Teie töö ja ta on siis selleks korraks läbi. Olite maal ja üsna raske oli teid kätte saada. Nojah, see aasta lõppes juuni algul nii konservatooriumis kui riiklikus meeskooris ja see tunne, et võiks nagu suvepäikest võtta ja veidi maal heina teha, sellest ei tule midagi välja, sest ilmalik tonis kevad. Loodame, et järsku vahel kõikidest nendest muudest saab veel osa võtta. Ta on heina tegemisest, siis ilmselt ei ole tegu suvilaga, vaid ühe talukohaga. Kas see on isakodus? Jah, ei saa ema ära Jervani lähedal Võrmutamisel ei saanud juba võrdlemisi vana 86 aastat, aga ikkagi veel üritab heina teha. Ja niisugune maaläheduse ja maainimeste armastus on mulle jäänud päikesest väärsest olen talupoiss ja tead, mismoodi see maa töö käib ja kuidagimoodi oma olemusse jäänud ja igal suvel 20 natukene sellega tegeleda igatahes kasu toob, lõigati pidi. Kas sellestsamast maakodust on pärit ka muusikaarmastus? Mul on selline tunne, et kui rääkida minust kui koorijuhist, kui muusikamajas, siis võib-olla tuleks süüdlast otsida just sellest samast õhmudki algkoolist kus meil oli väga tore koolijuhataja Voldemar Jüris, kes praegu on Järvajaanist pensionär juhatada või tema oligi see mees, kes nii mitmedki meie külapoisid seal tõi mandoliini juurde, õpetas meid mandoliiniorkestris samuti kooris, panime laulma mind isegi cute sundiski klaverit harjutama ja mängima need sealt. Need alged hakkasidki hiljem, kui läksin Rakvere keskkooli sisulises, sattusin seal jällegi toreda mehe peale, kelle nimi on Jaan Pakk. Üks väga tuntud lauluõpetaja, viiulimängija ja ka helilooja, teeneline õpetaja, kes ka praegu on pensionil Rakveres ja tegeleb veel jõudumööda muusikaõpetusega, nimelt annab ta seal viiulitunde. Tema oli mees, kes selle muusikaarmastuse võib-olla kinnistas. Rakvere keskkoolist on tulnud terve rida professionaalseid muusikuid. Just tänu sellele, et Jaan Pakk suunas Meitsile pean tänutundega mõtlema oma klaveriõpetajale klahvi roile, mis praegu on Tallinnas. Laste muusikakool, õpetas mulle just meenuvad tema nihukest väga toredad arutlused muusikast. Võib olla oluliselt avaldused sirmarendi. Pärast keskkooli lõpetamist tulin Tallinnasse siit mind võeti sõjaväkke. Olin Musta mere ääres ja seal mul õnnestus lõpetada muusikaga kool, nii et mul on muusikul diplom, gruusiakeelne lõpetasin klaveri alal ja seal võiks väga tore klaveriõpetaja Valentiina Vassiline mofari kes mõjus väga hästi suhtlus ja väga tihti suure niukse tänutundega, mõtlen selle inimese peale, olin seal sõjaorkestris, teatud mõttes on ka puhkpilliorkester Mulleni võin lugeda, kuidagi mudel on kodus, selles, seal mängitud japäraste juhatuste orkestrit pärast armeest Ebommuniseerumisse 56. aastal astusime konservatooriumisse ja siis sattusin juba Gustav Ernesaks juurde koorijuhtimise kassi. Ja ega see nii väga juhuslik ei olnudki. Sellepärast et kui ma 48. aastal pärast keskkooli lõpetamist rakust tulin Tallinnasse, siis sattusin meeskoori laulma. Ja kuna ma juba Rakvere keskkoolis olles tegelesin natukene koori juhatamisega, Harri Ilja, minu kaasõpilane, minu arust üks aasta vanem, tema asutas poistest meeskoori ja mida, mis vahvalt ise tegime, ilma õpetajateta. Võtaks kooli ära, siis jäi see töö nagu minu kaela aasta