Tere õhtust, kallid raadiosõbrad. Ja jälle on mõnus puhkekäsina puhkeõhtu oled ka selleks, et pidada lugu heast ja kosutavast naljast mis on juba hallist ajast alates aidanud võita töö raskusi. Niisiis läheme täna jälle kõik koos vanasse sajandivahetuse külakõrtsi jaaja külakõrtsi, sest kõrtse ei olnud mitte üksnes jooma aega laaberdamise paik vaid koht, kus muserdatud talumees pisutki vaimukosutust ja naljanatukest sai. Näe, juba ongi mehed koos. Juba ongi kõigil muhedad ja kavalad näod ees vist lausa Wakaga mõõta mõnu ja lustilugusid. Ja mis siis muud kui asunaga kuu. Ja siis, kui jalgu puhkas oru. Ja valitsetud viis jäägu kõrtsimees, tahan ka tänasel lusti õhtul selle eest hea seista, et rõõmuloolia laulud meie vaimu kosutaksid, õige, aga mitte arutu joomine ja laaberdamine, mis inimesi otse elajaloom maksti. Ja kui mina siin tänase paremal lusti loo peale kõrsi poolt korv õlut välja panen, ei või see veel põrgu haudega hukatust. Õlle vor väljagi Youtube. Taota saal, p-d. On taas tee see, ma aa ta oma. On taas elu, et ma Ja ma tal bee voodiks. Paadja. Kuule, eks meenu käed alla o. Mulle meenub mu käed alla, oo. Mis ma sinu oma naise väljaluus sõidu siis ma see, no oma naise väljalustisõidu Sina oled vana soldat, oled käinud Kihnus ja Ruhnus, Virtsus, Viljandis. Lase õige saare ja rannalaevalugudel lennata. Kuule, räägi, lase käia, solvab sumbusid majja. See oli ikka omajagu ka. Vaadake korra küsitud kohtus kihnlase käest KSA tunnet kuremarti. Kihlane vastas. Kevadel lendab siin palju kurgi. Ei, mina tea, missugune nende hulgast markiga peale ja. Saarlased olnud suurel maal töös suurema mees, küsinud saarlased, mis saarlased kodus ka söövad. Ja saarlased vastanud. Möil oli iga päev oma kolm sööki laual. Mis need siis on, küsinud suurema mees jälle duubleid Mondriga tuhvlid ja duubli plärts vastanud. Valjala mees olnud suurel maal töös söönud sui otsa soola-leiba ja hoidnud raha kokku. Sügisel koju tulles rääkinud mees Kust sa seda tead, küsinud ema poeg, vasta, miks ma tea, maa sõin terve suvi soola-leiba, iga kord oli süües mul Peegial ees, et näha, kas läheb kael jämedamaks või ei aga ei läinud kael jämedamaks ega pole paksemaks ühti ja püksi ei seisnud kaela püsti. Teinekord olnud jälle kaks saarlast Mulgimaal kraavi kaevamas. Mehed teinud kõvasti tööd ja söönud ise soola-leiba. Ühel pühapäeva hommikul ütelnud üks. Keha läheb selle raske tööga üsna nõrgaks. Ei aita muud, kui peab poodi minema, jalle silku ostma. Teine Vasta. Vähnesindkelmi akad maiust taga ajama, parem osta selle raha eest viina ja leivale pole muud kõrvas tarvis, kui sülitame peole ja pistame soola sisse. Kuula üks muulane käinud Saaremaal seal küsitud ta käest, kas ta poiss või naisemees olla muhulane, vastuolud naise mees. Saarlane küsima, millal sa, naise petsid, muulane seletama. Kuupäev on mul meelest ära läinud, aga aasta on üsna selgesti meeles. Saarlased jälle, mis aastal sa siis naise pätsid? Muulane, see oli umbes sel aastal, kui Orissaares veel üks täis. Ühe korra läinud muulased Kuressaarde öösel magatud Masa kõrtsis. Seal hakanud mehed juttu ajama, esimene ütelnud teadsa tähvi. Meie mehed oleksid muidu möldrid, aga ei mõista korvi ette