Tahaksin sinule midagi. Kuulamiin, palun. Need aastaid ju ka. Ruumis kuuluvad sulle mu. Endaga kaasas? Mees kuidagi. Teie tulite Tallinna Tartust ja siis oli teil juba mõningane lauljaks taas olemas. Võrdlemisi väike küll, nii nagu õpilaste staaž on seikluskontserdid, peamised õpilaskontserdid ja ja see oligi kõik, kes Tartus teie häälega töötas. Tartus oli meie õpetaja Salma Hablis, Kurtna. Tema tuli Itaaliast ja mina olin tema esimeste õpilaste hulgas. Ja seal ma siis õppisin, kuni neljanda kursuse nihis. Tulin konservatooriumisse üle. Vabariikliku ülevaatuse raames leiti, et võib tulla juba õppima ja siis ma sattusin õpetaja seni Simoni juurde. Kristeli laulangi avastas minu laulu anda, avastas veidi doktor Pascow pärast sõda, 44. aastal. Pärast Tartu vabastamist töötasin haiglas statistikuna ja doktorbascoffelist rumadele dispanserisse. Arst. Ja tema on üks väga muusikalembeline, ise väga hästi laulis ja mängis klaverit ja oli väga tubli tohter ja minu soovunelmana arstiks saada ja tema seda toetas väga, aga siis ma leidsin, et ma ikka nii heaks tohtriks ei saanud. Siis läksin Vanemuise koorikonkursile, ei olnud, võttis vastu. Ja ma tahtsin siis vabastust saada töö kohastaga, doktorbaskohvitasid Eiseni tuleb õppida eile mitte kusagile. Ja nii ma siis seal võitlesin taga, kuni ma lõpuks ikka alla. Ja läksin siis lihtsalt muusikakooli eksamitele ja sain juhuslikult sisse. Ja nii see läks nii pool trotsiga. Ta tohtrile, et ma ikka siis lähen lauljaks, kui või niisama ei lasta, siis. Emaga nii Tallinnas õpist seni Simoni klassis lõpetasite konservatooriumi 1954 ja siis algas kohe teater. Jah, sest paralleelsed õpingutega Malaisia raadio kooris teist varianti olnud õppimiseks ja siis mind viidi üle Estoniasse, kuna sinna vajati ühte noort solist. Jah, esimene muidugi, sest et see oli küll õudne juhul esimesed 10 etendust Malaulsi hoidi aiast kinni ja aed värises ja rappus mu käes. Nii et ma mõtlesin, et kukun orgistesse kõigega. Juba mõtlesin, et nüüd aitab, teisest tuleb midagi välja, aga lõpuks siga aiast lahti lastud ja, ja aedame värisenud ja nii see ka jäi, see ka enam nii palju mitte. No väike värin alati sees olnud, nii päris külma kõhuga lavale minna ei saa, siis on juba nii tükitöö tegemine. Hačjev Stella Kolumbuse kuplee operetist Roomeo, minu naaber esitajad on Silvia Urb ja Endel Pärn. Enne vaatasime siin natukene neid albumeid, kus on viie aasta kaupa kõik esietendused sees ja albumeid on viis ja igal leheküljel peaaegu uus esietendus need kokku. Neid rolle on siiski hästi palju tulnud. Neid on jah, üle 50 on neid olnud, ma kahjuks ma ei ole statistikat teinud, niimoodi välja kirjutanud, mul on kõik muidugi olemas oma märkmik, kes ja, ja nüüd, kus ma ei tööta, enam pole. Aga neid neid hakati otsima kirjutama, võtan kätte ja teen kindlasti selle asja ükskord ära kasvõi iseenda jaoks. Või siis tulevastele põlvedele. Et vaatad, mitu korda laval olnud kliendid. Muidugi need ei ole mitte ainult operetirollid, vaid juba esimene oli ooper. Ja esimene oli saparoosal, teine oli käsikäes, millega esinesime Moskvas ja kolmas oli lõbus lesk, neljas oli jälle ooper Carmen. Nii et alguses läks rohkem oopri poole pealt hiljem Läti opereti rohkem ja siis sai paralleelselt tehtud, muidugi. Muusikalid tulid ka hiljem Maifarleedi ja suudle mind, geid. Need olid väga toredad rollid. Ja üldse kõik töö, mis on tehtud mulle isiklikult küll väga meeldinud, sest mul paistab, et ma olen kõik oma