Nädala pärast koosolekut sõitis Rudolf ära. Et aga viimasel ajal pidevalt sõidus oli eiratanud tema lahkumine laiema avalikkuse tähelepanu. Ta ei öelnud kellelegi, kas on missiooni algus või mitte. Sest see oli ju riiklik saladus. Ometi väitsid paljud eksperdid, et just sellega käivitubki missioon. Ametlikult pidi Rudolf külastama Pariisi Strasbourgi. Temaga koos sõitis pekist pärit väliseestlane Jaak Jekaps, kes oskas vabalt prantsuse keelt ja tundis Pariisi nagu oma vesti taskut. Kuna oli normaalis õppimise ajal töötanud taksojuhina. Ja kapsa oli elukutselt linnaarhitekt ja restauraator. Kunagi olid nad sherifiga kulunud komisjoni, mille ülesandeks oli välja selgitada, milline kiviääris on vanalinna kõnniteede siseküljele ajalooliselt kõige õigem. Nende ühiste arutelude käigus oligi šeff tekitanud, jätkab siis poliitikahuvi. Säärane kaugenägelikkus viis vägisi mõttele, et neli aastat tagasi teadis Rudolf üsna üksikasjalikult, kuidas missiooni läbi viia. Nüüd pidid nad kahekesi töötama Lääne kuluaarides, valmistades ette pinda Eesti integreerimiseks maailma. Rudolf Oja Jegaaps sõitsid Helsingi kaudu. See linna hakkas eestlastele välismaale sõitude puhul etendama sama rolli, mida varem Moskva. Kantseleisisesed pinged kasvasid iga päevaga, sest missioonile sõitjate nimekiri polnud ikka veel avalikustatud. Korraga sai kantseleist teatavaks, et üks missioonile sõitjatest on Corvel. Võib juhtuda, et meil on vaja raskeid pakke tassida, oli Rudolf otsedama faksis põhjendanud. Poliitikud aga irvitasid avalikult Soch või nuhi rais sõidab Eestit esindama. Aga juba järgmine päev saabus kinnitus Andersoni kandidatuurile. Tema osales missioonis kui poliitikaosakonna juhataja ning see oli Fabeni meelest õige samm, sest pärast seda poleks saanud noored enam käsi laiutada. Näe, neid tõrjutakse kõrvale. Kolm päeva ja Tšehhist ja jätkab siis midagi kuulda. Siis saabus kantseleisse faks. Mida kuradit ta seal teeb, imestas autojuht Peeter. Teie šeff ajas segamini, kus Pariis on mügises paks naerda, talle peab kompassi kinkima. Ta oleks võinud siiski öelda, mis asju ta kavatseb kokku keerata, väitsid nad. Nüüd võib valitsusele ja parlamendile jääda mulje, et ta on seal meie nõuandeid, meie analüüside tulemused lõppude lõpuks oleme ikka meie need, kes peavad selle supi ära sööma. Ainult pisike pähkel ütles põlevid silmi mina usušefi. Järgmine faks saabus juba Pariisist. Mõned eksperdid tegid neid oletusi, et šeff tuleb vahepeal koju tagasi, sest parim aeg missiooniks arvati ilma poolest olevat. Kahe nädala pärast. Aga siis saabus kolmas faks, milles Rudolf teatas, et ta ei tule enam Eestisse. Oleks selle peale väga mussi, kuna see tähendas, et kui ka keegi veel võis, siit siis igal juhul mitte tema. Kõik lootsid ju viimase hetkeni mäepaiga. Ainus lohutus oli, et kui Anderson peaks missiooni käigus hukkuma siis saab tema Andersoni koha endale päriseks. Igatahes ei olnud nüüd enam kellelgi kahtlust, et missioon oli alanud. Järgmisel hommikul kutsus koera puu Fabini enda juurde ja näitas talle öösel saabunud Teleksit. Rudolf käskis viivitamatult vormistada Fabeni dokumendid sõiduks Ameerikasse Pariisi ja igaks juhuks ka Taiwanile. Ühtlasi pistis koera puu talle pihku teise šifreerituteleksi. Fabian ei olnud seeeffiga sellest otseselt kunagi rääkinud, aga ta aimas, millega seda dešifreerida. Oli üks raamat, mida nad šeff mõlemad armastasid. See oli William L Shirreri kolmanda impeeriumi tõus ja langus. Fabian hõikas Peetrit ja sõitis koju raamatu järele. Nii