Me nimetasime, et pekid täituma, vandus truudust meeldivale tumedas ilmsele noormehele, kes flirtis temaga Milde oli, peilib perfekti koolis üle aja õpilane ja kandis pläksiidis minestus äärel pekki koju. Ega leebe lugeja arv, ameti etne, määrime kena lipizzave noormehe osa vaesele David Tampsile kaela. Ent kuidas peaksime siis seletama noore daami lahket tähelepanu Davidi vastu? Aeg näitab. Kui esimesel leinakuud oli selja taha jäänud, ihkasid nii härra täita kui ka tema tütar elukeskkonda vahetada. Teatanud Rebecca kõige otsustavamalt Jakategoorilisemalt, et ta ei luba enam kunagi toda tumedate silmadega võõrast. Oma majja astus härrad täita koos kodakondsetega laeva Emerald pardale ning nad jõudsid 12 tunni pärast. Mul on maksnud ülesõidule veest iga pereliikme kohta tühised viis šillingit. Rebecca teadis, et isa kord juba vastu võetud otsuseid enam ei tühista. Ta nimetas isa kangekaelseteks. Isa ise pidas end kindlameelseks. Peame nüüd pöörduma tagasi meie kangelase ja tema sõbra juurde. Nad olid nagu alati istunud pärast õhtusööki mõne aja kahekesi koos ning Davidil jõudis kätte aeg seada sammud teejoomisele noore daami poole, keda ta pidas need tõepoolest oma tulevaseks jootšerdan tõi nagu alati talle vihmamantli. Kuigi selle sees oli päris sant olla ja võis haudumagi minna ning David protesteerisid taitalu oma kummeeritud mantli raskust veenis sõber teda siiski seda õlgadele asetama ja pani ta Haagi kurgu alt kinni. Kas ei tuleks jalutaks minuga pisut koos pakkuse, David? Ei. Kas sa ei mõtle siit majast siis üldse jalga välja tõsta? Miks mitte, kui mul tekib selleks vajadus, kostis hääldan. Käsi, sul ei ole ju niisugust ahvatlust nagu minul suurustas David arusaaja ilmega. Holden naeratas ning kastis mitte igaüks ei saa sulle osaks langenud lõbustustega kiidelda. David lahkus, hakates raskes, luitunud pruunis Mcintoshis kohe higistama. Soovis siis midagi osta ja sisenes poodi. Sooritanud ostu, panusta kaupmehelt. Kas te võtaksite mu vihmamantli hommikuni enda juurde hoiule? Õhtu on nii soe, et ma ei suuda selles olla. Muidugi tuli viisakas kaupmeestele vastu ja Eviti jätkas teekonda, härra täitu meelekohta. Tema koputas, oli majarahvale juba tuttav ning teda ei lastud sisse mitte enne, kui tuli nagu alati, Rebecca, et võta tema vihmamantel. Ent Davidil ei olnudki seda seljas. Neiu noomised paneb imeks tema hulljulgust kõndida, poolpaljalt läbi õhtu. Kuulnud, et ta oli mantli jätnud poodi. Anus preili tungivalt, et tal läheks ja tooks selle sealt ära. Rebecca sõnad ja pilk olid vastupandamatut ning David kõndis uhkema nagu kunagi varem tagasi tolle poja juurde oma üleriide järele. Hoolitsev Marshall tõi talle selle vihmamantlit Davidi õlgadele sättides tähendas ta. Vaadake tema kirja ära ei kaota. Mis kirja imestust David naaseda, millede mantli sisse olete kinnitanud, see on siin. Kiri. David võttis kirja pihku ja nägi, et see on adresseeritud preili täitumine. Väga imelik. Mida see peaks tähendama? Kuidas see tema mantli sisse sai? Päras kirja üht ja teistpidi. Kiri oli pitseerimata, avas selleni, luges armsaim Rebecca. Saadan sulle meie kirjatuviga veel mõne rea, et kinnitada, kui kallis sa mulle oled ja alatiseks jääd. See tohman Thamps ei oska meie salanõu mitte kahtlustadagi ja ma olen teinud kõik, et su isa mind nägema ei juhtuks. Aga ma ei suuda selles põnevas ootuses enam elada. Nõustu koos minuga ära põgenema ja ma hoolitsen selle eest, et meid ei leitaks. Kinnitama vastus