Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 23. veebruari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Vabariigi aastapäeva tähistamisega alustati täna Pärnus, kus loeti ette iseseisvusmanifest. Tartus Vanemuise kontserdimajas on neil minutitel algamas vabariigi aastapäeva kontsertaktus, kus nimetatakse uued. Tulin aukodanikud ja Tartu tähe kavalerid. Kõne peab ka peaminister Taavi Rõivas. Riigi teenetemärkide saajad peavad muuhulgas oluliseks, et Eestis on loominguvabadus, meil on küllaga ilusat loodust ja et eesti keel püsib kolm meest, mõisteti süüdi Eesti vabariigivastastes kuritegudes mehedale, et salakaubavedajad, kes tegid koostööd vene eriteenistustega, salajasele teabele, neil juurdepääsu ei olnud. USA president Barack Obama teatas, et kaitseministeerium esitab kongressile plaani Kuubal asuvas Guantanamo kinnipidamiskeskuse sulgemiseks. Tänavu on üle Vahemere, Kreekasse ja Itaaliasse jõudnud üle 110 tuhanded migrandid. Kuidas rahvusvaheline rändeorganisatsioon Eestis ei ole küll veel üle ilma kuulsad tootemärki nagu põhjanaabrite Aalto viitele, aga ainest ja suund sinnapoole on, leiab Eesti disainerite liidu esinaine Ilona korjanawa Kultuuriministeeriumi teates. Kuidas täna, et uueks spordi asekantsleriks saab Tarvi pürni, kes on viimased 12 aastat töötanud Eesti võrkpalli liidus ning olnud üle kuue aasta liidu tegevjuht. Ilm tuleb täna öösel, jaga homme päeval pilves selgimistega ning kohati võib vähest lund sadada. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus 10 kraadi, homme päeval miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Vabariigi president andis täna Vene teatrisaalis üle riigi teenetemärgid, kohal käis Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on rahvaarvult väike, igaühe panus on eriti oluline jaga eriliselt nähtav. Ilmselt ei mõtlede oma tööd tehes alati sellele, et teete midagi erakordset ja tõeliselt olulist. Ent just seda töö on teie hingega tehtud töödest ja tegemistest oma valdkonna kodupaiga ja terve Eesti jaoks saabki kokku see, mis meid edasi viib. Üks teie seastan lühikesse kujundisse kokku võtnud hoolivuse ja märkamise, mis teid kõiki ühendab, see on soov ja oskus kassipelgale teed teha. Palusin teenetemärgi saajatel võtta kokku see, mille üle nad Eestis praegu rõõmu tunnevad ja mida nad ootavad 10 aasta pärast kas oma erialal või Eesti jaoks laiemalt tunnustatud kirurg mitmel rahvusvahelisel humanitaarmissioonil töötanud Jüri Teras ütles, et Eestis on palju asju, mille pärast rõõmu tunda. Need on neli aastaaega, mis vahelduvad kena loodus, toredad inimesed, aeg-ajalt isegi nad rõõmsad. Arvame, et võib-olla me väga rikkalt ei ela, aga, aga ma usun, et me elame ikkagi ühe protsendi maailma rikaste hulgas. Palju on, on see, mis me saame kaasa aidata inimkonna hävingut või vaesust natukene parandada ja see ei pea ju olema alati rahaline panus, vaid võib-olla ka oma tööpakkumine, mida meie teeme, kui me räägime nendest humanitaarmissioonidest? Tallinna tehnikaülikooli keemia instituudi bioorgaanilise keemia professor Nigulas Samel on rahul, et Eesti teadusel läheb üldiselt hästi. Ilmub väga palju artikleid heades ajakirjades, ajakirjades on head koostöösuhted väljama tippülikoolidega sooviksid teaduses ja kõrghariduses oleks märksa rohkem raha ja märksa rohkem töörahu ja selle tõttu järjepidevust rohkem noori teaduses, aga selleks kõigeks oleks vaja märksa märksa paremat finantseerimist. Liikumispuudega inimeste abistaja oli lõoke tunneb rõõmu, et ühiskonna arusaamine ja inimeste silmaringpuude temaatikas on tugevasti avardunud aga tal on suur soov tulevikuks. Ma tõesti tahaks neid, peaks reaalsuseks saanud, et