oligi, see sobis šefi Teleksi sõnum oli järgmine. Armas Fabian, sõida mulle järele nii kähku, kui võid. Sa oled siin praegu vajalik. Ole valmis kaua olema, sest me ei pöördu tagasi enne, kui Eesti on maailma viidud. See võib kesta mitu kuud. Raha võtta kaasa nii palju, kui saad. Riietus olgu pidulik, igal juhul tumedad sokid. Vaja on suurt Eesti lippu hotelli ette ja kahte väikest autodele. Samuti kingituseks riigipeadele mõned puumõõgaga kalevipojad või nutvat linnad. Kohtume Kennedy lennuväljal pääsla juures. Sinu šeff, postscripta. Kui tore on mitte süüa seegi seepi, kuigi tõtt-öelda ma juba natuke isegi igatsen ta järele. Fabian püüdis mõistatada, miks oli Rudolf andnud niisuguse korraldus. Ta ei suutnud uskuda, et teda seal hullupööra vaja läheks. Ilmselt oli see šeff järjekordne improvisatsioon, et mitte öelda tuju. Ja sellele tuli alluda. Mida Fabian seekord rõõmuga tegi? Sa lendad, ülehomme, ütles koera puu, koera, puu, kutsus ta kõrvale ja andis talle raha. Seda oli palju, isegi üle ootuste palju. Ta oli andnud oma parima, et eestlased maailma ees päris narriks ei jääks. Et vähemasti šeff oma marja Mancini teised oma kohvitassi eest võiksid ise maksta ega peaks laskma väiksematki teenet mingitel Momsenitel kinni taguda. Õpetas koera, puu, anna jaokaupa igaks päevaks nii ja nii palju. Ja ära kunagi ütle, kui palju veel alles on. Muidu ta võtab ja raiskab kõik ära. Valeta kogu aeg, et on vähem kui tegelikult ikka vähem. Kui nii ütled, et on päris otsas. Seda siis, kui on veel taksoraha, millega lennujaamani vastu pidada. See raha õmble endale aluspükstesse sinna jalgade vahele varganäpp ei küüni. Muidu saab šeff kätte. Sellest kõigest järeldas Fabian, et tegelikult koera puu armastab šefi. Nemad kolmekesi lendasid Moskva kaudu. Fabian ei saanud aru, miks Moskva seda lubas. Oli ju selge, et Eesti Nõukogude Liidust Venemaast lahku löönud ja kavatseb otsustavalt nende mõjusfäärist kaugeneda. Nende suhted olid paga lähedale paenulikkusele. Miks laskis siis Moskva neil kui võõrriigi delegatsioon joonil lennata ikka veel läbi oma pealinna? Veelgi enam. Miks lubas neil osta piletitariifidega, mis olid kunstlikult alandatud ehk lihtsamalt? Miks ta neid ei arreteerinud ega pistnud refortava vanglasse? Tõsi, neil oli alles NSV Liidu pass. Eesti eksiilvalitsuse poolt välja antud pass oli terves kantseleis ainult Rudolf ning mõnel väliseestlasel. Kahe lennutunni jooksul, mis kulus Moskvani jõudmiseks, laskus Fabian meeldivasse unelusse. Talle tundus, et on õnneseen ning elu näitab talle oma päikeselist poolt. Kas oleks ta võinud kevadel kujutleda, et lendab nii tähtsas asjas Eesti esindajana maailma? Ja kokkuvõttes on mul siiski hullupööra vedanud, ütles Fabian endale maandused selle meeldiva üks lennuväljal ja sõitsid sealt taksoga rahvusvahelisele seremeetiva kahele. Kuna neil oli roheline diplomaadi pass, siis läksid nad Vippide ootesaali. Nende lend pidi väljuma alles hilja õhtul. Nad lendasid esimeses klassis, sest see oli odav Vene lennuk. Pärast einet pakuti banaani. Esimeses klassis oli 12 kohta. Fabian istus viimase rea aknapoolsel kohal. Tuli välja, et pardale oli võetud ainult 11 banaani ning Fabian Kui lennuk varahommikul pärast vahemaandumist njuufaundlandi saarel känderis sihtkohta oli jõudnud ning nad kohvritega passikontrolli poole liikusid silmas Fabian juba kaugelt šefi hõbedasi juukseid. Rudolf oli seljas lõhevärvi Sakko pintsak ning jalas kreemikat püksid. Ta lehvitas ja teiselt poolt barjääri andes märku, millise luugi juurde