Vaevalt oli David Champs hotellist lahkunud, kui eeldan talle järgi jooksis tal käsivarrest, haaras teise käega, pani taskuräti endale silmile ja neis kukuvad töine mangul laps. Rahuarmastavat Davidit ümbritsev sel hetkel Too unustamatu luitunud pruun vihmamantel ning ta püüdis end lahti rapsida, öeldes. Ma olen paljastanud su palge, söör, ega taha enam sinuga tuttav olla? Tean. Nõksus George, ma tean, kui häbiväärselt ja kahepalgelised ma käitusin just nimelt oma lahkus jätta, seetõttu püüan sind hoida langemast saatuslikku põhjatusse kuristikku, mis haigutab su jalge ees. David astus kolm sammu tagasi, vaatas maha, hingas sügavalt ning lauses ser minu jalge ees ei ole mitte mingit kuristikku. Kui oleks, usun ma, et sa lükkaksid mind sinna. Mittekaid tõmbaks särgisabast tagasi. Pole imestada, et sa nii mõtled, aga kuule mind sellest hoolimata ära järgima nõuandeid. Olgu, räägi soostuse David hotellis janunetakse sinu vere järele. Mis jutt see on, keda sa silmas pead? Selle palju ära naerdud proua iirlasest meest, palju ära naerdud, ära sega vahele, Harroffeini kavatseb su maha lasta ja kapten kilkeni ära, lausub kapten, kilken, inimene õiendas, David võpatas ning ärevalt ringi vaadates. Siiski on olemas viis sind päästa. Milline tule nüüd kohe minuga Napoleoni samba juurde. Me olime ühe ja sama daami kosilased ja mul on taskus püstolid. Ja mis kuradima vahet seal on, kas lased sina mu maha või nüüd iirlased? Oluline vahe, seletas eelnev minu püstolit, sambaid, püssirohi, aga kuule, pole otsa ja muidugi on see väga suur vahe. Kähvasse. David Thompson jätkas. Las ma nüüd mõtlen, kas sa tahad öelda, et kui ma pean sinuga kahevõitluse või teen nagu peaksin, olen ma sinu arust neist tüüpidest lahti? Ei, muidugi mitte. Nii. Mis on siis sinu eesmärk? Loomulikult sind aidata? Loll jutt seal, parem ära naljata, hurjutas David. Miks peaksid sina endale niisuguse jama kaela tõmbama? Ma juba tean, et sa ei tee mitte midagi ilma, et seal oleks mingi tagamõte. Tahan heastada sulle tehtud ülekohut tõesti või küpsisetüübid, umbusklikud ja usu mind, kinnitas George. Aga tule nüüd, meil on veel natuke maad minna. Ta kiirustas oma leiget sõpra tagant astuma mööda romantilist teerada, mis viis stantelliee Kanali tänava lõpus Napoleoni samba suunas. Suviti on seal vägagi kütkestav jalutuskäik, mil rohi on roheline ning teeraja kõrval päris jalge juures sillerdab kiire vooluga, nii selgeveeline oja nagu hüpleksitses kristallid. Ent David ei pannud ilu enda ümber tähele, võttetas kuulekalt koos ära erideniga edasi. Nad jõudsid avarale väljale kauni samba lähedal, mille ehitust oli alustatud Napoleoni ajal. See oli saanud kokku Prantsusmaa toona kõigi aegade suurima hästi relvastatud sõjaväe. Siit allpool aga oli meri olnud briti sõjalaevu täis. Nüüd ütles Herdan ümberringi vaadates olemegi jõudnud sobivasse paika. Ja kuna meil sekundante ei ole, peame vältima teineteise tapmist, sest seda võidakse tõlgendada mõrvana. Mis jubedad mõtted su peas on hüüdistiivid, nii, seisa sina sinna. Juhendiaseeridan ja mina võtan seal koha sisse. Ta kõndis rutamata eemale. Näe, siiapoole tuleb inimesi osutus David, ma ootasingi neid. Vähemalt kaks perekonda on praeguseks teadlikud meie vaenulikust kokkupõrkest ja keegi neist jõuab kindlasti siiad. Laip ära viia. Laip karjatas David ehmunult, lastes