liikumisvabadus on inimeste põhiõigusi liikumisvabadus tegelikult seab omad piirid kohe kõigele sinu hariduse omandanud sinu tööl käimisele, sinu sotsiaalsele aktiivsusele, et, et see on tähtis. Kolleeg raadio neljast Eesti venekeelse ajakirjanduse edendaja yld arni Sammetinov on rahul, et venekeelne meedia tasapisi areneb ja pakub muukeelsetele elanikele euroopalikku vaadet. Ma tahaks, et venekeelne ajakirjandus saavutas sellise tasemega ja usaldusväärsuse, pluss ka venekeelsed meediakanalid toodavad päris tõsiseid uudiseid, sest noh, praegu me paraku olema natuke selles olukorras, kus me haarame kinni nendest võimalustest, mida annavad Eesti uurivat ajakirjanikuga. Lavastaja ja näitleja Hendrik Toompere. Mulle meeldib meie riigi puhul see, et, et tohutu vabadust tegelikult mõelda, tegutseda, panustada ühiskonda, see vabadus ja see, et, et neid tegelikult väga vähe nii-öelda tsenseeritakse näiteks poliitkorrektsuse näol, rääkimata loomulikult sellest, missugune erakordne vabadus on meil elada maal, omada maakodusid, käia mere ääres, see on üks õnnelik koht, kus on võimalik sellist kultuuriasju nagu näiteks teater viljeleda sellisel kujul, et meile tegelikult antakse selle eest ka raha ja lubatakse nii-öelda nagu teostada oma ideid. Luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin Möödakreem on eesti keel, see, kus väljades inimestes pulbitseb selline elav eesti keelt ja loominguline tahtmine seda kasutada. Eesti vabariigi aastapäeva üritustega tehti algust Pärnus, kus nagu 98 aastat tagasigi loeti ette iseseisvusmanifest. Ester Vilgats oli ka seal Aastapäeva tähistamine algas alevi kalmistult, kus asetati pärjad vabadussõja ausamba jalamile tervitussõnad, ütles kaitseminister Hannes Hanso. Ja kohalviibijad, see, mis meil on väikese rahvana oma riik, see ei ole väike ime, vaid see on suur ime. Me kõik peame andma oma panuse selleks, et meieri oleks ja jääks iga inimene siin teie hulgast, nii nagu ka kaitseliitlased, kaitseväelased, kõik kodanikud, maksumaksjad, te kõik teete erakordselt tähtsad tööd selle nimel, et üks 1,3 miljoni 1,4 miljoni inimesega riik oleks nagu kõik riigid võrdne võrdsete seas ja ta oleks tugev ja ta oleks jätkusuutlik. Seejärel algas kaitseliidu Pärnumaa maleva eestvedamisel rongkäik alevi kalmistult mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Seal, nii nagu 1918. aasta 23. veebruaril loeti ette iseseisvusmanifest, sest siis tegi seda kohalik advokaat Hugo Kuusner. Tänaga kandis manifesti ette ühisgümnaasiumi õpilane Madis Arumäe. Manifest Eestimaa rahvastele, Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mis kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma. Nüüd on see aeg käes. Aastapäeva kõne esitas aga sama kooli õpilane Siim Eerik Akkermann. Eesti vabariigi aastapäeva üritused Pärnus jätkuvad. Tartus Vanemuise kontserdimajas on alanud Eesti vabariigi 98.-le aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Traditsioonilise kõnega esineb seal ka peaminister Taavi Rõivas. Meil on nüüd ühendus Tartuga. Mirko ojakivi, palun. Siia Vanemuise kontserdimajja on täna tulnud paarsada inimest ja nende seas on ministrid, treid, riigikogu liikmeid, aga ka Tartu linnapea, palju toredaid kultuuriinimesi ja muidu vahvaid tartlasi ja Tartuga seotud inimesi. Juba rohkem kui 10 aastat on see traditsiooniks, et Tartu linnapea ja volikogu esimees korraldavad piduliku sündmuse ja selle alguses kõneleb vabariigi aastapäeva eelõhtul peaminister. Tegemist on siis peaministri aasta tähtsaima kõnega ja esimene peaminister, kes Tartusse seda kõnet pidama tuli, oli kunagi Juhan Parts. Aga siin Vanemuise kontserdimajas arutasid inimesed tänase peaministri kõne