sai seda koorijuhtimise tööd juba seal nii omapead tehtud muidugi õpetaja back juhendaks meid samuti, aga see oli hästi põnev. Ja kui pärast sõjaväge aastasin konstruktor, mis siis oli see kooripisik juba olemas, nii et päris loogilise jätkuna jätkus õppetöö juba koorijuhtimist klassis. Päris kõvasti harjutasin ka konservatooriumis klaverimängu ja selleks sundis mind takka ja innustes väga tore klaveriõpetaja Veera Lensin kellele kuuluvad samuti täna minu suured tänusõnad. Ja me saaks, muidugi on mulle olnud suureks eeskujuks kogu kogu aeg ja just selles mõttes väga tore, et ma ei tea, mul on olnud võimalus temaga õlg õla kõrval seda tööd teha koos kui kolleegid. Ja kahtlemata tema isiksus kunstnikuna dirigendina, heliloojana ja pedagoogina on oluliselt ja kujundanud minu sihukesest professionaalselt elukäiku. Hiljem pärast konservatooriumi lõpetamist olin kam mõned aastad raadiomajas muusikatoimetajaks. Ka omatmoodi näiteks teeb lähedaseks ja tuttavaks selle köögi, mis selles majas toimub. Et inimesed nende töö hiljem pedagoogitööd Tallinna muusikakoolis ja juba Tallinna konservatooriumis, kus ma praegu töötan kolletamiskateedris vahepeal olin Leningradis aspirantuuris. See oli ka omamoodi hulljulge käik, sellepärast et lihtsalt läksid õnne proovima 61. aastal. Et kas saab sisse või ei saa ilma igasuguse suunamise ja vabariigi kohata. Leningrad on suurlinn, kus oli võimalus käia väga headel kontsertitel juba sedasama Leningradi konservatooriumi töö jälgimine. Jõudude töö jälgimine andis väga palju minu õpetajate ja päris pika rea lõpetab professor Kudriaatseva, kes on aastaid töötanud Leningradi kapelli juures dirigendina koos kuulsa dirigendi kliimoviga. Leingadis praegugi töötab poistekoori. Ja tema oli ainukene tüdruk, kes siis selle koori on selle aja jooksul lõpetanud sarja aja lõpul, kui ta hakkas õppima, see oli ennekuulmatu nähe ka nõukogude võimu algaastatel ei olnud naisdirigent eriti palju ja juba sattuda sellise suure ja tunnustatud korjetena kogurningadi Glinka nimeline kapell. Olla veel kena ainese juures kahtlemata oli väga suureks tunnustuseks temale, tema võimetele ja see õpetaja andis mulle ka väga paljud on väga impulsiivne, erudeeritud ikkagi Leningradi satun siis tingimata otsin üles, kõigepealt vaatad. Kui sai olla tudeng konservatooriumis, siis järgmiseks kogu aeg meile rääkis niimoodi, et see klaveri juures juhatamine, seega ei ole see õige asi, et peab igaüks leidma kõigepealt omale oma laboratooriumi mingi väikse koori, kus tuleb kõik nagu praktikas ära katsuda. Mõni aasta vaatasin näiteks. Hiljem paar aastat naisGrillo dirigent on juba 62.-st aastast pääle. Hälli juures olnud kool oli küll 62. aasta kevadel ja mina läksin sinna sügisel ja sellest ajast peale olen nagu seda kooliga juhatanud. Mis puutub meeskoori, siis tema tulek oli 14 kordne tuleks, sest 48. aastal ma olin seal laulja kuni sõjaväkke minekuni. Ja pärast teist korda sattusin kooli juurde, nii et kui mul tuli aspirantuuri eksam teha erialas Leningradis, siis ma pöördusin err poole palves, et kas järsku ma ei saaks seda teha? Meeskooriga. Eelduseks on sellega nõus ja nii ma valmistasin 65. aastal ette ka vene meeskoorimuusikast. Belgiast tuli kohale komisjon ja nii