No ta Linnud olule Aadu. Et ma olen pasa ehme, toolerise, Rännumees. Osa. Helilooja Olev Sau on sündinud ilusal aastaajal keset suve najal, millest Mati Palm just äsja laulis. Teie sünnikodu oli kaunis peal Saaremaal seni loodud 275. suuremas ja väiksemas loos meenutab nii mõnigi otseselt seda paika. Aga kuidas teeksite seda, sõnas? On ju palju räägitud, et Saaremaa on ilus koht ja omapärane koht, omapärased inimesed ja tõepoolest hakata tagasi mõtlema, siis midagi erinevust on küll saarerahva hingelaadis võrreldes mandri omaga. Ma tunnen, et ma ise olen ka teistmoodi inimene kui mandriinimesed, ma mõtlen asju kuidagi lihtsamalt või ma ei oska seda isegi väljendada seal kõik nii lihtne rannarahva arusaamisest elust. Ja võib olla Ta on oma prisma vajutanud ka puuduses vaesuses sündimine ja kasvamine ja ühesõnaga paljud raskused seal lapsepõlves olnud. Kuigi lapsepõlve nike ilus. Teil on loodud laulutsükkel, mis räägib kodust laulud kodust nagu läksime sealt kojutulekut ja vihmalaulu. Kas need on seotud mingisuguse konkreetse kojutuleku või vihmasajuga. Jah, kunagi küsiti minu käest, et kas su kodu on alles ja ka Ma ütlesin selle peale, et see laul on tehtud nende jaoks, kellel on mul alles, aga minul ei ole enam. Kunagi te ütlesite niimoodi, et te olete kogu aeg tahtnud saada muusikuks, olete kogu aeg olnud muusika sees ja kas tõesti poisina pole isegi unistanud saada need ütleme seal meremeheks või näiteks Saaremaal sündinud poiss? Ei meremeheks mitte kunagi, kui ma laps olin veel ja uusi maju ehitati, siis laiutas seal niimoodi, et minust peab saama ehitusmeister fondi sõna tore lapsejutt ja veel tahtsin kaupmeheks saada, sest säärele kompvekke ikkagi, aga noh, need olid kõik niisugust lapse unistused, aga üks unistus on terve elu olnud seal muusikaelukutse. Peale selle pole mul muud unistus olnud, et kui ma keskkooli lõpetasin. Mul oli väga kerge valida oma elukutset. Väga kihvtid kodus suunas nii sügava huviga muusika juurde. Aga kas keegi vanematest või vanavanematest ei laulnud või mänginud pill? Jaa, seda küll, mu vanaema laulud on siiamaani meeles, väga vähe oskas laulda. Võib-olla ma ei tea, kas tal oli vähe lauluannet, oli väga vähe aega selle töö juures mõelda nii sihukesele asjale nagu laulmine ja oma ema nägin ma suhteliselt vähe, sest tema käis suviti tööl ja oli talvel ainult kodus. Aga siis muidugi saarlased on väga musikaalsed inimesed üldiselt ja seal oli palju lõõtsapill ja viiuleid ja, ja niisuguseid ülainstrumente kõiki seal korraldati palju tantsupidusid, neid nimetatakse sel ajal pallideks. Mina olin seal muidugi algusest lõpuni. Eks väga paljud Teidilist mäletavadki, kas viiul käes või, või lõõtsapill. Jah, nii mäletatakse ja minu oma rahva keskel küll, sest palju muud moodi nad nende ei näinud. Ja lauljana kindlasti seostuda küll laulude, isegi õppisite künd lapsepõlve juurde tagasi minna, kas lapsepõlvepäevil kuuldud raadium, muusika või üldse raadio kui niisugune jättis teile mingisuguse jälje? Kahtlemata 1938. aastal umbes nägin ma esimest korda raadiomaste siuksed, kaks suurt mast olid püsti ja traadid vahel ja ja tükk aega uurisin, siis kuulsin seest kah nisukesed kägisi, võitjanakkisivat häält ja isegi muusikat. Ja peale selle hakkasin ma ehitama, endal kodus palju raadiused, kõik skaalad liikusid, nupud olid ees läikivad ja muidugi häält ei tulnud sealt sistel, aga selle ma tegin ise, nii et väga huvitav