eel, et mis võiks olla need märksõnad, millest peaminister räägib? No pakuti, et kindlasti on jutuks majandus, pagulaskriis, julgeolekuolukord nii maailmas kui Euroopas. Ehk arendab Taavi Rõivas edasi ka oma uue põhjamaa kontseptsiooni, aga elame-näeme ja võib-olla suurimaks intriigiks on hoopiski see, et kas ja kuidas reageerib Taavi Rõivas Eesti Päevalehes eile kõlanud president Toomas Hendrik Ilvese kriitikale tema valitsemisstiili ja pehmaks olemise osas. Saalis on täna üpris mitmeid inimesi, kes ütlesid peaministri kõne eel, et peaminister ei saa sellisele kriitikale mitte reageerida. Kuid lisaks Rõivasele peab siin Vanemuises kõnega Tartu linnapea Urmas Klaas taiga kätega tänavused Tartu kodanike ja Tartu tähe kavalerid aumärgid. Sel aastal on Mart Kadastiku aukodanikuks valimine ja sellest aunimetusest loobumine tekitanud kõige suuremat furoori. Kui kadastiku täna tõesti tiitlit pole vastu võtmas, siis on kohal siin arst Jaan Eha ja lastekirjanik Tiia Toomet. Aga nüüd jutu järk Taavi Rõivasele. Arvo Pärt ja Kelly sildaru on kahtlemata erakordselt andekad eestlased aga maailma tippu jõudmiseks ei ole neil piisanud vaid andekusest. Selle taga on olnud usk, enesekindlus ja loomulikult sihikindel töö. Küsigem endilt, kas me oleme kõik valmis oma valdkonnas sama palju pingutama, kui Pärt oma niigi vapustavaid teoseid ikka jälle viimistledes või sildaru oma niigi vägevaid hüppeid inimvõimete piirini nihutades. Kas meil on piisavalt enesekindlust, et uskuda põhimõttesse? Mitte miski ei ole võimatu? Minu tütrel Miinal täitub täna seitsmes eluaasta ja ma pean oma kohuseks iga päev Arvo ja kelli moodi pingutada, et tema põlvkond saaks elada veel paremas Eestis. Ja ma olen täiesti kindel, et see eesmärk on saavutatav. Meie riigi ja ühiskonna senine areng on meie tuleviku vundament ja meil peab olema enesekindlust nii õige ja väärtusliku hoidmiseks kui arenguks vajalike muudatuste tegemiseks. Nüüd aga vahetame teemat. Tartu maakohus mõistis läinud aasta oktoobris süüdi kaks ja tänavu veebruaris ühe mehe, kes tegid ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistustega. Riigiprokurör Inna Ombler ja Kaitsepolitsei pressiesindaja Harris Puusepp andsid ühise pressikonverentsi ja Kristi Sobak käis kohal. Süüdimõistetud on eesti ja vene kodakondsust omavad Maksim kruustevi Aleksandr Ruudnev ning määratlemata kodakondsusega Pavel romanov, kes kõik kogusid teavet Eesti kaitsevõime ja kaitsejõudude tegevuse, piirivalve ja julgeoleku asutuste kohta. Krustevia Ruudne ligi kaks romanov suisa 20 aastat. Mehed ei olnud riigiteenistujad ja salajasele infole nad ligi ei pääsenud. Kaitsepolitsei pressiesindaja Puusepp räägib kahju ulatusest. Kahju julgeolekule kindlasti tekkis, aga see ei jõudnud areneda sinnamaani, et see kuidagi oleks põhiseaduslikku korda ohtu sealt ütleks nii. Suurema ahju me kindlasti hoidsime ära. Süüaluseid karistati kõige leebema juhul kaheaastase ja kõige karmimalt juhul nelja aasta ja 10 kuu pikkuse vanglakaristusega. Kõik mehed on juba ka varasemalt süüdi mõistetud piiriülese salakaubaveos. Riigiprokurör Inna Ombler. Kes on märganud sigaret, kes on tegelenud ka inimkaubitsemisega ja tegude toimepanemisel, on neil kontaktid ka vene eriteenistustega tekkinud. Kõik isikud on täna kandmas vangistust nende süüdimõistvat kohtuotsuste järgi. On neid, kes on selle info edastamise või jagamise eest ka saanud, varalist kasu, nõnda nagu näiteks Aleksander Ruudneb. Aga eeskätt on see koostöö ja see FSB-le informatsiooni jagamine olnud tingitud ka sellest, et hõlbustada iseenda tegusid. Ehk siis salakaubaveo hõlbustamiseks ja piiriületamise selliseid võimalusi nii-öelda ära kasutada. Puusepa