püstoli, mille Arden talle pihku oli pistnud, maha kukkuda. Nii on. Mida nad siit ikka oskavad leida, kui mitte ühte või enamatki laipa. Aga sa oled ju kindel, et tasa katkestas teda ja ütlen me või aega raisata sina tulistada mind esimesena, tulistan esimesena kohkus David, kellel oli inimest tappa peaaegu sama kole, kui saada ise tapetud. Oled sa ikka täiesti kindel, et mingit ohtu ei ole? Pole kuuli ega tule õiget lasku ja püssirohi teeb vaid paugu. Tulista. Kamandas, eeldan rannalt. Kui sa selle veretu duelliga ei nõustu, laseb ära uhvleini su maha, sest tal on tõsi taga. Helde taevas, hüüdis David üleni värisedes. Kuidas seda tehakse, ma pean vist vajutama päästikule. Taevas ole armuline, siis vajutan ise, vaatan mujale, käis pauk. David vaarus mitu sammu tagasi ning kuulis valjul läbi lõikavad Killimist. Ta vaatas sinnapoole, kus veel äsja oli seisnud Josheerin täies ilus ja tervises appikene. Ta ei uskunud oma silmi. Tema vastane lebas verisena maas sedelit toetamas. Rebecca, täitame käed, kes tõi kuuldavale kõva läbitungiva kisa. Enam surnud kui elus. David jooksis nende juurde, laskus põlvili ning aitas maas lebavat noormeest kergitada. Sel hetkel galopeeris nende juurde hirmuäratavalt ärritunud kapten kilkeni hobuvahul. Mis siin sünnib, kärgatas ta Well ilma sekundantideta. Ta mõtlematud mäed, miks sa selleks mind ei usaldanud? Kuidas teiega on, söör? Elu kaob kiiresti käest, vastas Erden nõrgalt. Oh, nuttis Rebecca, tapke mõrvar. Mina karjatas David ahastaval häälel. Päästki, ta palus Eeden. Ta käitus nagu tõeline mees üllalt ja julgelt. Me olime mõlemad kaks lasku teinud ja ta ei kohkunud kordagi tagasi. Söör, kui te olete aumees, siis päästke ta. Aumees kordas Kilkennys, kuidas te julgete selles kahelda? Härden osutus karmiin punasele joale. Mis sõna otseses mõttes juba ujutas ta riideid üle. Tõsi, ta ei ole ju seisukorras, milles sõnu süüa ega üldse midagi ette võtta, nentis kilkeni. Kui te soovite, et päästaksin selle inimese ja väidate, ta käitus vapralt. Nagu Aleksander otsekui Agamemnon kaitses, eeldan Davidit. Hea küll. Ma arvan, et tean, kuidas teda päästa. Mul on merel sõber oma jahiga ankrus. Kui saaksin ta selle pardale sokutada, läheks kõik hästi. Aga kui ma siit ära lähen, mis siis teist saab? Ma tunnen, et mul on isegi natuke parem, pomises eeldan, võtnud lonksu väiksest brändipudelist. Kas ma suren või jään ellu? Olen õnnelik, kui see daam minu juures viibib ja seda on näha, sõnas kapten, kui Erden ülimalt abivalmis Becki käte vahel upitas ja kilkenit tagant kiirustas. Hüpake nüüd hobusele, jätke mind siia maha, söör. Too tõusiski hüppega oma kargleva ratsu sadulasse kummardas, haarasin Davidil kraest ning upitas ta enda taha istuma. Nad ratsutasid minema. Harjumatus asendis hakkas tundma David ägedaid valusid, ent söandas siiski aeg-ajalt pead pöörata ning kiigata tagasi saatusliku väljapoole, kus suutis leristada eedeni veritsevad keha ja habrast tundelist Rebekat, kes püüdis talle tuge pakkuda. Tekkinud olukorras polnud sugugi lihtne toimetada härra Tampsi Prantsusmaa rannikult jahi Vooterfektil tekile ent kapten kilkeni mõistes tegutseda väga tõhusalt ning juba õhtu eel sõitis David laintel pillutavas lahtises paadis Macintoshi mähituna jahi poole ja haavati õigeaegselt olla suurema ning ohutuma aluse pardale. Kapten kylge ei pidanud