Tüdruk Online. Tere maailm, ma olen otsustanud blogi pidama hakata seda blogi. Miks küsitsa? Oled kunagi märganud, et kui Coca-Cola pudelit raputada ja siis lahti teha, pritsib sisu igale poole laiali. Noh, niimoodi ma endist praegu tunnengi mu sees kihiseb, nii palju asju, mida öelda tahaksin. Aga mul ei ole enesekindlust neid valjusti välja öelda. Isa ütles mulle kunagi, et peaksin päevikut pidama hakkama. Ta arvas, et päevikupidamine on hea viis oma kõige salajasemaid mõtete väljendamiseks. Ta arvas ka, et kui olen kord vana sisend ajas tagasi vaadata ja päeviku lugemine paneks mind oma teismelisi aastaid tõeliselt hindama. Ilmselgelt oli isa enda teismeliseaastatest väga kaua aega möödas, nii et ta oli unustanud, kuidas see tegelikult käib. Proovisin seda päevikut pidada. Sain hakkama umbes kolme sissekandega, enne kui all andsin. Enamik neist olid umbes sellised. Täna 100. ja mu Uuedki kingad on rikutud. Jenny kavatses matemaatikast poppi teha ka ei teinud. Väri nina hakkas loodusõpetuses verd jooksma, sest ta suskas sinna pliiatsi. Ma naersin ta üle, talle see ei meeldinud. Piinlik, head ööd. Mitte just päris bridžitsioon, seks rohkem nagu surmigav. Mõte sellest, et kirjutan iseenda jaoks midagi päevikusse, tundub tegelikult veidike mõttetu. Ma tahan tunda, et kellelgi teisel on võimalik lugeda seda, mis mul on. Niisiis olen otsustanud blogiga katset teha, et oleks üks koht, kus saan öelda täpselt seda, mida tahan, millal tahan ja kuidas tahan. Ja et keegi loeks seda. Ja ma ei peaks muretsema, see, mis ma ütlen, ei kõla lahedalt või näitab mind tobedas valguses või et ma jään sellepärast oma sõpradest ilma. Pärast on mu blogi anonüümne. Et saaksin olla täiesti mina ise. Mu parim sõber Vicky, see ei ole muide ta päris nimi. Ma ei saada pärisnime avaldada, muidu kaoks anonüümsus. Ütleks, et ainuüksi see, et pean iseendaks jäämiseks anonüümne olema, on täiega masendav. Aga mida temaga teab? Ta ei ole ärevusprobleemidega teismeline tüdruk. Ta on tegelikult teismeline poiss, kellel on vanematega probleeme, kuid see on täiesti teine teema. Mõnikord mõtlen, et ongi just sellepärast ärevusega probleeme, et tulen, teismeline tüdruk, olgem ausad, meil on palju asju, mille pärast ärevusse sattuda. Esiteks sa pead kogu aeg täiuslik välja nägema. Teiseks, samal ajal ja laku otsustavad su hormoonid hulluks minna. Kolmandaks, see viib su elu kõige Minnilisema perioodini. Neljandaks lisaks kattub vinni periood ajaga, kui oled esimest korda elus vaba, ostma šokolaadi just siis, kui ise soovid. Viiendaks, järsku hoolivad kõik sellest, mis sul seljas on kuuendaks ja see, mis sul seljas on, peab samuti täiuslik välja nägema. Seitsmendaks, siis pead sa veel oskama poseerida nagu supermodell. Kaheksandaks, et saaksid iseendast selles täiuslikus riietuses pilti teha. Üheksandaks, ja siis tuleb sul pilt netti riputada, et kõik su sõbrad seda näeksid. 10.