lemmikrollid sead maha mängida. Alates Carmenist ja Maifarleedis ja lõpetades seal por GPSiga. Ja muidugi no unele, mul oli lakmeed laulda, aga kahjuks mu hääl ei võimalda. Sest kolhatuur, ma ei ole need Jabates lai, need olid ka mu lemmikrollid, unistuste ooperit. Aga noh, kõik ei saa maha lauldud hääli võimelda. Milline on kõige raskem tükk olnud? Raskem kõige raskem on muidugi esimene tükk olnud, sest see oli harjumatu, jaan polnud kogemusi. Näiteks võtame käsikäes, seda tegi külalisel, avastasime Kaarel Ird. Ja see oli suurepärane, kuidas tema siis ei lasknud mul üldse enne laulda edasi, kui ma lõpetasin oma kulmude liigutamise need orkestriproovis 10 korda, kulmud, kulmud. Ja lõpus ma saingi lahti, et ma laupäeva ei liiguta muidu songlersi silmadega nagu hirmus? Ist Ma ise muidugi ei näinud. Aga see on tore, kui kui lavastaja juhib ikka tähelepanu kohe nendele asjadele, mis, mis mõjuvad publikule häirivalt. Aro Normet, margite kevad, operetist tuled kodusadamas. Ümberkiri müürid, arved, üürid, kuid. Sõitsid Toomi, kuid minu paise looming, kviitungi villa, teeni muste pangasalgad, mitu, võtab paber, valgebding, misi, kalli. Kas konservatoorium lavameisterlikkust andis piisaval määral? Oi ei, piisavalt ära, ta ei andnud, ütles, et väga ilus meeld, meie õpetaja oli Portugal SF ja no ma olin vist teisel kursusel. Jah, kui me tegime siis noormehega menid tähendab ta juba alguses hakkas peale selle peale mõtlema, et mul riigieksamit tuleb teha ja siis me tegime ühe aastavahetuse arvestusel selle lilleviskamise Hosele esimeses vaatuses minu Hoseesis punub seal korvi ja mis ta seal tegi, mina siis viskas seda lille ja kedagi, vaata, ma kutsun välja arvatud Jüri variste. Tuli siis ütleb, et mis asja silmi klientidega la meisterlikkuse. Et jäigi veel kord, ma ei tea, mis siin toimub aga see oli tehtud ilma laulmiseta, sellepärast et me tegime seda lihtsalt. Nii pantomiimi andamiine, jää jäädugalis haarasid need ära suurepäraselt, enne käes, siis kindlasti kedagi ülemustest vaatama kutsuda sandiseerivaliste kätte ja tema siis, kui minu raadiokoori ülemus ütles, et mis asi see pidi olema. Nii et enne teatrit tuli veel raadio koor, Klaulja praktikad, aga teater on jälle niisugune erilise fluidumiga koht, et see, kes juba korra teatrisse on oma kanna kinnitanud jääb sinna alati, kuniks kogu oma tööperioodiks. Ja mina teie tööperioodiks loomulikult ja isegi pärast kindlasti pärast, sest et ei jää ühtegi etendust vaatamata. Ja nüüd on veel rohkem aga naaberteadet külastada ja teatrite repertuaar on ikka põhiliselt ära vaadata, mis vaatamist enam-vähem väärib. Ja vanem mees võiks ta käinud vaatamas etendust, aga ennem kui oligi see teades tööl, siis kas esinesid või tegid õhtul proovi viivaid kontserdiga väljasõidul ja siis ei, väga-väga palju tihtipeale nägemata, kuulmata. Kes teile lavastajatest on kõige kasulikum olnud selles mõttes, et tema käest on olnud väga palju õppida. Aga seda ei riski ütelda ja ma ei tahagi sassi ütelda. Alati kui tuleb uus lavastaja, siis sa oled tast väga vaimustatud ja nagu külalislavastaja ongi Teet ühe lavastusega, kui temalegi teha 10 lavastust järsku siis ta enam ei olegi nii huvitav. Ja sellepärast ma ei tahaks mitte kedagi esile tõsta ega mitte kedagi solvata. Ja, ja ma ütlen ausalt, ega ma nii jäägitult kellegist vaimustatud ei olegi nüüd ainuke õige. Sama vist käika dirigentide kohta. Ei, ma ei leia dirigendi suhtes pretensioone, lauljatele tegelikult väljatöötlus