meie tolale mantlihõlma ja usu alati minusse. Sinu andunud äi David ei minestanud. Ta mähkis mantli tihedamini endale ümber pistis kirja püksitaskusse ning jalutas rutamata sammul, härrad, täitame maja suunas. Koputas taas ja preili täitame, oli jälle armastada, vastu võtma. Loovutas vaikides vihmamantli kaunite või õigemini kõlvatute käte hoolde, mis olid nii mitmeid kordi selle nõnda püüdlikult enda valdusse võtnud jättis neiu tuhklama selle voltidesse, teades, et too niikuinii ei leia seda, mida otsib. Vigastustuppa, kus istus nagu ikka härra töite ja rüüpas kuumatodi. Säär, teatas ta kohe, kui oli võtnud istet. Mul on püksitaskus midagi, millele teil kui isal oleks paras pilk peale heita. Mida te silmas peate? Küsis vanad täita. Vaadake seda, söör, hüüdis David ja viskas kirjakese lauale. Lugege ja otsustage ise. Mida kuradit see tähendab, röögatas täitum, kui oli kirja läbi lugenud. See tähendab, söör, et ma igal õhtul toonud härra George eeldinilt preilid täitumile kirjakese ja olen kindlasti viinud härra, öeldi neile, kab preili vastuse. Sina saadanas, karjust, peitan püsti karates, sina vastik, räpane salas saadik kaos sedamaid mu majast välja või jumala eest, ma peksan su siit välja. David üritas härrat heita mees asjaosalisi ruumide ja oma süütust tõendada nähes agad, sellest pole mitte mingit kasu. Totas sealt minema kahmates käigult kaasa. Vihmamantli ruttas sadamakai poole, kõndis kiirel sammul üle tunni, suutis siis end kokku võtta ja pöördus tagasi hotelli, kus arvas ootavat oma valeliku sõpra, kes võtnuks talt Macintoshi, mis oli varjunud nii huvitavat kirjavahetust. Preili täitamaga oli vahepeal juba leidnud mooduse juhtunust oma armastajale teada anda. Kui David küsis hotellis, kus on härraieden, öeldi talle. Mees läks juba oma tuppa magama. Närvis David oli aga endast nii väljas, et kiirustas George'i toa poole, sest teadis, kus see asub ja koputas uksele. Mina, söör, hõikas David, tee uks lahti. Tule parem hommikul, kostis, eeldan. Ma olen otsustanud singist täna öösel välja kutsuda, õiendas David veni sõnaseeriden avanud uksed. Pohh, kes küll oleks võinud seda uskuda, ohetuse David tundeküllased. Sa ei raiska aega, kui lubad nimetama sõber. Sõber, sina ära küll hakka minuga sõprusest rääkima. Ei, ma ei püüagi õigustada seda, mida tegin, ütles heidan, nii et sa siis kavatsed mind välja kutsuda? Juba kutsusingi, David, kuidas juba kutsusidki? Nojah, söör, ja nüüd, kus sa oled, uksest väljas. David puhkes nutma. Mis siis nüüd? Küsis eeldin. Kuidas, mis? Mul on vaid öelda, et sa käitusid äärmiselt ebameeldivalt ja üldse mitte nii, nagu sinult ootasin. Lubas seejärel oma rivaali puhkama. Meie lugeja on ennegi tuvastanud, et David ei olnud loomult võitlushimuline vaid oli ka küllaltki tundehell. Ehkki ta läks oma tuppa ja võttis riidest lahti, ei saanud magamaminekust juttugi olla. Ta pani selga sooja avara Row zhanri ning istus juhtunu üle mõtisklema. Davidi süda oli täiesti või peaaegu täiesti puruks rebitud. Teda oli kaasatud armuloosse, millises ta ei oleks osanud unistadagi. Kuid valelik paar tõmbas teda hoopiski haneks. Ent kas nood kaks ei olnud siis teineteisele ustav paar? Kas polnud nad juba päris hulk aega teenidest armastanud? Kas nad ei olnud jõudnud meeleheite äärele, kuni tuli mängu veekindel Macintoshi hoidmaks ära seda, et pisarad nende viimsete lootust minema juhaks? Nii ta mõtles. Ning kuna ta polnud loomult mitte andestajad, turgatas talle pähe, et