Konkurents ei ole miski pärast Tiitus kunagi muretsenud oleks ent kui see viimaks läbi õhu tema korterisse vihised, ajab see adrenaliini keema. Nüüd loed pingpongimeetod, pole aega üksikasju planeerida ega taktikaliselt mängida. Ei, nüüd on tähtis igale tema suunas läheb ballile täie hooga vastu virutada. Kuna tal on peas hea ülevaade raamatu sisust viib ta erinevaid peatükke välja tulistada sellises järjekorras nagu soovib. Pärast seda võib ta need kokku lõigata ja kleepida. Ta lülitab arvuti tööle ja klõbistab sisse. Bilanss ei tee. Ka meetod. Ainuüksi mõte täiuslikust dieedist ajas komissar kukal Rinki keha nii elevile, et ta põletas sadakond kalorit. Mitte kunagi varem ei ole keegi esitanud dieedinippe nii nutikalt ja kokkuvõtlikult nagu tema. Mitte kunagi varem ei ole nõuanded olnud nii lihtsad ja avameelsed. Peale selle oli ta ise elav tõestus, et meetod toimib. Üksnes viie nädalaga olid alla võtnud üheksa kilo ja äsja oli ta ületanud veetlust. Maagilise 82 kilo piiri. Veetlus tõke oli täiuslik vahend inimese ideaalkaalu väljaselgitamiseks. Palju kindlam kui vana kulunud kehamassiindeks, mis muutus üksnes kaalu ja pikkuse vahelist suhet. Pikkus ja kaal on inimesele suuremas perspektiivis ebahuvitavad. Kas ja millal saab inimene paarituda? See on ainus oluline näitaja. Kehamassiindeksit ei ole sellega midagi pistmist. Veetlus tõke seab aga see varsti fookuse loomulikumale tõukejõule. 82 kilo oli piir, mil naised jälle ookean riiki pilkude lavastama hakkasid. Seda pole ta 10 aastat teinud. Varem, kui ta kaalus üle 90 kilo, ei vaadanud tema poole mitte keegi. Aga nüüd, kaaludes pisut alla 82 kilo leidus nii mõnigi, kes talle tunnustavalt naeratas. Ühe vaateakna peegeldusest märkas ta isegi tüdrukut, kes päikeseprillid ette libistas, nende varjustama istliku piiluda. Ookean ring tahtis aina rohkem kogeda seksobjektiks olemise imelist tunnet. Peale sellele töökaaslased teda uuel viisil kuulama hakanud. Teda võeti jälle tõsiselt. Nüüd oli ta arvestatav paaritumispartneri inimgeenide edasiandja. Samuti oli ta usaldusväärne karja juht. Agaa meetot, öö õhtuti ärase A ainult pruunid süsivesikud. Nii lihtne see ongi, mõtles ookean Trink. Ta nägi sirgete kitsast teed, mis tema ees valla oli nüüd saata korda midagi suurt. Ta püüab kinni sari Salvadori. Võib-olla pääseb ta isegi oma hüüdnimest. Ta oli täiesti kõrini, et teda hokiväljakuks kutsuti. Tuhandete raamatud võib prügikasti visata, miljoneid ajalehe artiklit võib põlema pista. Õõgaa meetod on maailma parim dieet, lihtne, selge, mõtleb tüütud rahulikult ja lülitab arvuti välja. Ta mõtleb, et ei eksi peale. Kui kaugele on jõudnud? Kas see mees suudab tõesti kirjuta millestki muust peale armastuse? Tiitusele tuleb meelde paar aastat tagasi loetud artikkel positiivsest ja negatiivsest energiast. Teadlased olid võrrelnud inimeste võimet raskeid probleeme lahendada. Üks grupp harrastas positiivset mõtlemist ja visualiseerida meelsasti oma eesmärke. Nende isikute arvas oli püsiv meerimine parim viise motiveerida. Kui inimene teab, miks tal peaks hästi minema, siis tal lähebki hästi. Positiivselt meetodit kasutavad sageli sportlased. Teine grupp koosnes pessimistidest, kes hakkasid kohe pärast ülesandes vist virisema ja probleem otsima. Millised takistused nende teel on, millal kõik suure tõenäosusega nässu läheb. Töö juures kutsute neid tihti vingu kottideks pessimistid jaoks täiesti mõistuspärane, hakata kohe ebalastumisele mõtlema. Enne tööle asumist kaardistasid ja hindasid probleeme. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Mõlemad grupid said oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Tuli välja, et nii optimistid kui pessimistid suutsid häid tulemusi saavutada. Oluline oli leida meetod, mis sobiks inimese olemusega. Optimist läheb närvi, kui usu, lootuse ja armastuse asemel räägitakse probleemidest. Pessimist on umbusklik kõige suhtes, mis faktidel ei põhine. Tiitus mäletab, kui vabastav suuring talle tundus. Maailmas on ühepalju lootust nii sünkjatele, hädavarestele kui sadistavatele elu jaatajatele. Samas on kurb mõelda, kui palju müüakse kõiki neid naeruväärseid, eneseabi raamatuid ja kui palju teenivad kõik need optimismi konsultandid. Miks see nii on? Kes oleks kunagi kuulub multimiljonärist, kes sai rikkaks jutlustades, kuidas kõik põrgusse läheb? Asi peab olema selles meedias eelistatakse optimistid ja pessimistid on diskrimineeritud. Arvatavasti teenivad pessimistid Murdoza optimistide palgast, kuigi teevad sama head tööd. Võrdne palk eri suunurkadele. Niidaks loosung kõlama. Kiitus kavatseb teha kõik, mis tema võimuses, et uuringu tulemusi kinnitada. Temast saab kirjanduse kätifriiman austatud pessimist, optimismi keskpunktis. Aborigeenid ja astmaatikud, austraalia jooksja domineeris aastatuhandevahetuse paiku 400 meetri jooksus ning korjas hulga esikohti olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt. Kuulus tunnustamata põlisrahva hulka, keda valged koloniaaloptimistid aastasadu taga kiusasid. Iga kord, kui ta võitis, nägi ta natuke rusutud välja, sest ilmselt läheb järgmine kord kehvasti. Miks peaks nüüd publikut koos rõõmustama, kui järgmisele võistlusele irvitavad kõik need valged hambad tema kaotuse üle? Aga võib-olla võib-olla peaks siiski veel proovima? Kui ta valmistab natukene paremini ette, treenib natuke intensiivsemalt, natuke kauem, natuke sagedamini, ettevalmistuse faktid annavad valmisoleku. Kuna mina olen sünget pessimist, pean pühendama faktidele, mõtleb Tiitus. Maailma parim raamat kirjutatakse maailma parima uurimistöö põhjal. Tiitus on esimesena kohal, kui linnaraamatukogu hommikul avatakse tal hästi maganud ja lippab nüüd kiiresti kõrgetest treppidest üles. Raamatukogu hakkab tasapisi inimestega täituma. Ajalehtede ja raamatute vahel sagivad peamiselt pensionärid ja üliõpilased. Vaikuse mõnus ruumid on vaiksed ja külastajad liiguvad aeglaselt, justkui oleks kiired sammud sama häirivad kui vali heli. Siirdama sagedamini tuleva, mõtleb Tiitus. Teel kohvikusse möödub ta auditooriumist ja mõnest privaatsust õppimist toast. Ühe toa uks seisab praokil. Sees istub üliõpilane, kes näeb oma värvikirevust kuulge välja peaaegu nagu Ediks. Ta õpib ja kirjutas, laud on täis raamatuid, nägu on kätega varjatud. Seal ongi kohvik, õigemini kohviautomaat. Tiitus pistab sisse paar münti ja vajutab hariliku musta kohvi nuppu. Kohvikul üpris tühi ja vabu laudu on palju. Kiitust, sätib end ühte nurka istuma ja mõtleb hetke. Õigupoolest teabki üpris hästi, mis maailma parimas raamatus juhtuma hakkab, nii et ehk ei olekski vaja sellist üksikasjalikku uurimistööd tegema hakata. Tegelikult peaks seda lihtsalt maha istuma ja kirjutama hakkama. Pärast kahtkümmet romaani valitseb ta romaani žanrit täielikult, nii sellise kujuta struktuur talle iseenesest probleemi. Arendama peaks oma teise