Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esimesest märtsist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Täna jõustunud seadusesätted peaksid muutma elatisraha sissenõudmise tõhusamaks. Justiitsminister Urmas Reinsalu teadlased kavandamisel. Lisameetmed. Kreeka taotleb Euroopa Liidult umbes 100000-ni grandiga toimetulekuks 480 miljonit eurot abi. 612. osariigis toimuvad presidendikandidaadiks pürgijad eelvalimised. Keskkonnaministeerium soovib muuta metsas, muuhulgas plaanitakse langetada kuusemetsa lubatud minimaalset raievanust. Tallinna linnavalitsus on algatanud detailplaneeringu, mis lubaks Tartu maantee kunagise valuutapoe asemele ehitada kuni 40 kahekorruselise kõrghoone. Ajakirja looming peatoimetajana töötab tänasest Janika Kronberg. Eesti uuriva ajakirjanduse aastaauhind ehk Bonnieri preemia pälvis Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes täna öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati on udu. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni miinus 12, kohati miinus 16, saarte rannikul null kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on peamiselt sajuta ilm ning õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Täna jõustusid seaduse sätted, mis peaksid elatisraha sissenõudmise tõhusamaks muutma. Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas, et kavandamisel on ka lisameetmed. Üksikvanemate esindajate sõnul oodatakse siiski eelkõige elatisabi fondi käivitamist, jätkab Kai Vare. Tänasest hakkasid kehtima seadusemuudatused, mis võimaldavad kohtul jätta oma lapsele elatisraha võlgu jäänud inimene ilma juhiloata Ta või peatada võlgniku jahitunnistus, relvaluba või kalastuskaardi kehtivus. Elatisraha võlgnike on justiitsministeeriumi andmetel 8000. Mittetulundusühingu üksikvanema heaks juhatuse liige Kristel Jürna muudatuste mõjus see eriti ei usu. Sellisel kujul rakendada ainult seda meedet, kus siis üks vanem peab nii-öelda kirjutama pankrotihaldurile avalduse, teineteise vanema juhtimisõigus peatatakse, seda kuidagipidi õigeks ei saa pidada ja kui need debatid siin käisid üle-eelmine aasta ja võeti vastu elatisabi fondi otsus, siis elatisabi fondi raha tagasisaamiseks seda meedet küll toet lasime, aga sellisel kujul ilma elatisabi Fongite, kus ikkagi lapse üks vanem peab minema andma allkirja, teisel vanemal peatatakse juhtimisõigus pingestab seda olukorda nende kahe inimese vahel veelgi ja noh, kasvõi kahe inimese vahel on siis see väike inimene, kelle olukord kohe mitte kuidagi sellest ei parane nagu justkui midagi ära tehtud, aga sellisel kujul meil on natukene hirm, et see tekitab veel pingeid ja veel raskust juurde. Jürna rõhutas, et mingit muutust on loota alles siis, kui elatisabi fond tööle hakkab. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on selle käivitamine kindel. See fond on kindel fond rakendub esimesest jaanuarist 2017 ja selle fondi mõte on selles, et riik võtab selle kulu osaliselt enda kanda ja seejärel omakorda täiturid nõuavad selle ka riigi nõude raha sisse. Need muudatused, mis täna jõustusid esimesest märtsist annavad teatud keti piiranguid, mida siis täituritel on võimalik kohtuotsuse alusel kohaldada võlgnik tagant tutsitamiseks. Aga justiitsministeerium on valmistamas ette järgmist paketti ja meie mõte või sõnum on üks, et riik peab kaitsma kõige kaitsetumaid lapsi ja kui need tegelased laste eest oma kohustust ei täida, siis tuleb neile elu teha tuliseks. Me plaanime näha muuhulgas etega täituritele õiguse vaadata nende isikute pangakontosid õiguse blokeerida ära ka nii-öelda teeseldud või varjatud tehinguid, mida tehakse kantida kõrvale oma tegelikke sissetulekuid, aga ka näiteks näha ette selle, et