sõnul on juhtumid ilmekas näide sellest, et Venemaa eriteenistused otsivad kontakti salakaubavedajatega ja et värvata üritatakse ka inimesi, kellel puudub ligipääs riigisaladustele kuid on olemas eestivastane huvi. Selline koostöö Eesti vastu suunatud tegevuses. Venemaa eriteenistused on ebaseaduslik isegi siis, kui sai edasta mingisugust salastatud teavet, vaid tegeled näiteks Venemaa eriteenistuste ülesandel visuaalse luurega, nagu, nagu siin üks süüdi mõistetud isikutest. Kapo soovitab kõigil inimestel, kellele võõrriigi eriteenistus on lähenemiskatse, teinud, sellest ise võimalikult ruttu kaitsepolitseile teada anda. FSB huvi ja tegevus Eestis on üsna agressiivne ja ta on viimastel aastatel agressiivsem olnud, aga paraku ei ole FSB Venemaa eriteenistustest endast Eestis üksi. USA president Barack Obama teatas äsja peetud kõnes, et kaitseministeerium esitab kongressile plaani Kuubal asuva Guantanamo kinnipidamiskeskuse sulgemiseks jätkab Janek Salme. Obama ütles, et kinnipidamiskeskus on vastuolus USA väärtustega ning kahjustab USA mainet maailmas. Plaani kohaselt paigutatakse ja seal olevad kinnipeetavad 13-sse võimalikku vanglasse USA pinnal. Lisaks on saavutatud kokkulepe 35 kinnipeetava toimetamiseks teistesse riikidesse. USA kongress keelustas Guantanamos kinnipeetavate toimetamise USA territooriumile viis aastat tagasi. Itaalia välisministeerium kutsus täna välja USA suursaadiku seoses ajakirjanduses ilmunud teadetega, et USA riiklik julgeolekuamet kuulas viis aastat tagasi Pealt toonase peaministri Silvio Berlusconi ja tema kaastöötajate telefonikõnesid. Vastava kirjutise avaldas ajaleht La Publica. Ajaleht märkis, et pealtkuulamine toimus ajal, mil Itaalia valitsus oli surve all seoses euroala võlakriisiga. Tänavu on üle Vahemere Kreekasse ja Itaaliasse jõudnud üle 100 10 1000 migrandi, teatas rahvusvaheline rändeorganisatsioon. Tänahommikuse seisuga oli Kreekasse saabunud 102547 ja Itaalias 7507 migranti. Eelmisel aastal ületati 100000 saabuja piir alles juulis, teatas rahvusvaheline rändeorganisatsioon. Ligi pool saabunutest on pärit Süüriast, veerand Afganistanist ja 17 protsenti Iraagist. Kreekasse jõudes üritavad peaaegu kõik migrandid edasi liikuda. Kreeka Makedoonia piiri on ainuüksi veebruaris ületanud umbes 26000 migranti. Ligi 200 Suurbritannia ettevõtte juhid teatasid avalikus pöördumises, et Euroopa Liidust lahkumine annaks löögi Suurbritannia majandusele. Ajalehes Times avaldatud pöördumises märgitakse, et majandus vajab piiranguteta ligipääsu 500 miljoni inimesega Euroopa turule selleks, et jätkata kasvamist, investeerida ning luua töökohti. Pöördumise allkirjastajate seas on suurte naftafirmade ja jaekaubandusettevõtete juhte Suurbritannia suurim erasektori tööandja. 310000 töötajaga jaekaubandusettevõtet. Esko teatas aga, et rahvahääletusega teeb otsuse Suurbritannia rahvas ning ettevõte keskendub oma klientide teenindamisele. Suurbritannias toimub rahvahääletus Euroopa Liidu liikmeks jäämise üle 23. juunil. Ja tagasi Eestisse tänane Päevaleht kirjutab, et päästjaid ootavad ees koondamised, kodused valvekorrad, sest päästeamet tahab personalikuludelt kokku hoida Kristi sabakule, kommenteeris teemat siseministeeriumi päästeala asekantsler Hannes Kont. Eesti rahvastik on koondunud suurematesse linnadesse ja nende ümbrusse, kuid päästjate kohalolu on vajalik keskustest väljaspool. Samas olukorras, kus majandus ei kasva, on järjest keerulisem päästesüsteemi praegusel kujul ja rahastusega kvaliteetselt toimimas hoida. Siseministeeriumi päästeala asekantsler Hannes Kont ütleb, et praegu analüüsitakse koostöös politsei, pääste ja teiste siseturvalisus partneritega, kuidas