Ja nüüd asume igavikuliste küsimuste kallale ja millisest salutame? Anett, alustame esimesena esitatud ja võib-olla kõige Igalikulisemaste suuremast küsimusest, mille küsis meile meie käest Ahti ja kuna mul on tema küsimus, käis aja kohta ja kuna mul on alati lapsest saadik tundnud, et aeg on sihuke võimas asi, mis tuleb kuskilt kosmosest ja tähtede vahet ja nii edasi. Ehk siis füüsiline värk, füüsikaline värk ja siis me oleme helistanud Mare Baumerile, kes on meid mitmelgi juhul juba hädast välja aidanud. Tere hommikust. Tere. Nii. Ahti küsis meie käest sellise küsimuse, et Ta on ise märganud, et aeglane ikka jube kiiresti, et alles oli eelmine kolmapäev ja isegi üle-eelmine kolmapäev oli just nagu äsja ja nii edasi. Ja teda huvitas siis põhimõtteliselt küsimus, et kui kiiresti see aeg läheb. Nojah, vaata, selle ajaga on niimoodi, et inimene tunnetab seda aega läbi nende objektide keskkonna, mis tema ümber on. Et kui see keskkond vahetub väga ruttu, siis võib juhtuda niimoodi, et sa üleüldse nagu ei pane seda aega tõepoolest tähele, aga minu esimene niisugune tähelepanek ajast on see, et ega kellaaega ei mõõda. Kellaga ei ole võimalik aega mõõta, sest aeg kulgeb omasoodu ja kell on lihtsalt selline numbrinäitaja, mida me siis seostame just nagu ajaga. Aga minu kogemus on säärane, läksin ühele välisreidile, kuna mul hästi ei meeldinud tol korral lennukiga lennata, sest seal olid tormid selles kohas, kus oli siis vahepealne nädal aega kulus just nagu lennates ja kui tagasi jõudsin täpselt sama koha peal lennujaama, siis avastasin, et need kaks punkti omavahel ühinevad, aga vaata see kõik, mis vahepeal oli natuke aega, see on kadunud. Et mõnes mõttes inimene võtabki aja vastu niimoodi Nende keskkonnaasjadega, näiteks mina sõidan praegu Rakvere poole päris tihedas udus. Tähendab seda, et kui üldse teed näha ei oleks, siis ma ei suudaks aega mitte mingil moel hinnata. Ja nüüd kellaga nüüd sama asi ja tegelikult kell tõesti aega ei mõõda, vaid ta näitab numbreid. Mõnel näitab ta niimoodi iga 12 tunni tagant, näiteks kellaaeg ju kordub, eks ole. Mis isenesest on piisavalt loll mõte, sellepärast et nad kujutavad endale ette, et kell näitab ühte sama aega kogu aeg, eks ole, iga 12 tunni tagant või siis 24 tunni tagant, et on ju paras hullumaja, ta peaks näitama kogu aeg nagu aega edasi. Ohvrid läheks järjest suuremaks ja suuremaks ja ei oleks niimoodi, et iga 24 tunni tagant sama kell, eks ole, kell kaks näitas et, et ei tekita küll niisuguse tunde, et kuskil on midagi keegi valesti välja mõeldud asjani, aga aga nüüd, kui rääkida sellest päris ajast, mis voolab siis teatav mina olen ise ka küsinud üsna selle igavikuliste küsimuste üle kuulsa kosmology teatega, ilmselt ta meil kadus ära sellepärast et ta mulle hästi ei vastanud ja tead, ma ütlen sulle, et ega inimesed siiamaani ei tea tegelikult seda asja, et kas aeg loodi siis, kui universum loodi või mitte või oli see aeg juba ennem olemas. Ja, ja nüüd on selline lugu, et ta iseenesest see küsimus on ka muidugi natukene võib-olla isegi liiga liiga keeruline, sellepärast et me ju ei tea, et mis oli ennem universumi algus lihtsalt aegunud universumi asjadega koos loodud, see on üks selline märk, mis, miks midagi, mida ei saa eraldada selles keskkonnas, aga tead v kuidas aja pikenemine või relatiivsus, et seda on märgatud ja oli hästi lihtne. Nimelt on olemas sellised osakesed väited, mille nimi, Objoonid, need neoonid tekivad kosmoses, nad põhimõtteliselt lendavad meie poole ja ei peaks nagu üleüldse jõudma meieni maapinnani välja saavad kaks miljondikku sekundit. Vaata, mille osakesed need neoonid olid. Need on joonid, tekivad tegelikult