Möödunud kolmapäev Tartu Ülikooli auväärses aulas Seal on tulvil õppejõude. Pilleffi külalisi Lätist, Leedust, komist, Karjalast, Udmurtiast, Marist, Liivimaalt, Leningradist, Moskvast ja mujalt. Professor filoloogiadoktor, akadeemik Paul Ariste on saanud kuuekümneaastaseks. Uskumatu küll. Niivõrd nooruslik ja energiaküllane on veel mees, keda tunneb kogu alma mater. Juubelikõneks saab sõna ajaloo-keeleteaduskonna dekaan Juhan peegel. Ta peatub juubilari elulool pedagoogilises ja ühiskondlikul tegevusel. Tutvustades Paul Aristet teadlasena, ütleb Juhan peegel. Me ei saa siin anda üksikasjalikku ülevaadet juubilari teaduslikust tööst. Selle bibliograafiline loend üksi moodustab omaette raamatu, mille emakeele selts juubeli puhuks väljad. Märgiksime siinkohal vaid kõige põhilisemaid, teaduslike huvide ning harrastuste suundi. Esiteks, juubilar on kahtlemata silmapaistvamaid eesti foneetikuid kes katselise foneetika meetodid omandas Hamburgis, Helsingis. Kuigi meil foneetikaga oli tegeldud ka varem, on professor Ariste sel alal rajanud meie nii-öelda klassikalise koolkonna oma üksikuurimustega ning kokkuvõtlike teostega nagu eesti keele foneetika ilmus 1953. Eesti keeleteaduse parimate saavutuste hulka kuuluvad kindlasti ka juubilari sõnavaraalased uurimused. Edasi eesti murrete keele ajaloolisele uurimisel on juubilar kirjutanud hulga üksikkäsitlusi, millel, milles on ta mõnetigi revideerinud klassikalise häälikuloo seisukohti või esitanud uudseid andmeid murrete või murrakut kujunemisloo kohta. Juba noore teadlasena köitis Paul Ariste tähelepanu meie kõige lähedasemaid sugulaskeeli Vadja keel. 1935. aastal avaldas ta esimese teksti, kogu nõukogude ajal on see huvi aina süvenenud. Vadja keele uurimise kõrval tuleb kindlasti märkida juubilari tööta isuri ning liivi keele uurimisel. Eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurimine on professor Aristele toonud suure rahvusvahelise tunnustuse. Ta on soome-ugri seltsi auliige Soome Kirjanduse Seltsi ja Kalevala seltsi välisliige. Korduvalt on ta esinenud rahvusvahelistel konverentsidel. Kuid mitte ainult sõnum Kristina ei ole Ariste nimi tuttav ka väljaspool Nõukogude Liidu piire. Ta on rahvusvaheliselt tuntud teadlane, näiteks ka mustlaskeelte uurimise alal. Pärast biogenet algavat tervitused loetakse ette Eesti ülemnõukogu presiidiumi seadlus Paul Aristele Eesti teenelise teadlase aunimetuse andmise kohta. Emakeele seltsi nimel tervitab juubilari akadeemik Johann Voldemar Veski. See on nimelt emakeele selts kus me oleme valmib ühel Lvivis töötada hulga aastate jooksul. Jarhi töömees emakeele seltsis ongi ema kaasas toimunut ja hulga täiesti osa võtta. See on just tänu Juubilar on väga algatusi ikas olnud, ta on suutnud palju algus, algatus jälgitada emakeele seltsile, mis tööga arst laste poolt kõik on vastu võetud, heaks kiidetud ja ellu viidud. Lell ja mälestusesemeid koos soojade tervitussõnadega olid üle andma tulnud poolsada mitmesuguste asutuste, organisatsioonide, kateedrite ja kursuste esindajat. Vana aula seinad on harva kuulnud korraga nii palju keeli, inglise. Muide, pärghelmad südames on ütelus, et teile, mida Tarzani tervelt paljon menetluste teine ülesanne Jää gived sirkut ja käigebki haigeks. Paati Itšarlik, Pill, vaad, künd, künd, Rõnd, kamm ei autiitel härja. Kõigi nende keeltega on professor Ariste oma teaduslikes harrastustest kokku puutunud. Kuid peale aulas