ma siis selle kontserdi tegin. Estonia kontsertsaalis kooriga tekkis hea kontakt ja juba sama aasta sügisel tehti ettepanek tulla koori juurde dirigendiks. Ametlikult vormistati dirigendi vabariigi 66. aasta mais ja sest ajast peale ma olen telekoori juures nii dirigendi ametit pidanud. Nii hästi-halvasti, kui ma seda osanud teha. Et tuleb nurgast või 14 aastat. Periooditi olen juhatanud ka veel koorijuhtide segakoori, olles seal ka peaaegu algusest peale üks laulja liikmeid. Ja hiljem on usaldatud siis ka juba mõningate teoste selgeks õpetamine ja kontsertide ehitamine ja kõige suurem koor, see on siis laulupeo üldkoor? Jah, 69. aastal ja 75. aastal on olnud võimalus ka selle koori ees olla. Tore küll, kui suure laulukaare all on nii palju rahvast ja sulle otsa vaatavad ja kõik tahavad laul teha. Muidugi eriline tunne on seista seal kõrges dirigendipuldis suure igatseda luuleva suure Gurjev. Kui võrrelda neid koole, kelle ees on tulnud seiste, kelle liikmena sa ennast oled pidanud, siis kahtlemata igaühel on oma teatud erinevused. Näiteks meeskoor, kelle juures ma kõige rohkem olen olude, kelle najal on kasvatud ja palle kogutud praktilise töö kogemusi ja kellega koos on edasi mindud. Räägitakse tihti Professionaalse kooril, on oma hädad, omad, võib-olla puudused. Siiski üks asi, mida ma pean selle koori ja selle kollektiivi suhtes positiivselt märkima, on see, et Ta tahab väga hästi alati laulda mehed alati norgus siis kui ei tulnud välja nii, nagu tarvis, on pressionaalse koori ees seistes, seal on kõige raskem moment see et sa ei kaotaks sidet, kaotas usaldus selle seltskonnaga, onju koor väga mitmesugustest inimestest ja kõigepealt peab leidma seda õiget takt õiget tooni et ennast selgeks teha, oma tahtmise läbi viia. Ja kui see siiski mingil määral saavutada, siis võid päris kindel oled. Kontserdil kunagise kollektiivi sind hätta ei jäta. Teeb kõik nii, nagu sa tahad. Mis puutub kammerkoori, siis see on nagu teistsugune kollektiiv, seal on inimesed oma vabastada, pärast tulevad, et musitseerida, laulda huvitavat koorimuusikat ja juba algusest peale on sinna püütud inimesi meelitada ligi, kes on nagu muusikaga juba rohkem läbi käinud kel on hea teoreetiline baas ja väga hea muusikaline maitse kuulmine, solfitseerimise oskusi, nüüd edasi. Siis kollektiiv muidugi on hoopis teistsugune ja ma ei oskakski võrrelda võib-olla praegu vabariigis ühegi teise kooriga viimasel ajal võib-olla Ellerheina kammerkoor, kes on samuti umbes samadel põhimõtetel, töötab isetegevuslikud, koorid mõlemad, kuid sisuliselt ma ütleksin siiski väga tugevad professionaalsed koorid just tulemuste mõttes. Sellele koorile on omane selline otsiv vaim, kuna on tegemist muusikaõpetajatega peamiselt ja koorijuhtidega, kes seal kooris laulavad siis kahtlemata tavaline repertuaar, võib-olla neid ei huvitagi ja see ongi anud võib-olla niuksed tulemused, millest on palju räägitud. Ja mis on üldtuttavad just nihukeste teoste kas või vanamuusika või siis eriti Modenlasetega kaasaegsete teoste selgeks õppimine esitamine. Selle kõrval ka rahvalaulude ja, ja muude huvitavate laulude esitamine tähendab kõik see, mis on kuidagi uudne, huvitav ja mis ei ole mitte tavapärane või tavaline kuigi peab