nii, sul on kortsu, sa tahad teha seksija? 10 mullagi pillapistesse, Kado. Meditsiiniajakirjakanal. No kuule, ebamula natukene, Dilbist ei ole pahatundes kõik seal. Nonii, ongi mees. Sale ise oled loll ja saenatukene litsi okei. Nonii. Okei. Ma küsin, kas need kortsud ära lõigata noaga kortsud noaga leiad katkine kortsu ju? Ei pea kortsule katki ja siis tuleb lapsi ja siis laps, ütle isa, anna raha mulle, mina, nii küll ja mingit Lostma. Nonii. Mida Seva, mida seal ajakirjas saab, ela, mis laul, see laul seal hüüa pakkumaks ja ta soome keelt nendega rääkima, Nad ei õpi eesti keelt elus. Mõtlesin, et mõistuse peale lihtsalt. Ise oled halba imine, mis. Nimede järgi kulla inimene Olla mingi taju kapsiteetilts, kapsi, teetia kapsideetida. No mida seal ajakirjas rõdu peal, mis on seal kirjeldatud. Rinnad on palju, kuuled, virnad, maksa, rinna panime, maksavad, vaatan, siin rinnad on siin kirjas. 10 tonni. Veel ei saa ju nii palju raha ja 10 tonni, see on juba tuleb väga ja väga hea bemari auto, selle raha. Kortsud on 20 tonni. Ei no see on küll väga-väga vale. See on väga kallis, paarkümmend tonni, noh, kolm tonni kokku. Jumal hauda see on, see on täiesti uskumatu lugu, mida. Seda, seda raha küll ei ole, kes läks Lätti? Läks küll lontis jutu peale ja et see, see on liiga palju raha, see ei tule. Ei tule kõne allagi. Ei ole kooneri mängu seal nii lolli, lolli summaetise toni. Ei see küll ei käi. See ei käi sära, Pajo. Oi-oi, see on küll väga palju. Lõikab laabury velo. On see on käärid. Skalpelliga Abury Vello isa oli vana nahka. Rätsep i või mida sa visioon eesti keeles nahka, rätsepa, vaid talikirurg-i kirurgi ja nii oligi nahka Rätsep ja ja see on õige sõna kirurgi. Nimetati mingisuguseid Saru Peepu nahka, rätsipik, ürgure elu, kommentaatori ja spordikommentaator ja kiiresti eesti keele selts, spordikommentaar, näige soomlase midagi öelda eesti keeles soome lastele oma keeli, no ei tule nüüd ilu ilukirurgi raamatust küll midagi midagi uut uudis hea ei ole mina kaks vastuvõtule siis kui ma saan omale aia, kust ta selle raha leidma kuskilt. Nonii, kus sa selle raha saad näha, Viru hotelli ei lähe sinna küll sinna litsibaari, siis otsid selle raha välja, mulle küll küll, aga ma ei tea, kui palju maksab seevastuvõtuvastuvõtt tonn üksi 1000, kui ma annan, kas siis on? Tonn paja on hommikuks, noh, selle selle naha ma küll natukene lisagi mutt ei tule. Pidžaamas Nonii, see ükskord alise huume kuliiatuse naabri peale oli viis aastat vanglas, aga sa tahad naabridele? Miks peita korralikult kuulsapeedia kõne peale papp kogunud no kuhu kohta, kas ma pääsele kakao kun või mis, mis kohta ma panen? No miks sa rõve juttu, kus mina tean, kuhu seda panna nagu saavad it's ei vot siis Kulijategi oma neid, see, see, see noh, narkootikumi business, ta ise Eidze. Ja siis siis küll saame öelda, et sa saad endale väga suur tissid, saad nii suured tissid, kui on, on. No mis on minu rolli seal siis see kuskilt naine, kes lihtsalt no see on küll, kes sulle seal piiripunktis seal kõrval kohe, see on küll üllatava, kuid kui tuleb rekka kuskilt kaigi rekka kuskilt sõidavad üksi ja siis öödel ikka kuskil ühtäkki on, on kaaslase Rooma ja see rooma tempel sump ja seal kõrval. Ja nii tulebki piirivalvuri ja ütle ette, see Rooba tulen nüüd küll tuli targast