vajalikuks pühendada jahi omaniku härra kuklid Tavidi seiklustesse ega raskustesse, millesse tooli sattunud. Ta tutvustas teda kui haigestunud härrasmeest, kellele on soovitatud mereõhku ning Davidi haiglane väljanägemine kinnitas igati kapteni jutu. Keegi on kuskil kunagi väga mõistlikult tähendanud. Mehi ei muuda eales naeruväärseks see, kui neil pole ette näidata saavutusi küllaga. Kui nad üritavad näida kellelegi Ena, kes nad ei ole, mis teeb nad õigusega pilkealuseks. Mitte keegi polnud selle aktsiooni elulisust kogenud niivõrd kui härra kokal. Kle isa oli olnud läbi ja lõhki auväärne härrasmees. Ta elas sisemaa maakonnas ega olnud pere vanim poeg, mis ta oli pidanud piirduma pisku parandusega ja ei oodanud elult paljut. Ometigi kohtas ta õnne väga suuremat vabandusega noore daami armastuse näol. Daam oli toona juba neiu east väljas ega olnud enam vanemate kamandada. Nad abiellusid kiiresti ning sõitsid pärast tavakohast fosseki ära, et veeta mesinädalat Raythonis. Proua oli käinud moekas internaatkoolis Londoni äärelinnas ning oli omandanud raami moejoontest, mis hämmastasid vägagi tema lihtsakoelise mat meest. Kui inimene sisemaalt näeb esimest korda merd on see tema elus tähtsündmus. Päev, mil nad paratonisse saabusid, oli ülimalt ilus. Nende ees lebas ühtäkki lai ja sügav päiksekiirtes sädelev veevälimeri oli nii rahulik, et väiksed armsad lõbusõidupaadid justkui suikusid selle rinnal. Kord ütles prog labi kaaslane. Mani armastan merd, kallis, mis sa arvad, kui soetaksime mugava luksusliku jahi. Aga miks mitte, soostus Äracocel. Teeme kõik nii, nagu soovid, kallis. Ja sinaka jahtklubi liikmeks, lisas noorik. Pole midagi toekamat kui jaht. Kui mehele jõukuse toonud naine paneb abikaasale ette kulutada meelepäraselt naise enda raha. Milline mees suudaks talle siis vastu seista? Kukli seni harva tõstnud oma jalga mõnele ujuvalusele ega olnud sugugi kindel, et saab suure purjeka juhtimisega hakkama. Aga meri näib nii mõnusa päikselise kohana ning kindlasti saan ma tänavuse hooaja lõpuks sama heaks ja kogenud merekaruks nagu iga teinegi tolles jahtklubis, mõtles ta. Praytonist kulgesid nad borši sealt tõusev vaid saarele, kus asus aadlikest ja härrastest amatöörmeremeeste ühingu keskus. Proua kõhklile oli väärikas eas oivalise olekuga sugulane härra lori Mer, loomaks keda vaimustas ärkli, kavatses hakata merd sõitma. Härra normerlamaks, tutvustas varmalt talle kommodoor ja teatas, et müüa on üks suurepärane esmaklassiline jaht. Kellelgi noorhärra oma, kes polnud enam valmis seda või siis iseennast merel käituma. Ära kõhkle, sai vastuostu-müügiasjad korda aetud Kutri votter, vaid teil omanikuks komandöriks. Mutrikandejõud oli 300 tonni. Purjeka omandamise pidulikul päeval ilmus ta kohale sinises triiksärgis ja sinistes avarates triikimata pükstes kõige üll meremehe kuu, mida kaunistasid klubi ornamentidega nööbid peas, oli tal õlgkübar. Ta soovis vastses tegevuses kohaneda tasapisi ja rahulikult eluviisiga, mis oli seni olnud talle täiesti võõras. Tahtis mõõdukas tempos elada sisse merekaru ellu nagu kass märjal põrandal, kes paneb ettevaatlikult maha ühe käpa, siis teise ei kippunud liigse rutuga kuivalt maalt ära. Leidis koguni, et esimese kuu võiks seista lihtsalt ankrus. Kui teile oleks võinud tõmmata üles kuivale rannale, rahuldanuks teda väga. Ent sõbrad on ju alati mõistmatud ja härra värvati õnnetul kombel osalema üritusel terve jahtides. Kaader oli kohe-kohe lahkumas särnbuuri. Ära kõhkle õnnitati Jahtklubiga ühinemise puhul just siis, kui tal tekkis kohe võimalus osaleda vaimustavalt merereisil Prantsusmaa sadamalinna, kus näeb prantsuse kuningat ning tervet kuninglikku perekonda. Kuuldes lubatavatel lõbude pikka loetelu, süttis ära, kõhkles kerge seesmine rahutus, ent provodokile sattus lausa ekstaasi ning tolle sugulane taimele loomaks pakkus end lahkesti neile kaasa. Juba järgmisel päeval tuli minna merele, mistõttu algasid mahukad askeldused reisiettevalmistusteks. Kõhklen hommikul pilgu aknasse heitis ning nägi pilvist taevast kuulist tuule vilinat. Otsustas ta seda Maidet ja ei tule merele minekust midagi välja. Kuid ilmnes, et ta ei ole enam omaenda peremees. Kõik peale tema naised rõõmust hõiskavad ning kõnelevat vaimustatud heast tuulest. Talle tundus torm möllavat. Kui ta vaatas merele, nägi tohutut hulka vahusarjaga laineid, mida sisemaa inimesed kutsuvad valgeteks hobustaks tundis ta, et need talle eriti ei sobi. Ta pöördus härdal häälel lähima klubi liikme poole küsimusega. Tänase ilmaga me ometi purjetama ei lähe, ega ju? Kuidas ei lähe, inimestest, toob, muidu läheme just sellist ilma. Me kõik soovimegi. Hilja oli taganeda. Härra kakli kuulis, kuis kommodoor jagas väljumisaja ja purjetamise korra kohta mingeid käsklusi ning määras, kus täpselt peab paiknema votterfekteil. Aga ta ei saanud midagi aru, tema kaaslased ja kahjuks ka ta isegi olid sõiduks kõik ettevalmistused teinud. Nüüd jõudis kätte aeg minna pardale. Tuul oli täna tõesti vali, mitte ainult, ära kõhkle arvamust mööda. Ka tema kaks reisikaaslast heitsid paha aimavalt pilke taeva poole näides tema närvilisust ülespiitsutatud kujutlusvõimele hukatusele määratud olenditena. Kui nad klubihoone esisele trepile astusid, leidsid nad eest väikse paadi, mis pidi nad viima Vootherfekteilile. Paat viskles nende ootel nagu hullunult üles-alla ning vesi pritsis selle ümber kõrgele õhku. Sinna minna tähendab mängida oma saatusega suruskokk läbi hammaste. Naine klammerduda käsivarre külge ja küsis, kas ma ei läheks parem tagasi. Kuid härral Laarime loomaks, kes polnud ise küll meremees näis olevat kindlalt ja igal juhul otsustanud selle noorpaari koos endaga hävitada. Ta kiirustas nagu paadimehedki neid paati astuma ja aitas neile vihmamantlit tihedalt ümber. Nad andsid otsad lahti, Kallas hakkas kaugenema. Promenaadil jalutavad, inimesed aina kahanesid. Kakle igatses nüüd juba enda äsja ostetud jahile, eelistades kahest õudusest suurt purjekat pisikesele lamedapõhjalisele paadile. Nad jõudsid hirmutavalt mäslevatesse vetesse, kus tõusu põhjustatud mereveevool kohtust tugeva tuulega nagu keegi selgitas. Kohtumine näis kõike muud kui sõbralik. Proua kukli pistis kiljuma ning liibus abikaasa külge. Teisest küljest pigistas loomaks tema käsivart, tekitades küllap sellele sinikaid. Luuphame, lofame, hüüdis paadi tüürimees. Härra kõklile näis tüüri hoida, tema pole vaatavat nagu käsiks toojust, temal teha midagi arusaamatut, millest sõltub kõikide paadisolijate ohutus. Kakli hüüdis vastu, taeva päralt, mida te mõtlete Luhvlamise all? Meerimu, kallis, palun ole lahke. Jov Luhva nüüd härlamaks Luhvake otsemaid, kui te teate, mida see sõna tähendab. Tüürimees