tal tuleks veel kord minna eedeni tuppa, enne kui too magama jääb. Ja nad peaksid teineteisele andeks andma. Ta võttis küünla neljaks viima oliivipuu oksa, särgi väel, mille peal vaid avar hommikumantel ja toatuhvlid jalas. Hotell oli rahvast täis ning koridorides olid enamasti uste tagakingad ja saapad hommikuseks puhastuseks. David jätkas teed, kuni jõudis lõpuks erdine toa ukse taha. Koputas, aga ei kuulnud vastust. Sisenes tuppa ja nägi teda mõnusas asendist tuduvat. Vaene poiss, mõtles David. Tal ei saa olla südametunnistus piinu, kui ta nii rahulikult magab. Ta istus, küünal käes, Herdeni voodi äärele ja andis tollele müksu. Kes siin on? Hüüatas reedene kargas istukile. Ikka mina, kostis David pool nutusena tunnete tulvas. Ma ei suutnud uinuda ja tahtsin tulla veel sinu juurde öelda. Sina ilge hauakaevaja poeg, käratas Herdan, kui ma sind siin veel näen, siis murran sul viimseluu. Seda öeldes lajatas ta Davidile silindrikujulise padjaga mis paiskas tolle põrandale siruli ja kustutas küünla. David ei jäänud teist rünnakut ootama, vaid tõusis ruttu mässis hommikumantli endale ümber ning põgenes toast. Sulgenud eedeni toa ukse, leidis ta end matkajaid täis hotelli ühes paljudest pilkases pimedatest koridoridest. Tema esimene mõte oli minna tagasi oma tuppa nii kähku kui võimalik ja kuna ta oli viibinud siin hoones juba mõnegi nädalaarmastajat jõuda sinna käsikaudu, ei valmista talle raskusi. Ta liikus aeglaselt, kuid kindlalt ühest pimedast koridorist, teise süda hüppas sees, kui pani käe uksenupule, mille taga teadis olevat enda toa. Sisenes nii vaikselt kui suutis, heitis hommikumantlid ja sussid kõrvale, otsis jahedusest lõdisedes kobamisi üles, voodi, tõstis teki serva üles, puges selle alla, seadis end mugavalt tähe moodi asendisse, jäi peaaegu kohe magama. Aga häda, tema uni jäi üürikeseks. Ta ärkas selle peale, et miski või keski voodis liigutas. Ning õrn naisehääl ütles hellalt. William, kallis, sa juba tulid. Ma ei oodanudki veel sind. Hormas, jumal hüüdis David voodist välja karates, kus ma olen. Taevas halasta, see ei ole tema hääl, hüüdis naine omakorda, haaras kummagi käega kahest kella nöörist. Üks pani kella helisema hotelli ülateine allosas. Davidile tuli külm higi otsaette, kui ta pimeduses toas ringi kobas. Kui ta nii mõnegi eseme otsa komistas, läks naise kisa järjest valjemaks ning kellad helisesid üha ägedamalt. David kuulis selgesti koridorist sammumüdinat. Uksepragudes hakkas kumama valgust, uks lendas lahti ja hotelli peremees astus sisse saadetuna väga pikast ja paksust härrasmehest. Alussärgiväel mees minu petitoas röögatas suurt kasvu mees astus kohe Davidi juurde, virutas talle vastu pead hoovi lüües ta pikali. Vabanda, aga mida see peaks tähendama? Muda pöördus pik rusikamees naise poole. Kust mina tean, lõugas? Sto, kas sa tahad tõesti öelda, et see ei olnudki teil kokku lepitud, kui tohib sinult küsida? Hedi peti ei kostnud seepeale midagi, kuid tema iirlasest toatüdruk vastas tema eest sõnaohtralt. Hoopis sina haavad oma naist, härra Õufleni, oma südamedaami, häbi, söör, tema heitis voodisse, jäi magama, Ado väärakas äratas ta üles sellega, et ronis tema juurde voodisse. Oioi. Oi proua ei saa sellest enam mitte kunagi üle ning teenija kukkus Gilades nutma. Leedi peeti flaini, aga peitis pea voodipesusse. Ma viskan ta trepist alla, pasundas Harrow laini. Ma eksisin toaga kriiskas David pöörases hirmus. Nüüd sekkus hotelli peremees, kartes, et asi võib