Kell on viis, uudistetoimetus õnnitleb kõiki vabariigi aastapäeva puhul ja võtab kokku päeva sündmused. Mina olen Uku Toom. 24. veebruar on see päeva aastas, kus päevaga jõuab teieni tund aega varemete jõuaksite, kuulata tähelepanelikult presidendi kõnet, päeva kontserti, aga sündmusi on täna juba palju olnud. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma kõnes hommikusel lipu heiskamisel mõistmisele, mitte hukkamõistmisele. Emotsionaalselt toimus lipu heiskamine ka Narvas ja Tartus. Kõnekoosolekul Tartus tõdeti üliõpilaste poolt, et Eestis on pead tõstmas rumalus, mille vastu tuleb kiiremas korras võitlema asuda. Kaitsejõudude paraadil peetud kõnes rõhutas Riho Terras kaitseliidu erilist osa. Riiklikke kultuuri-spordi- ja teaduspreemiate kätteandmisel, ütles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et aitäh ütlemiseks peab alati aega leidma. Ilm on meil endiselt pilves selgimistega kohatise sademetega öösel on kuni seitse kraadi külma, homme päeval kuni kaks kraadi soojem. Vabariigi aastapäeva tähistamine algas täna traditsiooniliselt Toompea lossi sisehoovis toimuva riigilipu heiskamise tseremooniaga. Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles oma kõnes muuhulgas. 1918. aasta 23. veebruaril Pärnu Endla teatri rõdult maailma rahvastele teada antud iseseisvusmanifestis lubasid selle loojad ehitada Eesti riiki ja viia meid kultuurrahvaste sekka. Nad lugesid seda oma kohustuseks järeltulevate põlvede ees ehk siis meie ees. Meie riigi sünnitunnistus ise ei jäta mingit kahtlust, kuhu nende algatajate meelest eesti kuuluma peaks. See manifest on mõistev ja demokraatlik. Lähtub lihtsast teadmisest, et lugupidav suhtumine iseendasse algab tegelikult teistest inimestest arusaamisest eelkõige mõista, mitte hukka mõista. Esmakordselt loeti lipuheiskamise tseremoonial seesama iseseisvusmanifest ka rahvale ette. Kaitsejõudude paraadil keskpäeval marssis ligi 1100 kaitseväelast kaitseliitlaste ja sisekaitseakadeemia kadeti, samuti liitlaste üksused. Osales ka 90 ühikut tehnikat kaitsejõudude kohal ja kindralleitnant Riho Terras rääkis oma kõnes nii ajaloost, kaitsejõudude osast, kuid rõhutas eriti kaitseliidu tähtsust. Ka täna on kaitseliit Eesti kõige suurem vabatahtlikke ühendav jõud. Kaitseliitu kuulub täna üle 25000 liikme. Ja see tähendab märkimisväärset kasvu vaid viimase aasta jooksul. Kaitseliitu kuuluvad inimesed, kelle jaoks riigikaitse on loomulik osa elust. Nad elavad maal ja linnas igas ilmakaares ja neid on palju. Nad on kõige teadlikum ja kõige kiiremini tegutsev jõud koha peal. Nemad on meie riigikaitse esimene kaitseliin. Loomulikult toimuvad ja toimusid täna sündmused üle Eesti ja kõige varem tõusis päike Narvas ja piirilinna elanikud jõudsid esimesena vabariigi sünnipäevaks lippu heisata. Jüri Nikolajev räägib sellest. Sinimustvalge heiskamine vabariigi sünnipäeva päikesetõusul sai Narvas alguse kümmekond aastat tagasi. Kui toona oli linnuse hoovil paarkümmend tähistajad, siis viimastel aastatel käib Isamad sünnipäeval tervitamas paarsada inimest. Kohal on liputoimkonnad, kaitseväelased, kõnesid peavad linnapea ja maavanem. Seltskondlikust. Ettevõtmisest on välja kasvanud maakonna mõõtu üritus. Miks tulevad Narva inimesed päikesetõusul linnusesse lippu heiskama? Kuidas me saame olla siis kodus magada, kui nii suur püha on iseseisvuspäev, ma olen seda oodanud