seada, teine vastu. Ei tea, kas see viga peaks küll olema, küll nad mõistaksid korvi seadida, aga tead, nüüd ei ole enam mitmel aastal niisugust head tuuleveski tuuld olnud. Esimene jälle, kuidas pole olnud? Kassai mäletad mineval aasta jaanipäeva ajal, nii hea tuuleveski tuul oli, et viis möldri Tõnise veskiga tüki samba otsast ära. Mehed kihutasid kolm päeva ratsaHoostega mere peal järele, enne kui teised. Kaks saarlast juhtunud talvel teel vastamisi mõlematel olnud rasket koormat peal, kumbki tahtnud teisele teed anda, viimaks ütelnud, esimene, kui saa kõrvale ei keera, kadeedi ei anna. Teen ma sulle niisama, nagu ma täna ühe vastutulijaga tegin. Teine mees löönud seda kuuldes kartma ja keeranud sõna lausumata kõrvale. Mööda sõites küsinud teine lõitlenid, külamees, mis sa siis täna esimesele vastutulijale tegid, kes su eest kõrvale ei tõmmanud? Keerasin hobuse kõrvale, Jantseedeed. Üks rannamees tuli kord Altmere poolt ja läks ülesse maa poole ja teel tuli talle mõisahärra vastu. Küsib, kust mees tuleb, tulen altpoolt. Vastabranna mees rannammest tahtis sellega öelda, tuleb mere äärest. Kas põrgust hakkab ära pärima ja jaab ärgustika põrgus tõendabranna mees. Kuidas seal elu paistab? Kas oli parem või kehvem kui siin, kas seal ta palju härrasid oli ja mis härrad seal ka teevad? Rannamees vastu, õlu oli seal üsna nõus. Errasid oli, see algab õige rohkesti jogöögil väga headele lee ikka herra nagu Errad, siingi ei töödel mitte sugugi. Aga kuidas talupoegade käbarad seal käivad? Pärib härra edasi. Joo talupoegi seal ka küll, aga nende elu pole kiita. Ikka Kessori, siinse Orisi eal terradistuvad seal köik ilusasti kateldes talupojad pangaga puid alla. Vaata, üks rannamees tullut kõrtsi ja hakanud sööma, kõrtsimees näinud, et mehel head kilud kaasas hakanud ka ilma luba küsimata kilusid sööma ja söönud, esiteks ise pärast kutsunud naise ka tuule võtad haagi ilu ega ranna Unkuugee õlut, siis sedaviisi kõik kõhud täis rannamees sidunud siis leivakoti kinni läinud leti äärde valanud viina klaasidesse, ütelnud ise valoveneseleviino ega körsi onko keela. Röövanud ja kiitnud ja ja viin hüüdnud siis kõigile, kes körsis olid, tulge köik, võtke viina, mina vala ela, körtsioon. Ükskord läinud muulane Kuivastu kõrtsi, seal olnud teised muulased, juba ees ka mõni saarlane ja paar Virtsu meest. Need rääkinud, parasjagu suurtsugumeestest ütelnud Pödiste herra niux täis suur sugumees. Muhulane kohe meie Madis on seitse jalga pikk. Äi tea, kas Põdiste Erra peaks meie Madisest palju suurem olema. Vaadake, üks lugu oli jälle niimoodi ühe korra läinud talueit esimest korda taadiga Tallina turul läinud eit vähe ringi vaatama ja eksinud ära. Taat ootab heite tagasi, aga heid ei tule kusagilt. Läheb siis otsima, leiab tuttava talumehe taat kohe selle käest küsima, kas nägid meie heiti ka kusagil hulkumas, mees vastab ja nägin küll tuli vene turu taga mulle vastu, läks ikka kalaranna poole. Ossa heldene aeg, õhkas ta. Küll ta siis ära eksib, no kust tema teab, kus see Kalarandon? Kordan, ligadi-logadi sõitsin ma seal o vankriga küll ülespidi mäe, küll alati tema tolmupilves ööpäeva. Päev salt tuli mulle vastu üks neiuke aastuste karva Let's Talk, kuna