muigas süngelt talle vastu ja kõnetas kukleid trimmi Keppaet otseks, kui lubati, armuline proua. Meri hüüdis, ära kõhkle, sinuga kõneldakse, see mees kõneleb sinuga. Mis on küsisto trimmige Paet otseks, armuline proua, kordas tüürimees. Armas halastaja, ta ei mõista seda teha, seletas kukile too paadimees, räägib nii rahulikult, nagu sooviksid, sa koheldakse tema tänu. Istuge sinna, osutas paadimeeste naisele. Tänulik, et tüürimees kõneleb lõpuks arusaadavalt. Testis härra kukla oma naist õlgadest üles, ei aita seda näidatud kohale. See ongi teie jaht, osatas paatnik, see võib varsti meid alla ajada. Meid all ajada, karjatas kukel, nähes suurt mustavat eset, millele nad iga hetkega lähemale jõudsid. Õudne, kui sa oma purjekas su alla ajab. Neile visati köis, mis tabas ära kõklet paremasse silma ja lõi selle mõneks ajaks pimedaks. Paat müksus vastu jahi külge. Härra lebas need ristseliti paadi põhjas. Tema naine minestas ja kanti teadvuseta olekus üles purjekale. Härra järgnes talle kahest libedast külg köiest hoides, seades treppredeli astmetel vaevu jalgu. Hiljem kuulis ta seda, kutsuvad mugavaks parda trepiks. Ta seisis omaenda purjeka tekil majatus oma isikliku masti vastu. Tema enda madrused talutasid teda seejärel edasi, näidis temast hoolivat. Tal kadus jalgadest jõud, ta vajus istmele, pea kaldus üle parda ääre. Ja ta oli merehaige. Temast haihtus kogu hirm ja igasugune ärevus. Ta ei hoolinud enam küünevõrdki oma hindamatust abikaasast ei pannud miskiks oma külalist toda naise sugulast. Ta ei andnud ühtegi käsklust ega teadnud üle pea, mis ta ümber toimub. Küll oli talle arusaadav, et ilm üha halveneb aga tal endalgi hakkas järjest halvem. Ja mida tähendab üksi ilm? Surevale mehele. Ei teadnud ööd ega mütsi Komodoristega purjekate eskaadronist, vaid lamas öö otsa kajutis kois. Tema naine lebas vastasseinas. Nende voodid olid kui seinale kinnitatud riiulid. Talle tulid ettekehad mausoleumi des laes rippuv lamp heitis kurbliku valgust. Oi kuidas kõikus. Kuis toolid kajutis ringi Upper pallitasid hõitlevate meeste kohutav kära, laperdavat purjed, tuule ulg ruttavat lainete kohin. Üks meremees astus kajutist läbi ja pakkus härra kõhklile brändid, mida too loiult pisut neelas. Brändit Antiga tema prouale ning härra jaksas panna tähele, et naine neelas seda samuti loiult. Kas on veel lootust ka siis ära kõhkle. Lotos söör, islatest järgnes vaikusehetk. Ma loodan, et maa lähedal lisas siis kukel häbememaast võimalikult kaugemale hoidma. Maa kõige hullem koht, kuhu tänasel õhtul sattuda. Kui ekslik võib inimene olla, härra kõhkle, igatses just maad. Kas me ei võiks randuda, küsis ta. Kui me ei säilita valvsust, võime tõesti randa sattuda. Sel juhul laguneb mootorvärk teil 10 minuti jooksul tükkideks ja viimne kui hing siin hukkub. Kukla oigas ja ühes temaga ta proua. Nagu vastaseks oigas Kalloorime loomaks, kes oli laotatud mitmeotstarbeliste kambrisse. Me ei peatu enam nende toonasel seisundil. Pärast kahte päeva märatsemist jäi tuul endiselt tugevaks, siia puhud need ühtlaselt, neile vastu härra kukli, pigem tungiva palve, kui käsu peale siirdus nende purjekas mullonia sadamasse, kuhu jäi 24-ks tunniks reidile. Ilm hakkas siis pisut rahunema ning nad purjetasid taas merele korjates lahkudes peale härra. Tantsi. Misjärel võttis votterfektil kursi tšerburile.