juba olemas, eriti ooperirollides tulebki kohe harjuda ja kohaneda. Ja ma seda nii suureks probleemiks ei pea. Kui laul läheb mingisuguse vea, teeb, et siis loomulikult ta peab Yorgist järgi hüppama. Kui võimalik, on seal hea dirigent, minu arvates? Solistil muidugi ongi võib-olla omamoodi jäme ots käes, sest orkester saadab ja saatja peab siiski juhenduma nendest tempudest, mida solist teeb. Jah, muidugi, ikkagi üks õnnetus oligi mul see, ma tulin siis esietendusele välja selle Karmeliga, aga mürgisti proovi on võimalik saada, oli ainuke orkestriproov. Ja siis järgnes etendus. Ja siis ma läksin orkestrite täiesti ilma dirigendi ütelda aitäh. Ja tema soovid, et ta oli endast väljas ja nutsin, muidugi, dirigent ütles, et ei maksa ärritada, tema teeb absoluutselt kõik, mis mina teen temaga orkestriga järgi. Ja masin läks lavale, tegi nii nagu Monica klaveriga harjunud, kuid saabuse kolmas salm mustlaslaulul. Siis ma panin tempo peale, orkestrimehed seal lihtsalt järgnevad praegu ütlesid, et see surve, et me lõpetame ära selle mängimise, kui sa võtad selliseid Eppasid ja all peame vilistamise pasas üldse mängida seal puhkpillid ja tulid vihaselt mulle dirigent ütles, et ma võin teha, mis ma tahan. Siis lõpuks siis ma siis sain aru jah, ega päris kõike teha, aga ei saa panna tempot peale sellist, mida nüüd mõni pill ei järgi mängida. Kas karmim on üle aastate nii meeles, et praegu näiteks saaksite seda laulda, kui vaja oleks? Oi nii head mälu mul ei ole, meil ta ei olnud eriti õnnestunud lavastus ka seekord külaliste jaoks ta võeti põhiliselt siis võta ikka ülemaailmse kuulsusega külalisi vastu ja tõesti käisova geni Hoseeside Carmenit siin meil, keda sai nautida, palju õppida. Eino-Jüri salu tahaksin õelda. Te olete üsna palju teinud ka eesti ooperit. No nii palju, kui on lavastatud ja on tehtud palju, mis kirjutati, läks Vanemuise-le ja ja meile, mis tulid, kõikides mängisin, muidugi. Üks esimesi oli, tuled kodust sadamas, mida maailma dublanditab, mängisin ja ühtegi etendus minu meelest küll ära ei jäänud. Ta läks põhiliselt just meil väljasõiduetendustel, kuna ta oli sellise väiksema koosseisuga ja mitte pretensiooni ka lavadekoratsioonide, ka sai igal laval ta enam-vähem üles panna. Ja maal teda võidi eriti hästi vastu. Mul on kaks kohta nii selgelt meeles, kus see oli Kohtla-Järve istuli lava taha. Kuulge peaosalise lehesse ta mängis Haasma, et kuule, mees, et vaata, see must pliitlaseni Walesi võrgutab sind kassas aru ei saa, rai jamad, aga, ja teine Vigalas, kus oli lubatud mind maha lüüa, vahed, niisugune õudne plika, võrgutajate ajab Meremäepealse tsehhi minski, kergemeelsem oli kaasas, teine on siis hea ja mina ise paha. Ja siis oli nii, et iga kadee meeli võeti kohe No teil on tulnud palju vist lava peal pahublikasid mängida. Ei, just ei ole, et niisuguse rolle nagu ei ole kirjutatud keriti ega seda pahaplikat on päris vahva mängida. Näiteks manu. No ma anaali, see oli lihtsalt, no see oli seal lihtsalt kergemeelse daamidega sellest pahad joonud purgis naja pargis, jah, muidugi, seda küll jah, aga selle peale ei tulnudki. Mõtlesin ist nende operettide peale seal kõiki ilusaid ja roosa pannad kõik, aga jah, nojaa pool GPSi on suurepärane ooper, kühvli muusika mulle hirmsasti meeldima, tema laule väga palju laulnud ja ja üldse armastan ta kuulata. Orkestrilugusid ja muidugi ooperis rääkimata, et siis ainult maha Claudia mängitud, seal surra. Ja muidu kõnebammuga ükskord oli väga