Eliot läheb tagasi leti juurde ja mina Naadun tooli seljatoele lastes kohvikusoojusele endasse imbuda. Korraga läheb kohviku uks lahti ja üks poiss astub sisse. Ma tunnen kohe ära olliva vanema venna Sebastiani. Ollilongib sisse tema järel haaranud ja teesklen, et uurin seda. Ta ütles, et ta ei näe mind ning nad lähevad istuvad kaugemasse nurka. Kuid siis kuulen, kuidas kõrvallaua tuul puupõrandal koliseb. Penn, nii. Tõstan pea ja näen, kuidas olli minu poole naeratab. Seda ei saa eitada. Tema naeratus, sama nunnu kui koerakutsikad. Ta istub minu kõrvale toolile. Temast üle laua vahib Sébastien mind külmat. Sebastian on kaks aastat meist vanem ning ta on üks kõige populaarsemaid ja ülbemaid inimesi viimases klassis. Ta on ka kohalik meister tennises. Mida sa tellida tahad? Küsib ta Olli käest napisõnaliselt. Ma tahaks šokolaadijäätisekokteili Mazda Polli. Sebastien, vaatad seda hukkamõistvalt, otsekui oleks Holly just palunud topsitäit okset. Tõsiselt v palun ära ütle, et sa tahaksid Non barella shokolaadipulka ka. Olli noogutab ja see on esimene kord, kui olen teda niimoodi häbenemas näinud. Sebastian raputab pead ja ohkab. Oled sa ikka titt? Olgu, võtan siis kohvi. Polli põsed on nüüd erkpunased. Imelik on näha teda nii ebakindlana. Mul on temast tõesti kahju. Sebaistel läheb leti juurde ja seisab tellijati taha järjekorda ning mina hakkan paanitsema, mida Eliot siis teeb, et meie laua kõrvale maandunud, kõndinud selfi? Imelik on niimoodi sinuga kokku sattuda, ütleb olli salli kaelast võttes. Ma saatsin just umbes pool tundi tagasi Meganile sõnumi, küsisin su numbrit. Päriselt. Mu hääl tuleb välja piiksuna, köhatan ja üritan uuesti. Miks nii? Nüüd kõlab mu hääl madalalt nagu mehel vaata laudlina ja soovin, et see võiks nõiaväel ellu ärgata ja end minu ümber mässida, et varjata mu piinlikust. Ma tahtsin küsida, tahaksid minuga homme lõuna kokku saada? Heidan pilgu rollile ja arutan mõttes, kas ma olen ikka ärkvel ja kas ei ole kõik, mis siiani juhtunud, lihtsalt unenägu. Näpistan kontrollimiseks laual oma jalga veidi liiga kõvasti. Autš olli vaatab mind murelikult. Mis juhtus? Midagi tundus nagu oleks sul valus olnud ja oligi, oli see ragistada ajusid, et mingi selgitus leida? Ma arvan, et miski hammustas mind. Hammustas mis asi? Kirp? Ei, ei. Karjub sisemine hääl mulle. Oli, nihkub toolil veidi eemale. Tähendab, see see, see olnud kirp, kogutan mul loomulikult Pole kirpe ega, ega midagi. Lihtsalt see tundus. Nihalen ebamugavusest ja tooli nahkkate teeb valju häält, valjupeerumoodi häält. See ei olnud mina, see oli mu tool. Hüüatan, miks? Oh, miks pidin mõistma toolile, milles on mingi sisseehitatud peerukott. Liigutan end uuesti, püüdes sama häält teha, tõestamaks Ollil, et ma ei lasknud just puuksu. Kuid nüüd on mul tool loomulikult vait nagu sukk. Olli jõllitab mind, siis tõmbab ta ninaga ta tõesti nuusutabki valuliku näoilmega õhku. Issand jumal, ta arvab, et ma lasin peeru. Et mul on kirbud, jääd, ma veeretasin. Ma hakkan palvetama, et kohvikut tabaks asteroid või et algaks zombid, apokalüpsis midagi, mis suudaks olli panna unustama seda, mis just juhtus. Oi, kas kell on juba nii palju, ütlen vaevumata isegi oma käekella või telefoni vaatama. Pean minema, pean tööle jõudma. Kohmitsen toolilt püsti. Aga mis homsest saab? Küsi pulli. Muidugi, saada mulle sõnum. Lõpuks ometi ütlen ma midagi, mis ei kõlade biilselt, see kõlab isegi päris lahedalt. Aga siis kukkudes oma ja ellijate