minna tapmiseni ja rahustas Iiri härrasmeest. Ta lubas, et hommikul tehakse kõik selgeks ja saatis Davidi tema tuppa. Paljud hotelli kliendid ja kõik toatüdrukud olid kära peale kogunenud koridori vaatama Davidi pääsemist tekitatud segadusest. Kuigi tal tuli minna vaid naabertuppa, jäid vist kõigile meelde tema pikkade peenikeste jalgadega kogu lühikeses särgis ning ta higine laup. Loodame, et meie lugejad ei ole mitte kunagi sattunud niisugusesse olukorda nagu David. Olgu sellega kuidas on, aga me arvame, et paljud, kui mitte kõik inimesed on pärast öiseid ohtlikke õnnetuid seiklusi ärganud järgmisel hommikul raske südamega kohutavas hingelisest surutisest, mille eest kannatajana ihataks veel kord teadlasetusse on pageda. Ent Taviti und ei saanud mitte kuidagi nimetada teadvusetuks. Ta vaevles lakkamatu luupainaja käes, mis omandas ärevust tekitavaid kujusid. Kõigepealt lämmatas preili täita teda ja tema kiindumust suure luitunud pruuni paberiga. Seejärel võttis painaja tumedate silmadega õela muigega George eedeni kuju ning moodus lõpuks paksuks leebeetjoffeiniks, kes Davidi jahmatuseks ja õuduseks lebas täiesti külma ja liikumatunud kõrval. Kõik need olid ju kõigest öised unenäod, mis kadusid koos pimedusega. Tegelikult polnud temaga mitte midagi veidrat juhtunud ning kõik oligi olnud vaid unenägu. Niiviisi mõtlesin David pead padjal pöörates. Aga oh häda, pea sattus nüüd toetuma just sellele sinikale, mille härra Ohvleini rusikalöök oli tekitanud tõusnud voodis kähku istukile virguste lõplikult koost täie ja häbiväärse teadmisega möödunud öistest sündmustest. Ja ega sellega asi piirdu. Eilse juhtumi tõttu võib hakata veel toimuma igasuguseid asju, mis kangastasid värvikalt tema kujutluses. Meki täitumist ei hoolinud ta enam vaskpeaga kirstunaela võrragi kai rõhunud tema meelt nurjatud petislik sõber George Arden. Aga tolle daami mees, kelle sängida oli nii sundimatult vallutanud, polnud teada ju, mida härra offline veel ette võib võtta. Teavidist käis selle mõtte peale judin läbi. Ta tundis nõrkust, vajus uuesti pikali ja Mattisinud linade vahele. Ta olnuks õnnelik, kui saanuks matta end kuue jala sügavusele savis pädingtoni maantee äärsel kalmistul, sest kuulis valju koputust uksele. Sisse vilksatas David sisenes hotelli peremees, ülitõsise pahase ja laitva näoga. Niisiis, söör, alustas ta, ma loodan, et te olete oma läinud öö võrgutas katse järelmõjudest nii palju taastunud, et suudate saada aru, mida mul on teile öelda. Läinud võrgutus katse teie käitumisele ei ole muud seletust, kui teid harras, loomalik joovastus ja mitte miski ei vabanda seda. Joovastus vale. No sel juhul on teie ümberkäimine nii väärika daamiga veelgi andestamatu. Te olete minu maja häbistanud ja ma nõuannetel lahkuksite siit niipea kui olete arve maksnud. Ja muidugi vastas David rõõmsa lootusega, et tema võõrustajal midagi enamat öelda ei ole. Aga võta näpust, pettekujutelm jäi üürikeseks. Hotellipidaja jätkas. Tegelikult tulin ma praegu siia ära offleini asjas. Tolle iiri džentelmeni, kelle naise toas teeni jätkake, ütles David hingeldama hakates tapmatama süüteo üksikasju muudkui taas ja taas kuulda. Söör härra obleene on saatnud teie juurde oma sõbra. Ei või olla. Kas tõesti, hõiskas David rõõmsa ilmelisemaks muutudes, sest ta ei olnud vähematki kursis ühiskondlike tavadega. Niisugustel puhkudel, kus selle tsentumani sõber viibib, küsis ta. Armas aeg, hüüatas David rahulolevalt sukka jalga tõmbama asudes, nii