ütlema, et ka selle kooli tegevus on olnud oma tõuse ja mõjunasid, mis on täiesti arusaadav. Kuid selle juures on säilinud selle kollektiivi otsiv vaim ja niisugune üksteise aitamine. Sest ma ei saaks öelda, et minuga koos näiteks seda dirigenditööd teinud Arvo Ratassepp vabariigi rahva pontsik, samuti Eesti teeneline kunstitegelane Ants Üleoja, et nad oleksid nüüd peaaegu kõrgemal nendest lauludest, kõik need Me oleme muusika, meedia, selles mõttes niisugune omavaheline kontakt on väga tore ja selles mõttes võib-olla olles Tallinna kammerkoori ees, on jällegi teistsugune tunne, kui olla riikliku akadeemilise meeskoori ees, sest koosseisus on natuke teistsugune. Näiteks võrrelda ka koorijuhtide kooriga, siis on jällegi samas lähenemine hoopis midagi muud, mingisugune eriline tunne, kui peab selle koori eest seisma sest neil on ka muusikainimesed, kes ei pea paljuks jäta oma töönädalaks või, või seal teatud päevadeks, et tulla ja koos harjutada ja anda kontserte. Varem olid siin väga tihti korjuhtide korjes Gustav Ernesaks, Jüri variste, Arvo Ratassepp ja teisel mingisugune niukene stiimul tekib loominguline stiimul inimestel sellest kooskäimisest ega ei olegi nagu seda taotlenud korjutada koorigrid, täiesti briljantsed viimistletud ettekannet taotleda, seepärast see nõuabki rohkemaid proove ja kuna see on võimatu üks ülevabariigilise kooli puhul siis võib-olla see ongi kõige olulisem, et kollektiivsuse vaimu kasvatada kõikide meie koorijuhtide ja muusikaõpetajate seas. Ja eks need kokkutulekud ole teatud niukse seminari iseloomuga kus ka laulmise kõrval kaabel tavakohaseid probleeme lahendaks, eriti siis, kui valmistaks ette laulupidudeks ja ülevabariigist. Ürituste puhul on võimalus nende kaudu kõiki neid asju viia operatiivselt käiku ellu. Kui pikk on praegu teie pedagoogistaaž konservatooriumis 62.-st aastast alates, tähendab, see tuleb siis 17 aastat praegu ma töötan seal küll poole koormusega, töö on nagu killustatud mitmesse ru konservatoorium, meeskoor ja võib-olla kolmas niukene kammerkooritöö mis on täiesti nii ühiskondlikul tasemel kahtlemata üheks energiat nõudvaks. Ja omamoodi huvitavaks tööks muidugi pedagoogiline konservatooriumis on raske öelda, kas kas ma olen hea pedagoog või keskmine või halb. Seda võib-olla ütlevad kõige paremini õpilased ise peaks ütlema niimoodi, et huvitav on töötada sihukeste tudengitega, kelles näed, et ta püüab, et tahab tingimata saada koorijuhiks, ta püüab, tahab muusikat tundma õppida, armastab seda vähem huvi, pakuvad need tudengid, kes on nagu kogemata sattunud konservatooriumi mede, kas papa-mamma, tahte või muu põhjusel nendega on ebahuvitav tööd teha. Peab ütlema, et see meesteväärsust meie eriala, see on üks niisugune krooniline haigus, mis viimasel ajal hakkab kummitama koorimuusikat ja tont teab, mis siin peab ette võtma selleks et seda ebaloomulikku olukorda noh, kuidagi päästa näiteks mulle endale kõvasti üle 20 lõpetanud üliõpilase. Ja neist on ainult neli olnud. Mehed nagu vähe aega, te olete küll näinud nüüd meie koorilaulu seestpoolt ja eestpoolt ja õpetamise poolt. Nix neid mehi nii vähe on. Paljud küsimused võivad siin kokku sattuda, stiimul on nagu päike või, või, või nagu ei rahulda mehi. Muidugi