panin valge ilusale jalgne seisma, jai minul noorukene seal ilusas seisma jäi. Seal neiumine sülle haarasin ja vankri peale vennasin. Talk muuseumaidsin, plats aga saada tahtsin kaklikuid vastu kõrvu. Aga ree, papp oli suur, jutumees, pajatas härrale kõigest. Viimati rääkis veel sellest, kuidas rahvas puudust ja nälga kannatab. Raisanud eesti keeles suurt aru, viimati küsisid, et mis tähendab see imelik sõna nälg, jah, no kui Rehepapp sõna tähendus on ilusasti ära seletanud, siis nõudis härrad, et kas said väiksed asja Mullen näitusevaras selgeks teha, siis Isama kuidagi sinusse hääletusest jaagu. Miks müüd? Läheme jaanipäev, küll ma siis näitan, ütles Rebane. Läti täie kooke küpsetada võttis püssi ja kõmpissis härraga metsa poole. Rahvas juba õhtuks koju tagasi saavad, ei võtnud ise kaasa toiduraasovi. Mindi metsa, käidi ühes paigas, teis, aga ühtegi looma püssi ei puutunud. Papile oli ümberkaudne mets hästi ja ta viis härra meelega hästi Subadrikusse. Kui nad nüüd tükk aega seal olid ringi käidud, ütles Rehepapp, et kuule, et mulle nüüd paistab sedamoodi, et me oleme ära eksinud. Härra saanud Rehepapitõmbust arvaga, aga üksi tagasi koju minna ei osanud. Päev on juba õhtus. Viimaks jõudsid nad ühe heinamaa peale välja. Nutiöö oli juba käes, siis jääd heinakuhja, löö majale. Härral oli juba nüüd kange söögi tahtmine. Tal nüüd süüa midagi ei olnud. Seal veelgi suurem söögi tahtmine. Rehepapp rahulikult süüa sugugi ei tahtnud. Siis küsisin viimaks härrat, ütleb mees, et kuidas sina väikse söögi häda kannatada. Minul oleb nii kange söögi tahtmine, et mina, Boypkaze talumatus, alatu söök süüa. No maa või sellepärast nii kaua sööge häda kannatada, et ma ühtviisi talurahvasööki söönud olu vastas Rehepapp. Vaata imet. V siis talurahvasöögil on nii suur, Väim ootab. Kui siit eluga koju pääsen, lasen kohe proual köva laarse talupoja supp. Nõia palun küsi siis suures hädas, et kas sa võid siis midagi söögiks teha, üks meeter, näe, kõneles Rehepapp heinakuhja poole näidates. Siin on toitu küllalt muudkui võtta ja söl. Aga rumal vaadata ei oleks. Kuidas siin elajate moodi heinu järame, siis lähen mina teisele poole koopiasisene pump, kummagi häda. Külahärral Rehepappi nõuga väga vastumeelt oli siiski häda sundis teda väeti sööki sööma. Aga Rehepapp teisel pool kuhja, mitte heinakõrt. Ta vilksatas naisukese tehtud, kuhu peale. Et aga tema sulase söök avalikuks ei tuleks, kiskus kuhjast heinu ja hoopis nii, et kogu aeg kuhja alla ära. Vaesekesel oli hoopis täbar lugu vaevalt mõne kõrre alla neelata, kui hakkas rääkima. Ja muidu oleks pruugus üsna kuut, ainult need oinad väga kurku ja. Aga kõht ikka täis ja, ja kuhjaga ja auk sees, kui ei usu, tule vaata ise. Irvitas Rehepapp Kooja tagant. Härra tuli siis niipea, kui suurt auku kuja siis nägi, küsis imestusega Liiber koht, no kuidas sina nii pisikese ajaga nii palju heinu ära sööma. Ja kõneles Rehepapp tõsise näoga, sellepärast võin ma ka rohkem süüa, et ma kogu elu niisugust sööki söönud olen. Kõik tahab harjutamist, iilon lugujuga heinasöömisega. Küll mind ja siis jälle koduteed otsime ja õhtu hiili nägi näljane härra ühel lagendikul talu. Talu juurde, millest kõneles kaval rehepapid. Et kui