ukse, see kohe hakkame vaatama, mis on seal, ta ei saa seal tema, tema Malteri Holman alla ja see kõiki ei selge rätiku. Mul on nagu tõeline perenaine. Nagu mingit seksikat ei näe välja, siis saad natukene lolli ja idioot ja litsi oled ka. Sa oled kyll. Hirmuslik, no ei. Eimina tahagi seda? Ei taha, sa oledki lollijas, oledki lits ja. Tantsukool Sa oled väike mees, ma ütlen ausalt, sina lits ja me, mina arvan, et sina, sina ei, Darwinid, kortsuleik austria sai tarviga, suuri tisse. Ei tarvita. Kas mul oleks niisugused ja siis lähen, ei, ta ei tarbi ja sa oled lollina, saad lits ja mine sinna amigo, paaria ja vot seal saanud minu. Tähendab no ei saa tonnigi. Muidu ma olen Viru hotelli. Tere hommikust kõigile raadiokuulajatele, onu Veiko, tädi horror, siin vahel laupäeva hommikus. Raadio kahe laupäeva hommikusse on ikka tarka olla onu Veiko tädi Horraril, sest nii on juba välja kuulutatud, et laupäeva hommikul see šõu toimub. Ja on juba öeldud, et täna on meil siin palju intervjuid. Juusid erinevate inimestega, kes on jäänud vahele mingisuguse heateoga või kurjategijaid. Täna meil siin ei ole olnud, aga nagu öeldakse, heategu ei jää karistamata, nii ka nii, ka siin, täna hommikul loodame täna ka mõnda kurjategijat intervjueerida. Tervitame neid inimesi, kes on raadiote juurde jõudnud alles nüüd ja tervitame neid just nimelt sellepärast, et teid ei ole veel täna hommikul mitte keegi tõenäoliselt tervitanud. Olge ka teie tervitatud ja tervitame neid ka neid inimesi, kes praegu raadiot ei kuula. Nii et kui mõnel inimesel juhtub käepärast olema telefon ning mõni sõber, kes raadio kahte parasjagu ei kuulasin, tooge talle ja öelge, et ka nemad on oma tervitused kätte saanud teie kaudu. Tervitused on väga olulised asjad, see on väga halb, kuidas jäävad õhku ripnema ripp panema, siis nad võivad minna ka hapnema. Just seda kõike veel huvitavamat juttu ja isegi veel vähem huvitavat juttu kuulete te siin kuni kella 12-ni välja, sest teiega on koos onu Veiko, tädi horror. Nüüd aga kuulame pisukest muusikapala, sest muusika palun Raadio kahe fonoteegis nii palju, et neid ei jõua isegi kogu kolme tunniga ette mängida. Aga meie proovime. Kaugemal alltoodud. Sügaval koopas? Sepatööriistad kuningas, meelduaari, räim. Valgusteid värvikirevaid täis. Mehitame õites krooni kuus, reede õhtul sel kuu ja täide säärasesse. Siis Koiva jõel olulise külma Daegla teel kaugemal ürgajal ival lõunud alles veel kauneid peegleid Eestis ja kullake, andmeid keeles ei leidnud Neil kuudel siis sinine maadega ja kuigi ta on öeldu tuulde, oi käiscostisu. Lõikoopia teil laadi kraapis, kui punane kukk on noorus kuumises häiradel kraavad hirmusel lohe raevu tõusevad, seal möllas mujale tornile, hääldoostatuid, Puhja ei, ta paistis Aili, laias laastus vöin jai maole või surma, mõni pilt aga. Kõigest väest ning ülemeetmed sünges mäe kultuuris maades lollitada pole kuulnud ja kandvad Lomäe käes. Et siin saalis ja raadiot, teda ka. On aeg tutvustada. Eile uut leiuti eest ja leiutise tutvustamiseks kutsume me varsti stuudiosse. See ei kellegi muu kui leiutaja enda ainsa Eestis ainsa Euroopas ainsa maailmas, kes suudab leiutada niisugune laiurdusi, millest ka kasu on. Daamid ja härrad. TeleHansar raadiokuulajad, väga hea meel on leidnud õnnitule olla taas siin raadio