blokeerida nende isikute passi pikendamine. Üldine seisukoht on see, et 100 korda mugavam peab olema täita oma kohustust lapse ees, kui tahtlikult teadlikult jääda võlgnikuga. ÜRO peasekretäri eriesindaja Stefan Tennis tuura kavatseb läbi viia järgmise Süüria valitsuse ja opositsiooni läbirääkimiste vooru endises koosseisus ja sama päevakorraga, mis esimeses voorus. Hiljutises ÜRO Julgeolekunõukogu teabetunnis ütles ta, et läbirääkimised on kavas seitsmendal märtsil ÜRO egiidi all toimuvat Süüria valitsuse ja opositsioonikaudsed. Läbirääkimised katkestati teemis tuura otsusel peagi pärast nende algus kolmandal veebruaril. Neid kavatseti jätkata 25. veebruaril, kuid ei ole taastatud tänini teemist. Suure ütles ka, et päevakord jääb endiseks ehk üleüldise poliitilise lahenduse leidmine Süürias. Läbirääkimiste ja poliitilise üleminekukaudu. Hiina kavatseb kahe kuni kolme aasta jooksul koondada viis kuni kuus miljonit riigi palgal olevat töötajat, teatas uudisteagentuur Reuters viitega kahele usaldusväärsele ja Hiina juhtkonnaga seotud allikale. Hiina sotsiaalkaitseminister Hinn vei min oli eile teatanud, et kavas on koondada 1,8 miljonit töötajat söe ja terasesektoris. Samas ei avaldanud Hinn koondamiste ajaraamistikku. Hiina ebatõhusa riigisektoris töötas kolm aastat tagasi umbes 37 miljonit inimest ning riigiettevõtted andsid umbes 40 protsenti Hiina tööstustoodangust. Iraanlased valisid riigile õige tee, ütles mõõdukas president Hassan Rohani, kui lõplikud valimistulemused näitasid, et tema liitlased olid valimistel edukad. Reedesed Parlamendi ja ekspertide kogu valimised olid usaldushääletuseks presidendile ja tema valitsusele pärast eelmisel aastal suurriikidega sõlmitud ajaloolist tuumalepet. Parlamendi valimistel jäid Rohani läänesuunalist diplomaati häälekalt kritiseerivad vanameelsed reformilerile kindlalt alla kohti kaotasid konservatiivid. Ükski rühmitus ei võitnud 200 üheksakümnekohalises parlamendis otsustavat ülekaalu, kuid valimistulemuste põhjal on pragmaatikust Rohaniil võimalik moodustada toimiv enamus. 612. osariigis toimuvad täna presidendikandidaadiks pürgijad eelvalimised. Arvamusküsitlused ennustavad vabariiklaste seas häid tulemusi Donald Trumpile ja demokraatide hulgas Hillary Clintonile. Washingtonist jätkab Lauri Tankler. Tänaseid eelvalimisi nimetatakse USA meedias hellitavalt superteisipäevaks, sest ühe teisipäevaga võib saada üsna kiiresti selgeks see, kes jääb kummaski suurest erakonnast sügiseseks põhiliseks presidendikandidaadiks. Veebruarikuus toimusid eelvalimised kokku neljas osariigis ükshaaval, näidates, kelle nimel on valijad üldse valmis valimiskastide juurde minema. Nüüd on õige aeg hakata vaatama, kelle toetus on niivõrd laiapinnaline, et teda üle riigi toetatakse. Vabariiklaste erakonnas on vastus üsna lihtne, mida kinnitas ka eile avaldatud CNNi ja uuringufirma ORC poolt läbi viidud küsitlus. See näitas, et alates eelmise aasta juunist vabariiklaste seas juhtinud kinnisvaraärimees Donald Trump on kasvatanud oma edumaad veelgi. Kui jaanuaris toetas seda üleriigiliselt umbes kolmandik vabariiklastest, siis nüüd, kui hulk teisi presidendikandidaate on pärast esimesi eelvalimisi loobunud, toetab teda 49 protsenti tõenäolistest valijatest. Temale järgneb 16 protsendiga Florida senaator Marco Rubio, 15 protsendiga Texase senaator Kruus, 10 protsendiga endine neurokirurg Ben Carson ja kuue protsendiga oha ja osariigi kuberner John keisik. Kuigi igas osariigis on tema toetus erinev, juhib Donald Trump ka pea kõigis neis osariikides, kus hääletatakse. Ainsaks erandiks on Texas, kus teda edestab samast osariigist pärit senaator. Et kruus, kuid kui varasemad arvamusküsitlused on enam-vähem täpselt