meid seal sööma kutsutakse, ära siis kohe ühe kutsumise peale mine sinule, kui parunile ei sobi see, aga mina lähen ühe kutsumise peale, sest mina olen alamas talupojaseisusest. No kui need nüüd alus lahkesti vastu võeti, ütles Rehepapp salajaselt perenaisele. Kui see mees, kes sinuga ühes on, ühe korra kutsumiseks peale ei tule, siis vastake, et enam teda teist korda ei kutsu, muidu ta hirmsasti vihastada ja pahandistajala varsti toodigi lõhnagu asub lauale ja lahke perenaine palus ka külalised sööma. Rehepapp võttis kohe tänuga kutse vastu, aga ära ei pannud perenaise kuldse tähelegi. Jess jälle ilma, söövad. Ja vaatas vesise suuga pealt. Ja pärast sööki vaata seda hoolega. Kuu supianum pandi, et öösel kas või varguse viisi kõht täis. Edasi oli siis sedaviisi lobligad, õletoodid, narr tehti ase põrandale valmis ja kästi külalistel magama heita. Kõik magasid juba rahulikult, aga üks oli veel üleval ja see oli härra. Ta arvasid aiaolevat supi kallale Pilemiseks. Nojah, aga Harry oli väga pime, tagasi tulles oleks ta oma aset üles leidnud, sidus ta ühe nööri, mille ta õnnekombel taskust leidis ühe ossa jala külge. Võttis siis potis peotäie ube, tahtis oma asemele tagasi tulla, et sedaviisi nälga kustutada. Aga sel ajal, kui härra putsi kallal oli, ärkas Rehepapp üles võttis oma jala küljes nööri otsa, sidus perenaise peremehe vooditulba külge ja ja kui nüüd härra peaaegu sängi juurde sai, komistas ja kukkus kõigi ubadega perenaise, tekib. Ja ajas vere rahva, tegi toda suplil lörtsi täis. No heakene küll, läks ära uuesti poti kallale, aga nüüd aasta juba mõlemad käed korraga potti, trooke korraga kättesaadav ja sealsamas kohe ära süüa. Aga jälle pidi häda olema, ei saanud enam käsi kätte. Ta oli kitsa kaelaga härrale jäänud, enam muud nõu üle pott katki lüüa. Aga kuus, Eing lööda muidugi sedasama silma paga. Aga ta nurgas üht üht valget posti ole siis juurde ja lööb kõigest jõust. Pott läks katki küll, aga see valge poiss tuli perenaine. Kuid ära nüüd perenaise röökis, kuulis jooksis uksest välja ja metsa. Rehepapp tagantjärele. Ja kui nüüd metsatukas jälle kokku said, ütles, arvan, et sina mind koju kohe viima ja suu pidama. Mina sulle talvetoiduks kohe andma kaks kuhja heinu ja lastele, kuid rätik. No ja eks ole ja ekstreemselt kirikus aks teisedki lugusid laiad. Vaadake need seal Võrumaal oli ühe kirikuõpetaja naaberkaval, talumees, kes seda kirikumeest ikka pilkesega täie õigusega. Lugu oli sedaviisi, et see vaimulik mees liiga ilmalike karu tükelegi ja oma tegusid sugugi ei häbenenud. Pealegi hakkas talumeest veel noomima kiusama. Talume, süda sai selle üle täis ja ta ütles õpetajale sae ei ole oma vaimuliku ameti eluviisiga sugugi targem, kui minu kirjume ära. Kuidas õpetaja omakorda ja kaebas Talumäe kohtusse, et rumal talupoeg teda nii alatult jaotanud. Kohus kutsus siis talupoja kõigi kuuljate tunnistajatega ette ning ta pidi omas sõimamisest aru andma. Kohtus küsiti, kas sa oled oma õpetajat rumalaks teinud kui oma kirjut mära? Ei, mina ei ole seda mitte teinud, vaid tema ise. Ja kui õpetaja ise ja aulika uus ka seda teada soovivad, siis olen ma valmis kõnelema. Sa pead seletust andma, nõudis kohus rangelt, muidu ei