terve elu seda aega, kui jälle saab sinimustvalget heisata, ma olin ka saja-aastane, ikka tule. See on selline ülim moment, kui Eesti Lipp tõuseb taevasse sellisel päeval igal aastal inimesi üha rohkem ja rohkem see on ka juba traditsiooniliseks muutunud ja mul on, ma olen riigikaitse õpetaja. Ma tõin õpilased siia kahes koolis Narva gümnaasiumis. Kas õpilastel on raske ärgata hommikuti pooltel oli, sest pooled ei olnud. Kas Narvas tähistatakse piisavalt pidulikult Eesti vabariigi sünnipäeva? Noh, kurb on vaadata, et iga aasta on nagu kogu aeg üks ja sama seltskond nagu kohal, aga samas hea meel, et uued inimesed tulevad ja noored just võiks ikka pidulikumal rahva rohkem kindlasti isegi päeva peale võib-olla vajub ära ja on arengumina esimene tarned meie siin Narvas seda päeva väga tagasihoidlikult vihisev Väiga paljuski teha. Täna asetatakse pärjad vabadussõjas langenute mälestusmärgile Narva garnisoni kalmistul. Toimub vabariigi aastapäeva suusavõistlus ja Narva kultuurimaja ees, tantsitakse kaerajaani Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Lippu tervitati hommikul ka Tartus Toomemäel, Tähetorni juures ja seal käis Mirko ojakivi kohal. Raske on silma järgi hinnata, kas inimesi oli Tartus Toomemäel pool 1000 või enam aga nulli ümbruses ilm korralikud, liivatatud jalgrajad ja hea tuju aitasid kaasa igati õnnestunud kõnekoosolekule. Sõna võtsid Tartu linnapea ja maavanem, kohaliku praost ja Eesti üliõpilaste seltsi esindaja. Just üliõpilaste seltsi abiesimeheks Ühest ongi sellel üritusel kujunenud üks sisulisema idia oodatumaid kõnesid ka täna räägib EÜS-i abiesimees Hodgoik. Edukalt on suudetud luua väliskuvand Eestist kui väikesest aga seest töökast nutikas innovaatilisest riigist. Kahjuks on viimasel ajal suisa viiruslikult läbimas oht mis nõrgestab seestpoolt tugevalt e poolt mainitud kuvandit kui ka meie igapäevast heaoluriigis. Selleks ohuks on rumalus, mida teiselt poolt võimendab tahtmatus probleemidega tegeleda. Näiteks mõned aastad tagasi läks lausa naeruväärsusele kõlanud väited, et Eestis leidub reaalselt mitmeid lapsevanemaid, kes eirates kõiki professionaalseid arvamusi ja hoiatusi, joodad oma lastele haiguste raviks pesuvalgendajat või et 2016. aastal tõstatatakse uuesti küsimus maa lapikusest. Koik kutsub üles üliõpilasi sõna võtma ja valet ümber lükkama, kartmata, et keegi asub neid tembeldama ära ostetavateks või riigi poolt mõjutatavateks. Siin ei ole enam tegu peenhäälestamisega, vaid süsteemsed öögrafariimisel, ainult sellisel juhul saab loota, et kodukeemia kab rahvameditsiinist müstiliselt tuuleveskitega, võitlevad sõdalased tänavapildis. Samas vahestn pseudoprobleemide meie igapäevaellu imbumist näol tegemist Eesti jõudmisega heaoluriikide hulka, kus sarnaselt eelpool mainitud lääneriikidega lõbustab rahvas ennast tõsiste probleemide puudumisel nende väljamõtlemisega. Võib-olla ongi see indikaatoriks meie riigi täisikka jõudmisest. Oma kõnes teatas Tartu linnapea Urmas Klaas aga hea uudise linnarahvale. Nimelt peaks kahe aasta pärast Eesti vabariigi 100.-ks juubeliks Toomemäele valmima uus lipuväljak, kus pidupäeva üritusi pidada. Kingime Eestile tema 100.