mantleid kokku, komistan ma salli otsa ja põrkan kokku ettekandjaga, kellel on käes kandikutäis ahjustunud paniini võileibu. Söögiriistad kukuvad kolinal põrandale ja kohutav šokeeritud vaikus langeb üle kohviku. Tunnen, kuidas kõikide pilgud minul kuumavad. Kuidagi jõuan ma ilma lisakatastroofi detaili oti juurde. Peame minema. Siis Istan talle, mida Ta kortsutab minu poole kulmu, aga mis meie toidust saab? Lase kaasa pakkida ja tule sellega salongi. Asi on tõsine, aitäh, näeme. Nende sõnadega, viskan ma Ellioti poole ta mantli ning kotardan välja tänavale. Mu põsed jõuavad normaaltemperatuurini tagasi umbes kahe tunniga. Elijate arvas, et kogu peeru lugu oli mega naljakas. Ta leidis isegi, et ma oleksin pidanud rollile ütlema parem väljas kui sees. Aga Eliot ei mõista. Täna jõudsin ma esmakordselt nii lähedale sellele, et mindon kohtingule kutsumas keegi, kes mulle tegelikult ka meeldib. Ma võin kihla vedada, et terveks kohtingute ajaloos ei ole ükski tüdruk kunagi öelnud poisile, kes ta just välja kutsus, et tal on kirbud ja siis peeru lasknud. Või siis kõlanud nii, nagu oleks ta peeru lasknud. See peab minema kirja, kui kõige halvem vastus üldse. Leti taga istudes vaatan salongis ringi. Andrea on kleidi stangede juures ja aitab ühel noorel naisel otsustada Barbi ja Tuhkatriinuteemalise pulma vahel. Tolle naise kihlatu mossitab nurgas tugitoolis, kuna talle öeldi, et Grand Prix teemalisi pulmi tule. Kell on ainult umbes kolm, kuid väljas hakkab valgus juba hääbuma. Mööda kiirustavad soppajad, süngeilmelised ja tuulest räsitud. Mul on hea meel, et olen siin sees, isegi kui ma olen tööl. Kui aus olla, ei tundu salongis olemine kunagi väga töötamisena emal loonud niivõrd kauni ruumi, et see on rohkem nagu haldjakoobas kõigi nende vilkuvate tulukeste ja lõhnaküünalde ja muusikaga. Ma arvan, et me oleme ilmselt ainuke pood Braitanis kui mitte Suurbritannias, kus mängitakse taustamuusikat vanamoeliselt plaadimängijal. Nõela krabisemine vinüülil annab tõepoolest atmosfäärile juurde, eriti tänu meie hingestatud armastuslauludest koosnevale pleilistile. Pulmasalongist lahkudes on südames alati soe ja liigutav tunne. Loomulikult mitte siis, kui sa oled õelnud just poisile, kes sulle viimased kuus aastat meeldinud on. Et sul on võib-olla kirbud. Oma mõtteid, kirbu ja peeru häbilt eemale juhtida. Otsustan minna vaat akent kontrollima. Ema muudab vaateakent iga paari nädala tagant, et reklaamida meie uusimat pulmateemat. Praegu on selleks Tountoun häbi ja seetõttu kannab pruudi mannekeen aknal valget rüüsidega piga varrukal ist kleiti, mille krae on nii kõrge, et see näeb välja rohkem nagu pluus. Märkan, et pross kaelusena veidi viltu läinud, nii et ronin aknale seda kohendama. Pöördunud tagasi minna, märkan väljas üht paarikest, kes mannekeen ratavad. Naine vaatab üksisilmi pruutkleiti ning kuigi ma ei kuule, mida ta ütleb, suudan selgesti ta huultelt lugeda, et need sõnad on issand jumal. Kui kõnnin tagasi leti juurde, heliseb ukse kohal kelluke ja nad astuvad sisse. See on lihtsalt kõige armsam kleit maailmas, ütleb naine tugeva ameerika aktsendiga. Vaatan nende poole, naeratan. Tere. Kas saan teid aidata? Mõlemad naeratavad mulle. Hambad on perfektselt sirged, säravvalged nagu klaveriklahvid. Jah, me mõtlesime just, et kas te tegelete ka rahvusvaheliste pulmadega? Küsib mees. Kui nad leti juurde jõuavad, tabab mind habemeajamisvedelikku lõhnalaine. Kuid see ei ole see odav kraam, mida Tom peale