ka tulevikus tagada väga hea päästeteenus üle Eesti. Seniste eelarveliste vahenditega senise katusega üle Eesti me ei ole jätkusuutlikud, järelikult peame täna leidma nutikaid lahendusi, kas siis tööaja arvestuses, kas siis paiknemises, kas siis kulude katmiseks, investeeringute vaatast, kuidas senisest paremini nagu tagada see, et me oleme endiselt väga hea päästeteenus üle Eesti. Mingeid otsuseid ei ole veel tehtud ja võimalikud variandid räägitakse läbi kõigi osapoolte, sealhulgas ametiühingutega kuid muutusi on vaja ja väljakutse on tagada turvalisus väiksema rahaga. Päästesaab toimida ainult olukorras, kus meil olemas päästeautotehnika, millega päästa inimesi. Meil on pumbad, voolikud, meil on hüdraulika. Kui me investeeri tehnoloogiasse tehnikasse, siis pääsete ei ole. 69 protsenti päästeameti eelarvest on päästeametnike palgakulu. See tähendab seda, et kui me tahame kuskilt säästate investeerida tehnoloogiasse, siis saab ainuke koht, kus saab olla, on teatud kulude kärpimine just nimelt personal, eelarvest muud alternatiivi ei ole. Täna investeerime tehnoloogiasse ainult 1,3 protsenti. Üks võimalus kokkuhoiuks on suurendada väljaspool suuri keskusi vabatahtlike päästjate rolli. Siin saaks võtta eeskuju Kesk-Euroopast Hannes Kont. Kui me vaatame Kesk-Euroopat ja eriti Austriat, Saksamaad, Ungarit, Sloveenat, siis on see on vabatahtlik toetamise mudel baseerub kohalikul omavalitsusel, mis omakorda toob tagasi küsimuse juurde, kuidas toetada haldusreformi, kuidas luua eeldused, et meil tekiksid tugevad omavalitsused kogukondlikul tasandil kohalikul tasandil otsustatakse, mis on need valupunktid ja kuidas toetada siis vabatahtlikkust ja see on Euroopa mudel. Praegu pärineb märkimisväärne osa vabatahtlike päästjate rahastusest riigieelarvest ja otseselt päästeameti eelarvest. Kui me tahame senisest enamat 100 kvaliteedihüpet vabatahtluse arendamisele toetamisele, siis me peame vaatama äraga rahastamisskeemide mudelit, kuidas me senisest teistmoodi suudame rahastada, vabatahtlike kahte korraga ei saa, ei saa korraliku riikliku päästeteenust, ei seal samal ajal eksju jõudsete tugevat vabatahtlikud ennast me peame hakkama siis kuidagi siit liigutama siis summasid ühelt poolt teisele. 23. veebruar on nüüd Eestis disainipäev. Päeva algatajad Eesti disainerite liit ja disaini loodavad, et disainipäevast saab tore traditsioon, mil Eesti inimesed avastavad kohalike disainerite loomingut. Margitta otsmaa palus liidu esinaisel Ilona kurjanoval defineerida, mis on eestidisain. Südamelt tihti välismaalased küsinud, iseloomustage Eesti disaini ja, ja mina küsin vastu alati, et teil on lihtsam seda teha, te näete seda distantsi pealt. Aga need märksõnad, mis tulevad tavaliselt välja, on ikka Skandinaaviale omane minimalism head, kvaliteetsed materjalid, meisterlik viimistlus ja mida aina rohkem on hakanud hakatud meile ka ütlema, et juher, Smart disain. Soomlastel on, eks ole sellised kaubamärgid nagu Aalto ja iit ala, et, et mis võiks olla nagu Eestis selline kohe äratuntav kaubamärk. Kuna meil on ikkagi ettevõtteid, kes oma brändi teevad, on ikkagi väga vähe, need vanad Lorupid ja luterid oleks olnud siis need kaubamärgid ja langeb raud, mis oleksid kuulnud eelmise sajandi algusesse. Ja tänapäeval ükski ettevõte ennast veel sinnamaani välja vedanud ei ole ja me eristame nagu kahte sorti brändi, ühed on siis, mida tootjad omal jõul välja töötavad, tihtipeale ka disainerit kasutades ja teine siis on mida siis disainerid ise loovad, ise brändivad, ise toodavad ja siis ise müüvad, et kui mõelda, siis nende tootjate poole pealt. Noh, siis me teame ju standardit ja, ja me teame narmaatia, aga siis