ole sul pääsu. Talumees hakkas siis rahulikult seletama, nagu ei oleks midagi juhtunud. Ma olin mineval aastal heinaal ja hakkasime eiu saadu vedama. Seal oli üks koht nii mäda, et kui, kui mu kirju märasena kõhule sisse jäi, kust ma ta veel suure vaevaga välja sain. Ent kui ma nüüd tänavu jällegi sealt heina saaduga üle minna tahtsin, ei läinud mu kirjume ära enam üle, kas ta povi ära? Tal oli vist möödunudaastane, külm saun meeles. See on kirjume ära tarkus. Aga mineval aastal olime auliselgi rikka äral oma toatüdrukuga sohilaps ja tänavuga. Tema ei võtnud esimese korraga mitte õppust. Kas see on nüüd tema tarkus ja oligi kohus läbi ja talumees läks koju, kui õige mees? Ühe korra tulnud naine pappi juurde pihtima, papp küsinud, mis patule teinud naine vastanud, olema, abielu ära rikkunud. Kui mitu kardakkisi papp ja neli korda tabab seaduseraamatust karistusena ära otsima? Otsi otsi, Eileja viimaks ütleb. Karistus on ette nähtud kolme korra eest ja seitsme korra eest ja viie korra eest. Aga nelja korra eest ei ole etele. Sester oma sulasega jahile ööseks metsavahi juurde, kus neile ka süüa anti. Teiste söökide seas olnud ka üks praetud kala. Et see lõpupoole lauale toodi, siis jäätisega hommikueineks. Köster tegi sulasele ettepanekuid, see sööb kana ära, kes kõige ilusama unenäo näeb. Sulane oli kohe sellega nõus. Heideti magama. Öösel ärkas aga sulale üles, tundis kõhu tühjala, võttis kana, sõi selle ära, jättes järele konid, ata ehitis, siis jälle puhkama. Hommikul ärgates oli köstril esimene küsimus sulasele, mida unes näinud. Sulane polnud midagi läinud ega teadnud ka midagi jutustada. Ütles ekshärradel on ikka eesõigus, eks jutustage enne ikka oma unenägu. Kohe jutustama. Nägin unes. Aeva luuk oli lahti. Inglid tulid sealt alla, üks ilusam kui teine, kõditasid hanesulega üksteise võidu lõua alt, võtsid mu tiibade vahele ja viisid taevariiki ja ilusamat unenägu enam olla ei saagi. Ja ta kana on minu. Ja härra unenägu oli ilus küll, niiet ilusama tule nagu olla ei saagi, oli sulane kohe nõus. Ma nägin kõike seda pealt, kui teie pilve taha kasudesse, te mõtlesite, et mõtlesin niimoodi, et te jäätegi sinna ma siis võtsin ja sõin selle kala ära. Vaadake, ühel Teo mehel olnud pahur poeg, teinud tena aina kurja ja pahandust. Poisi isa süda saanud täis ja ta hakanud poissi kiruma. Kurat sind võtaks kõigi oma hullude tükkidega. Eks varsti oledki vana kuri isi musta tõllaga platsis ja viinud poisi ära seitsme aasta peale. Kui seitse aastat mööda läinud tulnud poiss koju tagasi ei saa. Pärimise peale, et mis tööd seal olid vanakurja juures, õppisid, vastas pois. Õppisin vargaks. Isa pole seda nagu esiti arugi saanud, ütelnud pojale, mul pole sulle tööd anda, lähen õige mõisa, ütlen härrale, et saab näha, mis tema ütleb. Kui härra asjast kuulu, töödelnud. No hea küll, kui ta väljaõppinud varason, las siis varastab eluga, heege paremad hobused tallist, ära ma talle selle eest 100 rubla. Vaat viina ja varastatud hobused. Aga kui tal see korda ei lähe, saab talli juures 60 soola. Jul. Eks vanamees läinud kurva meelega ütelnud pojale, et ega sul nüüd peksust pääsu pole. Kui poiss asja tublisti oli järele mõtelnud, naernud selle üle laia