Möödunud nädala lõpus toimus järjekordne festival Heli ja keel seekordseks. Festivali keskseks teljeks oli soome helilooja Kaija Saaria looming. Eilsel kontserdil Kanuti Gildi saalis kõlas kõrvuti Saari Aho loominguga ka Jüri Reinvere muusika ja mul on hea meel sel puhul stuudios Jüri Reinvere tervitada. Tere. Tervist. Kuidas eilne kontsert läks? Enne kontsert läks? Väga hästi, erakordselt head muusikud, see kord peab ütlema. Tihti on ju ka siiski selline efekt, et kui proovid on väga head ja proovid tõesti olid väga head, viimased proovid, siis tihti on kontsert natukene nõrgem. Aga eile isegi seda efekti polnud palju, et need olid nii head prooviku, head kontserdid, väga tublid mängijad. Kuidas sul tunne on, kui sa istud saalis, kui mängitakse sinu muusikat, kas Sanarveerid, kas sa elad seda üle nagu interpreet laval? See võib olla väga erinev ja kindlasti ma ei ela seda üle nagu interpreet. Ma isegi ei tea, kust alustada. Võib-olla selliseid olukordasid, kus sa tead, et interBrettidel on mingid probleemid või nad ei ole neid veel suutnud lahendada, siis muidugi närveerid ja loodad, et kõik läheb hästi, justkui nagu hoiad käsi balsa sättis saalis ja, ja lained löövad pea kohal kokku ja siis võib päris karm olla. Võib-olla karm, kui sinu muusika pandud mingisse sinule väga ebasobivasse ansamblisse, ütleme näiteks, on mingid sellised teosed ümberringi, mis sinu muusikat kuidagi väga ära lõhuvad või mingisse teise suunda, siis sa tunned jälle niisugust ebamugavust. Aga need on ausalt öeldes väga harvad juhud, enamasti sa oled justkui kuidagi. Vaat helilooja on oma töö ju tegelikult teinud, kui ta saalis on, ja samas ta elab seda üle, sest see on tema laps, keda seal laval parajasti räsitakse või siis hellitatakse. Sa vaatad seda justkui eemalt pealt, aga see pole ka päris kontserdis sees, näiteks väga raske on oma kontserdil kuulata teiste heliloojate muusikat. Ka natuke kogemuse asi aastatega läheb paremaks, et sa muutud nagu järjest järjest rohkem professionaaliks, aga näiteks noore heliloojana oli ikka väga raske. Kui oli oma teos laval, siis peaaegu ülejäänud kontserdist polnud mingisugust aimu. Sa nagu nägid, et mängiti midagi ja, ja kontsert käis, aga see ei olnud üleüldse selline kontsert, kus oleksid suutnud analüüsida näiteks nende heliloojat teiste heliloojate teoseid. Tänapäeval see enam nii hull ei ole, aga mingid jooned sellest on endiselt järel, nii et, et see on üks väga eriline olukord. Ma mäletan ühes intervjuus Lepo Sumera kunagi rääkis, et see on selline tunne, nagu istuks umbes alasti saalis, samas kui kõik teised on riides. Ka aja mööda, see ei ole enam nii hull, aga alguses k 20 aastasena see olnud on tõesti olnud seni. Sa mainisid, et sa tegid proovi enne eilset kontserti, kas see on sinu jaoks oluline, kas sa läheksid ise hea meelega interBrettidega tööd tegema või laseksid neil olla, kas sa lähed ainult siis, kui sind kutsutakse või sa tahad kontrollida oma teoseid, kuidas neid ette kantakse? Ei taha, üldsegi mitte, ja pealegi kui ma juba teoseid kirjutan, siis mul on väga oluline, et ma kirjutaksin teosed mis oleks esitajatele sõbralikud, selle all ma mõtlen seda, et nad oleksid võimelised töötama sellega nii iseseisvalt, viia seda selles suunas, kuhu nad tahavad. Kui ka seda, et kui nad soovivad, et helilooja oleks kõrval, siis ma olen võimeline ja nõus loomulikult andma kogu oma toe ja abi ja kohalolek väga tihti seda muidugi palutakse, seda juhtub väga harva, niidet muusikud valmistavad ette, noh, tänapäeval nagu ütleme kaasaegset muusikat, ilma et helilooja oleks kohal. Juhul kui üleüldse ei loe muidugi kontserdile tuleb või on selles riigis või, või selles linnas natukene sarnane nagu näiteks ooperi režissööridega. Ma ise olen ju olnud, eks ole, nii