disainerite poole peal. Reet Aus kindlasti Mare kelpmann, kelle nõudlus tema toodete järgi on tohutult kasvanud, hästi palju, meil on nahadisainereid tulnud, kes Tiroseerivad väikestes kogustes on teatud hulk siis valgusti tegijaid. Mõtlesin korra, mainisite juba, et Eesti tooteid nii-öelda tuntakse välismaal ära, kui palju eestlane ise Eesti disaini üles leiab, me teeme seda intervjuud ka siin Eesti disaini majas praegu ja siin on seda Eesti disaini tõesti väga palju. Kui me viis aastat tagasi selle maja asutasime, siis me esindasime kuutest disainerit, kuna me ei leidnudki eriti rohkem selliseid ekspordi, võimekaid ja tootmisvõimelisi üksiktegijaid ja nüüd on siin 100 disainerit, et kas siis disainerid on saanud motivatsiooni, et on koht, kus oma tooteid näidata ja müüa ja, või siis on meie tarbija niimoodi kasvanud, et ta nagu tahabki osta eestidisaintooteid ja see ei ole siis ainult ju sellepärast, et et on isu eesti disaini osta, see peab ka hea olla. Vabariigi aastapäeva ilmast kõneleb Merike Merilain. Kolmel lähemal ööpäeval määrab meie ilma ikka seesama madalrõhuala, mis praegugi Soome kohal. Madalrõhuala peamine kese koondub Botnia lahe põhjaossa, kuid sajualasid jagub aeg-ajalt ka äärealadele. Õhutemperatuur on madalrõhuala tagalas väheke madalam kui seni, aga laval on ülekaalus sulailm. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund ja võib olla udu. Puhub lääne- ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus kuueni. Üksikutes kohtades, kus kauem selge, võib ka miinus 10-ni langeda. Märjad teepinnad jäätuvad. Päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Rumeenias rahagnowis toimuvatel suusaalade alla 23 aastaste juunioride maailmameistrivõistlustel lõpetas eilse hüppevooru järel liidrikohal olnud kahevõistleja Kristjan Ilves murdma distantsi seitsmenda kohaga. 10 kilomeetri murdmaadistantsi võitis Bernhard Flasberger ja sellest lähimat konkurenti 59 sekundiga. Ilves kaotas finišis Austrial selle kolm minutit ja kuus sekundit. Ilvese peala kahevõistluse sprindidistants Rumeenias kavas pühapäeval. Murdmaasuusatamise meesjuunioride 10 kilomeetri distantsil teenis 10. koha Kaarel Kasper, kõrge eestlane kaotas võitnud norralase Johannes Hesfaltile 57 sekundiga. Kultuuriministeerium teatas täna, et uueks spordi asekantsleriks saab Tarvi Björn, kes on viimased 12 aastat töötanud Eesti võrkpalli liidus ning olnud üle kuue aasta liidu tegevjuht. Püürid on omandanud Tallinna Ülikoolis kõrghariduse kehakultuuri erialal. Tarvibern ütles, et spordirahva ühistööna koostatud arengustrateegia Eesti sport 2030 annab selgeid pidepunktid, mille poole liikuda ning spordiüldsuse ootus positiivseteks muutusteks on selgelt tunda tema sõnul muutused kahes Eesti peamises spordiorganisatsioonis, olümpiakomitees ja kultuuriministeeriumis juba toimumas. Tarvi Björn. On õige aeg võib-olla läbi mõelda korra, et tänases seisus, kus me olema, et kuidas need rollid juhtimises võiksid jaguneda, et see ei tähenda üldse seda, et midagi oleks valesti või midagi oleks puudu, aga et me saaksime ise spordi sees selgelt aru, et kuhu ja kuidas me liigume. Jalgpalli meistrite liiga jätkub täna järgmiste kaheksandikfinaalide esimeste vooru kohtumistega. Tiitlikaitsja Barcelona läheb võõrsil vastamisi Londoni Arsenaliga ning eelmisel aastal finaalis Hispaania suurklubile kaotanud Torino Juventus mängib kodus Müncheni Bayerniga. Kuigi esimeses paaris favoriidiks pidada Barcelonat ning teises Müncheni Bayerni, siis on nii Arsenal kui Juventus piisavalt ambitsioonikad ja suure ajalooga klubid, et ilma lahinguta konkurentsist langeda. Aitäh sellega on Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut.