Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mõned Austraalia poliitikud on veendunud, et riiki jõuab peagi sularahat ajastusse. Teematõstatus seoses 14. veebruaril 50 aasta möödumisega eelmisest märgilisest rahareformist. Aserahandusminister Alex Okk kirjutas sündmuse tähistamiseks artikli, milles märgib noore riigi rahanduse reformimise ajaloos esimese olulise sammuna 50 aasta tagust üleminekut kümnendsüsteemile. Enne seda kehtis Austraalias ühinenud kuningriigist pärit raasüsteem, milles naelsterling jagunes 20-ks Schillingiks, mis omakorda koosnesid 12-st pinist. Penne jagati veel pool ja veerand Bennisteks. Kaks šillingit, kuus penni tegid pool krooni ja siis oli veel kini, mis koosnes naelast ja ühest lingist või 20 üheshilingist. Taoline raha arvestamise süsteem pärines 12. sajandil elanud kuningas Henry teise ajastust. Quinn väärtust mõõdeti seda sisaldava väärismetalli kaaluühikutes. Jõul hingavad austraallased kergendatult pärast üleminekut rahade kümnendsüsteemis arvepidamisele. Keeruline arvepidamine hakkas majandust pidurdama ning oli kallis nii riigile ülal pidada kui. Kodanikele kallis ka kasutada võib vaid ette kujutada, kui palju pidi päevakassat sulgeb töötaja arvestusi tegema, et erinevatest rahalistest ühikutest saada kokku derbiksuma, naerdes kindlasti kohati sügavalt ka enne igat hinnamuutustest, see tähendab uut arvutust ja hinnasiltide ümbervormistamist. Austraallasi rõõmustas poole sajandi taguse rahareformi juures seegi, et endine koloonia ütles lahtinaalsetest ning hakkas kasutama Austraalia dollareid. Nüüd paistabki, et poliitikud ammutavad eelmisest julgustükist uut hindu järgmiseks revolutsiooniks ja poliitikutele isa taolist vabadust ajalooga ümberkäimisel pahaks panna. Iseküsimuseks jääb, kuidas reaalsus poliitiliste soovidega kaasa tuleb. Pigem sularaha taandumisele võib leida paljudest riikidest. Austraalias on müntide vermimine ajaloo madalaimal tasemel ja viies. Teleennustatakse peatset käibest kadumist. Aastal 2007 oli sularaha maht kõikidest rahalistest tehingutest 70 protsenti ja aastal 2013 oli see langenud juba 47-le protsendile. Sularaha valmistamine. Selle üle arve pidamine, hoidmine, transport nõuavad igal aastal sadu miljoneid Austraalia dollareid. Rahandusministri asetäitja hinnangul hoiaks riik sularahata tulevikus kokku miljardeid dollareid. Riigi rahandusjuhid soovivad kõrvaldada sularahata arveldamise teelt kõik takistused sest see on ka kõik, mida nad saavad sularahat arveldusele üleminekuks teha. Mil määral ja kui kiiresti üleminek aset leiab, sõltub inimeste ja ettevõtete valikutest. Nad otsustavad oma käitumisega omavaheliste tehingute sisu ning vormi. Lõppkasutaja suunab innovatsiooni peamiselt spekuleerides, mis oleks tore. Sama. Ta suretab aga ükskõik, sealt mõnikord isegi parastades innovaatorite pingutused olematuks, kui tegelik elu sisaldab midagi, mida ta fantaseerimised hetkel ei osanud ette näha. Näiteks põim rahalistes tehingutes on sularaha osakaal langenud on alanud sajand aastast aastasse, kasvatanud ringluses olevate pangatähtede arvu. Kui 50 20 dollarilised kupüürid Arv ringluses ongi püsinud muutumatuna, siis kogu sularaha hulka igapäevases ringluses on paisutanud 50 ja 100 Austraalia dollarilised rahatähed. Rõivaste trükkimine on suurenenud koguni 11 protsenti. Vastupidiselt poliitikute visioonile ehitamist Itaalias raha trükkimisest vastutav reservpank parajasti ka. Uhiuut rahapada. Nemad ilmselt teavad midagi, mida poliitikud pole märganud ja nad püüavad end tuleviku vastu kindlustada. Ja see pole vist sularahast vaba tulevik. Võimalik, et sularahata ajastu ei sobi kokku üha keerulisemaks muutuva maailma majanduse olukorraga. Inimesi hirmul. Kui nad ei näe oma raha, aga samal ajal kuulavad uudiseid, kuidas rahast kaob väärtus ja see omakorda lükkab upakile pankade usaldusväärsuse. Mistõttu kogutakse sajadollarilisi kööki, jahukarpidesse ja kappidesse puhta pesu vahele kui innovatsioon satub kontaktivabade maksmiste tehnoloogiaga ummikusse. Neile võimalus pakkuda rakendusi sularaha peidukohtade haldamiseks.