-ks, sa pead poiste silmis meeletult atraktiivne olema ning samal ajal toime tulema kõigi eelnevalt nimetatud asjadega. Palun kujuta ette, kuidas ma praegu Otiliselt kogu südamest ohkan. Ma ei saa ju olla ometi ainukene teismeline tüdruk, kes end niimoodi tunneb. Minu unistus on need salaja tunnevad kõik teismelised tüdrukud end täpselt nagu mina. Ja võib-olla ühel päeval, kui me aru saame, tunneme kõik end samamoodi võime lõpetada kellegi teise mängimise, see oleks äge. Kuid seeni kavatsen ma siin blogis asjadest ausalt rääkida, mitte nagu päriselus. Ma kavatsen öelda seda, mida tahan. Ja oleks tõesti lahe, kui sa, kes iganes sa ka oled minuga ühineksid. Okei, ma arvan, et see on praeguseks kõik aitäh lugemast kui keegi tegelikult ka luges. Ja andke mulle all kommentaarides teada, mida te arvate. Tüdruk Online logib välja. Hei, peni, kas teadsid, et nimi William sekspiir on anagramm lausest ajem viikes speller. Ma olen õigekirjas kehma silmitsi neli oti sõnumit ja ohkan terve selle aja, kui olen Roomeo ja Juulia peaproovi vaadanud. Kolm tundi mu elust, mida ma kunagi tagasi ei saa. Anneli ott pommitanud sadade suvaliste sõnumitega Sekspirist. Ta teeb seda tõenäoliselt mu igavuse leevendamiseks. Aga tõsiselt, kas kellelgi on vaja teada, et šeik Spir ristiti aastal 1564 või et tal oli seitse õde-venda? Penni, kas sa võiksid teha ühe pildi Juulias, kui ta haagiselamust välja kummardub? Haaran kiiresti kaamera ja noogutan härra peika svildile? Jah, kohe. Härra peikanskild on 11. klassi teatriõpetaja. Ta on üks neist õpetajatest, kellele meeldib olla noorte seas papp, juuksed keelitatud ja puha ja kutsuge mind Jessiks. Tema on ka põhjus, miks meie versioon näidendist Roomeo ja Juulia toimub Brooklyni getos. Julien avaldub rõdu asemel välja haagiselamust. Minu beez ka parim sõber koolis. Megan armastab härra Beyconsvildi. Aga teisalt annab too alati mega neile kõik peaosad. Mina isiklikult arvan, et härra Beyconskildan veidike õõvastav. Õpetajad ei peaks tahtma teismelistega hängida. Nad peaksid tahtma lugemispäevikut pidada ja muretsema kooli inspektsioonide pärast ja tegelema sellega, millega iganes nad õpetajate toas veel tegelevad. Lava kõrvalt trepist üles kükitab Megani juurde maha. Tal peas nokkmüts, millele on kirjutatud sõnatuus. Kaela ümber kõlgub paks kuldne kett, mille küljes on hiiglaslik dollarimärk. Üle oma laiba oleks ta nõus kusagile mujale sellisena ilmuma. See vaid näitab, kui paljude härrabeicon svildi armastab. Minust pilti tegema, kui Megan sisestab alla minu poole, vaatad sa mu vinni pildi peale jätta. Mida sosistan vastu. Nina külje peal. Vaata kindlalt, et see pildile jää. Aa selge. Nihkunud kõrvale ja suumin sisse. Valgus ei lange sealt just hästi, kuid vähemalt ei paista Win. Teen pildi ära ja pööran ringi lavast lahkuda. Samal ajal heidan pilgu saali peale härra Peikon svildi ja kahe abi, lavastaja on kõik toolid tühjad. Vaistlikult pääseb minust valla kergendusohe. Öelda, et mulle ei meeldi rahvahulgad, oleks sama, kui öelda, et Justin Bieberi-le ei meeldi paparatsod. Ma ei tea, kuidas suudavad inimesed üldse laval esineda. Ma pean sinna minema vaid mõneks sekundiks pilti teha, aga juba siis tunnen end ebamugavalt. Just siis, kui jõuan tagasi oma turvapaika lava kõrval piiksub mu telefon uuesti happy. Sekspiri ajal mängis Juliat mees. Sa pead seda hollile rääkima, ma tahaks ta nägu näha. Heidan pilgu Billyle, kes vaatab üksisilmi Megani poole. Kuid vagusi, mis valgus aknas helgib, ütleb volli. Maailma halvim on New Yorgi jaksindiga. Ma lihtsalt pean ohkama. Hollil on küll seljas veelgi kohutavam kostüüm kui Meghanil välja nagu Jeremy kallis šõu külalise ja Snoop toogi ristand. Aga ta suudab ikkagi kuidagi nunnu olla. Elijat vihka Pollit arvab, et Dolly on täiega edev ja sellepärast hüüab teda kõndivaks seltsiks. Aga tegelikult tellijat ei tunnegi onnid. Eliot käib huvi erakoolis ja nullid näinud ainult siis, kui temaga rannas või linnas kokku oleme sattunud. Kas penni peaks minust ka selles stseenis pilti tegema? Küsi Pollikud, viimaks oma kõne lõpetab. Räägib ikka veel võltsi ameerika aktsendiga. Ta on seda teinud sellest ajast peale, kui Roomeo osa sai. Väidetavalt teevad kõik kuulsad näitlejad nii. Seda kutsutakse meetod näitlemiseks. Olikud Dolls ütleb kutsumine Scheffiks. Pen. Panen telefoni käest, jooksen uuesti trepist üles. Pildistan end parimast küljest, eks. Sosistab olli oma nokkmütsi alt minu poole. Tema mütsile mustade kivikestega kirjutatud takk. Jah, vastan. Kund külg see nüüd oligi. Olli vaatab mind, nagu oleksin ma peast segi. Lihtsalt nii raske on otsustada, sosistan nägu peetpunaseks tõmbumas. Polli kortsutab jätkuvalt kulmu, sest mõlemad küljed näevad minu arvates head välja. Lisan maad võtmas paanika, issand jumal, mis mul viga on. Õnneks hakkab Volli sel hetkel irvitama, muudab ta palju poisilikumaksja sõbralikumaks. Parem külg, ütleb ta, pöördub tagasi haagiselamu poole. Kas see on sinu või minu parem? Küsin kindluse mõttes üle. Nüüd, enne meil ei ole tervet päeva aega. Hüüab härrabeican svilt. Minu parem loomulikult. Siis ta pulli vaadates mind jälle, nagu oleksin dementne. Isegi Megan kortsutab minu poole, nüüd kulmu nägu hõõguma, teen pildi ära. Ma ei tee ühtki tavapärast asja, ei kontrolli valgustega nurka ega midagi, lihtsalt vajutan nupule ja kombergan sealt minema. Viimaks lõppenud on ja ma olen neljoti teada saanud, et Šveits piir oli abielludes ainult 18 ning ta kirjutas ühtekokku 38 näidendit lääne väikese rühmaga džiibi rannakohvikusse, et jäätisekokteile friikartuleid tellida. Randa jõudes kõnnib Olli korraga minu kõrval. Kuidas sulge läheb? Venitab ta oma võltsi New Yorgi aktsendiga. Hästi, aitäh küsimast, vastan keel hetkega, sõlmes. Ilma Roomeo gangsterivarustuseta näeb ta veelgi parem välja. Ta blondid surfiguti, juuksed perfektsed sassis. Ja ta sinised silmad sädelevad nagu meri talvepäikeses. Kui täitsa aus olla, siis ei ole ma kindel, kas ta üldse on minu tüüpi. Ta on välimuselt võib-olla liiga ilus poiss, täiuslik. See on nii ebatavaline. Kooli südametemurdja mulle oma jäägitu tähelepanu pöörab. Nii