suur õnnetus, mul olid nohu algus ja aevastus kippus peale, teised esid olid haiged ja, või muidu hääl ei olnud, viga, oli korras ja Ma mõtlesin dirigendijuhte pidada naevastamiselt, siis ei maksa välja, mingi edastame järgi, siis tulen siis tihtipeale, kui prožektorid näkku, siis hakkab Hiina ekstra Coheni aevastus pole kiskuma. Oligi õnnetus käes, lähen lavale, istun oma musta näoga, seal on see surmastseen. Serena laulab seal ees ilusti ja, ja pärast seda pean mina, hüppan püsti, hakkab laulma. Hakkab aevastus pihta, keerasin pea muidugi. Borgi selja taha avastasin ja muidugi, eks ma siis toetasin kilo musta käega vastu nina ja pärast lähen siis etega laulma. Vaatan teil orkester, naera dirigendi esmasmis asja, nad naeravad. Aga mu ninaots valgeks läinud ja oligi tõsise loo juures väga komilugu, aga toober seisma jäänud. Kalmann Fedora laul operetist tsirkusprintsess. Laande põrandalaudade all katkisele käsikäes skulptuuris pidanud surma saama, lausime toiti, tuled kodusadamas just ja tuli prožektori, klaas ülevalt riivas mu laupa ja jäi habet otsapidi põrandalauast püsti ilusti. Ja mina siis lausi muidugi klaasi ja tundsin Soela silma Vaitsigalastis rätiku jama, siidirätiku roose pühkis laupäev vaataneeri. Muidugi lõpetasin ilusti ära kõik ja ja oligi pilt lõpes tema dieeti siis kui ma nägin, et see klaas seal mu Varbes taas püsti oli siis, aga muidu ma siis mõnest näost valge, siis ma pidin maha kukkuma. Ja muidugi ma mäletan, Ants Lauter oli, istus loosisse, jooksis suure hirmuga ei vaata, mis nüüd lahti on arestinud keset pealage sinus muidugi pole jää ja polesime seda tiitlit koldes olidki mängida saanud, kuni oleks uus osatäitja leitud. Nii et niisugusi, õnnelikke õnnetusi juhtub ja, ja ka lõbusamaid veitsa. Te ütlesite, et teil on õnne olnud ära mängida kõik need tükid peaaegu, mida te väga alati tahtnud teha. Aga eks nende hulgas on ka mõni eriliselt meeldejääv olnud. Teate, ma tõepoolest ei oskagi öelda, et üks on kangesti lemmikroll sest et kui mul tõesti oleks praegu võimalus oma saadetu teha, ma oleks nõus riigi otsast peale tegema, jälle muidugi võtaks. Ooperivallast on tõesti see Borge pess väga huvitav muusikalidest leedi ja, ja suudle mind geid ja võtaks tõesti nüüd meie omad lootki käsikäes, kus oli väga huvitav jällegi teha seda noort neiut. Et no ma ei tea, isuri erutusega tehtud ja Viini veri, kui see ikka suurem roll ja rohkelt laule, seda suurem rõõm on. Nii et mulle väga paljud on teha ühes lavastus kahte rolli, ühte suurt rolli pearolli ja väiksemad. Ja nii oli mulle Stella Polaris kaks osa, nii oli Borgi peesis kaks osa. Nii oli Figaro pulmas kaks osa, mitmed topeltrollid olid igas etendus, olin kinni ja siis kord üks, kord teine. Stella laul Leo Normeti operetist Stella Polaris Te olete kunagi estraadilaul, aga sellest asjast loobusid. Ei, ma ei loobunud, ma laulsin seda nii kaua, kuni ma töötasin raadios raadio kooris, siis mul olid kindlad vabad ajad, aga ma mäletan täpselt, mul langed, jahtus maa selle ära, kui ma läksin teatrisse tööle. Sel ajal väljasõite väga palju ja, ja dublant ei olnud mõnes asjas. Muide ma oleks kindlasti võinud edasi laulda, aga noort inimest rakendati tõesti väga palju ja see oli minu õnn, et ma sain väga palju tööd teha, iga aasta oli kaks-kolm, isegi neli etendust operetis ooperis liigagi suured rollid. Poisid, peaosad nõudis ikka tohutu energia ja tähelepanu kõik sinnani, et nagu ei olnudki võimalust käia õhtuti kusagil mujal vaba