paneb, enne kui õhtuks linna peale läheb. See lõhnab peenelt vürtsikat. See lõhnab kallilt. Ma ei ole päris kindel, ütlen mehele. Ema on varem välismaal mõned pulmad korraldanud, aga alati sõpradele. Samas ei taha oma potentsiaalset klienti kaotada. Mis teid huvitaks? Meil on plaanis abielluda täpselt enne jõule, ütleb mees. Ta märkab kindlasti minu šokeeritud ilmet, sest jätkab jah, nendel jõuludel seega peaaegu nädala aja pärast. Kuid täna hommikul kuulsime, meie pulmakorraldajal on teised plaanid. Eelmisest pulmast, mille korraldas, hüüatab naine. Võitlen, et mitte naerda. See on täpselt taoline lugu, mida hellijate Tom peaksid meganaljakaks. Kui, kui kuule, vastan. See on nii närvesööv. Kurdab naine eriti. Me oleme siin Suurbritannias ärireisil ning ei saa kodus teiste pulmakorraldajatega kohtuda. Ta mõtlesime, et jätame kogu asja ära, ütleb mees. Kuid siis räägime teie hurmavad väljapanekut aknal, jätkab naine. Ma lihtsalt armastan Tountauläbi sarja. Ühendriikides meeldib see kõigile väga. Ja nüüd mõtlesime get, ehk palkaksime teid meie pulmakorraldust jätkama, ütleb mees. Läks, nii nunnu. Lisab ta, kihlatu. Loomulikult ütlen kiiresti. Minu ema on ärijuht, kuid teda pole praegu siin. Kas võin teie kontaktandmed võtta ja ta helistab teile, kui tagasi jõuab? Muidugi. Ma olen siin praadi. Mees ulatab mulle visiitkaardi, see on üks neid kallima sordi omi, millel on reljeefselt kujundatud kiri ning kaart ise väga pakse siitsile. Ja mina olen syndinud Johnson peagi plaadi, ütleb naine naeratusega, ulatades mulle samavõrd kalli ilmelise kaardi. Loomulikult on meil toimumispaik juba kinni pandud, nii et teie peaksite tegema vaid kujunduse, ütleb Chimm. Me abiellume Waldorf Astoria blogis, lisab Sindi. Ta vaatab mind, ootusrikkad, millest ma järeldan, et see on midagi väga uhket kui armas ütlema naeratades ahtel brittidel on maailma kõige nunnum aktsent. Sindi pöördub suurte silmadega esimeni poole. Kallis, kui meil tuleb Tountoun häbiteemaline pulm ehk peaksime oma vanded ütlema politsei aktsendiga. Ta pöördub tagasi minu poole. Kas see poleks mitte võrratu? Naeratan talle, noogutan, jah, kahtlemata. Tugitoolis mossitav mees vaatab minu poole ja pööritab silmi. Kuidas poes oli? Küsib isa. Päris vaikne, vastan ja näen isa silmis mureliku pilguga. Kuna enamik inimesi valib abiellumiseks suve, on talv alati meie väikseim aeg. Kuid sel aastal on asi isegi rohkem soikus kui tavaliselt. Aga üks ameerika paar käis küll küsimas, kas me saaksime teha nende pulmad New Yorgis? Neil tundus päris tõsi taga olevat kah. Isa kergitab kulme. Tõesti? Jah, nad tahavad Downtown häbi stiilis pulmi. Kui teil on seda mega kiiresti vaja. Meil oli plaanis abielluda just enne jõule, aga nende eelmine pulmakorraldaja jooksis minema pruudiga oma eelmisest pulmast. Ma räägin Sindistesiimist. Nad abielluvad hotellis nimega Waldorf, Astoria. Lisan jutu lõppu. Ema ja isa kulmud teevad sünkroniseeritud tõusu. Waldorf Astoria kordab Isaunelevalt. New Yorgis. Kordab ema nähes täpselt sama unele välja. Jah, mul on siin nende andmed. Ulatan emale Sindi Jimmy visiitkaardid. Nad palusid, et sa neile võimalikult ruttu helistaksid. Ma tean, et me ei tee tavaliselt rahvusvahelisi pulmi aga ma arvasin, et kõige parem on lasta sul nendega rääkida. Loodan, et tegin õigesti. Ema ja isa vaatavad üksteisele otsa ja naeratavad siis mulle. Sa tegid õigesti, kallis, ütleb ema mind embusesse tõmmates. Kui isa ja ema standard vastoriast