Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Pühendasime mitu-mitu head nädalat teemale kunstiväärtuste mõik välismaale ja meeleheitlikud katsed teenida selle arvel valuutat. Kuivõrd õnnestunud või ebaõnnestunud see kogu kampaania oli, sellest oli meil ka pikalt juttu. Tegime järelduse, ega ta eriti midagi sisse ei toonud, kogu väljaveost umbes üks protsent teenid tee kunstiväärtuste müügiarvel kuid tõime ka näitena, et on autoreid ajaloo alase ka tänasel päeval, kelle arvates see üks protsent oli otsustav protsent, eks nad vist kujutavad täia, tuletasid meelde muinasjuttu kus ühte juurvilja üritati masest kätte saada ja kuidagi ei õnnestunud, olid seal igasugused elukad, aga lõpuks tuli pisikene hiireke ja otsustaski selle küsimuse. Nii et on neid ajaloolasi, kelle arvates kunsti mõik oligi päästev kena ja sellepärast kõik, mis müüdi põhimõtteliselt järeldusena oli õigustatud ja toome siis selle lõpu ka. Tegemist on teise maailmasõjaga ja tänu sellele ühe tegurina aitas võidule kaasa teenitud valuuta. Ja nii päästeti hoopis suuremat kunsti pettused, taolised mõtted, mõlgutused, mis puudutavad ajalugu oleks läinud nii, kui poleks nii neid konstruktsioone ehitada tohutult. Me võime ju vastukaaluks tuua mingisuguse spekulatsiooni mõttekäigu, et oleks võinud hoopis müüa midagi muud ja mis oleks toimunud siis oleks müüdud naftat kaks protsenti rohkem oleks suudetud kodumaad veelgi paremini kaitsta ja kunsti säilitada, veelgi rohkem ja fašism võita, veelgi kiiremini oleksid jäänud pildid müümata, aga ei ole vist mõtet nendele spekulatsioonidele, nad ei vii mitte kuskile. Tulemus oli aga see arvukalt väljapaistvaid kunstiteoseid müüdi maha ja vast kõige enam kannatas Ermita. See on välisturgia valuuta, kuid on olemas ka siseturg ja ka siin on vaja teenida ning iga riik me ju teame, tal on oma eelarve kuidagi, seda eelarvet tuleb ju täita, seda selleks, et kulutada raha ükstaskõik, olgu siis sotsiaalhoolekandeks või armee ülesehituseks, igatahes ka siseturul on raha vaja. Ja jõuame nende saadete jooksul peatuda võib-olla kõikidel teenimisviisidel, kuid Venemaale on ajalooliselt spetsiifiline üks kaubaartikkel, mis väga paljus ju seostub Venemaaga ja selle kaubaartikli nimi on viin. Ja kuna juhtus kuidagi nii, et ilmad on järsult külmenenud, kätte on jõudnud vähemalt praegu kui ma seda saadet lindistame, novembrikuu ja sellepärast võib-olla see teemavalik on ka õigustatud või vähemalt osa kuulajad suudavad meile andestada, miks ma nii kergemeelse teema valisime. Kuigi, kui vaadata seosele Vene ajalugu ja viin, siis pole kaugeltki tegemist teisejärgulise teemaga. On ka viimasel ajal ilmunud päris palju raamatuid, väga tõsiseid uurimusi. Ja võib olla. Täna jõuaksime teha väikese sissejuhatuse. Nii et andku meile andeks need kuulajad, kes tahavad võib-olla selle saate raamides nõukogude ajas. Aga me ju tegime kunagi ühe pika sissejuhatus, mis viis meid aegadesse alates 19. sajandi lõpust, kui me vaatasime, kuidas kõik need suhted ja vahekorrad kujunesid ja täpselt samuti. Ilmselt me pühendame lõviosa sellest temaatikast nõukogude ajale, vaatame, kuidas nõukogude võim selle kaubaga toimis. Kas köit, regulatsioonimehhanismi suhtumine, karskusliikumine, selle aktsepteerimine või eitamine, kas see kõik oli nõukogude võimule omane? Kuidas toimiti viinaga, jõuame hiljem välja ka Stalini aegades natukene hilisemal ajal võib-olla Gorbatšovi, nii ei ole mõtet meil minna viiks meid natukene kaugemale sellest ajast, mis on meie raamidega määratletud. Ja seda aega vast mäletavad enamus meie