tulla. Seal ootas neid protokolli ohvitser noormule tytar, kes nad kõrvalt läbi tõi. Selles mõttes koheldi neid nagu iseseisva riigi delegatsiooni. Tänutäheks pistis Rudolf oma pea, tal oli pikk, nõtke kael aknast passiametniku kabiini ja küsis. Tõmbas pea tagasi ning stepis natuke kohapeal vaheldades seda kaerajaanipõhisammuga. Mulatitar itsitas sõbralikult. Algusest peale oli vaikidessehhi kõrval seisnud väga pikka kasvu noormees. Fabian järeldas, et see pidi olema jaak, isekas. Fabian silmitses teda lähemalt. Jecopsile olid heledad harjasjuuksed, ümmargused, tugevate klaasidega prillid ja suhteliselt pikk nina. Ta oli harukordselt rahulik. Nad läksid tollist läbi. Välisukse juures valvas politseinik Rudolfi, heida kõrvale seisma ja silitas korrakaitsevööl rippuvaid käeraudu. Kas tõesti oli politseinik meeldivalt üllatunud? Rudolf pilgutas silma. Siis kui mind arreteeriti ja Siberisse vangilaagrisse viidi. Mulle tytar jättis nendega hüvasti. Nad võtsid takso. Autost väljudes küsis Rudolf taksojuhilt. Kas te teate, kus asub Eesti? Puerto rikkalasest juht tõi kuuldavale kahetsushüüatuse ning paljastas vabandavalt. Valge hammasterea. Sõidutati just praegu tema esindajaid, ütles Rudolf. Miks siis teie siin olete, küsis juht siira huviga. Kas teie ei austage esiisade kombeid? Ütles Anderson tähtsalt vahele tegi autojuht ega paistnud olevat põrmugi üllatunud. Ma mõtlesin ette, tulite seda suurt Yorkshire'i tõugu siga vaatama, kellele loomakaitse selts kauplus välja passiivse valimisõiguse. Ta tohib ise valida, aga ei tohi võimuorganitesse kandideerida. Minu arvates on see jäme diskrimineerimine edasine meie riigis igal sammul, see on väga-väga ebaõiglane maa. Nad peatusid uhke hotelli ees, mille nimi oli reed ajal. See oli traditsiooniline välisdelegatsioonide peatuspaik. Selles linnas. Nagu tahaks, lehvisid hotellides nende riikide lipud kelle esindajad siin parajasti peatusid. Ta läks lipuga uksel seisva Schweitzeri juurde, osutas näpuga taevasse ja selgitas midagi seid, seal puhkes naerma, noogutas ning hakkas ühte maja seina külge kinnitatud vaba lipunööri lahti päästma. Momsen oli neile toad üürinud. Rudolf elas sviidis. Fabian pakkis oma kohvri lahti riputas tumeda ülikonna ühele riidepuule ning muhub ammuse teisele. Ta pissis kilukarbi külmkappi ning läks vannituppa. Etuš Ta nagu võõral maal tavaliselt kulus viis minutit aega, enne kui ta sai selgeks, mida tuleb keerata ja kui palju, et parajalt soe vesi voolama hakkaks. Ta kuivatas end kiiruga ning läks šefi sviiti. Uksel kohtas ta Andersoni Jekab see arvel olid juba ees. Fabinal ei arvanud, et kohe läheb lahti midagi välknõupidamise taolist. Täpsustatakse tegevusplaani, jaotatakse rindelõigud, kõik saavad isiklikud ülesanded ja nii edasi. Ta tolmumantel lebas tugitooliliinil. Kõigi tundemärkide järgi oli Rudolf kohe sisenemise järel keeranud lahtid. CNNi uudised jälgis nüüd süvenenult Maria mantsiini tossas. Isegi ta kohver oli avamata. Kui tuli järjekordne kondoomireklaam andis standersonile korralduse, et see muretseks talle kõik tänased tähtsamad ajalehed. Anderson läks, aga oli näha, et ta tundis natuke puudutatuna sest tema arvates oleks jooksupoisiks pidanud olema Orwel. Nagu tema mõtteid lugedes lausus šeff silmagi pilgutamata. Saatsin tema, kuna Jüri ei tea, mis on tähtsamad ajalehed. See ei kuulu tema spetsiifikasse. Vist, muheles Orwell. Lihtsameelselt istus nurga tooli, kus ta võis kõiki jälgida, pani käed sülle ja hakkas pöidlaid kruttima. Igatahes oli Anderson räägi