haldusetes. Stuudio Freintrema ahe lambid on täna Vaini mõhe väga Alsa koelise. Huvitava millega leidunud Lembit ette Manni alustas juba möödunud aastal. Paraku on väga palju inimesi, kelle, kelle hulgas on ka näinud, keda ei tervitanud kuid inimeste hulgas, keda teavitada, leidub ka neid, keda tegelikult raadiote õnnitlemine vägagi huvitav ja pakub huvi pakkuda, kumb veenvam, Lembit mõeldi mõelnud viisi. Nimelt näeb leiutis ette, kuidas on võimalik saada tervitatud nii, et tegelikult raadiojaamas tervitused ei loe. Loetagi. Võimalik on minna raadioaparaadi taha, kui on raadio kinnigedatud ning oma häälega seal siis ette kanda. Tervitus näit näiteks kui mina, Emmid oleksin nimelt eks iive tervitused meeldivad ning kes soovib ennast saada, tervitatud läheb Liidõmmitajad raadioaparaadi taha ja ütleme näiteks nii õuelambid, olge tervitatud kuhu suursuguse sünnipäeva puhul, mille puhul soovime teid teavitada väga vahva aha lauluga läks, on ansambel krõll, silda aga leedun väldite hiphop. Sardil joob kohe raadioaparaadi. Teo hitt-teos samale ajale hõidun Lembit, et võib lüüa eaga, katsub käega, plaksub ja sellel hooajal nii-öelda tundma ennast tervitatuna. See on erakordne võimalus saada tervitatud raadio kaudu. Tervitused ise endale. Ole olemas. Amm ning vastava litsensi endale tulevikus taotleda vedu tänab kõiki raadiokuulajaid ning soovime teile kena kena päeva jätku ning rõdul Lembit luba, et ka tulevikus oma leiutistega Teieni tuleb kiusata. Laupäeva jätku Reidulenditu poolt. Et tori Autosse jooma. Ei vaata ebaolla tatar hommiku, sest tõus ema oli lännu ja tööd ka atroona ja määr. Üks juhte. Raadio kaks onu Veiko ja tädi horror laupäeva hommikul siin eetris oma showga. Et meil ongi teile üks suurepärane, kas õlu on nimelt see, et tervituse aparaat leidur Lembitu poolt on leiutatud ja meil on selle üle väga hea meel, hea meel. Sest ta meie ise tervituste rubriigiga ei ole enam kindlad, kas me jätkame oma saates? Igaüks saab ennast ise tervitada. Kas see oligi meile üks koormab? Koormab ülesanne, siis kirju tuleb palju, kirjutatud palju, aga nüüd on inimesed, nii et tervitage ennast leidur Lembit leiutisega. Täna hommikul, kui me raadio kahte tööle jõudsime, Bottas meid lifti juures 800 kartulikotitäitekirju täis tervitusi ja soovilugusid ning loomulikult me lugesime need kõik läbi ja need kirjad on siin kõrval, aga sellest suurest massist nii-öelda läbi pureda me võib-olla täna tõesti ei jõua. Kuid kella 12-ni on veel aega ja nagu vanasõna ütleb, mine tea. Sellepärast jätkamegi siinkohal muusikaga ja kuulame siis juba pisukese aja pärast pärast kuulatud muusikapala, mis saab edasi, jääge koos meiega südapäevani välja on Veiko ja tädi horror tervitavad kõiki inimesi üle Eestimaa. Või on tervituste aeg, tule tervita, kas näed? Tervita ja täna. Tervitustega on stuudios onu Veiko ja tädi Horra. 74. hällipäev Victor silm Salme kultuurimajast tervitab oma naist Hilda silma. Kallis Hilda, kuigi olete hetkel praegugi kõrval, tervitan siin raadio kaudu kasutades võimalust avaldada sulle armastust, kallis Hilda silm, mu abikaasa, kes oleks olnud minu abikaasa nüüd 30 aastat jutti järjast ning pidanud vastu kõik Muugapriisid, mida polegi palju olnud. Kuid tahan öelda, sinu jaoks ma ikka olen olnud ja nüüd olemaski olnud. Armas Hilda. Palju õnne sulle, sünnipäeva puhul. Kallistan ja muusikat. 67. hällipäev Neymar, seanibu, Rägavere, rahvusvahelisest rähmide uurimiskeskusest tervitab kõiki oma töökaaslasi tööjuubeli puhul. Oh, kallid, kallid rähni sõbrad, Teid, ilus, onju vaadata, kui tööte Nikitsete nakitsete koos. Ma alati olen meeldivas tööhoos. Ei pane vahel tähele, kui meie noor praktikant, kel nimeks Malle, miniseelikus tööle ilmunud on ning vahel, kui ta kummargil ma selja tagant lipsti vaatan, kuis tema prink kannikas mul silme ees, siis on professionaalne rähniuurija ja minu jaoks on tähtsam Bagdoc kui mõne suvalise naise seeliku alt paistev pepu tükk. Joeli ürask, tõrvajahukombinaadist soovime sulle palju, palju, palju, palju õnnesära ja rõõmu Mu silmadesse sinu 80. hällipäeval. Et ikka silm oleks virge, nägu naerul, keha trimmis, selg sirge, kui ikka elad elu ja söövad kaeru. Soovivad sinu kauaaegsed, kolleegid tõrvajahukombinaadist ja Eesti jahu liit ning jahuliidu peaspetsialist Milvi miksid Pokk. 63. hällipäev, Reelika okastraatvilist vere, piirivalvurite, järeltulevate põlvede hoolitsemiseks. Kombinaadist tervitab oma ema, kellel oli üleeelmine aasta sünnipäev. Armas ema, anna mulle andeks, et mitu aastat pole Sulma külas käinud kuid võin öelda, et olen sind ma kriminaal kroonika saates näinud. Tean sedagi, et isaga sa koos ja oma külameestega sa tihti viina jood. Kuid sellest pole midagi. Ma sulle sünnipäevaks kindad, koon ja koon veel kindad, mütsi ning salli ja sünnipäeva puhul teen ma sulle kalli-kalli. 49. hällipäev. Keila Tarbijate Ühistu korruptsioonivastase liikumise osakonna esimese filiaali spetsialistide direktor tahab tervitada kauaaegset Keila Tarbijate Ühistu korruptsioonivastase liikumise osakonna peaspetsialisti Lehar ribokoki. Armas Lehar, ribokokk sul ikka lahti on ju nokk seal, kus raha liigub, selle nokid ülesse ja too sisusti minu kabinetti, ise ju rõõmsat jällenägemist. Palju tervist. Soobi soovib Keila Tarbijate Ühistu peaspetsialist Viljar Vaht. 45. hällipäev Vello võidusõidujalgrattaparandamise mutrivõtme komplekt Lääne-Virumaalt tervitab endisi sõjaväekaaslasi ja praegusi töökaaslasi halvaks läinud toiduvalmistamise kombinaadist. Kallid sõbrad, nüüd aeg on lõpuks pidada pidu, sest meie kombinaat peab neljandat sünniaastapäeva. Mis arvate, kas läheks võtaks laos kõne halvaks läinud torti sinna juurde jooksma, halvaks läinud morssi ja üldsegi? Me võiks süüa ja juua. Tervitustega olid stuudios onu Veiko ja tädi. Hei, hopsti, lõbus raadio. Kuulaja hei, hopsti, hei, hopsti on suur rõõm tervitada kõiki vastsündinudki tänaseid, kes on tulnud. Teatav ajada asjaolude tagajärjel seala ilmale ja on suur hea meel neid tervitada. Meile ei ole jõudnud andmeid, kui palju neid tänaseid uusi ilmakodanikke on. Küll aga on meile jõudnud meile nimelt siis emaile, kus kirjutatakse igavesti huvitavaid lugusid ja üks neist on meil ka siit teiste vahelt välja lipsanud nii-öelda. Siin kirjutab meile väikese murega, üks armas raadiokuulaja, kes ise elab ei lähemal ega kaugemal kui täpsemalt. Võnnus. Murekiri murekirja rubriik, onu Kaido õpetab ja vahel doktor Viktor ka murekiri murekeeri murekirja rubriik. Kui on mure, siis aitab murekiri. Jaok, kirjutab ta meile. Nii nii, et Võnnu, Võnnu poiss, ise ta on 13 aastane ja tundub, et on natukene elus pettunud