et ma lihtsalt pean häbelikuks muutuma. Ma mõtlesin, alustab ta ja naeratab minu poole. Mu sisemine hääl hakkab kohe ta lauset lõpetama. Mida sulle vabal ajal teha meeldib? Miks olen märganud? Ei ole. Kas tahaksid minuga välja tulla? Kas ma võiksin seda pilti näha, mis sa minust tegid? Lihtsalt selleks, et vaadata, kas ma näen Key välja? A ja E ikka ja muidugi ma näitan sulle, kui kohvikusse jõuame. Just täpselt sel hetkel kukkun ma auku. Okei, see ei ole suur auk ja ma ei kao päriselt sinna sisse ega midagi kuid mu jalg jääb kinni ja ma koperdan ettepoole ning näeb välja umbes sama atraktiivne ja peen kui laupäeva õhtune joodik. See on üks asi, mida ma siin oma kodulinnas Bryaythonis vihkan. See tundub olevat täis auke, mis eksisteerivad vaid selleks, et mina neisse kukuksin. Teen näo, nagu poleks midagi juhtunud. Ja õnneks tundub, et Dolly ei märganudki midagi. Kohvikusse jõuame sukeldu Polli otsejoones minu kõrvale toolile. Näen kuidas Megan kulme kergitab ja tunnen kohe, nagu läksin ma midagi valesti teinud. Megan on väga osav mu enesetunnet kehvaks tegema. Pööran ringi ja keskendun kohviku jõulukaunistustele rohelise ja punase karrageerdudele ja plaanilisele jõuluvanale, kes hüüab H. Iga kord, kui keegi mööda läheb. Jõulud on kindlasti mu lemmikaeg aastas. Neis on midagi, mis mind alati rahustab. Paari hetke pärast pöördun tagasi laua poole. Õnneks Megan nüüd oma telefonile keskendunud. Sõrmed hakkavad tõmblema, kui mulle torkab pähe inspiratsioon blogipostituse jaoks. Mõnikord tundub, nagu oleks kool vaid üks suur lavastus ning kõik peavad kogu aeg määratud rolle mängima. Meie päris elu lavastuses ei tohiks olli minu kõrval istuda. Ta peaks istuma Megani kõrval. Nad ei käi tegelikult ega midagi, kuid nad on mõlemad kindlasti sotsiaalse redeli samal pulgal. Ning Megan ei kuku mitte kunagi auku. Tundub, et ta lihtsalt libiseb läbi elu trumbiks kastanpruunid, juuksed ja pruntis musisuu. Kaksikud istuvad laua äärde Meghani kõrvale. Nende nimed on Kiira ja Amara Nad mängivad roomes Juulias repliikide trolle. Ja umbes niimoodi kohtleb Megan neid ka päriselus nagu kõrvalosatäitjaid oma peaosale. Kas ma saan teile midagi juua tuua? Küsib ettekandja. Kui naeratuse ja märkmikuga meie laua juurde jõuab. Oleks vinge, kuuluta Polli oma näidendi aktsendiga valjusti ja ma lihtsalt pean naeratama. Kõik tellivad jäätisekokteili peale Megani, kes tellib mineraalvett ja siis pöördu Polli minu poole. Niisiis, kas ma võin näha, mida mjaa? Sõbran kotist kaamera välja ja hakkan pilte läbi klõpsama. Kui jõuanolly pildini annan kaamera tema kätte. Hoian ta reaktsiooni oodates hinge kinni. Ütleb ta, väga hea pilt. U, lase vaatan enda oma. Hüüab Megan Harbollist kaamera ja hakkab metsikult nuppe krõpsima. Kogu mu keha läheb pingesse. Tavaliselt ei ole mulle asjade jagamisega probleeme. Ma annan isegi kuuled oma advendikalendri šokolaadidest oma vennale Tommyle. Kuid kaameraga on asjad teisiti. See on mu kõige kallim omand. See on mu turvavõrk. Issand