sedasi, kui väga suure kiirusega prootonid põrkavad vastu näiteks õhus mingisuguseid. Nii tekivad tuumaosakesed ja nende eluiga on kaks miljondikku sekundit ja nüüd juhtub säärane asi, nad ei peaks selle kahe viljardikuga jõudma üldse alla. Kuna nad jõudsid, siis hakati vaatama, milles asi on ja avastati, et nad liiguvad peaaegu valguse kiirusega, elavad neli korda kauem, see tähendab, et nad elavad kaheksa miljondikku sekundit ja selle ajaga jõuavad nad kenasti pops ja pops vastu maad. Aga kellel oli mahti neid märgata, kui nad elavad kaheksa miljondikku sekundit Vot selles ongi asi, et seda tuleb mõõta mingi teise asjaga, mingisuguse, sellise kellaga, mis mõõdab miljondik sekundit ja kui te nüüd kujutate endale ette näiteks on oleks just nagu elusolend ja elaks kaks miljondikku sekundit ütle mulle, kui tema eluiga kaks miljardit, küsimused on täiesti õige, et kuidas kehtida jõuaks üldse märgata. Tema elad ära ja oligi kõik, eks ole. Sellepärast tähendab, see kaks miljardit on niivõrd no kuidas ma ütlen, väike osa, et meie ei pane tähele ja samamoodi võidakse meid mitte tähele panna, et kui sa lähed nüüd õue ja vaatad ühte graniiditükki näiteks titele graniiditüki jaoks ju meid ei olegi elus tähendab selles mõttes graniiditükk elab täiesti oma elu ja tema elu näiteks Eesti on üldse vana väga vana sellise platvormi peal või platoo peal ja mis, mis on vähemasti neli miljardit aastat vana, et seal 3,8 miljardit aastat vana, et nende tükkide jaoks neid pole üldse olemas. Et, et noh, nii võib juhtuda, et see aeg on täiesti suhteline ja, ja inimene mõõdab seda ikkagi ainult oma keskkonnast lähtuvalt. Kellakeskkonnast ja sellest, kui kiiresti sa jõuad Rakverre või näiteks Keilasse või Tallinnat, Tartut või jõuad Tartusse, et et aeg on suhteline. Aga selles kontekstis kuidagi on ka mingisugune selline jätk kui selgitus olemas. Küsimusele, et aga milles siis see tuleb, et just vananedes hakkavad inimesed seda aega nägema nagu kiiremini mööduvana. Tegelikult on niimoodi, et vaata, me tahame sellist nagu kellakest oma peas, meil on olemas bioloogiline kell. Bioloogiline kell, nüüd päris hästi ei lähe kokku, selle 24 tunniga nimetataksegi Dirkaate krütmitud, natukene peaks olema pikem. Rütma sil kaadne, ma ei tea täpselt, kas see on õige sõna, sest ma praegu ma tean, et on olemas, aga põhimõtteliselt on ta natukene teine kui see 24 tundi, millega me oleme harjunud. Ja nüüd on mõte selles, et organism selle rütmi järgi elab ja ja ajab oma ainevahetuse protsesse ja rütmistab neid sünkroniseerimine just selle rütmi järgi. Et see on ka põhjus, miks on näiteks tavaliselt, kui sa nüüd eetris oled, siis mingil hetkel tuleb uni peale selle, eks ole. Ja siis aeg läheb väga aeglaselt ja mõtlen, et tahaks kuidagi sealt puldi tagant raadio kahest juba ära. Et põhiprobleem, et kuidas, nagu selle une pealt ära saad, aga sa ei saagi seda und ärasest normaalne siis nii tulebki öelda, aga samas teinekord mängid muusikat, oled hästi elav, eks ole, ja aeg kulub kõik ära ja vanainimesega on sedasi, siis ma saan aru, et temale jõuate kohale kogu aeg, see pump, kus ta peab jälle kõike otsast alustama, ehk siis siis, kui ta ütleme, purustatakse aatomites tagasi ja siis mõne aja pärast pannakse jälle uus kokku, eks ole. See veel, ühesõnaga selge pilt ja soovitus teile, härra Aare Boumer, energiakeskuse juht, et te peate nüüd tagasi keerama, sellepärast et te olete Rakverest juba mööda sõitnud. Et aeg lendas kiirelt intervjuud andes. Siin on selgeks läinud, siiniva kiirus on madalad ja kas nõlva paistab? Ei, nii hull ei ole veel pooleli. Suur tänu Aare Baumerile energiakeskuse eest. Vastus oli enam kui ammendav.