et ta on saatnud mu juurde oma sõbra. Just niiviisi tuleb minu väiksesse veakesesse suhtuda ja ma lähen räägin temaga sõbralikus õhkkonnas. Kohe, kui olen saanud riidesse. Kas laviin siis kaptenile sõna ette võtab teda vastu päris hotellipidaja taipamata hoopiski, millest kõneleb David ja muidugi kui tal kiire on, paluge ta siia. Kui võõrustaja toast lahkus, et minna, kutsuma kapten kilkeid seadistanud sündsalt voodisse istuma. Kõigis suuremates supelkohtades leidub hulgaliselt asjaarmastajast Bru vaenu korral, kes moodustavad sõprade seltsi ja ootavad innukalt, et neid kutsutaks sisse, kui kedagi teist kutsutakse välja. Nad lähevad kohe elevuses ähmi, kui kuulevad uuest duellist. Kardavad vaid, et seal lükatakse mingitel asjaoludel edasi ja nemad siis ei näegi, kuis hakkab voolama veri. Sest sel juhul palutakse ehk sündmust sekundeerib keegi teine, ilma nendelt küsimata. Kuid kapten kylgeni ei olnud sedasorti mees. Kui iirlasest sõber härra Fleini tema poole pöördus, nõudvaks Tavitud seletust, kuidas tooni ebatseremoniaalses kasutas ära owleini äraolekut ja võttis ta voodi poolel koha sisse tema aadliseisuses daami kõrval, kes enda sängi poolel juba magas, arvas kapten kohed. Sissetung ei saanud olla tahtlik. Ta juba tundis nägupidi rahumeelselt ja tagasihoidlikku Davidit endas ta siiski täies valmiduses nüüd tema tuppa, et kuulata ära, mida on süüdlaselt põhjenduseks öelda. Härra Adams algas kapten, kel oli raskusi hoida nägu tõsisena nähes enda ees nooruskogu on tekkinud tõeliselt täbar olukord. Olen siin küll vaid oma lugupeetava sõbra härra offline ülesandel, aga ma loodan, et te võtate mind isikuna, kes suhtub teisse asjakohaselt range tähelepanuga. David kuulas teda vaikides ning keris sõjameheliku kogu kaedes jalad enda alla voodisse. Ma püüan igati hoiduda vihmast veidi vetile, kelle võludest te vist pöördesse läksite? Oi aeg, see ei olnud hoopiski nii, tunnistas David. Ma ei kirjuta teile sugugi ette teie edasisi samme, aga loodan peagi, Eina teiegi sõpra. Tarbetu on nimetada, et mina olen selle juhtumi puhul härra Oweni sõber. No ega sõpra kohta iga päev te tundute olevat tore inimene, sest räägite nii. Ma näen tõesti, et te olete hea mees. Kas te hakkaksite minu sõbraks astuksite Õufenide poolt läbi ja selgitaksite neile koos minupoolsete komplimentidega? Komplimentidega, hüüatas kapten, ega suutnud enam naeru pidada. Ärge naerge, öelge neile, et ma eksisin toaga. Vannun enda elu nimel, et see on tõsi. Mis puutub ledi petisse ja tema võludesse, siis annan oma sõna, et ma pole kordagi talle pilku heitnud, enne, kui nägin eile öösel teda voodis istumas. Selmet hoida oma naerutuju ohjes, nõjatus kapten uksele ja vappus naerust üritas asjatult Davidile veel midagi arusaadavalt öelda, lõi käega ja lahkus temast kavatsusega selgitada oma sõpradele naabertoast, et too mees ei ole vähimalgi määral süüdi ettekavatsetud siivutustes. David ei valmistunud oma hotellitehas mitte kuigi pikalt avalikkuse ette astuma vaid läks õige pea äärmiselt ärevana trepist alla. Kõik toatüdrukud kogunesid, kobaras, iitsitasid ning pilgutasid talle tuttavlikku silma. Ta tundis end seepeale veelgi enam häirituna ja astus täies meeleheites kohvituppa. Kapten kilkeni oli teda oma sõbraks värvanule juba selgitanud, mida David oli süüdistustele vastanud. Nüüd tuli viimasel teha tegemist vaid veel ühe õelusega hotelli peremehe ja tema arvega maksnud selle lahkuse David kärmesti et minna otsima eraöömaja.