Minu naine ja mina istusime ühel hommikul parajasti lauas kui teenija tõi telegrammi. See oli Sherlock Homsilt ja kõlas järgmiselt. Kas teil on paar vaba päeva? Mulle telegrafeeriti äsja Inglismaa lääneosast seoses Boscombi oru tragöödiaga. Oleksin rõõmus, kui te minuga kaasa tuleksite. Õhk ja loodus on täiuslikud. Sõidame pädingtonist 11 15 väljuva rongiga. Mida sa ütled, kallis? Küsis naine mulle otsa vaadates, kas sa lähed? Ma tõesti ei tea, mida öelda. Mul on praegu üsna palju tööd. Oh, Anstrather hoolitseb ise sinu patsientide eest. Sa oled viimasel ajal natuke kahvatuks jäänud. Ma arvan, et vaheldus tuleks Sulle kasuks ja härra Sherlock Holmsi juhtumid pakuvad sulle alati nii suurt huvi. Kui arvestada seda, et ühe juhtumi tõttu saime tuttavaks, sinuga, oleksin ma tänamatu, kui need mulle huvi ei pakuks, vastasin ma. Aga kui ma kavatsen minna, pean kohe asjad pakkima, sest mul on ainult pool tundi aega. Minu laagrielukogemused Afganistanis olid teinud must vähemalt kiire ja vilunud reisija. Minu vajadused olid ju lihtsad, nii et vähem kui poole tunniga olin ma oma reisikotiga voorimehe tõllas ja logistasin pädingtoni jaama poole. Sherlock Holmsi sammus platvormil edasi-tagasi pikk hall, reisipalitu ja liibuv riidest müts tegid tema pika kõhna kuju isegi veel kõhnemaks ja pikemaks. See on siis tõesti väga kena, et te tulite, Watson, ütles ta. On hoopis teine asi, kui minuga on kaasas inimene, kellele ma võin täielikult loota. Kohalikud abilised on alati kas lihtsalt tüliks või erapoolikud. Võtke palun kaks nurgaistet, Moostan piletid. Vagun oli meie päralt, kui mitte arvestada suurt ajalehehunnikut, mille Holmsoli kaasa võtnud nendes ta tuhnis ja neid ta luges vahepeal märkmeid tehes mõtiskledes. Kunime, olime juriidingist läbi sõitnud. Siis rullista need kõik üheks suureks Notsakuks ja viskas selle pagasivõrku. Kas te olete sellest juhtumist midagi kuulnud? Küsis Holms. Mitte sõnagi? Ma pole mitu päevalehti lugenud. Londoni ajakirjandus pole veel tervet lugu avaldanud. Ma vaatasin just kõik viimase ajalehed läbi, et üksikasju teada saada. Nii palju kui mina aru saan, näib see olevat üks neid lihtsaid juhtumeid, mis on tegelikult äärmiselt keerulised. See kõlab pisut paradoksaalselt. Aga see on läbinisti õige. Erakordsuse peitub peaaegu alati mingi kaudne jälg. Mida ilmetum ja tavalisem on kuritegu, seda raskem on süüdistust tõendada. Kuid selles juhtumis on esitatud väga tõsine süüdistus mõrvatud mehe pojale. Tegemist on siis mõrvaga? Nojah, nii oletatakse. Ma ei pea midagi enesestmõistetavaks, kuni mul pole olnud võimalust ise asja uurida. Ma seletan teile mõne sõnaga olukorda. Nii palju, kui olen olnud võimeline seda mõistma. Boscombi org asub refortshes üsna Rossi lähedal. Kõige suurem maaomanik sealkandis on keegi härra Jon tööner, kes teenis oma raha Austraalias ning tuli mõne aasta eest tagasi endisele kodumaale. Üks talle kuuluvatest taludest. Hädalvli renditi härra Charles Mcafile, kes oli samuti endine austraallane. Mehed olid kolooniast tuttavad olnud. Nõnda on üsna loomulik, et ennast sisse seades jäid nad võimalikult lähestikku elama. Tööner oli ilmselt rikkam, nii et Mcafist sai tema rentnik. Kuid näib, et nende vahel valitses siiski täielik võrdsus sest nad olid sageli