Üks eluring on täis saanud. Eesti NSV rahvakunstniku Ullo Toomi süda ei tuksu enam. Teadvus tõrgub seda fakti tunnistamast kuid peab alistama looduse paratamatu elu seaduse raudsele ja vääramatule loogikale. Üks eluring on täis saanud sellele kõrgusele, kus Ullo Toomi asus oma elu viimastel aastakümnetel kus ta asub täna, mil langetame pead tema Sarga juures ja kus ta jääb püsima. Meie mälestustes ei tulnud Ullo Toomi sirget ja siledat teed mööda. Ullo Toomi lapsepõlv ja kujunemisaastad langesid suurte sotsiaalsete murrangute ajajärku. Kehvades oludes rabeleb töölisnooruk oli sunnitud tegema töid, mis olid väga kaugel tema elu arengu pealiinist. Kulus veerandsada aastat jõudmiseks teeotsani kus algas Ullo Toomi tõus oma rahvakultuuriloo Olümposele. Noore mehe hinges väljapääsu otsivale põhi kutsumusele andis kahtlemata tõuke Anna Raudkats elav eeskuju. Järgnes loomuliku ande suur tähelend. Omamata teadlase ettevalmistust tegi Ullo Toomi tantsude kogujana kirjeldajana ning propageeriana ära suure teaduslikult kaaluka töö. Selle üks tulemus, Ullo Toomi raamat Eesti rahvatantsud on 30 aastat olnud tantsujuhtidele asendamatuks käsiraamatuks kaotamata oma tähtsust ka edaspidi. Mitmekülgne tantsualun-alane tegevus viis Ullo Toomi tema elu kolmekümnendail aastail tunnustatud liidripositsioonile. Pärast Nõukogude Eesti vabastamist fašistlikest rööv vallutajatest sai Ullo Toomi lõpuks täielikult pühenduda tantsule. Õppis ise ja õpetas teisi. Ori koreograafiakoolis, tantsujuhte kursustel ja seminaridel. Asutas tööjõureservide tants ansambli täna tuntud sõpruse oli hulk aastaid riikliku filharmoonia tantsurühmajuht. Tegi ära määratu töö eesti tantsude tutvustamiseks vennasvabariikides. Pani kindlale alusele rahvatantsualase internatsionaalsesse kultuurivahetuse lõise uusi tantse. Eriliseks peatükiks Ullo Toomi elus on rahvakunstiõhtud rahvatantsupeod, mille mõtteda algatas jaga sügavaks. Traditsiooniks kujundas Ullo Toomi pälvis mitmekülgse riikliku tunnustuse. Tema õpilased elutöö jätkajad tema talendi ja ees, kui austajad andsid talle hellitusnime tantsutaat. Loobudes küll juba 15 aastat tagasi mitmete suurte ja vastutusrikast ülesannete täitmisest jätkas Ullo Toomi aktiivset ühiskondlikku tegevust üldlaulupeo peakomisjoni liikmena vabariikliku rahvatantsunõukogu esimehena, osavõtuga žürii tööst ja muul viisil kui vaja, ütles Ullo Toomi oma kaaluka SÕNA. Kõik, mis on vabariigi rahvatantsuarengus toimunud poole sajandi jooksul on lahutamatult seotud Ullo Toomi nimega. Meie mälestustes jääb Ullo Toomi alati püsima reipana rühikana rõõmsa ja huumorimeelsena nõudlikuna ja kindlasõnalisena. Ullo Toomi on sümbol all, mille eeskuju saab mõjutama rahvatantsuarengut ka tulevikus. Avaldan sügavat kaastunnet Ullo Toomi kaasale sugulastele-sõpradele. Austatud Tantsutaat, armastatud õpetaja, nende viimast korda hellitavalt öeldud sõnadega. Pöördun sinu poole viimseks kõneluseks kõneluseks, mis kahjuks on ühepoolne. Alles oli, kui kohtusime sinuga sinu külalislembelises kodus kus saama endiste õpilaste keskel veel nakatavalt elurõõmsana, jagasid oma elutarkusi heasoovlike õpetussõnu. Tundsid huvi meie käekäigu üle ja rääkisid naljandik. Sellisena olid saaled. Meie südameis sinu seltsis oli hea olla. Nüüd sa vaikid, ei ühtki vastust. See vaikimine on ängistav. Kustunud on eluküünal, mis heledal leegina põledes tugevaid tuulehooge trotsides on valgustanud nii rikast eluteed on olnud teenäitajaks meie tänasele rahvatantsu arengule. Olen õnnelik inimene, et minu varajased noorusaastad viisid mind sinuga kokku. Et olen sinu õpilane. Sa olid alati imetlusväärne. Oma tundides, kolleegide ja sõprade keskel. Sinu kindlameelsus, sirge seljalisus ja ääretu korrektsus sundisid alati selga sirutama. 