Tõusen püsti, võtan kiiresti koolivormi ära ja tõmban selga lumeleopardimustriga kombeka. Elliot vihkab kombekaid. Ta ütleb, et inimene, kes need leiutas, tuleks pea alaspidi kingapaelupidi Praytoni kai külge puua. Eliot ise riietub väga stiilselt. Mitte nagu mõni moenarr. Ta lihtsalt oskab täiega suvalisi riideid kokku sobima panna ja neis hea välja näha. Mulle meeldib tema stiili pildistada. Kuulen, kuidas heli, et oma koduukse kinni lööb, vaatan kiiresti tualettlaua peeglisse ja ohkan. Ma ohkan põhimõtteliselt iga kord, kui peeglisse vaatan, seal refleks. Vaata peeglisse. Vaata peeglisse, Ooe. Praegu Johkama tedretähnid, ega selle pärast, kuidas need katavad tervet mu nägu nagu täpid, kanamuna. Räägi neid tegelikult küünlavalguses. Praegu ohkan oma juuste pärast. Kuidas saab olla nii, et kui mereTuulsasi Polli juukseid läheb see supernunnu välja? Aga kuid uus asi minu juukseid ilma välja, nii nagu oleksin sõrmed pistikupessa torganud. Libistan kiiresti harja läbi lokkide, kuid seadmeid ainult rohkem. Krässus on niigi halb, et mu juuksed punased on. Eliot kinnitab, et need on punakasblondid, kindlasti rohkem punakad kui blondid. Aga kui need oleksid vähemalt nii siledad nagu Meghanil, vot see alles oleks midagi. Annan harjaga alla. Ellijati rooli sellest nagunii Taani näinud ka siis, kui mul oli gripp ja ma ei saanud nädal aega juukseid pesta. Uksekell heliseb. Mu ema jäilijat räägivad. Elliotile meeldib see pulmakleit kindlasti. Talle meeldib mu ema taga. Ja emale meeldib hellijad nagu tervele mu perekonnale. Me põhimõtteliselt lapsendasime ta, kui aus olla. Hiljuti vanemad on advokaadid. Nad mõlemad töötavad mega palju ja isegi siis, kui nad kodus on, teevad tavaliselt uurimistööd ühe või teise kohtuasja jaoks. Heli, et on veendunud, et ta vahetati sünnitusmajas ära ja saadeti valede vanematega koju. Nad ei saa temast lihtsalt üldse aru. Kui ta kapist välja tuli, ütles ta isa, lihtsalt nii. Ära muretse, poeg, Ma olen kindel, et see on lihtsalt üks faas. Nagu oleks võimalik välja kasvada sellest, et oled gei. Kuulen, kuidas hiljuti sammud trepist üles Timpsuvad ja uks lahti lendab. Leedi lähelope, hõikab ta. Ta kannab peenetriibulist rinditši, ülikonda ja trakse ning erepunaseid konderssidenniseid. Need on ellijati, kudu riided. Lord ellija süüenna vastu. Veetsime suurema osa eelmisest nädalavahetusest auto läbi hooaegu vaadates. Jõllitab mind musta raamiga prillide tagant. Okei, mis toimub? Raputan pead ja naeran. Vahel võiksime vanduda, et ta suudab mu mõtteid lugeda. Mis mõttes? Sa oled näost täiega valge ja sul on see jõle kombekas seljas. Sa kannad seda ainult siis, kui sa masenduses oled. Või siis, kui sul on füüsika kodutöö teha. Masenduse füüsika kodutöö ongi põhimõtteliselt üks ja sama. Naerdes ja istun voodile. Ellijat istub mureliku näoga minu kõrvale. Mul mul oli jälle üks neist imelikest paanika värkidest. Eli paneb oma kiitsaka käe ümber mu õlgade oma millal, kus? CB kohvikus. Eli norsatab sarkastilised, haha, pole ime. Sealne sisekujundus on ilge. Aga päriselt ka, mis juhtus? Ma selgitan, tundes iga sõnaga aina enam piinlikkust. See kõik kõlab nüüd baas ja tobedana. Ma ei saa aru, miks sa Megani ja Olliga hängid, ütle tellijat, kui olen oma kaebelaulu lõpetanud pole neil viga midagi, vastan lamedalt. Asi on minus. Miks ma kogu aeg iga asja peale nii närvi lähen? Tähendab, esimesel korral võis seda veel mõista, aga täna? Eliot kallutab pea viltu, vaata siis, kui ta mõtleb. Äkki sa peaksid sellest blogima? Heli, et on ainus, kes minu blogist teab. Ma rääkisin talle kohe alguses, sest a ma võin teda kõiges usaldada ning tee. Ta on ainukene inimene, kellega võin olla täiesti mina ise. Nii et selles blogis ei ole midagi, mida ta juba ei teaks. Kortsutan tema poole kulmu. Arvad sa, kas ei oleks liiga sünge? LJ raputab pead. Ei usu, su enesetunne võib paremaks minna, kui sellest kirjutad. Äkki mõistad paremini, mis juhtus ja sa ei tea kunagi, võib-olla mõni su blogi lugejatest sama asja üle elanud. Mäletad seda, kui oma kohmakusest kirjutasid? Noogutan umbes kuus kuud tagasi blogi siin ma pea ees prügikasti kukkumisest ja mu lugejate arv tõusis ühe nädalaga 202-lt peaaegu 1000-ni. Mul ei ole kunagi nii palju jagamisi olnud või kommentaare. Tuleb välja, et ma ei ole kindlasti ainukene teismeline tüdruk, kellel on kaasasündinud kobage pageen. Sul võib õigus olla heli, et vaatad, mindi, naeratab. Leedi Penelope, mul ongi õigus. Tüdruk Online, tere kõigile. Selle nädala postitust on tõeliselt raske kirjutada, kuna pean kirjutama ühest hirmutavast asjast, mis minuga juhtub. Olen seda blogi alustasin, ütlesin, et kavatsen siin alati täiesti aus olla kuid siis ei olnud mul aimugi, et tüdruk Online saab nii populaarseks nagu praegu. Ma ei suuda uskuda, et mul on nüüd 5432 lugejat. Suured-suured, tänud teile. Kui ainuüksi mõte sellest, et paljastan teile kõik on hirmuäratav, arvab tykki, et sellest võib mul abi olla. Nii et siit seened tuleb. Veidi aega tagasi, sattusin autoõnnetusse. Kõik on okei, keegi ei saanud surma ega midagi sellist. Kuid see oli siiski minu elu üks kõige jubedamaid kogemusi. Sõitsin ühel õhtul koos vanematega kodu poole ja vihma kallas kui oavarrest. Hoolimata sellest, et isa töötasid kojamehed umbes 100 miili tunnis, tundus, et see ei muuda nähtavust üldse paremaks. Me oleksime nagu läbi tsunami sõitnud. Olime just jõudnud kaherealisele maanteele, kui üks auto meie sõidurita ette keeras. Ma ei ole päris kindel, mis siis juhtus. Ma arvan, et isa üritas pidurdada ja kõrvale pöörata aga tee oli nii märg ja libe, et meie auto libises tee keskele eraldusribale ja rullus siis reaalselt üle katuse. Ma ei tea, kuidas teil on, kuid mina olen seda ainult filmides näinud. Ja kohe pärast seda, kui auto üle katuse rullub, lendab see filmides tavaliselt õhku või sellesse põrutab sisseveoauto. Nii et ma suutsin vaid mõelda. Me saame surma. Ma muudkui hüüdsin ema ja isa, teadmata, kas neil on kõik korras ja nemad hüüdsid ikka jälle mind. Kuid ma ei pääsenud nende juurde. Ma olin lõksus täiesti üksi, pea alaspidi tagaistmel. Õnneks me ei saanud surma. Üks abivalmis mees nägi, mis juhtus ja peatas oma auto, et meid aidata. Päästeameti kiirabi olid ka väga sõbralikud, kui nad kohale jõudsid sõidutati koju ning pärast seda istusime ema-isaga kuni päikesetõusuni diivanil teki all jõime suhkruga teed. Ja nüüd on kõik jälle peaaegu normaalne. Mu vanemad ei räägi sellest õnnetusest enam ja meie sissesõiduteele pargitud tutikas auto mitte tundmatuseni moondunud romu. Kõik ütlevad mulle pidevalt. Sul vedas, et seal viga ei saanud. Ja vedaski, ma tean seda. Aga asi on selles, et kuigi ma ei saanud ühtegi kriimu ega sinikat väljapoole tundub, nagu oleks miski katki läinud hoopis minu sees. Ma ei tea isegi, kas õnnetus võis seda põhjustada. Aga mul tekivad ikka jälle kummalised paanikahetked. Kui miski mind närvi ajab, näen, et ei saa põgeneda. Hakkan jälle tundma, nagu oleksin autos lõksus. Üleni kuumaks ja värisen ning tekib tunne, et ma ei saa hingata. Seda nüüdseks kolm korda juhtunud. Ma kardan väga, et seda juhtub ka edaspidi. Ja ma ei tea, mida teha. Loodan, et teil ei ole midagi selle vastu, et sellest kirjutan. Ma luban, et järgmisel nädalal olen jälle mina ise. Ma luban, et tuleb hunnikute viisi täiega, hämasid pilte. Soki voki, Tuudahhi šokolaadipoest. Aga kui keegi teist on midagi sellist, nagu ma just kirjeldasin, läbi elanud ja teile näpunäiteid, kuidas saaks sellele lõpu teha? Palun postitage need alla kommentaaridesse. See, et ma olen universumi kõige kohmaka inimene on juba piisavalt halb. Ma ei taha olla kõige paanilisem. Aitäh teile. Tüdruk Online logib välja. Järgmisel hommikul ärkan tavapärase kajakate kisakoori peale. Kahvatu talvepäikese sõrmed hiilivad läbikaardina vahede. Kuni mu keha kohaneb aeglaselt asjaoluga, et peab üles ärkama ja uue päevaga tegelema hõõrun ma silmi ja vaatan oma magamistoas ringi. Ema ja isa naljatavad, et neil ei oleks olnud tegelikult vajama tuba tapeetide sest põhimõtteliselt on iga sentimeeter seinast kaetud fotodega. Kui mul hiljuti ruum otsa sai, hakkasin pilte nööri külge panema ja tõmbama neid üle oma voodi nagu peo lipukesi. Enamikul piltidel Anneli ott rannas lollitamas oma vinditši riietes moedemonstratsiooni mängimas. Siis on seal veel minu lemmikfoto emast isaste Tommist, kes kõik istuvad ümber jõulupuu. Eelmise aasta esimesel jõulupühal pihus, auravad kohvikruusid. Mulle meeldib neid väikeseid erilisi hetki ajas jäädvustada. Võtan öökapilt telefoni, lülitan selle sisse. Paar sekundit vaikust, enne kui see emailile tulnud teavitustest hullub. Teen postkasti lahti ja näen, et see paksud blogi teavitusi täis. Öö jooksul on tulnud hunnikute viisi kommentaare. Haaran põrandat läpaka ja avan selle põksuma südamega. Kuigi olen tüdruk online pidanud nüüd juba aasta aega ja kuigi mu lugejad on väga armsad ning postitavad alati väga positiivseid asju, kardan ma ikka veel, et ühel päeval läheb kõik valesti. Mis siis, kui nad arvasid, et mu eelmise õhtu postitus oli liik? Liiga sünge. Aga kõik on korras. Tegelikult on kõik palju paremini kui korras. Kiiresti kommentaare läbi kerides näen sõnu, aitäh, julge ausus ja armastus ikka jälle esile kerkimas. Hingan sügavalt sisse ning hakkan neid korralikult lugema. Ja see, mida ma loen, toob mulle pisarad silma. Aitäh, et seda jagasid. Kõlab nii, et sa kannatad paanikahoogude käes. Ära muretse, minul käivad need ka. Ma arvasin, et ma olen ainuke. Nüüd tean, et ma pole üksi. Õnnetus mõjutas sind kindlasti. Suured tänud aususe eest. Möödudes läheb paremaks. Kas oled proovinud lõdvestustehnikaid? Sa oled nii julged, sellest rääkisid. Ja nii edasi ja edasi, kuni tunnen, justkui oleksin sooja armastuse tekki mähitud. Omamoodi on hea teada, et sellised asjad nagu paanikahood on päriselt olemas ja ma ei hakka lihtsalt hulluks minema. On asju, mida saan teha, et tunneksin end rohkem olukorra peremehena. Pean selle kohta hiljem põhjalikumalt uurima. Kuulen, kuidas korrus allpool avatakse mu vanemate magamistoa uks ja pehmed sammud, jumpsud lähevad üle, Mademe. Naeratan, kui mõtlen isale, kes siirdub valmistama laupäeva hommikusööki. Koputan viis korda seinale, see on kood. Kas sa oled ärkvel? Heljed koputab jalamaid kolm korda tagasi. Kas ma võin teile tulla? Koputan kaks korda vastu ütlemaks, et võib. Nüüd tundub nagu naerataks kogu mu keha. Kõik saab korda. Paanikahood lõpevad, kui õnnetuse šokk hääbub. Varsti tunnen end jälle normaalsena ja kohe Ani, laupäeva hommikusöögiaeg. Posseeritud mune või munaputru LJ. Isa vaatab ootusrikka tellijoti poole. Tal on seljas tavaline laupäeva hommikune kokkamisvorm, hall dressipluus ja dressipüksid ning sinise-valgetriibuline põll. Kuidas see munaputru tegid küsibellijat? Igas teises kontekstis oleks see päris rumal küsimus, kuid mitte siis, kui asjasse puutub minu isa. Ta on tuntud selle poolest, et oskab teha munaputru umbes 200-l eri viisil. Mälet hääled hakitud sibula ja näpuotsatäie murulauguga. Vastab isa võltsi prantsuse aktsendiga. Ta räägib süüa tehes palju võltsi prantsuse aktsendiga. Ta arvab, et kõlab siis rohkem kokamoodi. Kaebaev ütleb Elliot kätt üleval hoides. Isa lööb talle puulusikaga patsu, palun muna, põtru. Kallan endale klaasi mahla. Tom rühib tuppa. Veel üks tõestus, et isa laupäeva hommikusöök on äge. See ajab nädalavahetusele enne kella üheksat hommikul isegi mu venna voodist välja. Kas ta ka päriselt ärkvel on, on teine asi. Hommik ütleb ellijat veidi liiga valjusti, Tommy jaoks. Üsna Tom mõjub tooli, laseb pea mütsuga lauale kofeiini mister pommile teatab ellijat kallates talle presskannust kruusitäie rikkalikku tumedat kohvi. Tom tõstab pead vaid niipalju, et lonks võtta. Hamm üsnata uuesti, silmad kõvasti kinni. Tere. Tere. Püüab ema tuppa hõljudes. Tema on meist ainuke päris riides, kuna läheb kohe, kui oleme söömise lõpetanud oma salongi avama. Nagu ikka, näete rabav välja. Tal on seljas smaragdroheline A-lõikeline kleit, mis sobib perfektselt ta punakaspruunide juustega. Kui mina rohelist kannan, tekib mul kohutav tunne, et näen välja nagu kõndiv jõulukaunistus, aga ema suudab selle alati välja kanda. Ta jalutab ümber laua, suudeldes meid kõiki pealaele. Kas sulle ikka sobib andriad pärastlõunal poes aidata? Küsib ema minu kõrval istudes. Loomulikult pöördu neli oti poole. Kas sa tahaksid lõikul Braitholentsi peale ühe tiiru teha? Tom hakkab kohe oigama, ta vihkab kõike, millel on vähegi pistmist riiete ja ostlemisega. Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks ta enam praegu seljas jäle, oranž, jalgpallipusa ja punased pidžaamapüksid. Loomulikult lastabeliet heli, et on kohe kindlasti minu hingesugulane. Ja tiiru kai peale kahe penni automaatide juurde. Lisan lootusrikkalt. Loomulikult mitte vastabelijat kulmu kortsutades. Ma sahman talle salvrätikuga. Samal ajal, kui ema läheb kapist vahtrasiirupit tooma kummardu Bellijat lähemale ja sosistab. Suvaline blogipostitus oli super. Kas nägid kõiki kommentaare? Noogutan ja naeratan, tundes end tobedalt tuhkena. Kaks tundi hiljem koos Heliootiga Kai lõpus kahe penni automaadis ja me mängime. Sorri, ütleb Eli, et tõstes üle mänguautomaatide tilina häält. Aga ma lihtsalt ei saa selle tobeda mängu mõte läbis ta üldse ei saa sisestada ühe sendi ja surun käe vastakuti vaadates, kuidas alus sentidega ettepoole nihkub. Sendi talu säärel värisevad, kuid jäävad paigale. Ohkan valjusti. Selles mõttes, et see mäng on põhimõtteliselt nagu mais päis või näiteks puder, ühesõnaga täiesti mõttetu. Sisestan veel ühe kahe Bennise ja hakkan mõttes laulma tellijate vingumist summutada. Tegelikult armastab ta kahe penni automaadi mängu vihata sama palju, kui mulle meeldib seda mängida. Alus nihkub ettepoole ja alguses näib, et olen jälle kaotanud. Kuid siis kukub üks ääre peal olevates sentidest alla ja see põhjustab laviini. Plaksutage õnnest, kui hunnik seinte sahtlisse kulised, kes hüüan ja lange neljatele kaela lihtsalt selleks, et teda veelgi enam närvi ajada. Ta kortsutab