lehtedega tagasi ning Redolfo süüdanud vahepeal kustunud sigari, süvenes neisse. Teised algul lihtsalt istusid ja vaatasid valmisolevalt šefi poole. Mida olulist tal ees teada sai ning kuidas võis mõjutada nende tulevast tegevust. Aga šefi suust ei kostnud esialgu mingeid kommentaare, näis, nagu oleks ta ülejäänud toas viibijad unustanud. Aegapidi muutus pinevil valmisolek koormavaks ning Farben võttis kätte polstrid. Shournali, mille lehitsemisel Rudolf oli lõpetanud. Lehed läbi saanud, lõi Rudolf lahti oma märkmikku ja hakkas helistama. Üks kõne järgnes teisele. Ta rääkis kergelt joviaalselt kodusel toonil ja mitmes keeles. Paar korda tõusis ja tantsis natuke. See oli niisama enda lõbuks toonuse tõstmiseks. Kolm tundi oli möödunud. Prodolfo helistas ikke veel ümisedes kahe järjekordse kõnemäel, kalle Gustad või olmelambi. Fabinnile hakkas imelik. Ta oleks tahtnud kasulik olla kasvõi kioskist ajalehte tuues. Miks pidid nad niimoodi kasutult mollutama? Andersoni vaevasid nähtavasti samad küsimused ainult veelgi teravamalt, sest arvutus valjusti. Huvitav, kui palju need kõned säärasest hotellist maksavad? See peaks ju vähemalt viis tärni olema, ma võiksin minna ja väljas putkast proovida. Kadolpha reageeris sellele momentaanselt. Tanis olevat sügavas hämmingus. Aga milleks seda raha siis peaksime hoidma kulla, mis praegu on siin see koht, kus Eesti vabariik saab oma raha kõige kasulikumalt kulutada. Me peame ometi saavutab, et meid tõsiselt võetaks hetke pärast talisas. Pealegi maksab nende kõnede eest loodetavasti homsel. Kuid millal me tegutsema hakkame, jäänud Anderson rahule. Kuidas riietesse? Ja tõepoolest kohe tiriseski telefon ning keegi tundis nende vastu huvi sest šefi nägu kiskus naerule ja tähikas Nuteeri Roovert. Ent Andersoni näol püsis hapu ilme tüssatus ilmavaade, mis jäi sinna missiooni lõpuni lahkudes ainult vahetevahel, peamiselt neil öötundidel, kui nad mööda tänavaid uitasid ning linnaga tutvusid. Kindlasti oli ta asja teisiti ette kujutanud. Ta ei suutnud uskuda, et keegi ei vaja tema poliitilisi analüüse. Korraga turgatas Favjanile. Võib-olla šeff eeldas, et nad teavad ise, mida teha. Et ta ootab neilt iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist. Et praegu ta jälgib neid, vaata, milleks nad võimelised on. Hetkeks sattus Fabian paanikasse, sest ta mõtles ja mõtles ning jõudis järeldusele, et ta ei oskaks omapäi absoluutselt mitte midagi ette võtta. Neid polnud millessegi pühendatud. Miks neid siis üldse kaasa võeti deklaratsiooniks või selleks, et näidete varal õppida. Igatahes polnud kaotada midagi ning Farben rahunes stoiliselt. Hommikul tõusis Fabian veerand kaheksa ta isegi võimles lahtise akna all, sest see leevendas ebamäärast sisepinget ning pani duši hästi suure survega jooksma, sest seegi mõjus rahustavalt. Natuke enne kaheksat laskus ta jalgsi alumise korruse vestibüüli, kust viis uks kohvikusse. Anderson oli juba seal ning teatas kurva uudise nagu uues maailmas, enamasti ei kuulunud siingi hotellis hommikusöök hotelli arvesse. Kell üheksa linnas šefi toas ning ootasid tegevusjuhiseid nagu eilegi. Jacobs informeeris neid lühidalt väliseestlaste seltsi tehtud visiidi tulemustest. Need olid positiivsed. Oli leitud kontaktisikuid, kes olid valmis kodueestlaste esindust vahendama mõningates ringkondades, kus leidus inimesi, kes omakorda võisid vahendada nende audientsi presidendi juures. Sinna pääsemine oli aga missiooni suhtes ülimalt oluline sest selle järel oleksid neid vastu võtnud juba ka enamiku