Libretist kui ka helilooja ja ma olen alati leidnud, et minu töö on olnud juba piisavalt suured, hakata veel režiis kaasa rääkima. Ma olen alati leidnud, et nemad peavad saama oma loomingu teha nii hästi või halvasti, kui nad oskavad, suudavad ja saavad. Ja minu ülesanne ei ole tormata ja asuda, ütleme kasvõi näiteks nende vigu parandama. No juhul, kui ei ole just tegemist väga katastroofiolukorra selles suhtes, ma nagu respekteerin teiste kunstnike omi alasid väga selgelt ja ma leian, et me kõik peaksime suutma anda üksteisele üksteise töö peal ja ja ka näiteks ooperiteatrites ma teen niimoodi, et juhul kui mind palutakse, siis loomulikult ma annan kõige oma toe ja kujundeid valuta siis minu töö on samas ka jälle tehtud, et, et ma ei leia, et minu kontroll või kohalolek nüüd veel peaks ilmtingimata midagi muutma või kui siis muudaks, siis võiks küsida, et äkki midagi näiteks libreto ei klapi. Siiski need olukorrad on väga tüüpilised, see tähendab kasvõi näiteks ooperiteatris on niimoodi, et režissöörid klammerduvad su külge protsessi alguses väga selgelt ja siis, kui nad jälle töötavad ütleme, näiteks lauljatega või, või, või, või juba laval toimuvaga, siis nad ei soovi enam heliloojaga vallasest saalis tekib tihti, noh, ma ei ütleks konkurents, aga küsimus on selles. Proovide graafik on väga tihe, pinge on kõigil väga suur, aega on väga vähe, juba hakkab meediapress peale ja kõikide nende küsimustega, kui siis veel helilooja saali tuleb, siis hakkavad lauljatel, vaat on selline kohe selline instinkt, Nad tahavad heliloojale meeldida ja režissööril ta ei, tal ei ole enam seda aega hakata siis veel tegelema veel mingi kolmanda isikuga saalis. Aga sel hetkel, kui proovid käivad jälle näiteks dirigent klammerdub väga selgelt helilooja külge. Nii et ma tahan öelda seda, et, et selles on niisugused oma tüüpilised noh, toimingu mudelid või vormid, kuidas need asjad tavaliselt käivad, aga muidugi juhtub alati ka erinevalt, igasuguseid asju võib juhtuda. See on huvitav, et sa vastasid küsimusele, mida ma tahtsin esitada puhastuse ja Bergenti kohta, et sa oled nii libreto kui muusika autor on suur osa kogu selle lavastuse lavale tulemise selle kontseptsioonist on sinu kanda. Oleks kiust tahtnud küsida, et kas sul ei ole isu olnud hakata ka lavastajaks. Kas sa vastasid sellele, aga ütleme, ma küsin seda, niisiis, et kas ei ole seda ohtu lavastaja moonutab sinu kavatsuste, sinu nägemist või sa siis usaldad lavastajatel, sa annad selle tema hooleks? Loomulikult on, aga see on ju ooperiteatrite normaalne seis, lavastajad moonutavad ja väänavad Putšiini diaVerdid kogu aeg vaagnerite teevad mida iganes. Jah, ja sellega oldakse harjutud, aga see on nagu see on nagu normaalne, see kuulub osa sellesse protsessi. Ooper on siiski ühistöö. Üks inimene ei saa võtta kõike enda peale üle ja mina olen nagu rahul selle sellega, mis mulle on antud, et sellest mulle täiesti piisab. Pealegi ma ei ole visuaalne inimene, ma ei suuda mõelda, ütleme näiteks lavakujunduse peale niimoodi, et mul oleksid mingisugused, väga selged ideed, ma muidugi libretistil. Pean suutma luua pinna, millest lavakunstnik hakkab peale ja ma pean suutma luua nendele piisavalt huvitavaid ülesandeid, mida nad võivad lahendada siis sõltuvalt olukorrast kas väga kallilt, ooperiteatrile kallilt või ooperiteatrile väga odavalt. Et näiteks libretistil mul ei ole mitte mingisuguseid võtmeid näiteks inimesi libreto ess lendama panna, sest see on kohe väga suur osa pudietist. Ja nii edasi ja nii edasi. Aga ja ma ei ole visuaalne inimene, ma suudan väga hästi mõelda veel nii-öelda kirjanduslikult ja musikaalselt ja ma ei ole soovinud ka kunagi olla visuaalne inimene, et, et see on ka osa vastusest sellest, et ma ei kipugi sellele alale üleüldse ja