jumal. Penni kriiskab, Megan. Mida sa teinud oled? Selle pildi peal paistab nagu mul oleks vuntsid. Ta virutab kaamera lauale. Ettevaatlikult ütlen ma. Megan põrnitseb mind enne, kui uuesti kaamera võtab ja nuppe näperdama hakkab. Kuidas oma pildi ära kustutan? Ma haaran kaamera tema käest veidi liiga jõuliselt. Ja ükstakunstküüs jääb rihma taha kinni, Aia, sa murdsid mu küüne. Sa oleksid peaaegu mu kaamera ära lõhkunud. Kas sa hoolid ainult oma kaamerast? Megan jõllitab mind üle laua. Pole minu süü, et sa nii halva pildi tegid. Mu peas vormib end vastus. Pole minu süü, et sa sundisid mind oma vinni pärast halvast nurgast pilti tegema. Kuid nad takistan end seda ütlemast. Las ma vaatan. Ütle pulli võttes minu käest kaamera. Kui olli naerma hakkab ja Megani veel vihasemalt jõllitab. Tunnen tuttavat pitsitust kurku nöörimas. Üritan neelatada, kas see on võimatu? Ma tunnen end laua ääres lõksus olevat. Palun ära lase sel uuesti juhtuda. Anun mõttes. Kuid see juhtub. Põletav kuumus sööstab läbi mu keha ja ma suudan vaevalt hingata. Järsku tundub, nagu jälgiksid mind, filmistaaride pildid seintel. Plaadimasinast kostev muusika äkitselt liiga vali, punased toolid, liiga eredad, ükskõik kuidas ma üritan, tundub ikka, et ma ei suuda omaenese keha valitseda. Peopesad muutuvad niiskeks ja süda hakkab taguma. O. Hüüab mehhaaniline jõuluvana ukse kõrval, kuid ta ei kõla enam rõõmsalt, ta kõlab ähvardavalt. Ma pean minema, bumisen vaikselt. Aga mis sellest pildist saaba vingub, Megan heitis säravat, tumedad juuksed üle õla. Ma kustutan selle ära. Aga su jäätisekokteil? Küsib Kiira. Võtan käekotist veidi raha ja panen selle lauale, lootes, et nad ei näe, kuidas mu sõrmed värisevad. Keegi teist võib selle endale võtta. Mulle tuli just meelde, pean ema ühe asjaga aitama, ma pean koju minema. Holly vaatab mind sekundiks, mõtlen, et ta näeb päriseks pettunud välja. Homme linnas, küsib ta. Meghan põrnitseb teda üle laua. Mis küll kuumed nägemine hägustub? Ma pean siit kohe välja saama, kui nad mind siin laua ääres kauem lõksus hoiavad, minestan ma kindlasti. Pean endast kõik andma, mitte hollile, karjuda ta tee pealt eest läheks. Lohe olli laseb mind laua äärest minema ja annab mulle kaamera. Võib olla, näeme siis. Jah. Üks kaksikutest. Ma ei tea, kumb uurib, kas minuga on kõik korras. Kuid ma ei peatu, et talle vastata. Kuidagi jõuan kohvikust välja, süstan üle tee, suundun ranna poole. Tuul on jäine ja värske, kuid seda ma just vajangi. Seisan märjal kiviklibu ja vaatan üksisilmi merele ning ootan, kuni lained murduvad, kaldasse veerevad sealt tagasi. Veenavad mu pulsi tagasi normaalseks. Enamiku tüdrukute jaoks oleks tegu jabura olukorraga, kui nad koju jõudes leiaksid oma ema trepilt pulmakleidis poseerimast. Minu jaoks on see tavapärane. Tere, kallis, ütleb ema, kui ma koduuksest sisse astun. Mis sa kleidist arvad? Ta toetub trepi käsipuule ja sirutab ühe käe välja. Pikad punakaspruunid, juuksed näole langemas. Pulmakleit on elevandiluu värvi, jampiir