oli. Te käisite Leo Põlva algkoolis? Huvitav, kuidas üks päris saarlane ütleb selle kooligime. Põllu, kuidas selles koolis muusikaelu oli? Muusikaelu oli tol ajal suhteliselt kõrgel järjel kohalike haridusseltsi segakoor kandis ette samad koorilaulud, mida praegugi lauldakse turbo priiuse hommikul Tobiase, Largo ja teised selleaegsed. Klassikalised lood. Ja need avaldasid mulle väga sügavat muljet. Kas te ise ka kooris laulsite? Ise laulsin Algkoolikooris. Kuidas õpetaja rahul olite laulmisega? Eriti rahul ei olnud. Mul oli väga igav laulda ühehäälset laulu õpetaja viiuli saatel ja ma tahtsin väga sinna harmooniat juurde teha ja passi eriti juurde teha, aga aga kuna ma olen esimese klassi poissi Stelt kõrgeteiskand. Ma ei saanud seda passi juurde teha oma häälega, aga mingisugust kriginat ma ikka sinna juurde tegin õpetajale selle laulu maha ja ja räägib siin siis naabritüdruk ütles, et nõnda saualev röögib siin ja mina siis sain tunnistuse peale omale poole aastaks ühe sisse ja. Aga see oli plussiga vist, eks ole, ka positiivses suunas. Pluss iga hinne oli hiljem, oli Vändra keskkolisime liia, nimelt algebra eest, kui ma ei saanud kuidagi aru, kuidas saab tähttihedusele liita sest okupatsiooni ajal lõpetatud kuuendas klassis ei õpetatud peaaegu midagi, pärast sõda, siis Vändra keskkooli läksin, siis oli mul algebra ka uus aine, sest ma olin väga suures kimbatuses. Ma mõtlesin isegi kooli pooleli jätta ja minna tööle kuskil, sest minu arust ei saa vist üleüldse kunagi koolis käia. Miks te Vändrast elama läks? Vändrasse läksin ma sellepärast elama, et jäime sõja jalgu. Nagu Ülo Tuulik kirjutab oma raamatus sõja jalus. 44. aasta sügisel, oktoobris viidi kõik Sõrve rahvas Saksamaale, paljud surid seal ära. Aga mina tulin tagasi ja 45. aasta septembris olime tagasi, Eestis. Aga Saaremaale enam elama ei saanud minna, sellepärast et koduli hävinud ja ütelda Pallas maali vastus. Sellepärast läksime Vändrasse elama. Vändras lõpetasin siis keskkooli ära. Muusikuna on teil vist päris õnnelik see juhused, Vändrasse sattusite? Kohtusite seal niisuguse tuntud muusika inimesega nagu Mihkel Lüdig. Ja see oli nagu saatuse sõrm, aga võiks ütelda, selles mõttes olin väga õnnelik ja tema ütles niisuguse kuldse lause minule pärastelt. Mine muusikakooli, astu kasvõi lauluklassi sisse. Eks sa pärast näed, isekuusse läheb. Ja kuhu te siis läksite? Oleksin laululas, kelle juures õppisite. Ma õppisin Aleksander Arder juures laulu neli aastat. Lõpetasin äraga. Aga kuidas teist sai koorijuht? Iga inimene vast peab natukene ennast ka kriitilise pilguga vaatama ja ma nägin raad solisti, lauljat minust pole saa, häält nii palju antud ei ole. Ja koorilauljaks ma ei tahtnud eluks ajaks jääda enam, kui ma sel ajal laulsin, rammis ja sellepärast ma mõtlesin, et lähen siis koorijuhtimist õppima. Kuigi ma teadsin, et mul seisab ees veel üks on pikk ja raske tee. See, mis oli mul ära jäänud laste muusikakoolist alates selle penid ma ise siis ütelda, küpses eas läbi tegema uuesti, ise. Koorijuhtimist õppisite konservatooriumis. Koorijuhtimise juurest on üpris loomulik tee loomingu juurde millel sündis esimene oma lugu. 1956. aastal kirjutasin esimese lastelaulu kaks kalameest Ralf Parve tekstile ja sellest alates olen ma kirjutanud neid peaaegu 140 koorilaulu. Kuigi käesoleval ajal neid enam koorilaulu justkui ei tegele. Iga inimene avastab enda jaoks midagi kunagi ja mina