naeru ja ütelnud. Oh sina vana, ära muretse, see väike asi. Poeg pannud kahte seltsi viinapudelisse, võtnud leivakoti selga ja läinud õhtu eeli mõisa poole. Et aegki hiline oli, läks ta kohe tallipoisi juurde. See pole midagi paha aimanud ja lubanud lahkesti sealsamas heite peale magama heita. No teekäija tegi leivakoti lahti, sõi, viskas tublisti kärakat, söödi alla. Eks tallipoisil hakanud suu vett jooksma ja imestunud, et küll on külamehed palju viinapoolist kaasas ja on ikka täis päris kaunikesti öelnud varas, ehk soovite võlatuge, ega ta mööda külgi maha jookse, ütles tallipoiss, kui külamees nii lahke olla. No heakene küll, ta ei ole ta nagu mõisainimene ja Saksamaalt sorti. Ega teil sellest pudelist võtta passi, kust mina võtan? No võttis teise pudeli, kus unerohi sees oli ja andis selle pallipoisile rüübata, kes härra kõva käsu järgi sadulas istus ja vargaid valvas. Arste jäigi tallipoiss magama. Vaaras tõesti stalli poisi hobuse seljast maha, sidus hobused lahti ja kihutas minema. Hommikul pidi härra pahase meelega poisile lubada tasu välja maksta. Nüüd andnud härra käsu poisile, et ta peab tema proua sõrmuse ära varastada ja kui ta sellega hakkama ei saa, saab talli juures 80 soolast. Isa olnud jällegi mures, et ega pois sellega hakkama saa. Poiss aga öelnud jälle oopala, ära muretse, see väike asi. Õhtuvidevikus kobinud poiss jälle mõisa. Öösel kõik juba magama heitnud, kiilud poiss proua ukse taha ja pääsenud toatüdruku abiga tuppa teinud seal oma häält hästi härra hääle moodi järele ja küsinud, et anna see sõrmus parem minu kätte hoida, muidu varas varastatud sinu käest ikka ära, aga minu käes on Toometi alles hommikul äratanud proua ärale, mis Kullusse sul nüüd jälle on öösel minu toas kolada ja sõrmust enda kätte kiskuda, jala kätte? Härra teinud suured silmad, et mis hullu juttu, sajad Ma pole öösel kusagil käia. Ja vandunud härra kavalat valas aga palga maksnud ikka ära nagu kaupa. Aga viimaks härra vargale käsu kirikhärrad ära varastada. Ema kätte tuua. Eks isa olnud jälle muretsed, ega poiss nüüd terve nahaga pääle poiss öelnud, vana, ära muretse, see väike asi ja ühel ilusal vaiksel õhtul kõik maganud, palud varas vahaküünlaid kirikuaias põlema. Õpetaja ärganud üles leidnud seda imet, tema varas, kes end vabaks pühakuks olla riietunud, ütles Teie üksi olete see ära valitsetud, kes võib taeva saada nüüd minge koju ja korjake kõik kuld ja hõbeasjad kokku ja võtke ühes. Aga keegi ei pea seda teadma, sest selle õndsuse vääriline pole keegi muu, kui teie ise. Õpetaja läinud, täitnud rõõmuga varga käsu olnud kohe tagasi. Nüüd võttis vaga mees suure musta koti vöö vahel ja käskis õpetajat sinna sisse pugeda, sest kohe pidid taevasse tõmbamine all. Teda läbi poriloigu ja seletanud, et siinkohal on nüüdse Wism, mis vahest maa peale sajab siis jälle kivihunniku peale. Seal pidi müristamine algama viimaks vedanud mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredelipulgad olema, kust mööda Peetruse juurde viia. Lõbus, visanud varas koti mürtsti härra jalgade ette maha ja ütelnud. Säh nüüd oma kirik ära. Silmad häbi täis härra, seda kõike näha salu tükk aega keeletu viimas pääsenud parule, keelepaelad lahti ja