10 täisväärtuslikku loome aasta pühendasid saama elutööst kutsehariduse omaaegsele tantsurühmale millega põimisid kullakarva lõimelõngad tänase ansamblis Sõprus tantsukangasse. Aastad ei kustuta seda tänuvõlga sinu ees. Sinu viljakas looming, mille hälli juures on olnud sinu õpilased, kes täna sügavas austuses ja tänutundes langetavad pea sinuga viimseks hüvastijätuks jääb elama meie rahva seas Jaan kullafondiks, meie rahvakunstivarasalves elutormides murdumatuna sa olid ja jääd tugevaks Tammeks meie rahvakunstiväljadele nooruslikult reipana, rühikana, heatahtlikult sõbralikuna, jääd sa alati meiega oma sõprade südameisse. Jää hüvasti, armas õpetaja. Nüüd kohtume sinuga vaid kõndides mööda kauneid mälestusradu. Avaldan kaastunnet lahkunu abikaasale ja omaksetele. Laotus on täis jälgi tuulte ja pilvede jälgi. Vihma ja päikesejälgi kaste, värskete hommikute kuumade kest, päevade ja mõtlik õhtute jälgi. Loova kevade toimekas suvesaagi, helde sügise ja härma filigraanse talvejälgi. On täisvalguse ja varjude jälgi. Maa on täis inimeste jälgi. Ardjoomikut, tõtlike ja pärlipäevade pidulik jälgi. Üksi hetk, et D ja jagatud rõõmude jälgi hõiskavad võitude ja kurbade kaotuste, jälgid soojate, sõrmede ja külmade kätejälgi suurte mõtete tegude, julgeid jälgi. Ajast aega, püsivaid jaka, kattuvaid, Välgi aina astumiste peatumist ja taasastumiste jälgi. Rõõmsat kohtumiste ja viimase lahkumiseni kraid jälgi. Maa on täis inimeste jälgi. Nende hulgas suure Alemehe Ullo Toomi omad kelle mõtte ja teopõld oli ja jääb aegumatuks meile igiomaseks nagu päikesetõus kuldnokalaul jaa, kevadised künnivaod. Selle mehise mehe pärispaigaks olid ja jäävad. Põlvest põlve astuvad tänu ja murumütside mustrikirjad. Suve rohelisel soojal murul jääb, elab tänu ja austust lähis. Leevendaks see teadmine leinavalu ja kuivatad pisaraid viljas sinu silmis ja kinnitagu targa pärandi hoidmist ja sirge seljausku neil, kes jätkavad Ullo Toomi heade jälgede rada. Meie vabariigi kultuurielu tuhanded rahvatantsijad ja rahvatantsusõbrad on saanud raske kaotuse osaliseks. Lakkas löömast Eesti NSV rahvakunstniku Üllodomi süda 82 täisväärtuslikku aastat väsimatult tööd, hoolitsust, unetuid, öid, enne suurpidusid palavikuga vihmal proovil pisarateni rõõmu kordaminekute puhul ja kurbust Eda ebaõnnestumiste pärast. Seda pakkus elu, mis pühendati rahvatantsukunstile unistanud poisina vedurijuhikutsest viis elu Ullo Toomi sõjaväe velsker pangaametniku ja orkestandi ameti juurde. Kuid ükski neist ei suutnud asuda kohale, mis tema elus oli määratud rahvatantsule. Alustanud nooruses rahvatantsude kogumist ja uurimist, andis ta neile uue elu meie rahvatantsupidudel. Millise traditsiooni loojaks sai Ullo Toomi 1947. aastal, olles esimese rahvatantsupeo algataja ning üldjuht? Pole liialdus, kui öelda, et meie rahvatantsukultuur kasvas ja arenes koos hullu toomiga tema noorpõlve ajal valitsenud arvamusele, et eestlastel polegi rahvatantse. Vastupidiselt on tänapäeval rahvatantsust saanud täisväärtuslik, elujõuline ning hinnatud osa meie kultuuripärandis. Väljapaistev koht Eesti nõukogude rahvatantsuarengus kuulub tema loodud tantsudele ise meilo tegijat, tervitustants, tuisuline uus labajalg koduvetel ja paljud