koos. Mcafil oli üks poeg, kaheksateistkümneaastane noormees. Ja tööneril oli niisama vana ainus tütar kuid kummalgi naine juba surnud. Paistab, et nad vältisid ümberkaudsete inglise perekondade seltskonda. Jalasid tagasi tõmbunud, kuigi mõlemad Mcahvid armastasid sporti ja neid nähti tihti ümbruskonna võiduajamistel. McCarthy pidas kahte teenijat meest ja naist. Tööneril oli suur majapidamine vähemalt poole tosina teenriga. Nii palju olen ma suutnud saada andmeid perekondade kohta. Nüüd läheme faktide juurde. Kolmandal juunil, see tähendab, eelmisel esmaspäeval lahkus McCarthy oma majast Hatherlis kella kolme paiku pärast lõunat ja kõndis Boscombil lammi järve juurde, mis on moodustanud läbi Boscombi oru voolava jõekese laienemisel. Ta oli käinud koos, teinud iga hommikul Rossis, mõelnud sellele, et ta peab kiirustama, sest kell kolm on tal tähtis kokkusaamine. Sellelt kokkusaamiselt ta elavana tagasi ei pöördunud. Hatherlit alustan Boscombi järveni, veerand miili ja kaks inimest nägid teda teel sinna. Vana naine, kelle nime ei mainita ja teine on William Browder tõuniorit teenistuses seisev metsavaht. Mõlemad tunnistavad vam talled, Härmet aastaseid kõndis üksi. Metsavaht lisab, et mõni minut pärast seda, kui ta oli härrame kahvlit möödumas näinud nägi ta tema poega Chamsmäkahvid sama teed minemas, büst kaenlas. Parimal juhul oli isa sel ajal veel tegelikult näha ja poeg järgnes talle. Ta ei mõelnud sellest rohkem, kuni õhtul kuulis aset leidnud tragöödiast. Mõlemat Mcafid nähti ka pärast seda, kui metsavaht William Browder oli nats silmist kaotanud. Boschcombi järve ümbritseb tihe mets. Ainult järve servas on rohuriba ja natuke roogu. Üks 14 aastane tüdruk, pation moraan, kes on powskombi oru valduse väravavahi tütar korjas ühes metsatukas lilli. Ta väidab, et seal olles nägi ta metsapiiril järve lähedal härra McK ohvrit ja tema poega ning paistis, et nad tülitsesid sagedasti. Tüdruk kuulis, kuidas vanemad kasib poja aadressil väga vängeid. Sõnu pruukis ning nägi, kuidas poeg otsekui isa löömiseks käe tõstis. Nende tüli kohutas tüdrukud nii, et see jooksis minema ja ütles koju jõudes emale kaks Mcafiti, et temast powskombi järve äärde tülitsema ning ta kardab, et nad lähevad käsitsi kokku. Vaevalt tuli tüdruk jõudnud seda öelda, kui noormekafi jooksis jahimajakese juurde ja teatas, et oli leidnud oma isa surnud metsas ja palub väravavahi abi. Ta oli väga erutatud ilma püssita ja palja peaga. Ning pandi tähele ka seda, et tema parem käsi varrukas olid värske verega. Koos. Talle järgnedes leidsid inimesed surnukeha järve ääres rohul. Pea oli mingi raske ja nüri esemega puruks löödud. Sääraseid vigastusi oleks väga hästi võidud tekitada. Tema poja püssipäraga. Püssise leiti mõne sammu kaugusel laibast rohu pealt. Nendel asjaoludel vahistati noormees silmapilk ning eeluurimise tulemusel esitati talle teisipäeval süüdistus tahtlikus tapmises. Kolmapäeval saadeti ta Rossi kohtunike ette, kes esitasid selle juhtumi arutamiseks järgmisel kohtuistungil. Niisugused on peamiselt selle juhtumiga seotud faktid, nagu need uurija ja kohtu ees selgusid. Ma ei oska vist tõesti kujutleda ühtki hukatusliku mate tõenditega juhtumit tähendasima. Kui kaudsed tõendid üldse kunagi kurjategijale on osutanud, siis just selle juhtumi puhul. Kaudsed süütõendid on väga petlikud, vastas Hons mõtlikult. Võib tunduda, Need osutavad selgelt teatud kindlas suunas. Kui te aga oma vaatepunkti veidi nihutate, võivad needsamad tõendid niisama kindlalt hoopis millelegi muule osutada. Tuleb siiski tunnistada. Noormehe seisukohalt on süüdistus ülimalt tõsine ning on väga võimalik, et ta tõepoolest on süüdi. Ümbruskonnas on aga mitu inimest, nende hulgas kab preilid tööner naabruses elava maaomaniku tütar, kes usuvad tema süütusse ning on palganud inspektor Lestraadi Scotlaniaadist, et ta juhtumi Noormehe huvides lahendaks. Estraad, kes on üsna suures segaduses, andis juhtumi mulle üle ning seetõttu kihutavadki kaks keskealist härrasmeest 50 miilise tunnikiirusega lääne suunas selle asemel et rahulikult kodus leiba luusse lasta. Ma kardan, ütlesin ma, et faktid on sedavõrd ilmsed, et sellest juhtumist teile küll tunnustust ei tõuse. Pole midagi petlikumat kui ilmne fakt, vastas Holms naerdes. Pealegi võime sattuda mõnele teisele ilmsele faktile, mis estraadile ei pruukinud üldse ilmne olla. Te tunnete mind liiga hästi, et arvata nagu ma kiitleksin, öeldes et ma kas kinnitan tema teooriat või purustan selle vahenditega, mille kasutamiseks või isegi mõistmiseks Pole ta sootuks võimeline. Kui võtta esimene käepärane näide, siis taipame väga hästi, et teie magamistoa aken on paremal pool. Ja ometi ma kahtlen, kas härrale straad oleks märganud isegi nii ilmselget asja nagu see kuidas ometi, kulla mees, ma tunnen teid hästi. Ma tean, milline sõjaväeline korralikus teid iseloomustab. Te ajate igal hommikul habet ja sel aastal ajate habet päevavalguses. Aga kuna teie habe on vasakult poolt palju halvemini ja teiselt poolt lõuga lausa lohakalt aetud siis on muidugi täiesti selge, et see pool on kehvemini valgustatud kui teine. Ma ei suuda kujutleda teie harjumustega. Inimene jääb rahule säärase tulemusega, kui vaatab ennast ühtlase valguse käes. Kasutan seda ainult triviaalselt näitena vaatlemise oskustest ja järelduste tegemisest. Selles seisneb minu metsi ning on mingi võimalus, et sellest võib olla abi eelseisvaks uurimistööks. Eeluurimise käigus toodi esile paar väiksemat üksikasja, mida tasub tähele panna. Mis need on? Ilmneb, et noormeest ei arreteeritud mitte otsekohe vaid alles pärast seda, kui ta oli, oli farmi tagasi pöördunud. Kui politseiinspektor teatas noormehele, et ta võetakse vahi alla, märkis normekasi, et see ei üllata teda. Ja see pole midagi enamat kui talle paras palk. Selline mõtteavaldus kustutas loomulikult igasuguse kahtluse, mis oleks muidu võinud eeluurimiskohtu vandemeeste hinge jääda. See oli ülestunnistus hüüate siin ma ei, sest kohe pärast seda kinnitas noormees, et ta on süütu. Eelnevate hukatusliku sündmuste valguses on see väide vähemasti väga kahtlane. Vastupidi, ütles Hols. See on kõige heledam laik, mida ma praegu Nende pilvede seas näha suudan. Ükskõik kui süütut James McCarthy ka olla võib. Säärane lollpea ei ole ta ometi, et ei mõistaks, kuivõrd tugevasti asjaolud tema vastu räägivad. Kui tema vahistamine oleks teda üllatanud või kui ta oleks nördimust teeselnud, oleks just see mulle ülimalt kahtlane tundunud, sest säärane üllatus või viha ei oleks neil asjaoludel loomulikud olnud. Küll aga võiksid need näida parima käitumisviisina mõnele kelmile. See, et ta olukorraga keerutamata leppis, näitab ka, et ta on süütu või siis on ta märkimisväärselt suure enesevalitsusega ja otsustav inimene. Mis puutub tema märkusesse paraja palga kohta, siis polnud selleski midagi iseäralikku. Kui te mõtlete sellele, et ta seisis isa surnukeha kõrval ning pole mingit kahtlust, et tol samal päeval oli ta sedavõrd unustanud oma poja kohuse et asus isaga sõnavahetusse ja nagu ütles väike tüdruk, kelle tunnistus on väga tähtis tõstis isegi käe, otsekui tahtes isa lüüa. Noormehe märkuses ilmnenud enesesüüdistuse kahetsus näivad mulle pigem märkidena tervest mõttelaadist kui varjatud süüst. Raputasin pead. Paljud inimesed on palju tühisemate tõendite põhjal üles poodud. Märkisin ma. On küll ja paljud inimesed on ülekohtuselt üles poodud. Milline on noormehe enda seletus selle loo kohta? Kardan, et see ei ole tema toetajatele eriti julgustav kuigi selles ilmnevad paar asjaolu, mis ütlevad nii mõndagi. Te leiate seletuse siit ajalehest ja võite seda ise lugeda. Homs võttis oma ajalehe patakas kohaliku herefordi lehenumbri löönud lehe lahti, näitas mulle lõiku, milles õnnetu noormees oli andnud oma seletused toimunu kohta. Seadsin end vaguninurka istuma ja lugesin selle väga hoolikalt läbi. See lõik kõlas nõnda. Siis kutsuti välja Chamsmäkaazi kadunu ainus poeg ja ta andis järgmise tunnistuse. Ma olin olnud kolm päeva kodunt ära Bristolis ning olin just eelmise, esmaspäeva kolmanda juuni hommikul koju jõudnud. Minu saabumise ajal isa kodus ei olnud ning teenijatüdruk teatas mulle, et ta oli koos tallipoiss John koobiga krossi sõitnud. Varsti pärast saabumist kuulsin ma õues isa vedru vankrist maha tulevat ja kiiresti hoovist välja minevat, kuigi ma ei teadnud, mis suunas ta läks. Ma võtsin seejärel oma püssi ja kõndisin powskombi järve poole sihiga minna järve teisele kaldale küüliku Tarandiku teel nägime metsavahtu hiljem Krauderit, nagu ta on oma tunnistuses väitnud. Aga ta eksib, arvates, et ma järgnesin oma isale. Mul polnud aimugi, et isa käis minu ees. Umbes 100 jardi kaugusel järvest kuulsin ma hüüatust ahoi mis oli minu ja isa tavaline märguanne. Tõmbasin seejärel edasi ja leidsin ta järve ääres seismas. Paistis, et ta oli mind nähes väga üllatunud ja ta päris üsna hõredalt, mida ma sealt otsin. Järgnes sõnavahetus, mis läks üle tüliks ja peaaegu kähmluseks, sest mu isa oli väga ägeda loomuga mehes. Nähes, et ta hakkab enesevalitsust kaotama, jätsime ta üksi, hakkasin tagasi Hatherly farmi minema. Ma olin aga alles 150 jardi kaugusele jõudnud kui kuulsin selja taga võigast karjatust, mis pani mind tuldud teed tagasi jooksma. Ma leidsin isamaas hinge vaakumas, pea hirmsasti purustatud. Viskasin püssi maha ja võtsin tal ümbert kinni. Aga ta heitis peaaegu otsekohe hinge. Põlvitas minuti tema kõrval ja läksin siis härra tööneni värava juurde abi otsima. Sest tema majasus kõige lähemal. Kui ma tagasi tulin, ei näinud ma isa juures mitte kedagi. Ja mul pole aimugi, kuidas ta vigastada sai. Üldiselt teda ei armastatud, sest ta oli mõnevõrra külma ja tõrjuma käitumisega. Aga nii palju, kui ma tean, ei olnud tal ühtki tõelist vaenlast. Midagi rohkemat ma selle asja kohta ei tea. Uurija, kas isa ütles teile midagi enne surma? Tunnistaja? Ta pomises paar sõna, aga ma kuulsin, nagu oleks ta öelnud. Rott. Uurija, mida see teie meelest tähendas? Tunnistaja, see ei öelnud mulle midagi. Ma mõtlesin, et ta jampsib. Uurija, mis küsimuses? Tekkis teil ja isal see viimane tüli? Tunnistaja sellele küsimusele ma parema meelega ei vastaks. Uurija, pean ilmselt nõudma, et vastaksite tunnistaja mul ei olnud tõesti võimalik seda teile öelda. Võin ainult kinnitada, et sel pole mingit pistmist järgneva kurbmänguga. Uurija, seda otsustab eeluurimine. Pean juhtima teie tähelepanu asjaolule, et vastamast keeldumine võib tulla teile oluliselt kahjuks juhul kui teie vastu algatatakse kohtuasi. Tunnistaja. Sellegipoolest pean ma keelduma. Uurija, ma saan aru, et hõige ahoi oli teie ja ei saa omavaheline märguanne. Tunniste. Jah, oli uurija. Kuidas siis juhtus, et ta hõikas enne, kui ta teid nägi? Ja enne kui ta isegi teadis, et olete Bristolis tagasi tulnud. Tunnistaja märkimisväärses segaduses. Ma ei tea. Vannutatud mees, kast, näinud midagi kahtlustäratavat, kui jooksite karjet kuuldes tagasi ja leidsite isa surmavalt vigastatuna. Tunnistaja. Ma ei ole päris kindel. Uurija, mida te sellega mõtlete? Tunnistaja lagendikule tormates olime nii suures ärevuses, erutatud, et ma ei suutnud mõelda millelegi peale, isa ometi jäi mulle ähmane mulje, et kui mõisa poole jooksin, lebas midagi minust vasakul maas. Mulle näis, et see oli mingi hall lese kuu või siis pleed. Kui mõisa kõrvalt püsti tõusin, vaatasin ma seda otsides ringi. Aga see oli kadunud. Kas te tahate öelda, et see kadus enne kui läksite abi tooma? Jah, see oli kadunud. Ei oska öelda, mis see oli? Ei, mul oli lihtsalt tunne, et seal oli midagi. Kui kaugel laibast kümmekond jardi ja kui kaugel metsaservast umbes vist niisama kaugel. Järelikult võeti ese ära ajal, mil te olite sellest kümnekonna jardi kaugusel. Jah, aga seljaga sinnapoole. Sellega oli tunnistaja ülekuulamine lõppenud. Ma näen, laususin ma leheveerule pilku heites, et uurija on oma viimastes märkustes nooreme kahvli vastu üsna karm. Ta juhib õigusega tähelepanu vastu käivusele, et isa hõikas teda enne tema nägemist. Samuti Noormehe keeldumisele, kirjeldada üksikasjaliselt jutuajamist isaga ning tema ise äralikule kirjeldusele isa surmaeelsetest sõnadest. Kõik need räägivad, nagu ta täheldab väga tugevasti poja vastu. Holms naeris vaikselt endamisi ja heitis pehmele istmele pikali. Nii teie kui ka koroner. Olete mõlemad mõningast vaeva näinud, ütles ta. Et valida välja kõige selgemalt noormehe kasuks rääkivad asjaolud. Kas te ei mõista, et kord on tal teie meelest liiga palju kujutlusvõimet? Kord jälle liiga vähe? Liiga vähe, kui ta ei suudaks leiutada tüli põhjust, mis vandemeestest tema vastu kaastunnet ärataks. Liiga palju. Kui ta oleks ise välja mõelnud midagi nii kuulmatut nagu surmaajaline viide rotile ja juhtum selle kadunud riidetükiga. Ei, kulla mees, mina lähenen sellele juhtumile seisukohast, et see noormees räägib tõtt ning vaatame, kuhu see hüpotees meid viib. Aga nüüd on siin minu Petrarca taskuväljaanne ning ma ei ütle selle juhtumi kohta enam ainsatki sõna, enne kui oleme sündmuskohale jõudnud. Me sööme lõunat Sundonis ning rong peaks jõudma sinna 20 minuti pärast.