teiste maade riikide asjamehed. Mis aga veelgi tähtsam, siis poleks kohaliku väliskantsele Iseseisvuskomisjonil olnud enam mingit õigustust, et lükata tagasi Eesti palve registreerida oma iseseisvus. Sest kuigi Eesti iseseisvust tunnustati, ei olnud see registreeritud. See oli peen poliitiline nüanss mis võimaldas selle maailma vägevate suhetes Moskvaga vabalt manööverdada. Ent kui nende iseseisvus oleks siin ära registreeritud, siis poleks olnud enam mingeid takistusi Eesti integreerumisele maailmas skeemi. Seda kõike seletas neile Rudolf. Nii. Ja nüüd vaatame ühiselt, kelle kintsu kaapima minema, jätkas Rudolf ülimalt heatujuliselt selle arvestusega, et meil ka head kohvi ja midagi hamba alla pakutaks. Sel hetkel tundus šeff Fabianile väga inimlik asusidki nimekirja koostama. Põhiliselt rääkis sest sest ülejäänud ei teadnud kohapealsetest oludest midagi ega tundnud poliitika ja äritegelasi. Nüüd kuulis Robin ühtteist siinsetest organisatsioonidest, mis olid mitteformaalselt seotud võimukoridoridega. Samuti kujunes tal pilt mõnede välis-Eesti juhtivate tegelaste palgejoontest. Parajasti kui šeff küsis nende arvamust, kuidas vabaneda tülikas proua modellionist kes esines siin vägagi kõrgetes ringkondades Eesti vabariigi ametliku esindajana sest tal oli viimati ülemnõukogu juhtinud härra ristsoo sellekohane paber, mille viimane oli kirjutanud oma isemeelsete nõuainete soovitusel. Just sel silmapilgul koputati nende uksele. The energy siis kas natuna daami, kes olevat kategooriliselt nõudnud nendega kokkusaamist? Fabian ei olnud daami varem näinud ja teised nähtavasti samuti mitte. Ainult Rudolf nägu valgustas äratundmise hetk proua nõmmeliivatee, et saite mahti läbi astuda. Me ei ole küll kahjuks isiklikult kohtunud, ent ma tundsin teid fotode järgi ära. Pealegi oleme näinud mitmeid joonistusi, aga. Proua rutt nõmmeliivatee rääkis eesti keelt ainult väga väikese aktsendiga. Ta näol püsis Greta karbolic hingestatud ilme ning seljas kandis ta kulunud riidest kunst karakulliga õhukest mantlit juustes. Kunst rukkilille. Esimesel hetkel jäi temast mulje kui naisest, kes ei oska vananeda ja kes elab üksi olles seetõttu muutunud natuke veidrikuks. Aga võib-olla tingis selle mulje hoopis teatav pohhimlikkus, sest rutt nõmmeliivatee tegeles kunstiga. Nagu nad peagi kuulsid, teenis proua elatist peamiselt eratundide andmisega värviõpetuses ja kompositsioonis ning karikatuuride joonistamisega kohalikele väiksematele lehtedele. Mahukast kotist, mis tal rihmaga üle õla rippus kraamis proua lagedale mappi oma viimaste töödega ning näitas, kuidas ta, Rudolf vot oli joonistanud. Aga palju tähtsam kui map kunstiteostega oli Faweni jaoks suur termos, mille proua rutama kotist välja tiris. Selles oli kuu vesi. Proua rütmi asetas sinna kõrvale keskmise suurusega purgi lahustuvat kohvi ning kaks väiksemat koorepulbri ja suhkruga kolm keskmise suurusega saia, juustu ja võid. Ma arvasin, et Gustasin võõras linnas ikka lauses Pavarit. Teie seal Eestis ka. Mul sõbranna kirjutamist, ebalget sööge, viipas ta käega, kõik eesti mehed ja näljas. See on teist väga läbi nägigi õilis tegi Rudolf komplimendi ning teised imisesid heakskiitvalt kaasa. Sööge ja jooge. Kordas rutt nõmmeliivatee. Kõik Eesti mehed. Tal tulid pisarad silma ja ta tormas Rudolf magamistuppa. Nad oskasid nagu ühest suust ja lasid toidul hea mõista. Kuni sellest oli järel vaid raasukesed. Ma tulen homme jälle, lausus proua Rütt lahkudes heldinult. Nüüd võisid nad oma päevale hoopis reipalt vastu minna.