Et Eesti muusika on, on suures katastroof selles olukorras selles mõttes, et ja seal ei ole ette näha ka seda, et oleks võimalik kuskil mujal, kui ma tahan näiteks Chicagos, mu tahtsimegi. No mis jama, mängu toodid tulid kohale, orkester, mängis juht, gootootidest me ei saa mängida? Ei kõlba, mine nooti lihtsalt ei saa mängida. Jäigi ära tükk, nii et meile me selles suhtes me peaksime väga tähelepanu pöörama, eriti Eesti muusika. Et meie vanem eesti klassika oleks au sees, kes eriti Artur Kapp, Elleri teosed, eriti need on nii head. Elleri toon poemidele täitsa maailmaklassi muusikat Tubina natuke paremas olukorras siiski olemas, kuna Rootsis välja antud, aga trükkimata, sest dirigendid ei saa kuskilt Bastitule osta, neid ei ole olemas. Nii et Eesti muusika suhtes on palju rääkida, palju, keda kui hakata kritiseerima väga, mis inimestel väga ei meeldi, siis on ka, keda kritiseerida ja, ja, ja need inimesed, kes peaksid head seisma, selle eest, peaks palju rohkem tegema. Et Eesti muusika oleks pultide peal meestele ilusad noodid ja nad hea meelega seda teeks. Neeme Järvi kaugelt ates väikese riigi, Eesti teater, Rahvusooper 100 aastane, kuidas see kaugelt vaadatuna paistab? Ja see on üks ilus traditsioon, mida alustati siis, kui 100 aastat oli tagasi, kui need suured toredad see on, seda tuleb vaadata ja see on ahelreaktsioon sellele, kuidas 150 aastat tagasi hakati eesti keelt rääkima uuest Eestis. Kuidas laulupidusid hakati tegema, kõik olid sakslased, kõik olid venelased, kõik olid rootslased. Aga kõik olid eestlased ka samal ajal. Ja oli vaja leida Jansa neid ja oli vaja leida Karl Jakobsoni siia Hurtasid ja kõiki neid inimesi, kes teeme, laulupidu, hakkab muusikat tegema, hakkame eesti keelt tagasi tooma. Tõid ja tegid ja ongi eesti keel tagasi seda, mida šotlased ütlevad. 300 aastat oleme inglise võimule ka meie enam ei saamas. Kuidas me oleme 700 aastat olnud? Mee saime. Mispärast teie ei saa? Me saime täpselt sama. Tsaariaeg oli lastud eesti keele üldse midagi ette kanda. Artur kirjutas eesti keele mälestuseks meeldetuletuseks Artur Kapi päikesele Estonia avamiseks, mis keelati ära, seepärast see oli eesti keeles tuli vene keeles kirjutada, aga sealt ta ikka kirjutas selle valmis ja see oli Estonia teatri avamise puhul. Kas see ei ole suur patrioot, timine tegevus ise oli ka? Ei oska eesti keelt õieti rääkida, aga ikka eesti keele eesti keele mingisugune eestlastel on mingisugune patriootlik tahtmine olla ja teha ja, ja olla tõesti keegi siin maailmas ja see Estonia teatri ehitamine oli üks üks demonstratsioon Eesti kultuuri jätkamiseks pärast kõikide nende laulupidude ja eesti keele tagasi tulema. See oli jälle naalset kultuuri viia rahva hulka ja näidata eestlase, et meil on niisugused ilusad asjad olemas nagu ooper ja tegelikult Estonia teater oli ju draamateater. Mis me sellest räägime, et see ei ole ju üldse ooperiteatri Eestisse ooperiteatrit kunagi ehitatud? Me räägime Estonia teatrist kui draamateatrist tegelikult ja nüüd me oleme suur ooperiteater, ooperiteatrit võtku kõik eestlased teadmiseks, pole kunagi Eestis ehitatud ja kui me seda kindlasti ei tee, siis, siis me oleme häbipostis maailma ees ja seda meie valitsus ja meie, meie riigikogu on, neid ei tea, sest generatsioon on muutunud. Need arutelud Estonia teatrisse küll ei ole küll väike pisikene diaatrikene, missuguse ajalugu ja ajalugu on üks armas ajalugu, seda ajalugu tuleb austada ja seda tuleb tähistada. Aga see tähendab, et me ei pea olema nõus, et meil on kõik olemas, meil ei ole midagi. Tallinnas pole korralikku kontsertsaali Tallinnas korralikku ooperiteatrit, see tuleb ehitada ja kiiresti. Kui 2011 on pealinn siin, siis me ei pea mitte Eesti Rahva Muuseumi ehitama Tartusse, selleks ajaks valmis aga Estonia korraliku kontsertsaali ja teatri ehitama, et saaks tuua siia marinski Venemaalt ja saaks tuua lasknud vala siia ja saaks tuua Metropolitan ooperi siia, meile oli kuskil tuuneid Sanderit mängida, me ei saa Mahleri kaheksandat mängida, kui mängime siis ainult Saku spordihallis. Nii et võtke mõistus pähe ja hakake praegu tegema, et saab 2011-l aastal pidulikult tähistada Euroopa pealinna ja seda kõik jõuaks, kui oleks õiged juhid. Jutte. Teater andis vahepealne etapp ja austagem Estonia teatri tolle õnnelik, et niisugune asi omal ajal tehti ja olid aktivistid, kes sellega hakkama said.