ei peagi, kipume üleüldse. Aga kas sa siiski oli selliseid juhuseid, et sa ütlesid lavastajale täis ei lähe, et teeme siin nii, et see on minu mõtete järgi peaks see nii olema. Puhastuses oli üks selline juhus küll sellepärast et see pidi siiski justkui nagu esitama Eestit, eks ole. Ja nad olid selle lavastanud nii, nagu nende ettekujutus Eestist on, aga samas olles Soomes elanud nii kaua näiteks neid esietenduse ajal. Noh, mul on hästi teada, mis ettekujutus soomlastele Eestist on ja samas ka selles valitseb teatud seaduspära, seda ei tohi nagu päris muuta. Vaata, kui sa selle muudad, siis tekib soomlastel tunne, et midagi on viltu. Kui sa nüüd teeksid kõik nii, nagu täpselt Eestis on, siis siis hakkaksid soomlased tundma midagi, justkui on nihus, nii et neil on vaja kaseäratundmise moment, et nemad tunnetavad ära, see on see Eesti missugusena, me seda teame. Aga seal oli esimese vaatuse kulminatsioonistseeniks, mina olin ehitanud üheksaga tegelikult pea kulminatsioonistseeniks maalin, ehitanud küüditusi, stseeni, kusjuures ma olin selle teinud niimoodi, et juba algusest peale ma olin otsustanud, et selles ei ole mitte mingisugust teksti ega laulu ega midagi, vaid saanud puhas orkestristseen ja küüditamist. Me näeme puhtategevusena ainult. Nad olid selle küüditamise teinud niimoodi, et et kogu koor, kes siis oli statistid rollis nad tassisid mingisuguseid asju ja näitest, olid tehtud väga niisugused haledad, ütleme niimoodi, et kes seal lippas jalga ja kes seal. Karkudega natuke käis ja kes seal, nii kes seal naa ja see kõik nägi väga-väga hale välja ja siis ma ütlesin lõbuks. Kuule, see ei ole küüditusse, haigla evakueerimine. Küüditamine ei olnud haigete ja vanade inimene likvideerimine ühiskonnast, vaid soli, ühiskonna invalitiseerimine just tervete ja elujõuliste inimeste kujul, nemad ikak likvideeriti, noh nii nagu Katõn Poolas, eks ole. Ega ei tapetud lihtsalt sõduraid maha, keda on kerge nottida, vaid lihtsalt riigikeskne militaarne eliit hukati ja sellega tehti riik tegelikult militaarseks tegevusvõimetuks ja sama asi oli nagu küüditusega mete, mitte mingisuguseid, ainult põduraid, haigeid ja vanakesi ei viidud minema. Ja sellega tehti tegelikult rahvas, eks ole, tegevusvõimetuks ja vastupanuvõimetuks, see oli ju selle üks eesmärkideks ja just tööjõuline rahvas viia eemale selleks, et nad suudaksid sama selle nõukogude liidule pidevalt oma tööpanust tuua. Ja see nägi tõesti väga hull välja, tähendab, see oli ikka väga-väga teistmoodi tehtud ja me natukene tegime seal ringi. Ja õnneks režissöör tõesti kuulas, sest ma ütlesin, et see oli ikka väga hull, teine asi, ma teadsin ise oma vanaemast. Nad olid neid eestlasi väga riietanud niimoodi, et neil olid pidevalt rätikud peas ja näiteks Eestis on muidugi erinevaid kombeid, aga näiteks minu vanaema alati rõhutas. Eks daam võiks naine, kana kunagi rätikud peas, vaid õlgadel. Et seal on rohkem, ütleme, venelastega oma rätikud peas kanda. Samuti hakkasin neid rätikuid sealt peast ära kiskuma. Noh, mitte nüüd niimoodi otseselt, aga ma andsin nagu mõista, et meile, eestlastele on see väga selge signaal, et, et need ei ole eestlased laval päris. Ja ja ta ka respekteerib seda, aga nagu öeldud, need natuke lõbusad lood, aga samas väga noh, niisugused niisugused küsimus, mida on üks ooperi lavastamine ja miljonite küsimuste hulgas, mida päris ette tuleb, on muidugi väga tühised, nii et mingisugustesse suurtesse asjadesse ma ei ole kunagi läinud ja ka näiteks beer kõndis, oli ma nägin väga selgelt, millistes raskustes režissöör olles, eriti seal lõpus aga minu ülesanne ei olnud nüüd teha midagi, mida ma niikuinii poleks suutnud teha, asuda ise režissööriks. Sa oled kirjutanud nüüd kaks ooperit, ei ole just palju kaasaegseid heliloojaid, kes on kirjutanud kaks ooperit. Intrigeerides küsida, sa oled seal ooperihelilooja. Ma väga ei tahaks seda selles mõttes olla, et no näiteks sa näed isegi mu loomingust, et et ma kirjutan kammerja igasugust muusikat juurde. Nii palju, kui ma vähegi saan, sellepärast et ma ei soovi kunagi langeda sellesse seisu, et näiteks ma suudan valitseda ainult väga suuri vorme ja väikevorme enam mitte et see võib juhtuda nimelt ja võib väga tihti juhtuda, kui sa väga palju ainult suurvorme kirjutades sul kaob nagu niisugune väga selge pilk detailide suhtes või lühidetailide suhtes, millest ju näiteks väga lühikesed kammerteosed koosnevad või isegi niisugused kuue minutilised sooloflöödipala näiteks ja nii edasi, nii et, et ma olen väga hoolitsenud selle eest, et mu looming jääks loodetavasti nii rikkalikuks kui võimalik. Suguvormide osas Bergenti sa kirjutasid kaks aastat, et see on, see on küllaltki suur osa elust. Oled sa väsinud ooperi kirjutamisest või võtaksid sa uued, kui oleks võimalus? Ja loomulikult, selles ei ole kahtlust. Aga õige on see, et see on, see on tõesti väga väsitav ja seal on väga füüsiline ettevõtmine, ehki niisugune just vastupidine füüsiline tegevus, sest aega nii-öelda spordiks ja selleks just tegelikult ei ole, nii et see füüsiline koormus on just see, et sa oled sunnitud väikses ruumis väga väikeste liigutustega ennast väga pikka aega justkui tegevuses hoidma. Aga see on tegelikult kehale väga suur koormus ja muidugi loomulikult mõistusele ja need kõik mõjutavad 11. Ja, ja see väsimus, mis pärast tuleb, on ikka küllalt tohutu ja, ja ausalt öeldes peab ikka väga erinevad tehnikad olema, mida ma isegi olen väga aeg aegamööda õppinud, et kuidas selle väsimusega toime tulla, mispärast tuleb, sest et ooperi kirjutamine on ainult üks osa tegelikult protsessist, sest pärast seda tulevad proovid, tulevad meedia vastukaja, siis tulevad kõik ülejäänud ülejäänud, et tegelikult see protsess lõpeb alles kusagil viis kuus kuud pärast esietendust, kui, kui juba asjad hakkavad nagu kuidagi natuke klaarima alles siis sul on aega enda peale mõelda. Ja siis tulevad välja ka kõik need asjad, mis sa intensiivse kirjutamise ajal oled kõrvale pannud, hilisemaks käsitlemiseks, mitte ainult tööd, otseselt mingit ka lepingud, mingid teosed, mis sa oled ütelnud, et nii nad kindlasti ära siis sa võtad kätte ja hakkad tegema. Aga ka lihtsalt isikliku elu asjad, mis sul on jäänud, eemale pandud ja nii edasi ja nii edasi, nii et puhatan raske. No aga see on ikkagi ka rõõm ja nauding. Sellise töö tegemine. Kindlasti, ja kindlasti on väga suur nauding või selline elutäitumuse tunne see, kui sa Lähed, esimese orkestri ja mitte isegi esimesse lavaproovi koos orkestriga, see on ju tegelikult ooperiteatrisse. Ma olingi just üllatunud, kui Eestis olid need kõik vastukajad, kui vähe oli ajakirjanikel aimu üleüldse, kuidas ooperiteater tegutseb ja missuguses järjekorras oopereid ette valmistatakse, kes, mis olukorras tegutseda. Väga tihti oli kuninganna maalsusteni välja inimestele ettekujutus, et umbes ma ei tea, viimase kuu jooksul kõik ongi tehtud. See ju kestab aastaid ühe ooperi ettevalmistamine. Ja tegelikult see on ju nagu mingisugune niisugune, no vot on mingi kompuutri mäng, oli eelnevalt, ma usun selle nimeliteetriliseks olevat ooperitegemine on see, et, et on eri niisugused klotsid või niimoodi, mis kõik kukuvad mingisuguses järjekorras ja neid valitsetakse muidugi professionaalselt ja vaadatakse, et mis on mis ja kus on kus, ja katsutakse muidugi seda viimast lõpptulemust hoida nii ja nii palju kui võimalik. Aga alles esimeses lavaproovis orkestriga selgub, millega on tegemist ja meile kõigile. Ja, ja, ja see on üsna vähe enne esietendust, see on mingisugused, ütleme viis, kuus päeva enne esietendust on see moment. Ja kui sa siis istud saalis ja avastas, et need asjad, mida sina oled katsunud ja püün, mis sa oled endale eesmärgiks seadnud, mis sul on olnud, kas rasked või väga olulised ja sa näed, et need töötavad, et sa oled saavutanud selle, mida sa oled otsinud, siis see täitumuse tunne on. See korvab kõige selle vaevasele endal. Kuidas tänapäeval helilooja töötab, kas ta kirjutab ainult tellimusel? Jällegi väga raske ja keeruline vastata, sest ma usun ka väga erinevad heliloojad tegutsevad erinevalt. Selge on see, et tellimustel tuleb töötada, sest et sellest koosneb väga suur osa meie sissetulekutest. Samas on olemas ka teoseid, millel on väga raske saada tellimusi ja mis nagu näiteks võiksid olla siiski või, või sooviks, et oleks iga helilooja loomingust pärast näha. Sest noh, näiteks kas või kui me räägime siin lauludest, siis soololaulud, mida nagu hea meelega kirjutaks, mida lauljad väga tahavad ise laulda. Aga lauljad ise tavaliselt on väga nõrgad. Nüüd ütleme, need niisugused tellijad tähendab, neil puuduvad kogemused, kuidas see süsteem ja rahastus ja kõik see töötab ja nad ei tule su juurde sajaeurone sõrme vahele. Kirjuta mulle soolod. Näiteks, see on lihtsalt üks näide soololaule klaveriga kirjutaks ju väga hea meelega, väga paljudele lauljatele, aga nendele on peaaegu võimatu saada tellimus enne neid võib tõesti teha jälle näiteks tellimuste järjekorrast väljaspool, kui on aega ja tahtmist ja soovi, nii et see maailma väga kirev, võimatu vastata ühe ühtemoodi. Sa oled ütelnud, et ühiskond käib kahel jalal majanduslikule kultuurilisele ja kui üks on nõrgem, siis hakkame lonkama. Seal ei loe puhul sellega, kuidas helilooja majanduslik jalg on. No kunstnikuks olemine üleüldse on üks ma ei oska öelda, ennevanasti oleks tõesti öelnud, et see on natukene majanduslikult teistmoodi olemine, sest sa elad väga suurtes lainetes, head aastad vahelduvad kitsamate aastatega ja vastupidi. Aga ja see enam ju ka ei kehti, sest et väga paljud inimesed ka juba kunsti valdkonnast väljaspool elavad tegelikult täpselt sedasama elu ja kindlasti väga suures ebakindlusest, nii et see aeg, ma usun, on möödas, kus kunstnikud olid kuidagi teistmoodi. Majanduslikult see ilmselt enam ei kehti. Ma usun, küllalt tüüpiline tavaline tänapäeva lääne ühiskonna, inimese elu. Sa elad viimased 10 aastat Berliinis, miks? Berliin on fantastiline linn ja eriti olla kunstnikuna, seal on kohutavalt stimuleeriv ja, ja väga hea. Ta on üks linn, kus miski ei ole veel valmis, justkui kõikides teistes Euroopa metropolides kipub olema selline valmis süsteemide selline labürint, kus liikumine on väga täpselt määratletud ja sa ei ole nagunii vaba Berliinis tõesti, sa võid olla kes iganes või mis iganes ja elada ja töötada ja kogu linn su ümber on samasugune. Kunstnikuna tõesti üks väga-väga stimuleeriv. Suurema osa oma elust oled elanud Eestist väljaspool, kus sa Eestisse tuled. Kas sul on tunne, et sa tuled koju? Ja seda kohe väga selgelt. Aga samas ma olen tõesti elanud väga suure osa elust väljaspool Eesti, mul on olnud ka pikemaid periood, aga ma olen olnud Eestis isegi noh, niimoodi üle poole aasta oli, oli üks, üks 2000.-te alguses periood ja nii et, et mul on Eestiga säilinud väga tihedad sidemed. Ja kui ma siin olen, siis loomulikult mul on ka olemas niisugune teatav väljaspoolne pilk sellesse, et, et, et ma justkui Eesti meediat ja eestlaseks olemist vaatlen alati siiski mingisugusest väljaspool olemise platvormilt samuti, et, et see ei ole ainult see kodueestivaade. Mis keeles räägid. Keeli ma räägin? Seal ka tüüpiline küsimus mulle, mitte Eestis, aga välismaa küsitakse seda väga kohe palju. Ja sellepärast ma pean sind kurvastama, et ma vastan need hästi. Tüüpiline, sest et nagu ma olen harjunud, sellele küsimusele vastan. Ma räägin praktiliselt nelja keelt iga päev, need on mul nagu iga päev kasutusele sellele juurde tulevad veel kolm, mida ma räägin, ütleme niimoodi nädalas võib-olla korra või poola keelt ma tänapäeval räägin siiski üsna vähe. Et, et seda võib-olla juhtub kuus korra või niimoodi võib-olla ka mitte, et kirjavahetust jälle on palju poola keeles, nii et ka ikkagi ka see langeb võib-olla sinna korra nädalas. Graafikusse siiski aga tähendab seda ei juhtu tõesti mitte iga päev. Saksa keel peab olema seal päris hea, sest sa kirjutad saksa keeles. Saksa keel. Vaat kui räägib nii palju keeli, siis keeled on erinevad ja, ja, ja ka sinu oma keelde tase on erinev ja neid ei saa võrrelda. Ei ole olemas tegelikult mingisuguseid standardeid, et, et vaat niimoodi ja niimoodi inimesed räägivad keelt ja räägin nagu mingit keelt, ütleme näiteks tõesti hästi, sest tegelikult olukord on ka niimoodi, et et võib ka öelda, et ma räägin kõiki keeli võrdselt natukene halvasti ja ja ma ei räägi nagu ühtegi keelt niimoodi väga päris, sest mul on peaaegu iga keelega siiski mingisugune selline välismaalase suhe. Aga meil, eestlastel on seda väga raske taibata, vähemalt siis, kui me ei ela mingi selle riigi hulgas. Meie väiksed keeled töötavad väga teistmoodi Soome, Rootsi Eesti näiteks, kui mida töötavad need keeled, mis on väga suured saksa või inglise ja rääkida ka hästi soome keelt, rääkida hästi inglise keelt, on kaks täiesti eri asja ja saksa keelt rääkida, nüüd väga hästi, on üks kõige raskem ettevõtmine. Sellepärast, et ta on kahtlemata nendest keeltest, mida, mis mul nagu pidevalt kasutuses on kohe kindlasti kõige raskem ja mitte ainult kõige raskem, vaid ta on ka kõige rohkem ajaloost koormata saksa keeltega tegutsedes rääkides, sa pead kohe võtma mingi seisukoha Salelderliniga või Götega või mis iganes mida näiteks inglise keeles üldse on palju vähem, sest et nad on harjunud sellega, et nad on suure maailma kunagise impeeriumi keel, mis tähendab seda, et nende keelt võib väga erinevalt hästi rääkida. Nii et saksa keelt jah, aga mingid asjad on saksa keele, selle näiteks mulle ikkagi väga raskesti saab. Valutada südant Euroopa ja Euroopa kultuuri käekäigu pärast. Kas me elame keerulisel ajal? Ma usun, inimesed on alati elanud keerulisel ajal ainult et keerulised küsimused on olnud erinevad eri aegadel. Ja mis eraldab praegust aega minevikuaegadest, on see, et kõik küsimused on muutunud väga globaalseks. Mis tähendab seda, et kui kuskil mingisugune kriis juhtub, siis see ei mõjuta ainult väga kitsas lokaalsuses väga kitsas maa asukohas ainult neid inimesi, vaid see hakkab mõjutama miljoneid ja miljoneid-miljoneid inimesi ümber terve planeedi peaaegu. Ja see on praegu väga erinev nendest aegadest, mis on olnud enne, aga ajalugu ikka väga täpselt vaatad, siis inimestel ei ole olnud kriiside aega, kui sa vaatad jälle vastupidi praegustki aega, siis niisugust pika rahuperioodi või vähemalt suhtelist rahuperioodi väikeste mässudega siin ja seal pole Euroopas kunagi olnud nagu praegu. No ajalugu vaadates ei saa väga optimistlik olla ja inimese tarkust usaldada. Kuidas sa kommenteerid seda? No kindlasti mitte inimese rumalusele ei ole piire ja kindel on see, et, et, et seega meie ajalugu mõjutab ja, või kasvõi tulevikku mõjutab kasvõi isegi vaadates nüüd seda, mida Euroopa poliitikud praegugi nende kriiside ajal teevad. Niisugust niisugust tõelist tulekut pole Euroopa poliitikas ammu enam nähtud, ma ütleksin. Tähendab, aga see on väga selges seoses minu arvates üleüldise koolituse intelligentsi langemisega Euroopas, mis on väga selge ja poliitikutel lihtsalt ebaprofessionaalsusega ja üliemotsionaalsus ka, et, et ükskõik, mis juhtub kohe tormatakse nagu väga impulsiivselt emotsionaalselt mingisugustele vastu liikumistele mõtlemata. Ta, mis ta tegelikult poliitiliselt põhjustada. Sa oled maininud hariduse allakäiku selgitusena. No kui me vaatame näiteks Euroopat 1800 siis ehkki see ei puudutanud kogu Euroopa rahvas, tants sõltus väga selgelt, millised klassist tulid või, või, või mis oli sinu vanemate majanduslik tase või kuhu nad kuulusid Euroopas siis siiski oli koolitusel kohutav tähtsust, mis tähendas näiteks kas sellises väiksest faktist, mida me kõik teame ise omaenda vana vanavanematest, et need, kes koolis käisid, nendel oli parem ja rikkaliku melo. Tänapäeval on ju vastupidi, et koolis käimine, mõttetu raharaisk, ma mõtlen kõrgkoolis, et, et kui sa lähed ja tõesti ennast harid sisse ei kindlusta sulle üleüldse mitte mingisugust majanduslikku edu, vaid pigem vastupidi, aga ta on lihtsalt aastaid selle asemel, et teenida. Ja kui sa vaatad seda, kuidas koolitussüsteemi momendil kinni ja kinni pannakse igal pool, ja näiteks kas või seda, et üleüldiselt ühiskond ei leia siiski või ühiskonnad ei leia, et see oleks siiski piisavalt suur probleem. Et midagi teha, et õpetajate palgad on nii kohutavalt madalad, et õpetajaametil ei ole mitte mingisugust tõelist väärtust ühiskonnas või see väärtus on väga väike, mis omakorda ma ei ütleks, et õpetajaid nüüd jälle väga heaks teeks, sest et kui ma vaatan nendes riikides, mida ma tunnen, siis õpetuse tase selle tõttu väga langeb seal. Kohutav, milliseid õpetajaid on Euroopa täis? See kõik mõjutab 11. Nii et kui mõelda, millises väärtusetuses hariduse või kogu intelligentsi tsivilisatsiooni edasiandmine Euroopas praegu on järjest hullemaks läheb, siis see on ikka väga masendav ja see näide, mida ma olen väga mitu korda öelnud. Et kuidas lappen rannas näiteks pandi muusikaklassid kõik kinni, sellepärast et ja linnavalitsus ütles, et hea, sellepärast et muusika klasid ei too raha sisse, et see ei too midagi rahast tagasi. No siis niisugust idiootsust 1880 oleks tõesti tikutulega otsida. Võimatu kujutada ette, et tollal oleks niimoodi mõeldud. Sinu enda elus on olnud mitmeid isikuid, kes on olnud olulised õpetajad sulle. Kas sulle endale ei ole tulnud tahtmist õpetada? Kindlasti aga ma ei ole olnud kunagi noh, nagu niisugused õpetused tunnelis sees, et ma oleks alustanud, ütleme, 20 aastaselt pidevalt õppides, kuidas olla õpetaja, aga niisugust mentori ja sellist rolli teema väga hea meelega ja annan edasi, ma usun, igal heliloojal või kunstnikul on mingi vajadus ennast jagada ja seda, mida oskab ka kuidagi edasi anda. Tulles Euroopa juurde tagasi, sa oled ühest küljest kaastundlikult rääkinud väikeste kultuuride hääbumisest, lihavõttesaarest ja Gröönimaast teisest küljest oled kosmopoliit ja kui nüüd vaadata ülevalt kaugelt-kõrgelt, siis mis tähtsust on joontega kaardil Läti ja Eesti vahel või Poola ja Saksamaa vahel mis saab rahvusriikidest ja kultuuride või rahvaste koos elamisest, eurooplased edasi? Jah, no mul nagu see kristallpall veel puudub, et noh, nagu öelda, et mis tõesti saab. Ma usun praegu väga suur oht, et, et Euroopa muutub väga nõrgaks või globaalpoliitilise maailmalaval on väga suur oht, et Euroopa muutub väga, väga nõrgaks. Seda näitab see Süüria kriis isegi minu arvates praegu väga selgelt, et Euroopa ei suuda lahendada oma küsimusi. Ja Ühes nõrgas Euroopas. Ma ei näe siiski momendil, et miski muu võiks toimuda kui see, mis praegu siiski toimumas on, et kõik riigid kapsalduvad endasse ja Parem populistlikud liikumised võtavad järjest rohkem maad. Samas on parempopulistlike liikumiste siiski suhteliselt lühike eluiga vähemalt ajaloos olnud. No ütleme, see võib aastakümneid olla aga, aga siiski lühikene. Nii et kindlasti väga kauaks nad ei suuda ka nast liikuma jätta, sellepärast et lihtsalt nad Nad, nad