teadmisi. Faktid, faktid, faktid. Muuhulgas peab ta panema raamatusse maailma parima pitsa retsepti haiglaslikult hea huumorisoone ja mõne õndsakstegeva juhtimisõpetuse dieedivärgiga tänu õõgaa meetodile juba korras ning tänu ohu ja preemia piltidele on ta oma suitsu ja napsuisu kontrolli alla saanud. Pildid saata kergesti ka komissari ellu sisse surada. Seksist ei saa inimestele kunagi küllalt, niisiis peab selle kohta uurima, et mitte mainida teraapiat, teraapia teemas peab ta absoluutselt parim olema. Äkitselt lõikab mõttelõnga läbi telefonihelin. Kannelt kumab vastu varjatud number tõmbub eemale, et mitte teisi häirida ja vastab nii vaikse häälega kui võimalik. Ja Tiitus Jansen kuuleb. Tere. Tere Tiitus. Minu nimi Fabian Andersson on suled kaega. Eks ikka, milles asi? Jahtides asi on nii, et helistan Menza korraldusel. Meil on üks pakkumine, just Sulle, Tiitus. Mida Menza? See ühing, kes võtab vastu vaid intelligentseid inimesi. Just nii, Tiitus, nüüd saad oma interaktiivse treeningpaketi vaid 299 krooni eest. Sellega saad treenida oma intelligentsust ning seejärel taotleda Menza liikmelisust. Mida sa sellega öelda tahad? Kas ma peaksin 299 krooni eest intelligentsustesti ostma? Ja miks ma peaksin tahtma endaga liituda? Menza on ülemaailmne võrgustik, sa võid Menza liikmeks olemisest suurt kasu lõigata. Kuidas siis võid kohata omasuguseid, inimesi, teisi andekaid, kellega kogemusi vahetada. Just nii on lootitud, just nii, jah. Kas planeerin sulle treeningpaketti? Kui ma nüüd olen nii tark, et sobin, kas pean liikmeks saades sinusugustega tegemist tegema? Ei, kahjuks mitte, ma olen lihtsalt. Ma ise ei ole liige. Nii et sina ei ole kursust läbinud. Olen, aga mina ei ole liige. Tahad öelda, et sa ei saanud testist läbi? Mul on sõber, kes selle treeningpaketi ostis, tal kulus kaks nädalat ja siis sai ta täieõiguslikuks liikmeks. Aga vasta minu küsimusele. Kas tahaksid ise mensasse kuuluda? Ja loomulikult kõik tahaksid. Kas treeningpakett kõlab huvipakkuvad, kõigest 299 krooni, kui litsume broneerida? Ei, ma ei tahaks seda uskuda. Ma ei mõista, miks teatud intelligentsuskvoodiga inimestel peaks olema omavahel midagi ühist. Siis võib sama hästi moodustada ühinguid ka teatud nahavärviga inimestele ja ei aitäh. Selliseid ühinguid on ajaloos küllalt nähtud. Niisiis soovid, et sulle treeningpaketi broneeriksin? Ei. Kas sul on kõva pea? Olgu, Tiitus, aitäh sellegipoolest. Head päeva. Tiitses raputab pead. Intelligentsiga inimese andekust igav mõõta. Nagu üritaks leida maalilt kõige ilusamat värvitooni, see on kompositsioon ja värvikombinatsioon, mis maali heaks või halvaks teeb. Mitte see, mitu liitrit värvi on kasutatud. Peale selle on intelligents liiga abstraktne mõiste, on peaaegu võimatu kujutada ette elu mingi kunstliku intelligentsiga. Küsi ükskõik milliselt inimeselt, kas ta tahaks muuta oma välimust või saada kõrgemat IQ-d ja on garanteeritud. Ta valib suuremad rinnad, väiksema kõhu, täidlasema tuuled või aukartust äratava oma peenise. Kui Tiitus tagasi laenutusleti juurde jõuab on raamatukoguhoidja Krister Hermann tsonil mõru ilme. Kahjuks on mul halbu uudiseid Tiitus, mis lahti? Raamatut on juba välja laenutatud. Ta teeb Tiituse väljad pintsaku all jõnksu. Kõik iga viimne kui üks laulab Christian Hermanson ning jõnksutab pead ette ja taha. Silmad tilguvad närviliselt. Kellele Tustatab Tiitus? Seda ei saa me muidugi öelda, me peame