minu poole kulmu. Kuid selle järgi, kuidas ta silmad punases raamis prillide taga säravad, saan aru, et ta pingutab, et mitte naerma hakata. Võid siin, kes seal nad raha sahtlist välja. Nii see on. Eliot vaatab sente, mu peos, koguni 20 penni. Mida imet sa küll sellise elumuutva summaga peale hakkad? Kallutan pea ühele küljele. Kõigepealt kindlustan oma pere majanduslikult, siis ostan endale nimi kabrioleti ja siis ma arvan, et ostan oma heale sõbrale heli otile huumorimeele. Kiljatan naerdes, kui tema mänguhoobi eest minema põitlen. Tule nüüd, lähme vaatame linnas ringi, enne kui ma salongi tööle pean minema. Vanalinn on Wraithi, siis mu lemmikkoht peale ranna loomulikult. Munakivi tänavate ja kummaliste väikeste poodide labürint tekitab tunde, nagu oleksid astunud ümber nurga ja reisinud 200 aastat ajas tagasi. Tunnen, kuidas telefon taskus, vibreerib sõnum Meganilt. Automaatselt mõtlen sellele, mis eile rannakohvikus juhtus ja mu suu hakkab kuivama. Kui ta sõnum on üllatavalt sõbralik. Hei, kas me saame ikka täna õhtul kokku? Ma olin tänase õhtu totaalselt ära unustanud. Selle nädala alguses olin Meganine välja pakkunud, et võiksime teha pidžaamapeo nagu vanasti. Pooleldi tegin nalja ja pooleldi üritasin viie meie sõprust tagasi vanasse lihtsasse seisu, kui kõik näis nii otsast kerge. On. Küsi Belijat, kui liigume mööda ühest ehtepoest. Aken kaardub fassaadist ettepoole, justkui oleks see sõna otseses mõttes pilgeni täis kandikuid, hõbedast, kaelakeede, käevõrude ja sõrmustega. Megan pomisema loodesse tellijat ei kuule või ei hooli. Mida see veel tahab? Küsib Eli, et mu süda läheb raskeks. Ah, ta lihtsalt uuris, kas me saame ikka täna õhtul kokku. LJ hellitab mind, mis siis täna õhtul toimub? Pööran pilgu munakivi tänavale. Ma kutsusin ta enda juurde pidžaamapeole. Pidžaamapeole. No me oleme üheteistkümnendas klassis. Vaatan teda, punastes saan. Ma ei arvanud, et ta tulla tahab. Kui aus olla, miks sa teda siis üldse kutsusid? Ma arvasin, et see võiks lahe olla. Vastan õlgu kehitades. Mõmmise veljed umbes sama lahe kui õhtu vanematega, mille ma nüüd veetma pean. Palun vabandust, võtan Eli otil käest kinni. Tal on seljas villane intitši mantel, see on nii soe ja mõnus. Vahet pole lausa Telia tuhates. Mul on esmaspäevaks vaja üks hiiglaslik ajalooprojekt lõpetada. Tõenäoliselt ongi mul parem koju jääda. Ei, kas teadsid, et selles majas seal oli vanasti Saseks jääb Raythoni silmahaiguste kliinik. See on üks asjadest, mida ma Heljeti juures kõige rohkem armastan. Ta ei suuda kunagi olla pahane rohkem kui umbes 10 sekundit. Kui ainult kõik sõbrad oleksid sellised. Kõnnime sokkivaki Tuudahhi šokolaadipoest mööda just siis, kui üks paarike välja tuleb, tuues endaga kaasa magusat kuumade küpsiste lõhna. Äkki astuks Tiktoki kohvikusse, võtaks tassi kuuma šokolaadi pakkunely otile. Mul pool tundi aega, enne kui tööle pean jõudma. Kas kuu tõuseb täna öösel? Vasta tellijat teatraalselt. Ta avab ukse ja viipab mind sisse. Kohvikus on soe jaurune, seda ei saa lihtsalt eitada. Tiktoki kohvikus tehakse Braitani parimat kuuma shokolaadi. Samal ajal, kui elliiatuurib oke letil, istun ma lauda ja vastan kiiresti Megaanile. Ikka tule umbes kella kaheksa paiku. Ütlebellijat laua juurde jõudes neil on uue maitsega muffin. Ta silmad on suured nagu taldrikud, vaarika ja mokamaitseline. Oo vau. Kas tahad ka ühte? Noogutan. Kuigi mul on ikka veel hommikusöögist kõht päris täis, leidub alati ruumi ühe muffini jaoks. Lohe ma lähen ja tellin ära.