viibinud tervitajate ei olnud juubilari unustanud ka eemalviibijad. Meie lugupeetud juubilar, inimene on saabunud sadu telegramme ja muidugi me võime siin ette lugeda neist ainult väikese osa. Valitsuse Telegram Tallinast parimad õnnitlused teie aupäevaks soovime ka edaspidiseks tublit tööindu ja suurt edu teie mitmekülgses teaduslik pedagoogilises ja ühiskondlikus tegevuses. Helsingi veljeskaanson kielen, tutki muks suuriansi osta. Edustaja Heimu iemme, Berin, teen toimekasta talletaja ja Tuloksekastab tutkija Uuden tutki Apolven innustava ohja ja hanen Merti päive. Näen südamelisest joonitelevad kõik soome nimekamad lingvist. Kangele sepa pojale, kes ise saanud suureks keelesepaks ja uute keeleseppade vanameistriks, surume kätt südamlike tervitustega ja parimate soovidega eduks, kodus, aias, auditooriumites, reisidel ja mujal. Hanssija, Wanda Kruus. Südamlik tervitus suurele töömehele ja igipõlisele sõbrale Elo ja Friedebert Tuglas. Stockholm, surume 60 korda juubilari kätt. Karin ja Peeter Arumaa. Lüng parimad tervitused juubeliks viljakust teadusest tulevas Julius Mägiste. Pidin tõesti olema kõnekas, et ütelda, kui õnnekas ma soovin sind peoks ja ürgpäeva teoks kõige paremat beer viisel Grenud. Stockholm südamlikkude tervitustega suurele teadusemehele ja vanale sõbrale Kerstin ja Sten Kaarlil. Stockholm südamlikke õnnitlusi noorpõlve sõpradelt menda ja Sammlowen Johansson. Stockholm südamlik õnnesoov tähtpäevaks Lingaja Ivar Paulson. Et sõnalust ei lõpeks suust, püsiks turris juuksetuust, et jaksaks keeli korjata ning aspirant orjata, ET keset ugri hõimlemist ei jätaks maha võimlemist, et turjale ei kasvaks rass. Et muudkui kasvaks järelkasv, et tuulepluus ei kardaks tuult, et noorus sabas käiks tell truult ja sügelesid peas ideed. Seks pika laia rõõmsateet Ellen Niit ja Jaan Kross. Pariis helisikatsioon, eme, jöör ö, Puuraveniir vanni, Siivers. Lõng veel Tauts, Tarba kadu, bar koduiga on ju tautoi un pasaules sinad neid veel Velda rukke, Karlis Travis. Andsime teile edasi vaid mõned telegrammid. Nende ettelugemine aga kestis peaaegu tunni ja ka siis oli see vaid osakene saabunud tervitustest. Piduliku aktuse lõpul anti sõna juudi lärile. On neid, kellele me ülikool olemasolu on saanud lahutamatuks kaaslaseks seda ka mulle. Siin meie hulgas on praegu veel Alviine kurg kes võttis mult vastu paberid ülikooli astumisel. Siin on mu esimene dekaan professor lammule. Siin on minu esimese eksami vastuvõtt ja professor Veski. Siin on mitmeid õpetajaid on kaasõpilasi, hilisemaid kolleege, on õpilasi samuti hilisemaid kolleege, on endise nüüdsed noori, kes oli endalegi ikka andnud noorust juurde. Sinul raamatuid, mis on loetud elamusega. Siin on põrandaid ja treppe, mida on tallatud. Ei ole vist ühtegi kaugemat nurka ülikooli hoonetes mis poleks seotud mõne mälestus, aga ma olen õnnelik, et ma olen ikka Tartus. Jäädke, kõik teie praegu olete just Tartus. Mul on olnud parimad võimalused õppida ja õpetada, uurida ja juhendatud, ei, suurima mõnedki ehk on veendunud selles, et mu käitumine ei vasta mu aastatele. Kui inimene iseenesele ainastugereerib, et ta pole vana, siis lõpuks hakkavad teisedki uskumata, ei ole vana. Piinlik on vana olla sest vana suudab vähe. Vähemalt ise peab tahtma noor olla. Kui juubeliõhtu oli lõppenud, palusime professor Paul Aristet vastata mõnele meie küsimusele. Missugused on teie sidemed välisriikide teadlaste asutustega? Mul