karatanud, sina lurjus võtab oma vabastuskiri välja ja kaob, kus kurat. Karjusin, enam ei näe. Muidu ma pean varsti koos prouaga maanteekraavis kätt väristama. Seal kooli roosina koos ju mind maa tas Moosuta sest päevasooline ma paate ja roosi meelika. Kolm päeva, kes, kes arvasid siis hooline roosis põldudel ja aas ja ta maoseenejuss ja lauda. Kapra molbroosi jäära meelita ja naabri rooki. Taroosid hellal ka suu ta ei näputöö pole naiste labajalavalss pole lastetants, näputööga ei ole last mööda. Ma u elu viis ööd. Ja Tartu poole doi. See seadjaidsin teist. Üks välja teeninud soldat tuli kroonuteenistusest koju. No see mees oli juba enne kroonud kodu küljes tuntud oma naljade ja vigurite poolest. Nüüd sammusta vilet lastes lustilisel meelil, aga et päev juba õhtus oli, läks ta ühte talumajas öömaja paluma. Nuh talu oli muidu jõuga järje peal. Aga seal oli väga ihne perenaine. Kaasoldaatile, ütles ta nüüd, hea meelega võtaksin öömajale, aga meil ei ole midagi söögipoolist. Soldat kohe, oo kullapaiperenaine, ei, sellest tuli käädagi. Mina olin türgi tule all, seitse päeva söömata ja kui siis Türkuma plärtsutamise vähe järele jättis, hakkasime kirvesuppi tegema. Kirveid vedeles maas virnade viisi, mis neist muud ikka teha. Muudkui oli mees ja keeda või ilmaimet, kas siis kirvest käsuppi saab? Ei olnud Berenesi imestuse otsa ega äärt joon, joo, kirves, saabki see kõige Grechtisem supp. Aga kallis perenaine, otsi õige kohe üks vana kirves üles. Hakkame kohe suppi tegema, noor perenaine, otsinud saanud ahju ja seina vahel suure vana kirve kätte. Pese nüüd kirves puhtaks. Perenaene pesi kirve puhtaks, tõi paja vett täis, siis hakkas soldat tähtsalt toimetama. Pani kirvepaat käia, kui juba vesi Keemalex. Egas soldat ja ütles väga vägev, sa üks ivake sealiha oleks ka vaja, siis ei ole nii vägev. Perenaine läks kohe aidast liha tooma. Selle aja sees viskes soldat selle vee kõige kirvega välja ja pani uue v. Kui sealiha juba keema, Kresse igast soldat jälle kulbiga ja ütles. Ei, sealiha üksi ei aita, ikka on veel väga väge. Pere, läänetuul, tükk lambaliha ka, siis saab seda kirvevõimu vähemaks. See peremehele leegis tõid jõgi lambalihaga pata. Kui lihapada jälle keema hakkas, segas soldat jälle kulbiga, endal tähtis nägu peas ja ütles veel, on kirvevõim vägev. Too peotäis tangu, kui on ja ta perenaine tõi ka tangu soldat segas jälle kulbiga, oli väga murelik ja ütles. Ma näen kirve vägevus ei vähene mitte üks raas. Mis nüüd küll teha subsedaviisi hukka minna, kui õige kooriksime mõne kartuli liblee, Kaseka Karpovi jää, kartul on kõige lahjem kraam, vast kraabib seda vägevust maha. Kooriti siis kartuleid pandi pisut porganditki, lõpuks leiti siburgi, passib supi sisse sibulat. Lõpuks küsis perenaine, mis keeli türgi vastu sõda käis, kasse, vene keeli koa või vene keel, oo, kas sa veni keeli kõnelda, vaevastad pärisperenaine edasi. Oo, venekeelse selgeks nagu vesi, Tiina nööp on puuga vits ja labakinnas rooglawitz. Oweeme Kesto emegist lei perenaene kähtigi, et kokku siis soldat vaadanud, suppija ütelnud. Oh sa aeg. Selle ajaga, kui vene keelt õppisime, lagunes kirves hoopis ära, oleks ivake kirvest, järelejäänud oleks veelgi parem supp