-ks sünnipäevaks väärikalt kauni lipuväljaku. Tartu maavanem Reno Laidre võrdles aga oma kõnes täna Eesti riiki majaga, mis ei saa kunagi valmis, mida tuleb remontida ja kaunistada. Kui tahame, et see vabariik oleks meie kodu ja kindlus paljudeks inimpõlved, eks peame olema hoolsad peremees, vajadusel vahetame välja katkised katusekivid, vajadusel kindlustame alusmüüre. Avame uksesõpradele, kuid hoolitseme, et ka lukud riivid töötaksid. Hoiame koldes tuld, lööme aknad särama ning pidupäeval ehime oma kodu lippudega. Mirko Ojakivi, Tartu. Teaduste Akadeemia saalis anti üle riiklikud kultuuri-spordi- ja teaduspreemiad, samuti Wiedemanni keeleauhind ja Kai Vare käis kohal. Peaminister Taavi Rõivas tänas kõiki preemia saajaid, öeldes, et ilma nendeta oleks meie teadus- ja kultuurilugu tuntavalt vaesem. Üks täisväärtuslik riik on mõeldamatu ilma eheda loominguta, olgu looming kui selline leidnud väljenduse kaunite kunstide alal, teadus-arendustegevuses, keeleloomes või spordis. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas, et aitäh ütlemiseks peab alati aega leidma, aga tunnistas, et teaduse hindamine on alati olnud probleem. Niisiis ei saa ju viiulisooloväärtust võrrelda trombooniga ei olegi võimalik järjestada teadussaavutusi, kõik need panustavad mingis mõttes meie elukvaliteedi paranemisse ja paljudel juhtudel selgub avastuste tõeline väärtus alles aastakümnete pärast. Teaduse elutöö preemia said mehaanikateadlane akadeemik Ülo Lepik ja arvutitehnikateadlane akadeemik Raimund-Johannes Ubar. Hubarnentised teadus, eelkõige suhtumine teadusesse on muutunud. Romantiline teadusavastuste aeg on suuresti asendanud pragmaatiliselt teaduse rakendamise ajastuga. Ubari sõnul küsib ühiskond praegu, mis kasu on teadusest. Teadvus tähendab palju rohkemat kui rikkaks saamise võimalust. Teadus ei tooda kaupa vaid arengut. Wiedemanni keeleauhinna saaja kapten Uno Laur on aastakümneid tegelenud eestikeelse merendussõnavara arendusega. Merekeelekomisjon on tegutsenud vabatahtlikult ja ilma tasu saamata. Kapten Laur on aga mures, kelle jaoks seda merekeelt arendada, kui Eesti lipu all eis eile enam ühtki kaubalaeva ja meie meremehed räägivad võõra lipu all seilates võõrast keelt. Kas me võime ennast nimetada mereriigis või olema tegelikult ainult mereäärne riik, aga ma siiski loodan, et selles vallasasjad paremuse poole liikuma hakkavad ja Eesti meremehed saavad tulevikus Merceida oma emakeeles. Kultuuri elutöö preemia said kirjanik Jaan Kaplinski, lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa ning arhitekti õppejõud Veljo Kaasik. Jaan Kaplinski rõhutas, et elame küll teaduse ja tehnoloogiakeskses maailmas, aga kunstid aitavad inimesel terviklikku maks saada. Kaplinski sõnul ei ole ka praegu kadunud surve, millega püütakse mõjutada meie käitumist, tarbimist ja maitset. Tõeliste kunstide loomingu väärtus on selles, et aitab meil jääda endaks saada endaks, mõnikord olla vabana nendest sageli märkamatuks jäävates survetest. Lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa ütles, et on paljude inimeste ja asjade väärtusest hakanud alles praegu aru saama. Praeguse tantsumaailma pärast on ta ka pisut mures. Meie elukutse on selline, mõtlen endal kui tantsija, et siis, kui pea hakkab jagama, siis jalad ei tule enam järele, aga no nüüd ma maalin ja juba aastakümneid kurb on. See tehnika on läinud kõvasti edasi ja täitsa tunneb ennast väga professionaalse sõna, sellepärast ta teeb niisuguseid trikke, mida keegi kunagi teinud ei ole. See ei ole kunst, on kunsttükk. Tänastest üritustest võib veel mainida, et