ennustanud, siis võib eeldada, et trump võtab ülejäänud 10. osariigis võidu ja saab korraliku häältesaagiga Texasest. Iga osariigi võitmine annab teatud hulga delegaate vabariiklaste üldarvestuses ning see tähendab, et pärast tänast võib Donald Trumpi edumaa teiste ees olla juba niivõrd kõrge et kui ta järgmistes osariikides jääb teisele kohale näiteks suudab ta siiski võtta delegaatide arvestuses vabariiklaste seas üldvõidu. Umbes sarnane olukord on demokraatide seas. Clintoni edumaa on eriti kõrge lõunaosariikides, kus demokraadid erakonnas on suur protsent mustanahalisi valijaid. USA lõunaosariikide mustanahaliste valijate jaoks on Clintoni nimi juba väga ammu tuntud ja nemad näevad Clintonist kõige paremat järglas praegusele presidendile Barack Obamale. Põhiküsimuseks on see Kasperni Sanderson suutnud tutvustada end piisavalt paljudele mustanahalistele valijatele selle nimel, et üldse lõunaosariikides võrdsena konkureerida. Kui ta ei suuda neid valijaid piisavalt üle meelitada, on raske näha, kuidas ta võiks demokraatide nominatsiooni üldiselt võita. Ja tagasi Eestisse. Keskkonnaministeerium soovib muuta metsaseadust, muuhulgas plaanitakse langetada Kuusemetsa lubatud minimaalset raievanust. Ühtlasi soovib ministeerium kaotada praeguse piirangu, mille kohaselt ei saa kõrvuti asuvate metsade omanikud korraga lageraiet teha, jätkab Madis Hindre. Uue metsaseaduse väljatöötamiskavatsus on kirjas praegu seatud minimaalsed raievanused ei võimalda metsa piisavalt kasumlikult majandada ehk kuusemetsa võib raiuda alles siis, kui kõige tulusam raieajast on möödas juba 25 aastat. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul on tarvis raieringi lühendada just paremates kasvukohtades, kus puud nii küpsevad kui ka haigestuvad kiiremini. Meie metsade, eelkõige majandusmetsade eesmärk võiks olla maksimaalselt me seda puitu toota ja selle läbi ka maksimaalselt süsinikku siduda. Mida kiiremini me selle uue raieringi saame alustatud, seda rohkem me tegelikult saame seda puitu toodetud ja süsiniku seotud. Eestimaa looduse fondi metsandusekspert Indrek seljal tõdeb, et kui mets raiuda varem kui praegu lubatud 80 aastat ei jõua sinna mitmed liigid elama kolidagi ning ökoloogiline mitmekesisus. Ta ei saa metsandust vaadata kui põllumajandust, metsa kui puupõldu, et mets on ikkagi ökosüsteemi elukeskkond ja me peaksime vaatama ka metsa väga paljude haruldaste ja ohustatud liikide elupaigana. Marku lamp jälle usub, et seadusemuudatus võimaldab just erinevaid elukeskkondi juurde tekitada. Maaülikooli metsakasvatuse osakonna juhataja Hardi Tullus rõhutab, et seadusemuudatus ei kohusta kedagi metsa varem maha raiuma, kui ta annab selleks võimaluse massiliste raiemahtude tõusu. Sellega seonduvalt. Te ei karda, meil on paariaastane kogemus Soome poolt paar aastat tagasi täiesti likvideerisid küpsusvanused ja kui nüüd Soome kolleegidelt küsida, kas raiete maht on hüppeliselt tõusnud või on midagi halba juhtunud, siis öeldakse, et ei ole, sest omanik ikkagi lähtub nii puidutulust kui oma metsast rõõmutundmisest ja me võime järjest rohkem ka Eestis metsaomanikku usaldada. Just seetõttu, et Eesti metsaomanikud on üha vastutustundlikumaks muutunud, võib Hardi Tulluse sõnul leevendada mitmeid piiranguid ning lastemetsaomanikule endil otsustada, mil moel metsamajand. Valdav osa puidust, mis küpsest metsast varutakse uuendusraie enam tõesti see toimub lage raietena kõige reaalsem nendest alternatiivsetest raieviisidest on turberaied, aga samuti valikraied ja praegu nendele raieviisidele kehtestatud liialt palju piiranguid ja omanikud nagu julge ja ei riskiks neid teha. Ardi Tulluse sõnul ei aita siin senised piirangud, pigem tuleks metsaomaniku koolitada, et