nagu mingisugusest tuumareaktsioonist tühjendavad ennast väga ruttu ja inimesed pettuvad nendest siiski suhteliselt ruttu, sest nad ei suuda ju oma lubadusi siiski täita. Ja. Kuidas see protsess nägema saab, kas toimub mingi Euroopas mingisugune ennast tervistav vastureaktsioon, kus ta asub tõesti enda eest tegutsema, nii nagu näiteks Soome üheksakümnendatel asus, äkitselt tõusis selline ennast tervistav instinkt terves ühiskonnas asuti tegutsema enda taastamise nimel või seda instinkti ei sünni, lagunetakse kuidagi kokku ja katsutakse kuidagi hakkama saama, samas kus maailma poliitiline lava mängib üksteise vastu paremale, vasakule, paremale vasakule ja India ja Hiina ja, ja ütleme seal teised reaalselt suur mängurid viskavad palli üksteisele. See võib väga tõenäoline olla. Kui palju sa ise muusikat kuulad, milline muusika sind puudutab. Mida sa otsid muusikast? Väga erinevad. No tõesti, väga erinevad. Ma muusika on kogu mu elu, kuidas mind puududes kogu minu olemas ja kõik see, mis ma olen ja mida ma olen elus teinud, nii et isegi puudutamisest on vähe rääkida, saan kogu olemise vorm. Kas muusika peab olema intellektuaalne, kas ta peab andma edasi mingi sõnumi või võib ta olla lihtsalt emotsionaalne? Muusika võib olla kõike. Ja mitut asja korraga, eriti hea ongi, kui ta mitu asja korraga. Ma ei oska öelda, et ta peab just olema selline tollane isiklikul maitsel ju väga palju küsimust. See on niimoodi nagu ka kirjanduses, kui kirjandus on ikka rumal, siis ta ikka ei meeldi. Samuti muusikas, kui ta on ikka lausa rumal, ega ta siis ei puudutanud. Sa oled öelnud, et kultuuris valitseb praegu tardumine ja pealiskaudsus. Kas sama on ka muusikas? Ja näha väga selgelt ja ja mitmetes muusikates, mitte üldse ainult klassikalises? Minu looming on väga mitme kihiline ja see nõuab teatud ettevalmistust kuulajalt seda mõista. Kui sa seda kirjutad, kas sa tahad ka vahest kuulajale vastu tulla, poolaledele teda aidata? Sa pead seda selgitama või, ja on sul ka vahest tunne, et sind ei ole üldse mõistetud ja aru saadud. Kahtlemata, ma arvestan kuulajaga, see on täiesti iseenesest mõistetav, minu, me oleme rääkinud, siin on olnud eriõpetajad Ingmar pärimal, kes oli minu üks kõige olulisemaid õpetajaid ehk ütles iseenda töö kohta tihti, tehke nii, et inimesed aru saavad. See oli talle väga oluline, mis ei tähenda seda, et sa inimesi alahindad või hakkan neile lusikaga söötma. Aga see küsimus sellele, et me teeme siiski oma tööd publikule. On väga oluline, me ei saa teha oma tööd ainult mingisugustele, matemaatilistel, tabelitele või abstraktsioonidele, vähemalt me võime seda teha Ühe osana ja kindlasti harjutustöödeks ja iseenda vormisolekuks. Ja seda kindlasti peabki kohe kahtlemata peab. Aga eks kunstniku töö on ikka mõeldud suhtlemiseks inimestega ja mitte ideedega. Lõpetuseks, ma tahaks küsida. See jutt on olnud võrdlemisi murelik ja me oleme rääkinud mis on raskused ja mis on puudused praeguses meid ümbritsevas elus. Kas häid uudiseid ka? Ma usun, et maailmas on tõesti puudus headest uudistest, üks asi on, kui sa vaatad, kuidas tänapäevane meediamaailm töötab ja isegi mõtlen seda, kui sa hommikul ärkad ja mul on telefonis ja siis ma vaatan, mis mul telefon on sinna ekraanile kirjutanud öö jooksul, siis ma mõtlen, et tõesti kõikidele, need meediakompaniide ei ole aimu, mida see inimestele teeb, kui sa hommikul ärkad ja lihtsalt kõiki neid asju sealt ekraanil eri inimestel on muidugi eri vormid, kuidas seda kätte saada. Aga justkui see mõistmine, et elus on ka ilusaid asju ja elu on ka elamiseks see on, ma leian isegi üks osa sellest, et millises seisus me tänapäeval oleme, et me oleme täiesti unustanud selle kaelouannale. Aitäh Jüri Reinvere ja ma soovin ilusaid asju ja häid uudiseid, aitäh.