saanud. Viimaks jõudis vanamees metsast koju ja kõik kiitsid imejad kirvesuppi. Lõpuks ütles vanamees. Kuule, vanamoor, sealt ääre peal on üks suur mätta kirvekolakas. Tee õige, nüüd sellest üks sulase rahvas, jupp jääb muud kraami järele. No vaata, see kallidus, mõnus rõhu kuidagi kuule loe nüüd natuke lõbule ja. Vastu on väljema lehtede teatel üks Norra riigimees mõjuva abinõu leidnud. Tema otsustas niisuguse seaduse välja anda. Naisterahval, kes õmmelda, kududa, sööki valmistada ei oska. Kes enam kassi ja koera, kui lapsega mängib, kes arvavad, et mehi on kahte liiki. Kes ehteid ostab, aga supipotti laenab, kes arvavad, et majapidamine ja köögi töö on üksnes teenijate asi. Niisuguste naistega saab abielu sõlmimine keelatud olema. Oli ühemehel väga tark künnihobune, kellele iga 10 vao kündmise järelviisiks oli seisma jääda. See hobune oli oma Rehnungis nii kindel. Et kündja vaod hobuse seismise järel ära lugeda võis. Sava hobune võiska sõidetud maad verstapostide järel ära arvata. Külamees kiidelnud, et hobune iga 20 versta järele seisma jääb ja siis Irnudes kaeru nõuab. Blori liibuv hobust pole olema, miks ei olla nõukogus looma teie poolt argem inimesi? Meie piirandad, vahetada? Oli lubanud nimetatud hobuse valla Rehnugi pidajaks võtta, see siis ainult Kaerte ja Eintega läbi saab, kuna raha palg, mis joodikule kirjutajale läheb kokku hoitud. Pulmakomme kõva au sees. Kui kaks noort tahavad abielusse heita tuleb terve suguharu kokku. Kihlatud, ronivad kahe vastastikku seisva noore puu otsa. Noorpaaride vanemad painutad siis puud, nii looka, et noorte pead kokku puutuvad, misjärel ladvad täie hooga lahti lastakse. Jäävad noored selle märuli juures puude külge pidama, on abielu sõlmitud ja peab õnnelik. Mis uudissisin nüüd veel ja mõisapreili piki inetu mõisapreili, ütles vabandades talumehele. Ega te ometi pahaks ei pane, et ma sagedasti siit teie Ernepõllust mööda käin? Talumis viisakalt, müüt, raasugi auline preili, mul ei ole siis ka vaja lindudele hirmutist üles ja. Üks jalg ei pea vaevale vastu. Ja ööks Saint palus härra ukse taga armu endi ära küsima. Aga kuidas on lugu siis on. Eile nägin ma, et seal paremad jalga lonkasitena vasakud sain. Ja austatud isand kauem kui 24 tundi võimu ometi ühte jalga longata. Üks jalg ei pea vaevale vastu. Suurusehullustus. Inglane meie ehitame veel palju kõrgemat torni kui Eiffeli torni. Mis, mis oli tornis mis Pariisi linna Pariisi Vegases ja Amir Riiklane meie omalt poolt ehitame torni, mis, kas näete seal seda pilvetorni, mis selle pilveni ulatab? Kostiveremehe kasukes, keegi küsis kostivere, külamehed, kust see tuleb, et sul sirgel meel, niisugune kõver kasukas on kostivere mees vastav ja meil on kivised karjamaad ja küürakas lambad. Sellepärast ei saagi sirget käsu. Mul on hea ja armas naine kangesteemi kallista, kui min kandis luurelaine ikka ta mu juurde piimaga tubakatäis, Kappessekoogaadol pealajalai piimaga, kambakas kaupespeku Kaadul peale räim oma nime ma ei kuule, armas mees, meil. Hüüab ta tuulekala õhtul voodi juurde. Tabeli endia kallistab püksid jalast, laotab ta paneb aga paar koivama, püksid jalast, võtab ta paneb hõivama, kui ta mulle toitooge Edaabika rõõmsa meelega.