rääkima hakkavad, piiksutab mu telefonisõnumi teavitus. Hei, pen, kas tahad homme laki piitšis kohtuda? Umbes kell 12. Me võiks lõunat süüa. Holly vahin šokeerituna oma telefoni. Kuigi ma olen universumi kõige kohmaka inimene ja kuigi ta arvab, et mul võivad olla kirbud krooniline kõhutuuleprobleem tahab, oli minuga ikkagi kokku saada, et lõunat süüa. Päris restoranis, issand jumal. Ma arvan, et mind kutsuti just kohtingule. Kui üldse leidub miskit, mis võib pühkida su näolt tõenäoliselt kutsuti just kohtama naeratuse siis on see kindlasti vaatepilt sellest, kuidas voodil istub su parim sõbranna ja vahib mossis näoga tühjusesse, nagu kukuks ta kohe ümber ja sureks igavuse kätte. Megan jõudis siia 20 minutit tagasi. See oli see 20 päeva tagasi. Aeg tundub nii pikk. Ja sellest saati on ta kõikidele mu ideedele reageerinud, huvitu õla, kehituse või napisõnalise keeldumisega. Mis mõttega ta siia tuli, kui kavatseb lihtsalt terve õhtu istuda ja tujud seda? Ja siis saan ma aru, see on nähtavasti karistus selle eest, mis juhtus eile õhtul rannakohvikus. Ta ei ole ilmselgelt mulle ikka veel küünemurdmise eest andestanud. Oigan sisimas, mida ma küll mõtlesin, et ta siia kutsusin? Kuidas võisin ometigi ette kujutada, et pidžaamapidu läheb samamoodi nagu vanasti? Mina, Megan, oleme sõbrad olnud alates seitsmenda klassi esimesest päevast, kui õpetaja meid kokku istuma pani. Kui ma nüüd aus olen, siis tekkis meie sõprus esmalt hirmust. Ma olin terve suvevaheaja muretsenud, et keegi ei taha mu sõber olla ja ma pean veetma järgmised seitse aastat üksinda klassiruumis klassiruumi triivides. Kuid ei läinud kaua aega, kuni meie sõprus muutus tõeliseks ja kõik minu hirmud hajusid. Mu lemmikmälestus meist pärineb sellest ajast, kui olime 12 aastased ja mu koer miile oli just surnud. Miilo surm ei ole loomulikult minu lemmikosa sellest. See oli üks kõige hullemaid asju, mis minuga üldse juhtunud on. Aga kui Megan juhtunust kuulis, tuli ta väikese kingikotiga meile. Kotis oli luuletus nunnu käpp, mille ta oli ise miilest kirjutanud ning raamitud foto minust miilot pargis taga ajamas. Selline oli Meghan vanasti lahke ja hooliv. Kuid siis hakkas ta näitlemisega tegelema, see muutis teda totaalselt, eriti siis, kui ta oma esimese telerolli sai. Megan kutsub seda telerolliks, kuid tegelikult oli see liimipulga reklaam. Ta pidi kaks papitüki kokku kleepima, kaamerasse naeratama ja ütlema. Vau, nii kleepuv. Tuli ekraanile ainult umbes viis sekundit. Kuid Meghan ise räägib sellest nii, nagu oleks ta võetud mingi filmi peaosasse. Ja sellest ajast peale tundub, nagu arvaks ta, et on kõikidest parem, sealhulgas minust. Nüüd tunnen end temaga koos olles iga kord, nii nagu oleksin tööintervjuul parima sõbranna kohale. Ja muretsen kogu aeg, et ütlen midagi valesti. Näiteks praegu. Nii et ütlen ma, mida sa teha tahaksid? Ma ei tea. Meghan vaatab toas ringi ja ta pilk jääb pidama ühele fotole mu seina. Issand jumala, miks sa mingist kivist pilti oled teinud? Mu kõhtu tekib kummaline vingerdav tunne. See foto lumivalgest kivist, millel on kolm auku. Ellijat jutu järgi on aukudega kive alati õnnetalismani teks peetud. See on õnnekivi, ütlen ma. Miks see õnne toob? Meghan vahib pilti põlglikult. Sest selles on augud. Kalameestel oli kombeks need endaga paati võtta, et kivid neid kaitseksid. Megan naeratab kokku surutud huultega. Oled nii veider, Benny. Tavaliselt meeldib mulle sõna veider. Aga iga kord, kui Megan seda minu