väga raamatukogu saladusest kinni. Mis kuradi raamatukogu saladus? Kisendab Tiitus. Lihtsalt ütle, kes minust raamatut laenutas. Katsume nüüd rahuneda. Esiteks on raamat kogu saladus seadusega paika pandud. Teiseks ei ole need sinu raamatut, vaid raamatukogu omad. Mehoiustame neid inimestele välja laenutamiseks. Praegu on need välja laenutatud ühele inimesele või mitmele sa soovisid väga populaarseid raamatuid, nii on lood. Neetud. Tiitus taipab, et laenutajaks on loomulikult Ediks. Sellest pole veel küllalt. Ta varastas Tiitus, ei tee kirjutada maailma parim raamat. Peale selle on ta pihta pannud katiitilise töömeetodi. Veel üks mõtte torgata pähe. Ediixiga sarnaneb üliõpilane seal õppimistoas, millest vaid mõni minut tagasi. See ei olegi tegelikult üliõpilane seal EDI x, ta istub siin linnaraamatukogus keset Stockholmi ja kirjutab minu raamatut. Tiitus kiirustab treppidest alla ja läbi koridori, mis viib auditooriumide ja õppimist lubadeni. Milline tuba see oli? Ta kisub ühe ukse lahti, tühi, siin ei ole kedagi, mitte ühtegi. Edit. Kas te kujutate endale lihtsalt ette? Viimase ukseni jõudes ta seisatab ja tõmbab hetkeks hinge. Mida ta õigupoolest Edile ütleks? Vajutab linki? Lukus, koputab uksele. Keegi ei vasta. Ta klopib kõvemini ja sätib suu lukuaugu juurde. La. Kas salongi isegi hiirvaikus? Ta peksab rusikaga vastust järjest kõvemini, hallo äkitselt kuulata, kuidas tool lauast eemale lükatakse, seal on keegi tee lahti. Hallo kostub toast nõrk hääl, milles asi on? Tee lahti, Ma tahan sinuga rääkida. Hetkeks valitseb vaikus. Seejärel keeratakse võtit. Uks läheb aeglaselt praokile. Praost piiluvad Edi pruunid kaisukaru silmad. Tiitus üritab ust lahti suruda, kuid nähtavasti on Edi sellele midagi ette lükanud. Uksi anna karvavõrdki järele. Saabuksabraalset naeratuse teratiidus, küll on tore sind näha ja mida sa tee, tädi, millega see õigupoolest tegeleb? Haha, naerab sõbralikult. Kas töötad politsei heaks või mis sinuga lahti on? Kuidagi pinges tüütus peaksid enda eest paremini hoolt kandma. Alati seesama sõbralik hääletoon. Kiitus läheb närvi. Kas inimene või ka enam vihastada ilma? Kuradile lembepoed ei hakkaks pühakut mängima. Kuid EDI rahulik olek muidugi mõjub. See mõjub alati. Tema vererõhk langeb natuke? Jah, ühesõnaga kõndisin tähendab mööda. Ja mõne aja pärast mul sähvatas. See pidi olema, kes alistas, mõtlesin ma, niisiis tulin tagasi, aga ukse lukus. Ahaa. Kenad tagasi tulid. Tore sind jälle näha. Jah, samad sõnad. Kast olid raamatuid laenutama. Jajah, kavatsesin küll. Kas otsib midagi kindlat? Ei vaata, lihtsalt ringe. Kuidas suudab mõni inimene alati vestluse talle sobivas suunas tüürida. Mõnikord pole üldse oluline, kui kindlad kavatsused sul on. Mõnikord on oma asja praktiliselt võimatu ajada. Tiitlist tunneb, et kaotab olukorra üle kontrolli. Kuidas saaks ta nõuda vastuseid selle kohta, mida Eedi teab, või arrob teda teadvat? Tegelikult teada mitte midagi? Tal ei ole tegelikult aimugi, millega veidi tegeleb. Võib-olla on see lihtsalt üks suur karvane koletis, Tiituse peas, fantoom, pilt hirmsast kuritööst, Miste pauh. Kaob kohe tossu sisse, kui keegi tule põlema paneb. Aga ikkagi, kus suitsu? Seal tuld. Kurat küll, ma olen purukaine ja mu pea on täiesti selge, mõtleb Tiitus. Pean oma vaistu usaldama. Aga isendi, millega tegeled? EDI lükkab silme siniseid juuksesalgu ja laseb natuke lõdvemaks värvikirevat siidsalli, mis on