kuulajatest, nii et seos viin, võin otsused, mida ka Gorbatšovi reformide enesega kaasa tõid, seda teavad ju väga paljud mäletavad ja sellepärast me millalgi jõuame nagunii Nõukogude aja juurde tagasi. Aga viinale on ju väga pikk eellugu. Teeme hästi ruttu ja väga pealiskaudselt, aga mingid momendid tasuks meelde tuletada. No võib-olla esimene probleem, mis selle teemaga haakub, puudutab ju küsimust, kas viinajoomine võib olla antud kontekstis tuleks viin panna jutumärkidesse, aga ütleme, kõikide alkoholi sisaldavate jookide joomine kas on venelastele ja jälle siin tuleb jutumärgid panna, sest kunagi minevikus oleks pigem õigust võib-olla rääkida Slaavi hõimudest. Aga kasutame siis seda mõistet venelased. Kas see on omane venelastele veel kord ajalooliselt või on siin tegemist mingi spetsiifikaga ainuomase nähtusega või veel kord on see üleüldine tava igal pool Euroopas piirduma siis selle ruumiga? Ja mõned ju ajaloolased, seisukohad on siin väga erinevat. Mõned ajaloolased ja jällegi ei hakka neid näiteid väga palju tooma, aga nende põhiseisukoht postulaat on, et kunagi sügavas minevikus neid jooke joodi, mitte Nende jookide pärast, see ei ole eesmärk omaette. Vaid eesmärk on meeleolu mingisugune teine seisult ja millele tavaliselt viidatakse. Vene kroonikates on toodud vürst Vladimiri sõnad ja nad kõlavad vene keeles järgmiselt. Russiiesztwišeeli piitsi Moosetestava siis nii et Vesseelie rõõm on selle taga. Ilma selleta ei saa kuidagi olla see, et paljud autorid teevadki järeldused. Joomine kui selline on vaid vahend ja kõige olulisem, et inimesed Venemaalt tahtsid olla heas meeleolus ja sellepärast nad neid jooke ka tarvitasid. Teised autorid leiavad viidates täpselt samale kroonika kohale, et see kinnitabki vana tava palju viina juua. Viin on meil kogu aeg jutumärkides. Üks lause tüüpiline. Mida sügavamale me ajalukku läheme, seda rohkem on meil võimalus interpreteerida. Ei ole ju meil kindlaid andmeid, kindlaid kindlaid momente, mis võimaldaksid teha üheseid järeldusi. Need autorites leiavad traditsiooniliselt Venemaal Lioodi väga palju viitavad ja toovad ka sageli näiteid büliinadest Venepi Liinadest. Ja need on kohad, mis räägivad vägitegudest ja tavaliselt, kui need kangelased sooritavad oma muinasjutulised teod. Reeglina mainitakse ka enneolematuid koguseid, joogikoguseid, mida nad siis tarvitasid. No mõned näited, kirjutasid nad endale neid välja raadiomajja tulles. Sest kes seda kõike täpselt mäletab, aga näiteks hilja murrame hoopleb sellega, et jõi seitse ämbrit õlut. Ja Tabrünjanikeetidži, need on ju köik põliinade tuntud kangelased, noore naise kohta öeldakse, kui teda iseloomustatakse, iseloomustatakse teda ka positiivselt. Et ta joob põhjani. See on hea näide. Ja võib-olla kõige iseloomulikum on lugu Vassili puslajevitšist, kes valib omadrušinasse liikmeid sõjasalka ja teeb seda järgmiselt. Ta asetab keset õue pooleteistämbri suuruse karika ja tema Družinasse saavad need, kes suudavad selle karika ühe käega üles tõsta, seega tugevad mehed ja teine näitaja sama oluline tühjendada ühe sõõmuga, need inimesed siis kuuluvad väljavalitute hulka. Nii et me näeme vene bõliina, tas joomine kui selline on asetatud positiivsete tegude ripp. Ta ja kangelased saavad hakkama enneolematult suurte kogustega ja vägitegudega. Kuid ka siin oponent, kelle arvates ei ole vene Piliinad erinevad teiste rahvaste muistsetest lugudest, igal pool on mingid imetegevad joogid. Neid juuakse, tuletame kas võime Kreeka mütoloogia. Nii et nektar ja, ja, ja muud lood teiste rahvaste minevikust, et