ma ei ütle seda nii, et mehed või need poisid, kes on sinna tulnud õppima, ega nad võib-olla alati sõbrad ei mõtlegi siis peab ikka kutsumus olema. Ja tundub niimoodi rääkida meestest koorijuhtidest tulevikus me peame vist hakkama teistmoodi päev peaks vist loomaga mingisuguse koorikooli taolist juba algastmes, kus poisse tuleks vastu võtta, kui ma võrdlen näiteks kas või Leningradi Moskva konservatooriumi koorijuhtimiskateedrid, siis seal on ülekaalus just poisid ja tänu sellele mõlemis linnas on väga tugevalt koorikoolid, mis koosnevad ainult poistest, lapsem, keskastme kool, muusikakeskkool, meil ja põhiliselt suurem osa neist lähevad juba edasi koorijuhtimist õppima, konservatooriumisse. Kuna meil selline ettevalmistav aste puudub siis nii, nii kaua, kui see puudub. Minu arust olukord ei parane oluliselt, kuigi võib-olla ühte teist saab ette võtta, meil on ju Tallinnas kaks väga tugevat poistekoori Jaan Tombi nimelise kultuuripalee poistekoor ja riikliku akadeemilise meeskoori juures töötav poistekoor, samuti Tartus niukseid huvilisi vast oleks, aga me nagu ei oska neid rakendada, ei oska nendest välja noppida. Neid, keda me võib-olla vajaksime ajame, unustan ära, et üks kool, kellega ma ka päris mitu aastat koos töötasin, oli ka Jaan Tombi nimelise kultuurihoone postikoor. Selle asutas Uno Järvela ja mina võiks seal mitu head aastat ja sealt koorist on väga mitmed juba konservatooriumist läbi käinud. Ja koorijuhtideks tundub niimoodi, et me siiski jah, ei leia neid õigeid kanaleid üles, mille kaudu mees väge tulevikus selle koorijuhtimise töö peale või elukutse peale nagu rohkem tuua, sest tõesti, kui meni laseme edasi minna nii nagu ta läheb, siis tõesti nagu ütles minu õpetaja, kuigi ta ise ka naine Leningradi, professor Kudrjavtsevi, et varsti teeb laulupidu, ei ole mitte laulupidu, vaid on kaheksas märts, naistepäeva. Vanasti öeldi, et et naised ei saaks hakkama koorijuhtimisega väga toredat tööd teha, kuid mul on siuke tunne siiski. Meeste arv võiks olla siiski palju suurema teistes liiduvabariikides ega välismaal, et seesugune hea maine, mida meie koorimuusika endal on võitnud, seda tagalat peaks nagu rohkem suutma kindlustada, et see tulevikus ka see tase säiluks. Seepärast on üks väga tuntud tõde, et ega tippu ela, väga raske minna, et see on üks pingutus, mida tuleb ette võtta, aga et seda tipptaset hoidev, et see on väga raske. Ja niipea, kui sa oled midagi saavutanud, publik ei nagu ei anna andeks, kui sa siis hakkad madalamalt üle lati hüppama või siis ei rahuldena, vaid tingimata peab kuidagimoodi püüdma edasi minna. Ja selles mõttes vot see tagala kindlustamine kaadritega. See on minu arust praegu tänapäeva üks põletavamaid probleeme meie koorimuusika. Sults. Mul on suur õnn osaks saanud koos töötanud nii toredate inimestega. Just kõigepealt, nagu ma nimetasin oma maestro Gustav Ernesaksaga oma kolleegidega kellega on väga head kontaktid ja just väga inimlikult aru saavad kontaktid, läbisaamine, oma generatsiooni kolleegid on olnud väga hea ja siinkohal oh nimetan koostööd niukse meeste, nagu Arvo Ratassepp, Ants Üleoja ja kõigepealt Olev Oja, kellega me koos töötame meeskoori juures. Ja temaga meil ei ole mingeid saladusi, tähendab, räägime avameelselt. Ühe teise tööd kritiseerides või, või tunnustust avaldades. Ja ma leian, et koorimuusika, mis on nimetatud üheks demokraatlikumaks kunstiliigiks, et siin peabki olema väga suur ja tugev niisugune üksteise mõistmine. 