Tallinnas Jüriöö pargis süüdati traditsiooniline vabaduse lõkkerivistus. Vahipataljoni auvahtkond toimus pärgade asetamine vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Konservatiivse rahvaerakonna noorteühenduse korraldusel toimub Tallinnas täna tõrvikurongkäik ja läheb see siis Vabaduse väljakult vanalinna ja naaseb vabadussõja võidusamba jalamile. Aga vähem kui tunni aja pärast algab siis Estonia kontserdisaalis vabariigi presidendi kõne ja pidulik vastuvõtt ning enne seda veel pidulik kontsert. Aga paljudes eesti peredes tähistati tänast vabariigi aastapäeva sportlikult või osaleti mõnel pidulikul kontserdil tiitliga aasta suurpere 2015 pärjatud Kaasiku pere elab Järvamaal Ambla vallas ja kõik selle pere kuus last ning ema-isa on spordiga sina peal ning ka tänane päev veedeti sportlikult olev gängi lugu. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et pärast sõidan kehve maakonna Palvartsa. Kuna pereisa Reimo Kaasiku töötab Ambla Aegviidu spordiklubis suusatreenerina siis on päris loomulik, et tänagi tuli tal Aravetel traditsiooniks saanud madisepäeva suusasõitu ohjata. Ja ikka on nii, et kui teised inimesed puhkavad, tuleb Reimol tööl olla. No talveperioodil kõik nädalavahetused, kui hakkab ikka detsember ja märtsiga aprilliga lõpetame, siis on kõik nädalavahetused reedest pühapäevani, kui sagedasti tee terve perena koos kõik kaheksakesi spordi teete? No ma arvan, et üks, üks paar korda talve jooksul rohkem, mitte aga kuuekesi 100 protsenti, kõik nädalavahetused. Vaid Kaasiku pere kaks vanimat tütart, Kerli ja Merli ei tegele spordiga iga päev. Seevastu kaksikud tütred Kaidi ja kleidi on juba jõudnud noorte arvestuses maailma tippu. Samuti olid noored suusamehed Jarmo ja Gerto, tänagi suusarajal võistlusi korraldamas. Pärast jõuti veel ujulassegi. Reimo Kaasiku. Meil on käsil tegelikult Jarmo ka Põhjamaade meistrivõistluste suusatamises ettevalmistus peame kindlasti täna ujuma ja siis siis vaatame, kuidas meil siis edasi läheb. Pereema Rutt Kaasiku töötab Aravete lasteaias liikumisõpetajana. Tänane päev oli tema jaoks eriti vastutusrikas, sest tema juhendatav mudilaste rahvatantsurühm vastus esimest korda valla rahvate aplausi järgi otsustades jäi publik väga rahule. Rutt Kaasiku. Trenniaegu ei või, õpetamise aeg on tegelikult väga-väga minimaalne, et nädalas ainult pool tunnikest, et et ega sellega eriti väga ju midagi teha ei saa, aga ma siiski annan oma parima ja alati paiga aastal oma lapsed viinud ka jagama tantsupeole. Oleme seal hakkama saanud ja lapsed on tublid, mis täna õhtul saab, kast kuus last rõõmsalt kodus ümber söögilaua. Kaksikud tütred on hoopis Itaalias koolinoorte maailmameistrivõistlustel ja natuke aega tagasi sain väga suure rõõmu osaliseks, et üks kaksikutest tuligi maailmameistriks, katame ikkagi laua ja täna on põhjust tähistada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja Ülle Jõemaa räägib nüüd sellest, kas ilm on meil samasugune nagu viimastel päevadel ikka. Homme on ilm samuti pilves selgimistega. Öö tuleb olulise sajuta, päeval sajab kohati lund ja lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel nullist kuni miinus kuue kraadini. Päeval tõuseb nullist pluss kahe kraadini ning homme õhtul on oodata uuesti langust miinus ühe miinus nelja kraadini. Ja see oligi siis vabariigi aastapäeva päevakaja, tema number oli 20023 kuulmiseni.