siin ka ei olevat mitte midagi enneolematut ja spetsiifiliselt just nimelt vene rahvale omapärast. Ei tahaks sellel varasemal ajal pikemalt peatuda, muidu me ei jõua mitte kunagi oma põhieesmärgi juurde. Aga mis meid võib-olla enim huvitab, see on, millal sünnib idee muuta alkohoolsete jookide müük riigi peamiseks sissetuleku allikaks või üheks neist oleks võib-olla õigem öelda. Sest kui me käsitleme viinanõukogude ühiskonna kontekstis, siis loomulikult räägime me riigimonopolist võime hilisemast ajast rääkida ka aktiivsest võitlusest nendega, kes viina ise kodus toodavad. Võib-olla meie kuulajatele tulevad meelde need toredad, sümpaatsed väikesed filmikesed kuidas kuulsad näitlejad ajavad kolmekesi kuskil keset metsa viina ja mis siis edasi juhtub, paha koer lõhub need pudelid. Ja nõukogude ajast ju tulevad ka meelde kõik need kampaaniad, mis olid suunatud samagonniajamise likvideerida, mis selle ja väga lustakad, lood, kuidas kuskil linnas öösel kell neli lülitatakse külm vesi välja ja siis, kui inimesed helistavad, et mis on juhtunud, miks vette ei ole saadav, et kell neli öösel ilmselt läheb seda külma vett vajavaid teatud süsteemide jahud tamiseks. Miilits sõidab koha peale ja võtab sangarliku samagonni aja kinni, need on kõik tuttavad lood sellest ajast. Nii et meid huvitab selles viinaajaloos pigem see moment. Ei, aga siin ei ole autoritele ühtset seisukohta. Vahetevahel tuuakse ka numbritena välja, millal üks või teine viinamonopol kehtestati. Aga võib-olla esimeseks valitsejaks, kelle puhul me näeme nisukest riiklikku otsest sekkumist selleks on Ivan Julm kõigile tuntud Ivan Groznõi. Ka tema määrus otsus aastast 1547 millega lubati ehitada esimene kõrts, see kõrts pidi teenima tema apričhnikuid, kes need on, võib-olla tulevad ka meelde. Ja see kõrts, eestikeelne kõrts, vene keeles Ankaback sõna tuleb, on tatari juurtega nagu väga paljud ja tähistas kunagi mingit peatuskohta, kus Buddy sööki ja jooki sealt on siis tulnud vene keelde. Ülejäänud kohtades igasugune joomine keelatakse ja 55. aastal sinna ei ole täpset aastat teada ka selle aasta kuskil ringis laiendatakses korraldus kaprovintsidele, nii et alates 16. sajandi keskpaigast hakatakse liina müüma ainult tsaari kõrtsides. Ja siit sünnib ka tavaveel üks oluline tava anda meie mõistes need kohad rendile. Keegi saab selle õiguse nii toimetada, seda müüa. Ja siit tekib see süsteem, mida vene keeles kutsutakse Otkubsiki. Nad on endale ostnud Cupiilisele õiguse müüa viinauurijad paigutavadki ulatuslikuma viinajoomise leviku 16. sajandi keskpaika. Varem mainitakse seda väga harva. Joodi peamiselt õlut ja mee baasil valmistatud jooke. Kuid juba seitsmeteistkümnendal sajandil on üleüldiselt no niivõrd-kuivõrd tol ajal see informatsioon üldse levib ka Lääne-Euroopas juba Venemaast juttu, kui paigas, kus viina juuakse meeletutes kogustes. Nii et Venemaa paistab sellega silma. No too on vaid mõned näited. 1608. aastal näiteks kõmuline jutt Venemaa ühest saadikust Rootsis, keda küll hoiatatakse, et viin on väga kange jook, aga see mees joob ennast surnuks üks. Nii et kujutada seda tänapäeva kontekstis saabub mõni saadik ja tarvitab alkoholi, nii et ta lihtsalt lõpetab oma elu, mida elu saab otsa. Ja samas sajandist, see oli aasta 1667 jõuab Vene saatkond Hispaaniasse väga kauge maa. Ja saadab Moskvasse aruande, mis seal siis imelist on, mille poolesse maa erineb tema saadiku kodumaast seal peamise momendina tuuakse välja imeline biit, Madriidi tänavaltel pole joodikuid vedelemas, vot see on Moskva Moscow ja saatkonda tol ajal