11 arusaamine üksteise saavutustest ja vigadest õppimine. Ja mul on hea meel, et eriti minu põlvkonna kolleegide vahel on väga tore läbisaamine olnud ja samuti tahaks öelda, suur tänu kõikidele lauljatele, kellega on võimalus koos töötada olnud. Sest vähemalt 90 protsenti, kui mitte 100, on kõik ennast maksimumini rakendanud selleks, et kooride kontserdid läheks ka tulevikus ikkagi täismaja ees, nagu nad seni on olnud. Väga tore. Ja väga tihti saab meenutada just väga paljusid reise vennasvabariikidesse kus meil on väga hästi alati vastu võetud. Ja tundub niimoodi, eriti Siberis ja Kesk-Venemaal ja ka mujal. Meie koorimuusika vastu tunneb väga suurt huvi noorsugu. Pärast kontserti tullakse, et kas me saaks kohtuda, võib-olla saate tulla konservatooriumis muusikakooli? Ma olen päris kindel, et vist meie tudengid pole ühegi kooli puhul teinud sellist ettepanekut, kas tuleks homme järsku kohtun mehega, tähendab selline niisugune emotsioon, reaalne laeng, mis on võib-olla huvi meie koorimuusika vastu, teistes vennasvabariikides on palju tugevam võib-olla kui meie endi huvi oma muusika vastu. Kõikide kooride hea tuleviku käekäik sõltub repertuaarist. Ja selles mõttes oleme. Minu arust on ta väga õnnelikus olukorras, sest meil on terve rida väga tublisid ja häid heliloojaid, kes on päevast päeva muret tundnud sele repertuaari täiendamise pärast. Ja siinkohal tahaksin tervelt igalt heliloojalt esile tõsta. Kõigepealt maestro Gustav Ernesaks, kes on väga palju kirjutanud häid meeskoorilaule, mitte ainult meesko laule, Veljo Tormis Lembit Veevo, Heino Lemmik, kadunud Karro, Eugen Kapp ja paljud-paljud teised, kes on tihedas kontaktis olnud kooridega. Siin võiks nimetada veel olev Saud. Raimond lätted. Isegi nii, et see nimistu on päris suur ja pikk ja mul on siuke tunne, et just need heliloojad ja kooride vahelised seosed ja sidemed on olnud selleks viljastavaks stiimuliks, mille pärast. On tekkinud terve rida toredaid teoseid, millega me oleme loorbereid lõiganud nii kodu- kui välismaal, muusikaline karakterite sügavus, mis väga pajudes Gustav Ernesaks, Veljo Tormise või ükskõik kelle töödes on sama hästi ja sama selgelt arusaadavad olnud ka inimestel, kes üldse eesti keelt ei oska nii liidu teistes vabariikides kui ka välismaal ja ma tahaks veel korrata, et just väga tihedalt loomingulised kontaktid, see loeti kooride vahel koorijuhtide vahel on olnud anud tõuke just paljude väga toredate teoste sünniks. Teame, et näiteks Veljo Tormis on olnud väga tihedalt kontaktis akadeemia kooridega TPI kooridega ja paljude teiste koolidega. Ja väga tihti on see loojad lihtsalt lähevad. Kole mees, ole hea mees, kirjutab hea lugu või kirjutab mõni teos ja ka sellisel teel on väga mitmed teosed näinud ilmavalgust. Rääkimata konkurssidest uute laulda saamiseks, mida riiklik meeskoor on pidevalt korraldanud. Eelolev sügisel kavatseme anda poole kontserdikavast jällegi uutest heliteostest. Nii et sellist praktikat peame ka tulevikus tingimata jätkama toredaid