on suhted õige paljude maade keeleteadlaste folkloristide teistega vähem. Mul on üsna kaugel, näiteks mul on head suhted Jeruusalemma ülikooliga, ühendriikidest mitme õpetlasega Indias talgutast. Rääkimata muidugi Euroopa maadest, kõigepealt Ungarist, Soomest, Rootsist ka Saksamaalt, mõlemast Saksamaalt. Ma usun, et need on ikka õige mitukümmend, kellega ma olen pidevas kirjavahetuses, on vanu, endise tuttavaid ja uusi, kellega olen tutvunud rahvusvahelistel kongressidel. Ja mõned on ka sellist head, ainult kirjavahetuse kaudu on neil põhjust küsida üht-teist, mis puutub eesti keelde ei Läänemerekeeli soome-ugri keel ja ma olen taastanud nendelt andmed oma tööde jaoks. Kui palju te päevas saate? Kirju no igatahes palju, kas saan, seda, ma ei tea, ega? Postikandjad nõudsid, et pumbale suuremat kirjakasti kinnitaksin ukse kõrvale, sest sinna ei mahtunud ära need, mis pole, seni oli eriti kui tuleb nüüd trükitöid. Raamatupakke, ma saan pidevalt. 1944. aasta sügisel emigreerusid mõned teie kolleegid, kas teil ei tekkinud taolist Mind valiti 1000 944. aastal Helsingi ülikooli õppejõuks. Ja ma kavatsen sinna ära minna, aga siis, kui ma käisin, ülikool ruumid läbi need kui need kohad, kus ma kogu aeg olen töötanud, raamatukogu, neid treppe mööda käisin üles-alla, nad liik on siin ja siis tuli nisukene vastu panemata, tahe ikka igavesti kodumaale jääda. Ja ma lihtsalt õnnelik, et ma olen, siin on siis minu koht vaat eesti rahva hulgas ise eestlane. Ja ma ei kujutleksid ma kuskil mujal tahaksin ka olla. Käin küll mujal olen, aga mujale jääks, püsiksin seal. Ma arvan, et see eestlane, kes, kes töötab siin, sellest on igale eestlasele kasu. On teil sidemeid väliseestlastest, kolleegid. Mõnedega mul õige tihedad sidemed näiteks proosal Julius Mägiste Lundis, temal minu endine õpetaja, hilisem kolleeg, temagi mullegi südamlikud sidemed. Rootsist võiksin mainida veel noort õpetlast kulgemine, loeng oli omal ajal käinud Ivar Paulsoni. Võiks veel tuua esile ins Tartu Ülikooli õppejõudude rootslanna Pervisse kreeni. Ja siis ühendriikidest on viimasel ajal ehk kõige rohkem olnud kirjavahetuses noore väga andeka eesti rahvusest slalisti foneetikuga Sand, Ilse lehistega, Kolumbus ülimalt aiast Jaan puhveliga. Aga sa mõtled mitmete teistega ja teate, kuidas ini võib unustada mõningalt. Oma endise tuttava Ilse Lehiste oli minu õpilane loengul käinud. Ükskord mu mälust tatsan konstrueerida, milline toon, kirjutasin temale, mul te olete, mul ei jäänud meelde niisugune niisugusena. Ilse Lehiste vastas mulle üsna hoolikalt, et panin kirjeldama täpselt temast sõbrannalt saatma, kõrval istus, saatis oma pilditeest. Mina pidasin temast sõbrannat tema jaoks ja ta ja siis mitte yldse tähisteks. Nii, ja nüüd, lõpuks siis missugused on teie edaspidised kavad? Ma nüüd kõigepealt ikka vatsa keelega tegelen. Siin on mul vadja kaks nii suunda valdava halluvad koguda, nii palju kui saab. Võin vist öelda eksimatult, et munus, suurim Vadja rahva olla kogu maailmas keedilis seda vist ei suuda ületada, sest vadjalasi on umbes 25, kes korrektsel vadja keeltel räägivad. Ja siis Vadja, Salava koguni uldse kõike, mida võtta lastelt, on veel saada. Muidugi tuleb muuga tegeleda, aga ma tean peas olnud. Lõpetame meiliaadress on Tallinn, Eesti Raadio välissaadete toimetus. Tallinn, Eesti Raadio välissaadete toimetus. Järgmine saade väliseestlastele on neljapäeval samal ajal kuulmiseni.