hetkel. Nii. Aga loeme siis tema kirja ette. Tere, tere. Mina olen viljer, sammal Võnnust. Tahan teie poole pöörduda, head onu Veiko tädi horror, nisu kuse murega. Ma ei mäleta seda, kuidas ma sündisin. Ma ei mäleta seda, kuidas oma esimeseks sünnipäevaks. Taxi korralisi kutsusin, mis ma üldse tegin seal. Ja teist sünnipäeva ma ka ei mäleta. Ja kolmandat sünnipäeva ka ei mäleta seoses sellega mäluauk missugune ja seoses sellega meeletu, kas peas peal ning kõigele lisaks ma ei mäleta ka oma viieaastast sünnipäeva. Õrnalt mäletan ainult oma kuueaastast sünnipäeva. Et ma sain kingituseks ühe joonlauaga, kus oli Austraalia pilt peal ja käisime isaga ja tõime selle puhul metsast kuuse, aga nüüd on ka see juba kadunud. Vahepealseid sünnipäevi ma mäletan. Aga nüüd ma sain 13, juhtus jälle sama asi, ma ei mäleta, mis mu sünnipäeval juhtis. Kas see tähendab seda, et ma hakkan varsti ära surema või vanaks jääma või vanaks jääma. Ütlen niipalju veel täpsustuseks, et, 13. sünnipäeval sõbrad tõid omatehtud koduveini õlut ning mäe manustasime seda suurtes kogustes, kui suurtes seda ei mäleta. Ja sebrad tõid veel lisaks mulle triipe, mis olid valged mustad triibud olid mul juba ennem endal olemas, taskus püksis. Aga kas see tähendab seda, et ma jõin juba ka siis imikust peale, vahepeal sain asja kontrolli alla või tähendab see seda, et need sümptomid viitavad minu peatsele? Surmale? Ei surmale kindlasti ei viita urvale kindlasti ei viita need, need viitavad lihtsalt sellele, et ta Sullo hakkavad tulema, teatavad niisugused kiusatused. Vaata, see, et sa ei mäleta oma esimest teist, kolmandat Neljandat Jaaga viiendat sünnipäeva seal, okei, see on täiesti okei, inimese teadvus kujunebki välja niimoodi, et ta on nagu selliseks enesekaitseks esimese aastaid ei mäleta, sellepärast et see sündimine kui niisugune ongi juust, üks väga-väga seal olla kõige raskem füüsiline pingutus, pingutus, mida me üldse siin elus teeme. Ja et see šokk, kui me mäletaksime seda, kuidas me sündisime, siis me ei oleks kindlasti ja nii terve ja tubli psüühikaga inimesed, nagu me seda üldjuhul oleme. Et ja see, et me ei mäleta esimest teist sünnipäeva, see ei ole sellepärast, et sa oleksid manustanud mingisuguseid aineid või alkoholi. See on ka sellepärast, et sinu mälu ei olnud lihtsalt veel sinu aju ei olnud välja arenenud niisuguseks, mis juba mäletab neid sündmusi, mida sa siis selles sinodses elus siin oled korda saatnud või teinud, mida mäletad? Nüüd see, et sa 13 aastase jälle sünnipäeva ei mäleta, mingi ilmselt põhjustatud nüüd nendest alkohoolsetel jookidest, mida need sõbratsule sünnipäevale tõid? Meie soovitus sulle on see, et vähem vältida neid jooke nagu onu Veiko ütles lihtsalt, et, et joo, joo vähem. See, see hävitab su ajurakke ja ajurakud ei taastu enam ja need on niisugused rakud, mis hävinevad ja ei taastu ja mida rohkem sa jood, seda rohkem need ajurakud hävinevad. Sest ega ütelus sa oled ennast lolliks joonud, ei tule tühja koha pealt ja et lolliks joonud inimene ongi ennast lolliks joonud. Selline väljend tuleb täiesti täiskoha pealt täiesti tühja koha pealt. Ja muidugi üks võimalus, kui ajurakud on ära joodud, siis on võimalik osta endale näiteks loomade kauplusest Nutria võtta Nutrialt välja, siis aju sealt nokitseda pintsettidega natukene