teoseid, mina kirjutan nendeks Tarmo Lepik Ni meeskondliku segakoorile. Ja teame ka, et näiteks nii mitmelgi rahvusvahelisel konkursil, kus me koorid on osalenud siis tingimata pöördud Tarmo lepiga poole, sest on teada, et on niisugune huvitava helikeelega juba. Et küll teoska välja veab, koori siis ja suuremalt osalt see nii on ka olnud. Siis võiks nimetada Aarne männikute veel, kes laulab Tallinna kammerkooris. Suhteliselt noor helilooja, üht-teist on kirjutanud, Raimo Kangro on kirjutanud, kuid üldiselt ja tundub, et noored rohkem armastan instrumentaalmuusikat. Tundub, et alahinnata koorivast ei maksa, sellepärast et seda ei teinud ka suur Mahmitte. Ükskõik mida sa teed, kas pedagoogid nende või toob oma teatud rahuldus, kui see läheb korda ka, aga niisugust rahuldust kui hea kontsert. Vaat seda ei ole midagi võimalik võrrelda, tekib niisugune tunne tunnel seljaga publikult, see on siis, kui järsku tekib imelik tunne, saareson, aul, vaikused, iga momendile ta elab. Lausa niisuguse kontsert ei ole palju olnud, aga selle eest need on väga väärtuslikud ja minu arust täidavad niukse möödunud töö erilise sisuga, mille peale mega tihti nagu tagasi tuled ja mõtled, et kuidas siis mis seal erilist oli, mispärast see nii oli. Ja ega tavaliselt ei leia seda õiget põhjust, siis väga tihti hakkavad mängima komponendid nagu koor, koorijuht ja ka publik, kes sind üles kütab. Ja sind innustab vastupidi, vahel võib-olla niimoodi, et publik on jäine, külm ja siis näed juba tüdimust ka koori näol ja juba näha, et sellest kontses suurt asja ei tule. Teinekord jällegi lihtsalt sõnulseletamatult, kuidagi läheb kõik täpidicumaga korras, muusikaliselt õpik välja ja ja neid asju ei oska rääkida ja kui rääkinud nihukest meeldejäävatest momentidest, siis kahtlemata üheks minu isikliku niukses Audes tipuks võiks nimetada vast kammerkoori esinemist aretza konkursil seltsimees esimesel aastal siis samas seda koorida hiljem antud kontsert Itaalias. Väga paljud kontserdid Estonia kontserdisaalis, üks viimaseid näiteks ka tänavuaastane esimese märtsi kontsert Estonias meeskooriga terve rida kontserte viimasel kontserdil Saksa föderatiivses vabariiki kus koor näitas ennast väga toredalt ja stabiilselt ja kus terve rida kontserte tekitas niukse väga toreda seljatunde, kus seljaga tundsid publikut. Ja mulle meeldis, kui meiega kaasas olnud Olav vutt ütles, et ta on uhke, et on eestlane, selline väike rahvas võib ennast maksma panna ja ma kordan veel, et on hea, et neid olla harvad momendid ja nagu tahad nüüd nende juurde tagasi tulla ja tulevikus võib-olla mõnda niisugust hetke püüda. Ja selle nimel tasub töötada ja vaeva näha, sest see on minu arust niukene. Korvamatu tasu võib olla või kuidas öelda või rahuldus sellest tööst, mis võib-olla järg eelneb sellele, et niuksed hetke saavutada. Ja minu arust ongi kunstil lummuvaks omaduseks. Teaduslikest elamusliku moment ei ole võimalik analüüside vahel. Ja ilmselt ei peagi, sest kui kõiki asju saab osadeks jaotada, siis konst muutub ka niisuguseks. Väga palju peab jääma tema sihukest saladuslikku ja nihukest. Nagu Panso nimetab maagiaks, mille poole tuleb püüdeid, mida õnnelikuna inimene, kes võib-olla vahel tabab tabamatud imet. Nii on.