olen avastanud neid kammermuusika instrumentaalmuusika tähendab pillide võimalused ja seal kõik väga huvitav. Teatavasti koori inimhäälepiirid on piiratud ja ja pealegi olema palju laule kirjutanud ka, võib-olla ma tulen, kuna koorilaulu juurde tagasi Konservatooriumi lõputööna valmis teil sümfooniline allegro. Milles avaldub teie arvates Eesti omapära helides kas usute enam rahvuslikku psüühilist laadi või rahva pisi kasutamisse? Ja kuidas teie enda loomingust need vahekorrad on? Eks seda ole vist mitut moodi. Ja hea vist ongi, et mitut moodi rahvaviisiga tuleb osata ümber käia. Meie suured meistrid on osanud sellega ümber käia, kreek ja saar on alati meile eeskujuks, käesoleval ajal tormis kõige rohkem pööranud tähelepanu rahvaviisile. Ma ise pean ütlema, et ma ei ole kasutanud rahva Viisn ütelda päris autentsus tähenduses. Väga vähe on mul rahvaviisi töötlusi. Kuid siiski ma kasutan neid peaaegu, et igas suuremas või väiksemas teoses. Nõndaviisi, et nad ei ole autentselt kujul seal, vaid nad on siiski olemas, võib olla muudetud natukene vastavalt oma vaatevinkli läbi. Kunagi ütles Vändras elasin veel siis Mihkel Lüdig ütles niimoodi ka, et ma ei kasuta rahva viisil nõndamoodi, nagu Mart Saar kasutab seda. Kuid ometi onu long väga rahvuslik. Kolmandas keelpillikvartetis on tuntav viis kõikides osades, mis viis olete kasutanud. Näiteks esimeses osas on, kui ma olin väikscene, teises osas on Saaremaa rahvalik laul, vaatasin paadist kiikriga, kuid nõndamoodi, et seda esimesel pilgul ära ei tunne. Ja kolmandas osas on Tiiu talutütrekene Kolmanda kvarteti tsükkel on väga omapärane, algab peale aeglase osaga ja sellele järgnev kaks kiiret. Kuivõrd on teid mõjutanud teised kunstid? Mõtlen siin maalikunsti kirjandust. Ma ei oska seda täpselt öelda, aga ka nad kahtlemata on mõjutanud maalikunst. Kujutav kunst on mulle väga meeldinud. Näiteks, kuidas sündis vokaaltsükkel galerii? Ta vist sündiski näiteks Wiiralti mõju all. Viimane laul sellest on ka. Ja Wiiralti vaadates ja ja need head tekstid, ma leidsin Kalju karaski luule kuus. Ma elasin tükk aega sisse nendel, kui mõned laulud kirjutatud sain. Tsingitud lehti kõhuta, paarimees, oks nagu hüljes. Tal oli üks silm kinni, seal. Tegelikult ripub veesti küljes. Palli suitsu, Tree poos. No vot ei narrihtrit. Astu. Siia ELi. Ka mehe härrasmees frakis hõlma all tolknemas saba. Helid kargavad lakke. Purunevad läbisegi ja kustuvad ükshaaval. Kas ma. Idest. Uuris. Pooriumis märgib roosa kriidiga tahvlile pikki arme. Klaverimängija, tervita kevades. Riistu ja siis teeb aga eksa. Nüüd. Kas viimase aja loomingus on tunnetavad sidemed kirjanduse või kunstiga? Viimase aja loomingus on minu jaoks erilist kohta hakanud omama anti ja keskajakirjandus. Mul on isegi väga kahju, et meil Eestis ei ole oma nisukest keskaegset lekteeri, rääkimata veel vanemast. Möödunud aastal kirjutasin ma kolm lavalistus stseeni Homerose Illijase tekstile. See on see koht tellisest, kus Hector isa Bryamus ana Trooja kuningas murest murtud poja surma pärast läheb paluma Achilleuse käest tagasi. Hectori laipa. Ei ega. Jaa. No ta on Aadi Leheliga o otu. Olete kirjutanud kaktist prelüüdi ja fuuga at. See on küllalt suur arv. See tähendab selles mõttes meie heliloojad ei ole kirjutanud nii palju fugaside prellüüde ja koondanud neitsüklisse. Teil on kolm vihikut valiminud. Aga ma olen jaganud neid kolme vihikusse neli pluss neli