ollakse erinevatest ohtudest teadlik ning omaks samas julgust metsa loovalt majandada. Seadusemuudatusega soovib keskkonnaministeerium kaotadega senise piirangu, mis ei võimalda kahe kõrvuti asuva metsamaaomanikult korraga lageraiet teostada. Veel enam praegu piisab ainult raieteatise esitamisest naabriplaanid aastaks ajaks edasi lükata. Indrek Sell Eestimaa looduse fondis rõhutab, et seadusemuudatuse toel võivad lagedaks raiutud alad liiga suureks kasvada ning vanad metsad üksteisest liiga kaugele jääda. Selline olukord praegu juba reaalselt eksisteerib Ida-Virumaal lendorav asurkonnast, kus on niimoodi, et lendorav on säilinud küll, aga need kaitsealade püsielupaigad on teineteisest isoleeritud, seal vahel on suured lageraielangid. Sellel liigil ei ole võimalik levida, kuna need langid on nii suured, et ta ei suuda ühelt teisele liikuda. Tallinna linnavalitsus on algatanud detailplaneeringu, mis lubaks Tartu maanteel asuva kunagise valuutapoe asemele ehitada kõrghoone jätkab Mari Rebane. Detailplaneeringu kohaselt võiks sinna kerkida kuni 40 kahekorruseline elu- ja ärihoone mis on kooskõlas piirkonna kõrghoonete teemaplaneeringuga. Iseküsimus, kas nii kõrge maja sinna ka ehitatakse. Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. Samas ajalugu näitab, et on proovitud ka kõrghoonet planeerida kõrval olevale kinnistule Tartu maantee 15 krundile. Täiesti objektiivsetel põhjustel lõpptulemusena see detailplaneering sellisel kujul kehtima ei jäänud ja täna on ka see krunt ümberplaneerimisel ja sinna kõiki piiranguid arvestades kavandatakse kuni 18 korruselist hoonet. Endine turisti pood kuulub osaühingule viis veeringut, mis kuulub omakorda ärimeestele Urmas Bastile Johan Kolgile. Ärimehed ostsid krundi 1997. aastal ning toona ei olnud muinsuskaitselistes piirangutest juttu. Siiski pole krundile ehitusega alustada saanud, sest riik on kaks korda püüdnud hoonet kultuurimälestisena kaitse alla võtta, kuid ebaõnnestunult. Nii ei ole see arhitektide Peep Jänese ja Henno Sepmanni projekteeritud ning 1982. aastal valminud maja muinsuskaitse all ning muinsuskaitseamet on neist plaanidest lõplikult loobunud. Ärimees Urmas Past ei soovinud pikaleveninud arendusprotsessi praegu kommenteerida. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie selgitas, et asi pole ainult unikaalse endise valuutapoe kadumises. Kui me vaatame üleüldse seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel loodud, et nii-öelda uut linna keset Tallinnas kui võtame kogu selle Tartu maantee alguse või kaubamaja ümbruse Teaduste Akadeemia raamatukogu, tänane välisministeeriumi hoone, Sakala keskus EKA endine peamaja, teenindusmaja, postimaja, siis ütleme nii, et ei ole enam suurt midagi alles. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd Kahtlemata on Tallinna linn senine linn, kus on väga palju eri aegadest pärit kihistusi ja me oleme kindlasti linnas selle üle uhked. Aga minu jaoks kui peasides jaoks tähendab see ühtlasi seda, et ajastu peab loomaga omad kihistused, mille üle uhke olla tulevikus ja võib-olla see kõrghoonete piirkond Maakri kvartalis ja selle lähiümbruses on just üks selline kihistus, mis võiks olla senine tulevikku vaatav. Millal detailplaneeringu algatamisest, kehtestamiseni ja sealt edasi esitamiseni jõuab, on iseküsimus. Uuriva ajakirjanduse aastaauhinna ehk Bonnieri preemia pälvis Tuuli Jõesaar Eesti päevalehest auhinna tõid talle mullu septembris ja oktoobris ilmunud lood lastele mürgist kloordioksiidiga ootavatest vanematest. Bonnieri preemia suurus on 5000 eurot ja selle annab välja Rootsi meediakontsern Bonnier koos ajalehega Äripäev. Žürii tööd juhtis Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ajakirja