Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Televiisoris näidati hiljuti dokumentaalfilmi apelsinimoositootmisest. Tööprotsessis oli inimesi masinaid loogilistes kohtades, kus neid võiks ka oodata. Masinad tõstavad, keedavad, segavad, lõikavad ning hoiavad moosi valmimise pidevas liikumises. Inimesed jälgivad retsepti, maitsevad ja puhastavad seadmeid. Aga ühes üllatavas kohas oli masina asemel inimene. Nimelt kui Kulkolane tsitruselõhnaline konfitöör olin saanud valmis ja suletud purkidesse, jooksid kõik purgid viie kaupa üle neid pingsalt silmadega jälgiva töötaja hästi valgustatud laua. Tähelepaneliku inimese ülesandeks oli vaadata, ega mõne purgi sisse polnud sattunud apelsiniseemneid. Kui purgile Sildbana tuleb sellised sööja tuju rikuvad praagid moosi valmimise pidulikkust kulminatsioonis kõrvale jätta. Saja-aastase moosikeetmise kogemusega firma oli küll pidevalt masinaparki uuendanud, aga pidas mõnda ametit pühamaks. 100 aastat harjutab meisse nii mõndagi, nagu näiteks aru saama, kes on autojuht. See on inimene, kes istub rooli taga ja juhib autot. Ta vajab tulemuslikuks ning. Tuks juhtimiseks, pinki, rooli, näidikuid ja mitmesuguseid kange millega mootori tööd kontrollida ning juhtida lisaks siis auto enda juhtimisele. Aja jooksul on kangide näidikute arv hakanud vähenema aga mitte nii palju, et me ei teaks, kus siis on juhi koht autojuhiga kaasnev Brida norme. Osa neist käsitlevad juhi ja osa auto ettevalmistust ning mõlemat. Korrasolekut näiteks kui jalamatt jääb gaasipedaali taha ja mõned autod jätkavad seetõttu sõitu pärast jala eemaldamist gaasipedaalilt kutsutakse üle nelja miljoni auto autotootja esindaja juurde. Gaasipedaal vahetatakse välja. Kui auto gaasipedaal jupsib mõnel muul põhjusel kutsub tootja tagasi 2,3 miljonit autot, et harvaesineva probleemi jaoks kaks seegi võimalus. Kui auto turvapadi võib kokkupõrkel ülemäära täituda, vahetatakse üle maailmapoolel miljonil sellise saatuse kaudu. Turvapadjad välja ja need näited pärinevad kõik reaalsest elust ega tohiks kedagi üllatada. Sest autojuhi töökeskkond on püha. Aga mis juhtub nõuetega auto suhtes, kui autojuhti enam ei ole? Kui inimestel asendab arvuti elame üleminekuperioodi, nagu mainitud, moosivalmistaja kipume olema konservatiivsed. Nähtuse olemust tuleb kõige enam esile USA-s, kus isejuhtivate autode kasutusele võtmisega ollakse tõenäoliselt jõudnud kõige kaugemale. Siin on iga osariik püüdnud isem uudset olukorda reguleerida. Mõnedes osariikides nõutakse isejuhtivate autode detautos peavad säilima kõik inimesest autojuhi, töökoha funktsioonid. See tähendab, et tänaval sõidab rooli. Ta ainult, et keegi istu juhi kohal. Noh, tegelikkuses paistab olukord veelgi naljakam. Juhi kohal istub keegi, aga ta ei juhi autot, sest seda teeb ju auto ise. Aga inimest, kes istub juhi pool, nimetatakse endiselt autojuhiks. Vasturääkiv olukorra põhjuseks. Kas see on reeglite tegijate usaldamatus isejuhtiv auto vastu ja nad tahavad, et roolis oleks alati olemas inimene, kes võtab juhtimise üle. USA osariigid on olnud otsustes iseseisvad, mõned polegi peale otsustanud. Mõnedes lubatakse isejuhtivaid autosid esialgu katsetada, teistes, nagu näiteks Kalifornias otsitakse võimalikult innovatiivset, tasakaalupunkti, tee ohutuse ja konkurentsivõime vahel. Põhjus on ka ilmne, sest tegemist on Google'i koduosariigiga. Eelmisel aastal algataski Google seadusmuudatuse, mis ei nõuaks autodest rooli olemasolu. Tühisena näiva viiendana. Elimineerimine sõidukist oma paga sügavaid tagajärgi, kuni selleni välja, et kaotab koos oma rooliga. Autojuhi mõiste. Õigemini autojuhi mõiste jääb alles, aga sellest kaob inimese mõiste. Ennetamaks kirjutas seadusandlus, maastiku tegi üleriigiline föderaalne rahvuslik kiirteede ja liiklusturvalisuse administratsioon ettepaneku, et seadusandjad lisaksid Tühi mõiste sisse ka sõna arvuti. On esialgu tagajärgede üle spekuleerimise ettevaatlikud, võtavad uudise pealkirjad uuenduse kokku ikkagi, et autojuht, võib-olla ka kompuuter. Aga moos on ikkagi parem, kui selle kvaliteedi eest hoolitseb inimene.