pluss neli, sest nad ei ole kirjutatud kõik korraga ühel aastal. See lugu hakkas nõndamoodi pääletamine õpetaja konservatooriumis kes andis mulle analüüsi ja polüfoonia oli dotsent Aado Velmet, ma pidin temale alguses kirjutama tema teemadele ja hiljem enda teemadele fugasid ja see asi hakkas mulle nõnda meeldima. Et ma kirjutasin tema juures ühe puuga iseseisvalt ja hiljem pärast konservatooriumi lõpetamist kirjutas, on kohe kolm tükki otsa ja tekkis mulle kohe mõte. Ma kirjutan neid 12 tükki, helistiku on valitud üsna huvitavalt, et algab peale tooree ja faasoll, et üks jääb vahele, teine kogu hakkab siis myyifadjess laasiil soldesse vahele, ütleb soldes laadi ess, visiiba mull toodis mul ja niimoodi riides. Ja selle peale ütles üks pianist, et noh, vot siis tee nüüd tagasi aga tagant otsast pääle ja mine uuesti toossewell Elle. Ja vahel saavad niuksed ütlused omamoodi ideedeks või kuidas, seda võiks ütelda, et mulle tõepoolest jäise idee külge ja ma mõtlen, et kui ma tean, et ma 70 aastaseks elanud, siis ma kirjutan seal teised tsüklivel. Millega tegelete heliloomingu kõrval või oleks õigem küsida, missugune töö jätab ka loominguks aega? Tegeleksin vabal ajal müntidega, vaadatakse neid ja uuriksin neid ja ajalooga võiks tegeleda. Koolitööd on nõnda palju, et ei jäta mahti konservatooriumis, mul on 20 tunni ümber ja üle 20 tunni nädalas. Mul jääb väga vähe vaba aega. Pida õpetajate praegustele tudengitele. Praegu õpetan nüüd jälle harmooniat, polüfoonia ja analüüsi. Olete teinud mitmeid teadustöid, millest on sirgunud need teemad. Need teemad on minu enda valitud Mart Saare koorilaulu omi struktuurist, Ernesaksa koorilaulu vormi struktuurist. Ja viimane oli Pharmoonilisi näiteid eesti muusikast. See on mõeldud abimaterjalina, konservatooriumi või muusikakooli õpilastele, üliõpilastele, sest tavaliselt meil on ju küll olemas kroonilise näiteid, kuid see on kas lääne muusikast või vene muusikast eesti muusika kohta meil niisugune näide, vil puudus ja järgmine töö kaotab juba järge jälle. See on Riho Pätsi koorilaulu vormi struktuurist. Kui ma kuulasin teie laulutsüklit naiskoorile pühajärve pildid, siis ma mõtlesin, et see on kirjutatud teie suvise matka või reisimuljete põhjal. See oli 1965. aastal, kui ma trehvasin nägema neid Schumanni luuletusi, ühesõnaga tema esimene luuletuskogu ilmus sel ajal. Selle peale oli juba kirjutanud Edgar Arro oli juba kirjutanud viis laulu. Minu lemmik kirjutanud soololaulude tsükli samale tekstile, kuid ometi tekst võlus mind nii palju, et ka mina kirjutasin sellele tekstile veel tervelt seitse osa 65. aasta suvel Saaremaal suvepuhkuse ajal ja mind võlus seal kõigepealt suumoni, luule, luule, piltlikus, Pühajärve pildid. Ma olen ise püha ääre pääl sõudnud ja, ja noorena käinud seal mitu korda tuli mulle väga elavana etasi pühajärv oma iluga, mida võib-olla need laulud ongi minu kõige paremad naiskonna laulud siiamaale. Tavaliselt ei taheta öelda, mis just pooleli või mis kavas? Agaadee vist häbenet, mõtlete ta selle Saaremaa peale sedapuhku koos sümfooniaorkestri kõlavärvidega? Ja see on kaua aega minul meeles mõlkunud, aga ma pean ennast nii halvaks orkestritundjaks seevastu muidugi heaks vokaalmuusikatundjaks aga halvaks orkestritundjaks, et ma ei ole julgenud sinna juurde lihtsalt asuda, kunagi ikka tuleb pöörduda sümfooniaorkestri poolega ja küllap see kammermuusika siis on kõik nagu eeltöö sellele.