looming on tänasest uus peatoimetaja Mihkel Muti asemel juhib loomingut nüüd Janika Kronberg. Loomingu peatoimetajate küsitles Mari Rebane. Istute esimest päeva Loomingu peatoimetaja toas, peatoimetaja toolil, nii värskelt nimegi veel uksel ei ole. Mis tundega te siia täna hommikul tulite? Üleva tundega ja kindla meelega siiski sellepärast, et looming on aukartust äratav ajakirja, aukartust äratava minevikku ja, ja taustaga. Ja tegelikult praeguse seisuga ka väga hea toimetuse koosseisuga, kus iga toimetaja teab, mida ta teeb ja toimetamine söandan väita, on, on igati professionaalsel tasemel. Peamine on nüüd seda hoida ja kõigi nõuetest tulenevate muutustega mõõdukalt kohaneda ja, ja kasutada ära uue meedia võimalusi ajakirjaviimiseks senisest, võib-olla nähtav omale positsioonile eesti kultuuris. Mis laadi muudatusi te näiteks teha tahaksite, mis tähelepanekutele loomingu suhtes? Ma ei oskagi siin mingisuguseid erilisi muudatusi kohe ja ja kiiresti ette võtta. Tuleb lihtsalt haista seda, mis on õhus kirjanduse muutumise tendentse ja püüda leida uusi autoreid ja viia neid vastavusse eesti kirjanduse traditsioonidega. Kui palju, peab looming mõtlema sellele, et nooremaid lugejaid saada lugejate arvu kasvatada? Praeguses eesti kultuuris kirjanduselus kui kirjutajaid on tegelikult tohutult palju, kirjanikke on tunduvalt vähem, aga saamine ongi võitlus lugejate pärast, lugejate pärast ja lugejate nimel. Ja sellel võitlusväljal peabki looming püsima nii-öelda konkurentsivõimeline, nagu tänapäeval on kombeks öelda ja ja samas usaldusväärne kaasale lugejale. Täna käivitus loodushariduse kampaania tere, kevadosavõtjateks on registreeritud juba ligi 6300 last. Teiste seas löövad kaasa ka Läänemaal Matsalu rahvuspargi territooriumil asuva 14 õpilasega metsküla algkooli lapsed, teatab Johan Hepner. Väikemetsküla algkool on juba aastaid silma paistnud oma õpilaste suure loodushuviga, näiteks mullu pälvis kool keskkonnasõbraliku haridustegevuse eest kaks tunnustust konkursil keskkonnaga. Pole siis imestada, et hea meelega võetakse osa ka täna alanud loodushariduskampaaniast. Tere kevad mille raames tuleb õpilastel vaadelda loomi ja taimi, teha fotosid, joonistada pilte ja kirjutada luuletusi. Muidugi ei puudu ka teemakohane viktoriin. Kõike seda ikka selleks, et ka järgmine põlvkond oskaks hinnata Eestimaa imelist loodust. Uurisin metsküla algkoolis käivad Johannesel ja Alvarilt, mis neile selle ettevõtmise juures kõige enam huvi pakub ja mis huvitab neid looduses üldisemalt. Mulle meeldib nende luuletuste tegemine, mulle meeldib liikide otsimine ja pildistamine. Kas te teete neid vaatlusi siin koolimaja juures, kus te käite seda loodust uudistamas? Me käime asin tavaliselt kooli taga, sealpool, seal on neid karikseenias. Metsküla algkool on hästi-hästi tuntud selliste loodushuviliste õpilaste poolest, mis teile kummagile Endale tundub looduse puhul kõige vahvam. Kuidas taimest kasvavad ja millised nad välja näevad, nagu lähemalt. Mulle meeldi linde vaadelda, kuna neid on kõige lihtsam tabada pildil. Esimese vaatluse olid metsküla algkoolinoored kirja saanud juba enne rahvusringhäälingu raadiouudiste külaskäiku Sist kooli taga asuvast metsatukast olid nad avastanud mahalangenud puuoksal kasvava erepunase karik. Seene metsküla algkooli loodusõpetuse õpetaja Astrid Mikkeli sõnul on tere kevad väga tore ettevõtmine, sest õpetab lisaks konkreetsetele loodusteadmistele lastele ka oskust märgata seda, mis nende ümber toimub. Tegelikult on siin kasu päris mitmest aspektist, kõigepealt ikka see, et lapsed märkaksid, märkaksid, mis nende ümber on, mitte ainult ei tormaks karjuks jookseks ja muidugi teine asi on see, et sa saad õppida loodust paremini tundma. Erinevad liigid, taimed, linnud, mõned putukad on sinder kevade projektis sees. Et see on kõik väga kasulik. Kokku õpitakse märkama 36 Eesti taime- ja loomaliigi ilmumist kevadesse loodusesse. Lapsed sisestavad nende vaatluste kuube tere kevad kodulehel asuvasse andmebaasi ja nii saavad kevade saabumist Eestisse jälgida veebi vahendusel ka kõik teised huvilised. Kevade otsimine kestab mai lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Metsküla. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Külm kõrgrõhkkond kaugeneb Venemaa avarustes suunas, kuid selle läänetiib ulatub nii täna kui ka veel homme Baltimaadeni. Samas avaldab meie ilmale survet ka Ukraina põhjaservast kirdesse suunduv madalrõhkkond ja selle mõju avaldub eelkõige tuules. Täna õhtul on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli ja miinus kuue kraadi piiresse. Ööl vastu kolmapäeva püsib Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, paiguti on udu. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni miinus 12, kohati miinus 16, saarte rannikul null kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Eesti tennisemeeskond koosseisus Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov, Kenneth Raisma ja Mattias Siimar alustab homme Tallinnas peetavat Davise karikasarja Aafrika tsooni kolmanda liiga turniiri. Ühte alagruppi kuulub Eesti Lichtensteini, Kosovo ja Kreekaga. Eesti on kolmandast liigast välja üritanud murda juba kolm aastat. Meeskonna esinumbri Jürgen Zoppi sõnul on Eesti oma alagrupi soosikuks ning loodab, et koondis on tugevam kui eelmistel aastatel. Jürgen Zopp. No tahaks loota, et meeskond on tugevam ja ma arvan, kodus mängimine annab kindlasti eelise ja ma arvan, ikkagi praegusel on selline seis, et ikkagi kiirem siseväljak annab meile võib-olla mõnevõrra eelised. Lihtne see, nagu ma olen ühe korra mänginud Kosovo kohta ei tea eriti midagi Kreekaga, Kreekat ka natuke tean, et loomulikult me oleme nagu tugevad soosikud, võtame mäng mängu haaval. Teise liigasse tõusevad laupäeval toimuvate poolfinaalide võitjad. Esimeses alagrupimängus kohtub Eesti homme Lichtensteini iga seitsmeteistkümnendal märtsil algavatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustele. Portlandis sõidavad Eestit esindama kaugushüppaja Ksenija Balta ja 400 meetri jooksja Marek Niit. Kutse ühendriikidesse teenisid ka mitmevõistlejad Grit Šadeiko ja Maicel Uibo, kuid mõlemad on otsustanud võistlustest loobuda. Täna kell 19 algab Eestis jalgpallihooaeg, kui superkarika finaalis kohtuvad omavahel mullune liiga võitja Tallinna FC Flora ja karikavõitja Nõmme Kalju. Kohtumisest teeb otseülekande Eesti rahvusringhäälingu spordiportaal. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond kohtub täna koduväljakul balti liiga veerandfinaalmängus Läti klubi Liepajaga. Viimati kohtusid meeskonnad septembris, kui balti liiga karikaturniiri finaalis võitis võidu Liepaja. Tänane mäng algab kell 19, korduskohtumine peetakse Lätis kaheksandal märtsil. Koduses Eesti meistriliigas kohtuvad kell 18 30 omavahel Tallinna tehnikaülikool ja BC Kalev Cramo. Üks mäng peetakse ka Eesti käsipalli meistrivõistlustel, kui vahegrupimängus kohtuvad omavahel Aruküla ja Audentes. Kohtumine algab Arukülas kell 19. Eesti sulgpalli esireket Raul Must alustab täna õhtul tugevatasemelist Grand Prix turniiri Saksamaal. Meeste üksikmängus on esimeste paigutustega maailma neljas reket Jan Jürgenson Taanist ja pikaaegne maailma esireket ja olümpiavõitja Lyndon Hiinast. Raul Musta esimene vastane on Tai sulgpallur, pannavitan Wham, kes on maailma edetabelis 110. kohal. Musta edetabelipositsioon on 43.. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.