teised, millised alati on meie rahvatantsurühmade repertuaaris aukohal. Rahvatantsu-uurija propageerija ja loojana ei hoidnud Ullo Toomi Wakal oma pedagoogitalenti. Ei lasknud roostetada Sulel ega vaikinud koosolekutel, kui oli vaja asja liikuma panna. Ullo Toomi oli autoliks tervele reale rahvatantsijaid määratud käsiraamatule, millest kaalukaim oli kogumik. Eesti rahvatantsud. Viljakad olid aastad õppejõuna Tallinna koreograafiakoolis ning Eesti NSV riikliku filharmoonia tantsurühmajuhina. Põhjapanevaks kujunes tegevus vabariigi kutsehariduse süsteemis, kus väljapaistvate saavutustena jõudis nüüd sõpruse nime all tuntud kollektiiv. Uute ideede algataja väsimatu organisaatorina kuulus Ullo Toomi paljude rahvakunstiõhtute rahvatantsupidude üld- ja aujuhi kohale Eesti NSV üldlaulupidude peakomisjoni koosseisu ning juhtis vabariikliku rahvatantsunõukogu tööd. Ullo Toomi rahvatantsude alane töö oli tuntud ja tunnustatud väljaspool meie koduvabariigipiire. Meie kodumaa paljude vennasrahvaste kultuuri põhjalik tundmine oli aluseks tantsurühmade repertuaari rikastamisele. Kodumaa hindas Ullo Toomi tööd, autasustati teda tööpunalipu ordeni ja medali ka eeskujuliku töö eest. Ta oli Eesti Nõukogude preemia laureaat ning autasustatud mitmete Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjadega. Tema elutööd aga kroonis Eesti NSV rahvakunstniku kõrge aunimetus. Jättestena. Hüvasti Ullo Toomiga jääb ta meie mälestustes mälestustesse alati tahtliku, õiglase, sirge rühi ja kindlasõnalisena tantsujuhina, kes kasvõi mõne ruutmeetri vaba pinna olemasolul pani massid liikuma loojana, kelle elutöö jääb kindlalt püsima eesti kultuuriloosse. Lubage mul Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja vabariigi valitsuse nimel avaldada sügavat kaastunnet lahkunu abikaasale ja omastele. Miski kesta kauaks, oleme määratud mööduma, paratamatud, kaduma, vanadusse, raske haiguse kätte. Kõigist paratamatus. Suurim on surm. Sünd võib ära jääda, surm ei iialgi. Kallis Hullo, siin ei ole enam meie hulgas. Meie kõigi jaoks on täna olemas üks lohutus. Sa elad edasi oma õpilastes, meie suurtes rahvatantsu pidudes sinu poolt loodud ja seatud rahvatantsudes. Sinu mahukas käsiraamatus, Eesti rahvatantsud. Sinu elutee on oma rahva le avatud raamat kariaanist, võimsatele, rahvatantsu pidudeni kõigile vaadata, meenutada, järgida ja kiita. Maa on täis inimeste jälgi ja sinu omad kindlasti ja selgelt nende hulgas. Ja nad just sellised on. Tagasi vaadates võime näha palju tulijaid kes jätkab sinu heade jälgede rada. Paraku on igal neist oma aeg ja selle vastu me ei saa. Aga rahvatants on ajatu ja see koos sinuga sinu nimega elab edasi. Aitäh, kallis õpetaja. Meie tubli tantsutaat. Me ei unusta sind. Puhka rahus. Tänu sulle, toredate kooseluaastate eest. Puhka rahulikult siin imekaunis paigas. Inimese elu on paraku seotud nõnda et kohtumiste ja koosastumiste kõrval peame suutma taluda ka lahkumisi ja kaotusvalu. Täna seisame taas silmitsi ühe ränga lahkumisega. Meist läks suurmeister, kellel oma ajale ja rahvale nõnda palju anda ja ütelda oli. On ju otseselt Ullo Toomi töö ja tahe see, mis tegi nõnda, et praegu nii nähtavalt on Meil olemas meie rahvatantsukunst ja selle kunsti autoriteet enam ei sünnijälgi tõelise oma rahvakunstnikuastumistest. Metsakalmistu männid said teistele kalmulistele lisaks veel ühe, kellele laulda oma väsimatult uinu laulu. Me ei unusta sind, Ullo Toomi, sinu süüdatud sädemed köevad edasi rahulikku und kodumaa mullas.