mitu tiiru ümber kaela keritud. Nägu muutub surmtõsiseks. Ma kirjutan. Ahaa, kostab Tiituse, tahab rohkem teada. Kirjutan midagi, mida ma lihtsalt pean kirjutama. Seda ma usun, pomiseb Tiitus ja mõistab, et üles Tõnisson lähedal. Ta tunneb, et ta teab, et tegelikult on tal hea süda. See poiss ei suuda saladust hoida. Kui ta kirjutab maailma parimat raamatut, siis ta seda ka ütleb. Jah, noh, ma olen tiirutanud ümber selle projekti nagu kass ümber palava pudru. Enam ei pea kaua ootama. Ja see räägib minu isast. Mida sinu isast ja üritan välja juurde, mis õigupoolest juhtus, kui ma laps olin teatiitus ainult üpris õnnelikuks inimeseks, kuid siiski tõmbab midagi tumedat, mõnikord endaga kaasa. Kahtlustan, et mind kummitab minu lapsepõlv. Ja nüüd kirjutad raamatu oma isast eiei. Kujutlen oma suvesaate kallal, tead, kuidas seda raadiosaadet seal järgmisel nädalal eetris miljonid inimesed kuulavad, muutsin täielikult oma meelt. Kõigepealt vaata mälestustest, mis olid põimitud minu lemmikmuusikaga alates lapsepõlvest kuni tänase päevani. Imelus kroonika, suure hulga nostalgia nootidega. Esimene suudlus, esimene festival ja muud seesugused asjad, aga siis takerdasin peeterlemarki laulu, sinine valgus. Nad on umbes sellised. Sündisin sinises valguses kasvasin sinises majas, elasin sinises joobumuses, kuid nüüd mõistan, et on olemas ka teistsugune rootsi. Olen näinud ka teisi värve ja seda olemist kuulnud küll, hakkasin mõtlema, mida see tekst võiks minu jaoks tähendada. Ja siis taipasin, ka mina kasvasin sinises majas. Piltlikult öeldes, mu isal oli nuia Nuia paranoia vastabedi paranoiline skisofreenia. Tal olid rasked pettekujutelmad ja ta oli tihti sügavas depressioonis. Ta kujutas ette, et kurjad inimesed ronivad tema hinge ja varastavad tema headuse. Oi, ütleb Tiitus. Tal on raske uskuda, ta seisab linnas raamatukogu uksepraos ja räägib Ediga tema isast. Mälust kerkib esile kurde pilte, kuid ma ei taha kedagi süüdistada peale lihtsalt rohkem teada saama. Niisiis laenutasin selle kohta terve hulga raamatuid. Teiste inimeste kogemusi vaimuhaigega koos elamisest. Olen pidanud kogu saate ümber tegema. Loba ei tule, selle asemel avan ma oma südame. Poolteist tundi sinises suve. Tiidus hingad välja. Mingis mõttes on kergendav kuulda, et Edil oli põrgulik lapsepõlv. See tähendab, et tal ei ole aega maailma parimale raamatule mõelda. Loodan, et ennast sügavalas sitasesse kaevab, mõtleb Tiitus kahjurõõmsalt. Pärast valgust tuleb pimedus. Edi on teel tunnelisse. Loodetavasti on see pikk ja kitsas. Nüüd olen mina see, kes valgust näeb. Aga kes kurat siis kõik raamatut laenutas? Kas teil on veel mõni rivaal? Või kiusab teda siiski ainult üks kujuteldav kummitus? Tiitus täidab valel rajal. Naeruväärne on järgida menuki kirjutamisel kellegi teise retsepti. Ta võiks lugeda läbi kõik maailma bestsellerite, leidmata kindlat mustrit. Ei, ta peab maailma parimad raamatu iseenda seest leidma. Nüüd on ta jälle väike poiss naise rinnal. Ta limpsib ära piimavuntsid ning lehvitab Edile ja tema noilisele isale. Kiire kokkuvõte, mis tal on? Tal on ülekaaluline ja karismaatiline politseikomissar, kes murrab olulise dieedikoodi ja muudab peagi maailma nägemust juhtimisoskustest. Peale selle on tal kaval sarimõrvar imehea aasta aiapitsa ja läbi aegade parim kunstnik, tema hingesugulane Salvador Dali. Lisaks keerleb peas hulk häid ideid ja sünopsis. Suurepärane. Nüüd tööle.