ajurakke ja siis need proovida endale nina kaudu ajju tõmmata, et siis on teil jälle rakke rohkem ja tuleb ka jutt, väga huvitav, mida te suust välja räägite. Ainuke asi, et sellega ei tohi jääda vahele loomakaitsjatele aegsetele. Nad tapavad ära sellise asja peale. Aga sellist juttu ja ka teistsugust juttu kostab siin raadios kella 12-ni välja. Onu Veiko, tädi horror on teiega koos ning soovime teile vahvat laupäeva jätku. Tehke juba õhtuseid plaane ja vaadake, kus te täna jooma lähed, aitäh. Ja Aivarile Võnnust. Soovime siis järgmist sünnipäeva, alkoholivaba ja head paranemist. Paranemist ärataks seda, kuulame muusikat. Oma asjad tehnoloogia kommentaariga on stuudios onu Veiko ja tädi. Teile loo, millega vapustas maailma 2013. ja 2015. aastal briti Klei ülikooli ja Austraalia Sofley ülikooli uurijad. Nõnda said juba 2005. aastal kokku USA, Briti ja Austraalia teadlased. Guemm, Nixon, Jon proks ja Inglismaalt, söör Uljembe Rõuks. Marve ütlusele tuli küsimus. Kas mobiil on mobiil alati. Nimelt uurisid teadlased, millist vahet kujutab inimese aju jaoks mobiiltelefon ja auto Mobiil. See levinud vahend, mille sisse inimene istub igapäevaselt paneb peale turvavöö ning sõidab punktist A punkti B. Katsetulemused oleksid võimalikult autentsed. Toodi Namiibias kohale numbu numbu kodanik, kes ei olnud kunagi näinud ei autot ega ka mobiiltelefoni. Peamiseks erinevuseks numbummumbu meelest oli see, et autosse on võimalik istuda siis panna sisse sobiv käik ja kohalt võttes minema sõita. Proovides teha sama mobiiltelefoniga, ei õnnestunud tal isegi mobiiltelefon istuda. Kõrvalt jälginud seda katset selgi selgitasid teadlased üksteisele, et mobiiltelefon ja mobiilauto ei ole üks ja sama asi. Isegi Austraalia ja ka Inglismaa ning Ameerika teadlased jõudsid ühisele järeldusele, et iga mees ei tasuks isegi sellist asja proovida. Tehnoloogia kommentaarid olid stuudios. Onu Veiko tädi. Kus ta Juba. Kuid. Kui olin viimast korda Ning kell viis. Õhtul kaob. Elu ei muutu kodu. Teine. Ei ka. Hauakindla. Saama. Mina. Oma naise hariliku tallu üle. Seal on käsi kokule, meie mehel eestlase kombeks, kaine pyha naiste mooduma range naistega taganenud. See nupu silmaklappidega. Ostan endale. Statoilis tallandina. Et. Jala ei käi ning ei hooli vees, teen kõik selleks pääseks armees ära, ta tundsid. Autol maha kiirusepiiraja. Hea raadiokuulaja seekord näeb, vahva hommikuprogramme on Veiko ja tädi Horrariga, siin raadio kahes hakkab vaikselt lõpupoole tüürima, meil on hea meel öelda teile, et oleme tagasi juba kaks tundi vähem kui ühe nädala pärast ja ega siia otsa ei olegi nüüd mitte midagi muud öelda, kui et soovime teile kena nädalavahetust, aitäh teile, et veetsite. Et esimesed kaks tundi sellest nädalavahetusest meiega onu Veiko ja tädi horroriga, kes saavad teie heast tagasisidest ainult hindu juurde teha teravaid täpseid sotsiaalühiskonnakriitilise intervjuid ja paljastada pätte. Ja kuigi munadepühadeni on veel aega ja mitte vähe, siis soovi hele munega, siis sooviks teile siiski soovida geni Muni. Ja et see lause ilusasti lõpeks, ütled ühe korra veel Velberg teieni muuni soovime setomaale me siin teilgi eni muuni soovime, Sesto, oleme siin. Teil geenimulli, soovime. ESTO-le me ju siin seest geeni. No nii, soovime meiegi siin, sest nii muuniisu miine.