lõikeline ning selle kaeluse ääristatud pits lilledega. See on tõepoolest kaunis. Kuid ma olen ikka veel nii endast väljas, et suudan vaid noogutada. See on tolle klastanberi teemalise pulma jaoks, selgitab ema trepist alla mind kallistama tulles. Ta lõhnab rooside ja Patkuli õli järele nagu tavaliselt. Kas see pole mitte kaunis? Kas sellest mitte jõhku Naiselikust? Nõustun mina, see on kena. Kena ema vaatab mind, nagu oleksin opakas. Kena. See kleit ei ole lihtsalt kena, see on, see on, see on majesteetlik, seal lausa jumalik. See on vaid kleit, kallis, ütleb isa esikusse tulles. Ta naeratab, mulle, kergitab kulme. Ma kergitanud samuti kulme. Võin välimuse poolest emasse olla, kuid iseloomu mõttes olen rohkem isa moodi. Kahe jalaga maa peal. Hea päev, küsib isa mind kallistades. Normaalne, ütlen soovides, järsku tuleksin taas viieaastane, võiksin lihtsalt talle sülle pugeda ning paludeta mulle muinasjutte loeks. Normaalne isa astub sammu tagasi ja silmitseb mind tähelepanelikult. Kas hea, reaalne või halb, normaalne. Hea vastane, kuna ei taha rohkem draamat. Ta naeratab hästi. Kas sa saad homme poes aidata? Pen küsib ema ennast esiku peeglist vaadates. Ikka, mis kell? Ainult mõni tund pärastlõunal, kui ma pulmas olen. Ema ja isa tegelevad pulmakorraldusega ning neil on linnas pulmasalong nimega tuhav ant õhuld. Ema alustas oma äriga siis, kui lõpetas näitlejakarjääri, et pere luua. Tema lemmiktegevuseks on korraldada teema pulmi. Samuti on tema lemmiktegevuseks selga proovida kõiki pulmakleite salongi laos. Ma arvan, et ta igatseb oma näitlejapäevade kostüüme. Kui kaua õhtusöögini aega on, küsin umbes tund aega, ütleb isa. Ma teen karjase pirukat. Äge, naeratan talle ning hakkan end veidi inimlikumalt tundma. Isa, karjase pirukas on suurepärane. Natukeseks oma tuppa. Minu tuba on maja katusekorrusel. Kaldseinad ja puidust JAAN palgid muudavad toa tõelise Tõdusakse hubaseks. Samuti on see piisavalt kõrgel, nii et võin horisondil näha lausa tumesinist meretriipu. Isegi siis, kui väljas on pime, suudab teadmine, et meri on seal mind maha rahustada. Süütan oma tualettlaua peegli ümber sätitud elektritulukesed ja paar vaniljelõhnalist küünalt. Siis istun voodile ja hingan sügavalt. Turvaliselt tagasi koduseinte vahel olles tunnen, et võin kohvikus juhtunule rahulikult mõelda. See on nüüd juba kolmas kord, kui minuga midagi niisugust on juhtunud. Ja mu seis hakkab kasvama kabuhirm. Esimest korda, kui see juhtus. Ma mõtlesin ma, et see oli mingi ühekordne juhus. Teisel korral arvasin, et mul lihtsalt ei vedanud. Nüüd, kui see jälle juhtus, värisen ja vingerdan teki alla. Hakkan just silmi sulgema, ent sügavamale tekki jälle suruma. Kui kuulen kolme valju koputust magamistoa seinal. Helijat, viskan teki, peate, koputan kaks korda tagasi. Oleme heliotiga terve elu üleukse naabrid olnud. Me leiutasime oma seinale koputamisest koodi aastaid tagasi. Kolm koputus tähendab, kas ma võin teile tulla? Kaks koputus tähendab jah, tule kohe siia.