Kell hakkas juba neli saama, kui me lõpuks pärast kaunist saudi orust läbi sõitmist ja läikivas seal on jõe ületamist. Leidsime end kenas maakonna linnakeses Rossis. Kõhn nirginäoga salaliku ja kavala ilmega mees ootas meid jaama platvormil. Hoolimata helepruunist, tolmumantlist ja nahk sääristest, mida ta lugupidamisest ümbruskonna vastu kandis ei olnud mul mingit raskust Scotland Yardi politseiniku Lestraadi äratundmisega. Koos temaga sõitsime herefordi pappi, kus meil oli tuba juba kinni pandud. Ma tellisin tõlla, ütles inspektorclestraad kui MeT tühine. Ma tunnen teie energilist loomust ja tean, et ei saa enne rahu, kui olete kuriteopaigal käinud. See oli tõesti väga kena ja kiiduväärt, vastas olnud. Küsimus on lihtsalt baromeetri näidus. Lestraategi jahmunult näha. Ma ei saa päriselt aru, ütles ta. Mida ilma klaas näitab? 29? Pole tuule õhkugi ja taevas pole ühtki pilve. Mul on siin karbitäis sigareid, mis tuleb ära suitsetada ja diivan ei olegi nii jube nagu tavaliselt maa võõrastemajades. Minu meelest ei ole tõenäoline, et ma täna õhtul tõlda kasutan. Lestraad naeris leplikult. Te olete kahtlemata ajalehtede põhjal oma järeldused teinud, ütles ta. Juhtum on selge nagu allikavesi ning mida rohkem sellesse süveneda, seda selgemaks saab. Kuigi naisel ei saa muidugi ära öelda eriti veel, kui ta on oma õiguses veendunud Tauli teist kuulnud ja tahtis teada teie arvamust, kuigi ma kinnitasin talle korduvalt, et ei suuda teha midagi rohkemat, kui mina olin juba teinud. Taevas hoidku, tema tõld ongi ukse ees. Vaevalt olile straad seda öelnud, kui tuppa tormas üks ilusamaid noori naisi, keda olen oma elus näinud. Tema kannikesekarva silmad särasid, huuled olid paakil, põsed roosatasid. Igasugune loomulik tagasihoidlikkus oli teda valdava erutuse ja mure mõjul kadunud. Oh härrašerlokholms, hüüdis neiu neile kordamööda otsa vaadates ja lõpuks naiselikult kiire intuitsiooniga pilgu minu kaaslasel peatades. Ma olen nii rõõmus, et tulite. Ma sõitsin siia, et seda teile öelda. Ma tean, et Tšaimseid tapnud teda. Ma tean seda ning tahan, et teie alustaksite oma tööd ka selle teadmisega. Selles küsimuses te ei tohi kahelda. Tundnud teineteist lapsest saadik ning ma tean Chamsi vigu paremini kui keegi teine. Aga ta on nii hella südamega, et ta ei teeks kärbselegi liiga. Selline süüdistus on absurdne, igaühe meelest, kes teda tõesti tunneb. Ma loodan, et me suudame härra McCarthy süütust tõestada, preili töönev, ütles Sherlock Holmes. Te, võite kindel olla, et ma teen kõik, mis on minu võimuses. Aga te olete tunnistusi lugenud, kas olete mingile järeldusele jõudnud, kas te näete mõnd väljapääsu, mõnd pragu? Kas te ise ei arva, et Simson süütu? Minu arvates on see väga tõenäoline. Näete nüüd, hüüatas neiu pead kuklasse heites Elestraadiletootuslikult otsa vaadates. Kas kuulsite, härra Holms, annab mulle lootust? Straat kehitas õlgu. Ma kardan, et mu kolleeg on järelduste tegemisel natuke kiirustanud, ütles ta. Aga tal on õigus. Oh, ma tean, et tal on õigus, Chams ei tapnud. Ja mis puutub tema tülisse isaga, siis ma olen kindel, et ta ei tahtnud sellest uurijale rääkida seetõttu et see puudutab mind. Mil viisil küsis Holms. Praegu ei tohi midagi varjata. Chamsil ja tema isal oli minu pärast palju lahkhelisid. Härra McCarthy soovis kõigest hingest, et meie vahel sõlmitakse abielu. See, mis mina olime alati armastanud teineteist