õhtul andis teatrivabal ta ja seda oli juba liiga vähe. Nii et teater neelas teis estraadilaulja täielikult ära. Aga ega see staabi laulnud, kaotsi läinud, see andis kindlasti midagi juurde ka teate tegemisel. Oh ei, muidugi mitte ja tegelikult kui ma käisingi teatrikontsertidega ja mõnikord käisime filharmoonia suveti käisin filharmoonia ringreisidel puhkuse ajal, siis loomulikult ma laulsin siis estraadilugusid, siis Baiba teatri repertuaari laulnud. Ega Eestis siis pole ka vist ühtegi punkti, kus teil käimata oleks. Kas Kihnus olete esinenud? Ja Kihnus käisime paja keeriga, see oli elamus, kiinulasid nägid esimest korda elus opereti. Ja siis me sõitsime sinna päris tormise merega ja meil on muidugi koori asemele topeltkvartett neli meist neli meest. Ja kujutage ette nendestki, pooled juba jah, haigeks. Ja siis meile ei saanudki alustada enne, kui nad natuke toimusid, minu tervis, pida sellele loksumisi päris hästi vastu, siis jälgida neid Kihnu lasi, see oli, see oli elamuslik, Nad istusid põrandale, kudusid suka, mitte pinkide peal. Oli väga vahva, mul isegi pilte siin terve rida neid, jälgisin nende läbi ukse, aga kui sa Raidžame oli seal valge turban iga laval ja kuidas nad vahtisid, mitte ühte aplausi, mitte ühte, aplaus, mitte kusagil ei alguses, ei keskel ega lõpus Evats teele mitte kusagil kõikne ehmatav nägudega, millest niisugune mees, kellelt mööda valge turban peas. Ja siis pärast selgus jäätised, esimene operett, mida sinna on üldse viidutanud, see oli vapustav neile ja, ja, ja väga huvitav ta meile kõige rahvariietes ilusti ja pikki suurrätikud õlgadel ja vardad kõikidel käes ja. Lõulaul, ah, kas poleks tore see muusikalist minu veetlev leedi? Eks me näe, kus mererand oleks. Oleks kiiks. Ula ON SAMA. Nüüd on teil aega rohkem teiste tööd jälgida, palju teatris käia, nagu sellest eespool juttu oli ja küllap ka midagi muud teha, mis enne ajapuudusel lihtsalt tegemata jäi. Millega te täidate praegu oma aega ja päevi? Tegelen põhiliselt koduse majapidamisega lihtsalt tegelema noore sugulase kasvatamisega või eiti, aitan teda kasvatada. Kuna vanemad noored käivad üks koolis, teine tööl, siis järgmine Urbi nime kandja on Mariaurub naissoost minu suguvõsas muidugi poiste rida siin vahepeal. Ja loomulikult ma pean siis teda natuke aitama vabal õhtul, siis ma püüan ikka jälle kusagil sisse hüpata, kus midagi vaatamisväärset. Kui sellele pisikesele veel mõtelda, kas tema on üks nendest vähestest õnnelikest, kes oma lapsepõlveuned kätte saab hällilaulu saatel? Küll praegu õieda laudis endale hällilaulu ja üleüldse ma ei oskagi lastelaule laulda ja noh, vahepeal meigiga jorisime kahekesi koos. Päris kenasti, kahe, aga mitte Kellisi hällilaule veel vaja ei ole, sest et praegu käib kõigi raadio saatel. Eesti raadio annab ilusat meloodilist muusikat, laulame koos kaasa. Ja jääbki ütelda lõppsõna ja lõppsõna on palju õnne sünnipäevaks. Oi, jah, aitäh, õnne ei ole kuhjaga kunagi olnud ja teda ei pea ju kuhjaga olema, siis inimene ei oska hinnata. Teatavasti on õnn just see, kui inimene soovib just nii palju ja seda, mida ta võib kätte saada, aga kui juba hakata kosmosesse kipume ja mida sa kätte ei saa, siis õnnelik olla ka ei saa. Nii et palju õnne kahe jalaga maa peal olles failidena. Hoyt Eha laul Mereklubis muusikalist muhulaste imelikud juhtumised. Edasi arroja Normeti Margiti Alfredi duett operetist tuled kodusadamas esitajad Silvia Urb ja Vello Viisimaa. Ei sel ööl kauneima juure.