Millist päevasisest sõitsid, teie mäletate oma elus kõige põnevamal? Ma arvan, et see oli. Automasinas signaalid ja mingisugune luksusliku auto massin. Ei viibiks sel päeval. Keldrikorruses ja kui Merje tõus oli, siis selle no sanitaarsõlme kaudu. Vesi tuli sisse ja mina Ambatsioonil viis seis. Üks veos, see oli vist vist? Õhutõrje on palju ja nemad nähtugussi said käsu oma komandöri Krist. Kaunis suure tööliste grupiga läksime sinna suli, kasarmu värava teed. Kõikjaid. Rahvaesindaja ja rahva nimel nõuan, teie annaks kohe käsu relvad, maakond. Sirutasin käisid välja, ütlesin teie isiklik relv või mõned sekundid läksid mööda. Muidugi hiljem, kui mina mõtlesin, selle momendi peale. Tuli meelde, aga äkki. Kui paljud kokku ja Mina hakkasin relvad välja jagama. No ja siis sõitsime Toompeal, ilm oli väga soe ja päikesepaisteline, väga palku oli ilma, just haruldane oli niisugune. No nagu peab hoolima, missuguste rõõmsate sündmuste puhul ja olukord oli väga raske, massiline tööpuudus oli, oli põldu maitsel, inimestel peaaegu ei ole olnud. Ja inimesed kogunisti läksid nii kaugele mõnes koos, et neil Kõik terved materjali nägid? Ma mäletan, kuidas vapsi tulite, Raimunud selle peale. Neil ilmus siis ajaleht, võitlus. Ja ükskord Silvia strov tuli minu juurde sinna, karilats ise naerab. Loe, mis nad kirjutavad. Vapsitsel pahandasid selle lendlehe peale, sõimasid tema autorid ja kirjutasid, et nende Neil oli terve niisugune organisatsioon seal või niisugune revolutsiooniline grupp. Ideeline juht ja tähendab, mina kirjutasin seal karilaadses olles nii lendlehed, inki, kirjutasin mustendid. Kirjutasin käsitsi, trükid, tähtedena. Lukk kasutades igasuguseid. Valmistasid diabeetik ja kokkuvõttes miitorite ligi 18 inimest. Ka vaimselt piinegi. Teised istusid gruppides, nii poliitvangid koos meie grupis, nii ühed ühes kongis, teised teised. Aga mind pandi eraldi, mitte üksikkongis, seal üksik ongi. Ja nimelt siis kui nad said teada, mitte minu käest, aga oma akanaalide kaudu said teada, et mina ei tunnistanud ennast ülesse ja kedagi ei andnud. Saatis meile oma provokaad, kui nii oleksime sattunud selle provokaatori kolksu peale õlges, siis me oleks võib-olla surmanuhtlus saat. See provokaator oli pantud ühe kambrisse, kus istus grupp meie minus seltsimehi. Ja ta seletas Piirivalvurid kõik suure kasvuga õnnistatud metsikute nägudega õnnis hülgeid niisugused. Valmistasime ette pandi paarikaupa raudtee. Mind pandi selle rongikäigu eesots ja dioodi, kellega. Mina istusin üksinda ja tapal peadus, Rulg toodi vagunisse mingisuguse mütsi, kui välja nägi. Kuskil on röövimise eesmärgil inimesi tapnud ja selle eest sai suure karistuse. Ma ei tea, kas 20 aastat või kui palju. Ja et töödas Vasalemma nähtavasti marmori seal kaevanduses ja põgenes, Ronnitada püüti kinni, nüüd panevad ei tea, kui palju küll kivi. Aga mille eest sina istud? Minna ei jõudnud vastada, kui üks vangla valvur kargas juurde ja kitsastesse ma peale ei tohi, selle inimestega räägi. Vaikus kestis minut või kaks siis sosinal Takast vihmakul, kes suurt, minu mõrtsukas ja nii tuli mõrtsukaid. Keelatakse sinuga, räägi, mis sina teegid? Mina ütlesin ainult üksusena. Kui meie saabusime siia pauti raudteejaama siis. Ootasid meid siin veel teised vangla valvurid rivistasid. Kiiga liigutuste puhul, mida võib tõlgitsema, kui kui põgenemise katse ilma hoiatuseta, las. Raske muidugi oli. Ma rääkisin, et nad piinasid mind, nad tekstid ka, aga rohkem nad piinasid mind. Moratselt. Kui ükskord toodi mind kaitsepolitseile ülekuulamisele Tüksin teegimineri ajeli teise Künnap Pravdat ei toonud, aga töid oli niisugune. Riias ilmuv Vene ajaleht Segodnja väga niisugune suur ja huvitav oli, kodanliku oli seal oma vaatevinklist muidugi kerildistuga Tšehhi ja teise protsessi. Siis Narva poliitilise politseiülem paks mees, ma ei tunne tema nimi muidu eeluurimist. Selle toimetas selle tolleaegse peaministri Eenpalu onupoega Eenpalu nimlil sepaks. Mees ütles. Esitame selle natuurilt kõige keerukam siiski huli. Kui mina istusin, esimesed päevad nad kõik min autoga Võru kaudu Võrus siis võõrustaja rongiga tapale ja pangid mind kõige ennem tappa. Siis sellepärast seal toiditsi mind ainult soolasse toiduda, juua ei andnud mitte sellepärast, et seal lutikaid oli nii palju, et nad Barbidena roomasid Päeval aelada, öös ühtne, rääkimata. Kas sellepärast, et ma mõtlesin, et see seltsimees sattuda nende nuhkida kätte? Aga nagu pärast selgus, temast sai aimu, sest ta hakkas poliitiline politsei ka nende piirkonnas midagi seal tähendab, hakkas selgitama, üle kuulama ja nii edasi ja tema ei sõitnud sinna. Ja ma isiklikult väga raskissi neid käivad ja võtsin hülge, sest tundsin nisu moraalsed vastused. Seltsimees hea seltsimees, satub nende kätte, mitte nii minut süü pärast.