nagu vend ja õde. Aga muidugi on ta alles noor ega ole veel kuigi palju elu näinud ja ja no loomulikult ei tahtnud ta veel ennast siduda. Seetõttu tekkisidki tülid ning ma olen kindel, et see oli üks neist. Aga mida arvas teie isa? Küsis ons, kas tema oli sellise ühenduse poolt? Ei, tema oli ka selle vastu. Selle poolt ei olnud keegi peale härm gaasi. Kiire puna valgusele, neiu värske noore näo, kui Holms saatis talle ühe oma terava uuriva pilgu. Tänan teid selle informatsiooni eest, ütle Sols. Kas ma võin teie isa näha, kui ma homme teie juurde sõidan? Arst vist ei luba. Arst. Ja kas te ei olegi siis kuulnud? Isa tervis on pikki aastaid halb olnud, aga see lugu murdis ta lõplikult. Ta jäi pikali ja doktor Villous ütleb, et tema tervis on läbi ja tema närvisüsteem on vapustatud. Härra McK, see oli ainus veel elav inimene, kes isa omal ajal Victoria's tundis. See on oluline ja kaevandustes jaja kullakaevandustes, kust, nagu ma aru saan, härrad tööner oma varanduse kogus. Ja muidugi tänan teid, preilid. Aitasite mind oluliselt. Te ju ütlete mulle, kui kuulete homme midagi uut. Te saate kahtlemata vanglas Trintsiga kokku. Kui te sinna lähete, härra Holms, siis öelge talle, palun, et ma tean, et ta on süütu. Kindlasti ütlen, preili tööner. Ma pean nüüd koju minema, sest on väga haige. Ja kui ma tema juurest ära lähen, hakkab ta minu järele väga igatsema. Hüvasti. Ja aidaku teid jumal teie ettevõtmistes. Leiutas toast välja niisama tormakalt, nagu tuli sisenenudki ning me kuulsime tema tõllarataste kolinat mööda tänavat kaugenemas. Mul on teie pärast häbi, härra Holms, ütles straad mõneminutise vaikuse järel väärikalt. Miks te peaksite tekitama lootust, mida te ei täida? Ma pole just ülearu õrna südamega. Aga seda nimetaksin ma julmuseks. Ma arvan, et ma tean, kuidas McCarthy süütust tõestada, ütles Holms. Kas teil on luba temaga vanglas kohtumiseks? Jah, aga ainult teile ja mulle. Siis ma otsustan ikkagi välja minemise kasuks. Kas meil on veel aega rongiga herefordi sõita ja temaga täna õhtul kohtuda? Küllalt system, 10. Watson, küllap tundub teile see aeg väga pikk, aga ma lähen ära ainult paariks tunniks. Ma kõndisin koos nendega Jaama, jalutasin mööda väikese linnatänavaid, pöördusin lõpuks tagasi hotelli, heitsin diivanile pikali ja püüdsin endas ühe kõmuromaani vastu huvi äratada. Raamatu nigel süžee oli aga nii mannetu võrreldes selle sügava saladusega, milles me kobades teed otsisime. Ning ma leidsin, et minu tähelepanu rändas nii sageli kirjandusest tegelikule elule et ma viskasin raamatu lõpuks nurka ja pühendusin jäägitult päevasündmustest mõtisklemisele. Kui oletada, et selle õnnetu noormehe jutt vastas täiesti tõele. Mis põrgulik asi, mis ettearvamatu ja erakordne õnnetus võis juhtuda selles ajavahemikus, mil ta oma isast lahkus ja mil tema karjatus kuuldes uuesti lagendikule tormas? See pidi olema midagi hirmsat ja hukatusliku. Mis see küll olla võis? Kas mina kui arst ei oleks saanud järeldada midagi vigastuste iseloomust? Helistasin kella ja palusin tuua kohaliku nädalalehe, milles oli eeluurimise kohtuistungi sõnasõnaline kirjeldus. Kohtuarstid tunnistuses väideti, et vasaku kiiruluu tagumine kolmandik ja kuklaluu vasak pool olid mingi nüri eseme tugeva löögiga purustatud. Ma märkisin selle paiga oma peas ära. Oli selge, et säärane löök pidi olema sooritatud tagantpoolt. See oli mingil määral süüalusele kasuks sest kui neid tülitsemas nähti, oli ta näoga isa poole. Siiski ei tähendanud see kuigi palju, sest vanem mees võis olla selja keeranud enne, kui löök langes. Võib-olla tasus siiski Holmsi tähelepanu sellele juhtida. Siis iseäralik surmaeelne viide rotile. Mida see tähendada võis? See ei saanud olla sonimine. Inimene, kes sureb äkilise löögi tagajärjel, ei hakka tavaliselt sonima. Ei, tõenäolisemalt oli see katse seletada, mil moel ta surma leidis. Ma murdsin selle üle pead, püüdes leida mõnd võimalikku seletust. Ja siis see lugu halli riideesemega, mida noor Mecafi nägi. Kui ta rääkis tõtt, pillas mõrvar ilmselt põgenedes maha oma riideeseme arvatavasti kuue ning näib, et tal jätkus julgust tulla tagasi ja võta see ära hetkel, kui poeg põlvitas seljaga tema poole kümnekonna sammu kaugusel. Milline saladuste ja uskumatute seikade sasipundar oli terve see lugu. Ma imestanud estraadiarvamusele. Kuid mul oli Sherlock Holmsi taiplikusse ometi nii palju usku, et ma ei saanud kaotada lootust senikaua, kuni iga uus fakt naist tugevdavad tema veendumust normekafis süütuses. Oli juba hilja, kui Sherlock Holmsi tagasi tuli. Ta tuli üksi, sest Lestraad peatus linnas. Baromeeter on ikka veel väga kõrgel, märkis Hols istet võttes. On tähtis, et ei hakkaks sadama enne, kui me saame maapinda uurida. Teiselt poolt peab inimene olema selle kena töö tarvis kõige terasem ja parimas vormis. Ning ma ei soovinud teha seda pikast reisist vaadatuna. Ma nägin noort medkahvlit. Ja mida te temalt teada saite? Mitte midagi. Kas ta ei suutnud asjale mingit valgust heita? Mitte kui mingit. Ma kaldusin vahepeal arvama, et ta teab, kes kuriteo sooritas ja varjab teda. Kuid nüüd olen ma veendunud, et ta on niisama suures hämmelduses nagu kõik teisedki. Ta ei ole eriti kiire taibuga noormees kuigi tal on meeldiv välimus ja ma ütleksin, et usaldusväärne süda. Ma ei saa tema maitset imetleda, märkisin ma. Kui see on tõesti tõsi, et tal on vastumeelt abielu nii veetleva noore daamiga nagu seda on preili tööner. Ahhaa sellega on seotud üks kurb lugu. See poiss on pööraselt meeletult preilid töönerisse armunud aga kaks aastat tagasi, kui ta oli alles poisike ning enne, kui ta preili Turnerit tundma õppis sest neiu oli olnud viis aastat internaatkoolis ei teinud see tolvan midagi vähemat, kui sattus ühe Bristoli baaridaami küüsi ja abiellus temaga perekonnaseisuaktide büroos. Kellelgi ei ole sellest aimugi, kuid te võite kujutleda, millisesse raevu see teda ilmselt ajad. Et teda noomitakse selle tegemata jätmise pärast, mille tegemiseks oleks ta kõigeks valmis, kuid mis on täiesti võimatu. Just sedasorti ehedas ahastuses ta tõstiski käed, kui isa innustas nende viimases jutuajamises teda preilid töönerile abieluettepanekut tegema. Teiselt poolt ei olnud tal vahendeid enda ülalpidamiseks ning tema isa, kes oli kirjelduste kohaselt väga karm mees oleks tõtt kuuldes poja lihtsalt majast välja visanud. Noormekafi oligi viimased kolm päeva oma baaridaamist naisega Bristolis veetnud ning isa ei teadnud, kus ta oli. Pange tähele, see on tähtis fakt. Kuid sellest õnnetusest on ka kasu tõusnud, sest kui baaridaam luges lehest, et noormees on väga täbarasse olukorda sattunud ja puuakse tõenäoliselt üles ütles ta mehest täiesti lahti ja kirjutas, et tal on juba mees, kes töötab Bermuuda dokkides. Nii et neid ei seo tegelikult miski. Ma arvan, et see uudis lohutas noort kahvlit hoolimata kõigest, mida ta on kannatanud. Aga kui tema on süütu, kes siis selle teo toime pani ja kes eriti juhiksin teie tähelepanu kahele asjaolule. Üks on see, et mõrvatud mehel oli järve ääres kellegagi kokkusaamine. Ning see keegi ei saanud olla tema poeg sest poeg oli kodunt ära ja isa ei teadnud, millal ta tagasi tuleb. Teiseks kuuldi mõrvatud meest hõikamas ahoi enne kui ta teadis, et poeg on tagasi jõudnud. Need on kriitilised punktid, millest see kohtuasi sõltub. Ja nüüd, kui tohin paluda, räägime parem George'i mägede dist ning jätame kõik tühisemad asjad homseni kõrvale. Nii nagu Holms oligi ennustanud ei hakanud vihma sadama ning hommik koitis särava ja pilvituna. Kell üheksa tuli inspektor Lestraad meile tulla ka järele ning me asusime teele Hatheroli farmi ja Boscombi järve poole. Täna hommikul on tõsiseid uudiseid, täheldas sellest raad. Räägitakse, et härrad Turner hallist on nii haige, et kardetakse tema elu pärast. Küllap ta on eakas mees, oletas härra Holms. 60 ringis. Aga elu välismaal on tal tervise rikkunud ning juba mõnda aega üha halvemaks läinud. Viimased sündmused on talle väga halvasti mõjunud. Taolime kahvi vana sõber ning ma võin lisada tema suur heategija, sest ma olen teada saanud, et ta ei nõudnud Mcafilt Hatherly farmi eest renti. Kas tõesti? See on huvitav, ütles Holms. Ja ta on teda ka 1000-l muul moel abistanud. Siinkandis räägivad kõik tema lahkusest McCarthy vastu. Tõesti. Kas see ei tundu teile natuke iseäralik, et see McCarthy, kellel endal näib olevat väga vähe hinge taga ning kes paistab olevat körnerile nii palju võlgu, räägib sellegipoolest oma poja naitmisest Turneri tütrega, kes on eeldatavasti pärijanna ning lisaks teeb Mcafi seda nii enesekindlalt nagu oleks küsimus ainult abieluettepaneku tegemises ning kõik muu tuleks isenesest. Asi on veelgi imelikum, kuna me teame, tööline ise oli selle mõtte vastu. Tütar ütles seda meile. Kas te ei tee sellest mingit järeldust? Me oleme jõudnud tuletiste ning järeldusteni, ütles Lestrade mulle silma pilgutades. Mul on faktidegagi küllalt raske toime tulla, ilma et ma hakkaksin veel teooriaid ja kujutlusi taga ajama. Teil on õigusvastas Holms teeseldud tagasi hoidlikkusega. Faktidega toime tulemine valmistab teile tõesti väga suuri raskusi. Igatahes oleme mõistnud ühte fakti, mida teil paistab olevat raske taibata laususlastraat pisut Dagestudes ja see on, et Mcafi seenior hukus Mca juuniori käe läbi ning kõik selle vasturääkivad teooriad on tühipaljas Isamaa. No parem juba jama ajada, kui udus eksalda, vastas Holms naerdes, aga ma eksisin rängalt, kui see pole Hatherly Farm seal vasakut kätt. Ja see on. Tegemist oli suure meeldiva hoonega. See oli kahekorruseline ja kivikatusega hallidel. Seintel olid suured kollased sambliku plekid kuid ette tõmmatud rulood ja suitsuta korstnad andsid sellele rõhutud ilme, otsekui oleks selle õudse juhtumi raskus ikka veel majal asunud. Me läksime ukse juurde, kus toatüdruk näitas Homsi palvel meile saapaid, mis olid tema peremehel surmahetke ajal jalas ning ka üht paari tema pojasaapaid, kuigi mitte seda paariumis tal tookord jalas olid olnud. Mõõtnud saapaid väga hoolikalt, seitsmest või kaheksast erinevast kohast, soovis Holms, et teda juhatatakse hoovi ning sealt hakkasime kõik minema mööda looklevaid rada, mis viis pos kombijärve äärde. Kui Sherlock Holmsi viisi värskeid jälgi ajas olid otsekui ümber sündinud. Inimesed, kes olid kohanud ainult päikest Streeti vaikset mõtlejat ja loogikut ei oleks teda ära tundnud. Tema nägu lõi õhetama ja tõmbus tumedamaks. Kulmud olid muutunud kaheks tugevaks mustaks, Kriipsuks. Silmad aga sadelesid nende all terashalli läikega. Tema pea oli kummargil, õlad, langus, huuled kokku pigistatud ja tema pikal soonilisel kaelal paistsid veresooned nagu piitsanöörid. Tema sõõrmed näisid puht loomalikust jälitamisrõõmust paisuvat ning tema mõistus oli sedavõrd täielikult keskendunud käesolevale juhtumile. Et iga küsimus oli määratud kurtidele kõrvadele. Või kutsus äärmisel juhul vastuseks esile üksnes kannatamatu Kurina. Kiiresti ja vaikselt läks Holms mööda rada, mis kulges läbi niitude ja metsa aposkombi järve äärde. Tegemist oli niiske soise maaga nagu tavaline terves selles piirkonnas ning nii rajal kui ka mõlemal pool seda piiravas madalas rohus olid paljude jalgade jäljed. Mõnikord tõotas Hold sedasi. Mõnikord seisatas järsult ning korra tegi ta lausa väikese ringi peale ühele lagendikule. Restraadiumina kõndisime tema järelinspektor, ükskõikne ja bulastav. Mina ka jällegi siin oma sõpra huviga, mis tärkas veendumusest, et iga viimane, kui tema tegu on suunatud eesmärgi saavutamisele. Boscombi järv, mis on päike pilliroost ümbritsetud umbes 50 jardise läbimõõduga veepind asub Hatherly farmi jõuka härratöörneri erapargi piiril. Järve vastasserva piirava metsa kohal võisime näha rikkama omaniku elupaiga kõrgeid punaseid torne. Järve Hatherali poolses küljes oli mets väga tihe ning metsaserva järved palistavad pilliroo vahel oli kitsas, umbes 20 sammu laiune vettinud rohuriba. Estraad näitas meile täpselt paika, kust laip oli leitud. Ning maapind oli seal tõesti niiske. Et ma võisin selgesti näha jälgi, mis olid jäänud löögi saanud mehe kukkumisest. Homsi jaoks, nagu märkasin tema innukast näoste pingsast pilgust oli sellelt maha sõtkutud rohult veel palju muudki välja lugeda. Ta jooksis ringi nagu koer, kes hakkab jälgi üles võtma ning küsis siis minu kaaslaselt. Mispärast ta järve läksite? Ma tõmbasin mõne korra rehaga, mõtlesin, et äkki on seal mingi relv või midagi muud asjasse puutuvad. Aga kuidas te ometi, oh kuulge nüüd mul pole praegu aega seletada teie viltusi, vasaku jalajälgi on kõik kohad täis. Seda näeks isegi mutt. Ning seal kaovad need jäljed pilliroogu. Noh, kui lihtne oleks kõik olnud, kui ma oleksin jõudnud siia enne kui nad tulid, nagu pühvlikarjad, trumpisid siin igal pool ringi. On näha, kuidas tuldi koos väravavahiga ning trambiti kõik jäljed kuue või kaheksajala kaugusel laibast üle. Aga siin on kolmed, ühesugused jäljed. Homsus võttis luubi välja, heitis oma vihmamantli peale maha, et paremini näha. Rääkides kogu aeg pigem iseenda kui meiega. Need on nooremeka jalad. Kaks korda kõndis ja ühel korral jooksis ta kiiresti, nii et pöiajäljed on sügavad ning kandu pole peaaegu näha. See kinnitab tema juttu. Ta jooksis, kui nägi isamaas lamamas. Siis on siin isa jalajäljed, kui ta edasi-tagasi sammus. Ja mis see veel on? See on püssipära jälg, mis tekkis siis, kui poeg sei sisekuulas. Ja see Mis see siis on? Keegi on käinud kikivarvul kikivarvul. Pealegi on tal olnud jalas kandilise ninaga üpris ebatavalised saapad. Jäljed tulevad, Lähevad tulevad uuesti muidugi kuube ära viima. Aga kust need jäljed tulevad?