kohta kasutada kõlab see nagu maailma kõige kohutavam asi ja tekitab minus tahtmise teda lüüa. Tõmban padja enda vastu ja ohkan. Ma ei suuda tervet õhtut niimoodi üle elada. Ma pean midagi tegema, et olukorda päästa. Tahad näomaske teha? Küsin lootusrikkalt. Mul on paar seda ära kooritavat maasikamaski, mida me kunagi kasutasime. Megan raputab pead. Ei aitäh. Hakkan just mega neilt uuesti küsima, mida ta teha tahaks, kui ta viskab kingad jalast ja sätib end voodipeats sisse istuma. Keelekohvikus Vigali küsib ta vaadetes demonstratiivselt oma puuduvat võltsküünt. Miks seal imelikult käitusid? Kaalun mõne ettekäändetoomist, siis meenub mulle mu viimane blogipostitus ja see, kui hea tunne oli oma paanikahoogudest rääkida. Ma ei ole neid neganile üldse maininud. Võib-olla teeb see asju meie vahel veidi lihtsamaks, kui aus olen. Hingan sügavalt sisse. Mäletad mul vanematega mõni aeg tagasi autoõnnetus? Meghan vaatab mind sekundi tühja pilguga. Ja sellest ajast peale on mul olnud kummalised paanikahood ja ma tunnen end täpselt nagu siis, kui autos lõksus olin. Ma lähen üleni kuumaks ja tundub, et ma ei saa hingata ja issand jumala räägi mulle paanikasse sattumisest segab Megan vahele. Ma ei suuda uskuda, et kooli Näidendini on ainult kaks päevakorral, nii väga, tahan sassi. Sa ei aja sassi, sa oled seal kõigist peajagu üle. Tõesti, Megan vaatab mind suurte šokolaadipruunide silmadega. Ikkagi Hääd, etenduse edu sõltub minust ja see tekitab pinget. Jeff, ütle seda, meenutan talle noort Angeli Joliit, mis seal temast nagu supernunnu. Aga see teeb pinge isegi hullemaks. Okei, no ma olen kindel, et sul läheb hästi. Tunnen haput, segu vihast ja solvumisest. Jälle on ta pööranud vestluse tagasi endale isegi siis, kui üritasin talle rääkida midagi isiklikku ja tõsist. Ma olen nii õnnelik, et minul oli, vahel on selline supertõmme. Jätkab Megan. Ütleb, et me oleme nagu Angelina Jolie, Brad Pitt selles filmis, mis nad koos tegid, tead küll, see, kus nad teineteisesse armusid. Meghan vaatab mulle otsa, kingib mulle veel ühe oma kokkusurutud naeratuse. Tead, Olli räägib mulle kõigest. Tunnen, et mu süda on veidi paha. Aa siis, vaat homse kohta. Meghan kortsutab kulmu, mis homse kohta nagu läheb automaatselt punaseks. Ta tahtis minuga homme lõunale minna. Ma peaaegu näen, kuidas hammasrattad Megani ajus pöörlevad, kui ta seda informatsiooni seedib. Ilmselgelt ta ei teadnud, ilmselgelt ei räägi jullidele siiski kõigest. Ta tahab sinuga kohtuda, kus kohas? Ta naeratab ikka veel, kuid see on nii sunnitud, et tundub, nagu võiks ta lõualuu pingutusest murduda. Keskpäeva paiku laki pidžis. Mida ainult sinuga? Midagi Megani šokeeritud ilmese viisis, kuidas ta küsib, ainult sinuga ajab mind vihaseks. Ma tean, et tolli kooli nõmeda, ilusate ja lahedate liiga silmis kaugelt minu haardeulatusest väljas. Aga kui üks poiss sind välja lõunale kutsub, siis kas ei peaks sõber sinu üle õnnelik olema, selle asemel, et sind suu ammuli vahtida nagu kuldkala. Kui just. Kas sulle meeldib Polli küsimus ups välja, enne, kui jõuan seda tsenseerida. Megan vaatab mind külmalt. Loomulikult meeldi Polly mulle. Ei, ma mõtlen, et kas ta meeldib sulle selles mõttes. Megan heidab pea kuklasse, naeratab peenikest võltsnaeru. Loomulikult mitte, tähed on minu jaoks liiga noorde. Vahin talle otsa ja ainus, mida ma suudan mõelda, on kes sa oled. Megan võis ju kuus aastat üks mu lähedasemaid sõpru olla, kuid praegu ei tunneks ma teda nagu üldse.