rabanud midagi enneolematut, teistmoodi. Ja seda suurt joomist Venemaal mainivad ju ka tol ajal kõik seda riiki külastanud Lääne-Euroopa kaupmehed, diplomaadid, no peaaegu eranditult köik. No võib-olla meie jaoks kõige tuttavam mees, kes reisis, ei ole meie Aladole, Aarios näiteks, tal on üks koht kus ta kirjeldab, kuidas ta dub Novgorodis Lübecki kaubahoovis ja selle kaubahoovi kõrval on üks kaback kõrts. Ja kord oli ta näinud, kuidas sealt väljub üks mees, Kavdanita vaid särgi väel. Kapteni oli ta maha joonud. Ja talle tuleb vastu sõber ilmselt oli lahkumas, aga kuna sõber on kõrtsi sisenemas, siis loomulikult ta muudab oma meelt ja läheb sinna koos sõbraga. Ja neid pealtnägija kirjeldab pilti, mis avaneb mõne tunni pärast, siis ta väljub juba sealt kõrtsist ka ilma särgita vait, pükstes, rohkem tal seljas midagi ei ole. Tola ääres kirjutab, et ma saatsin ta käest küsima, kus su särk, mis juhtus. Ja nüüd järgneb väga niisugune läänelik koht, ta vastas mulle ja sinna nüüd tuleks panna kolm punkti ja nendele kolmele punktile meie kolmele punktile seal kolme punkti ei ole, seal on nii, nagu ta vastas ja nüüd peaks panema koma haarase sõnade järgi, nii nagu alati vastatakse. Seal me olime enam-vähem ette kujutada, kuidas ta siis ütles ja ta lisab, et juhtus see, et kõrtsmik võttis kõik ära. Kõrtsmik võttis kõik ära. Ja kuhu jäid Kavdan ja särk jäägu sinna ka, püksid oli selle mehe lahus. Ta keerab kõrtsid tagasi ja nüüd avaneb pilt. Mõne hetke pärast väljub see mees juba kõrtsis täiesti alasti. Kellel on hea fantaasia, võivad ju endale seda luksust lubada, et seda ette kujutada. Ja kõrtsi kõrval kasvasid saialilled. Ta rabas sealt endale kimbukese, millega kattis teatud koha ja nii läks koju heas tujus ja lauldes. Selline pilt siis avaneb välismaalasele. Jällegi ei tasu arvata, et midagi taolist, võib-olla mitte nii äärmuslikus variandis kuskil mujal maailmas ei toimunud, aga me võime järeldada, kuna see torkab kõikidele peaaegu enamat, külastanud kaup meestele diplomaatidele silma, siis tegemist on ikkagi mingi küllaltki spetsiifilise äärmusliku variandiga. Kui vaadata vahekorda riik, joomine, aga meid huvitab see riiklik joomine riigi poolt inspireeritud riigi poolt kuidagi soositud siis ega siin ei ole ju ka alati olnud see väga ühesuunaline. On ju kogu aeg balansseeritud keeldude ja lubade vahel ja toome kas või sisseinstitutsiooni, millest me oleme ka väga pikalt rääkinud. Kirik. Kirikukogud on korduvalt hukka mõistnud igasuguse joomise. Ka riik on vahetevahel näinud, et kahju on hoopis suurem kui kasu. Ja võib-olla üks muutus sellest ajast enam-vähem paigutame ta ka seitsmeteistkümnendasse sajandisse. 1650 pükskõrtsid asemel tulevad niinimetatud kruushneed, vareene kruus, kan, suur mängi, anum ja idee on, milline seda on ka hiljem kasutatud, et Mõime Liina vaid suurtes anumates, siis igaüks ei jaksa osta ja sellega me piirame joomist. No lahend on ju väga lihtne, tuleb moodustada kamp klappida, nagu seda paljud teavad ja osta lihtsalt siis suur anum kamba peale ja mitte midagi põhimõtteliselt ei muud. Nende kiriku otsustega on sisse viidud ka kord, kui ühele inimestele müüakse vaid üks tops viina. Rohkem ei tohi seda teha. Kuid reeglinaalne, et piirangud väga kaua ei kesta, muudetakse, lubatakse. Ja tolleaegsetes tekstides on ju jooja ka väga ilusa sõnaga tähistatud tank bituh. Nii et peaaegu nagu pettuh, aga tuh ja ilmuvad korraldused, et neid bituhhe ei tohi mingil juhul kõrtsist välja ajada, Nendest bitteine asutustest välja ajada sellepärast et nad toovad ju riigile sisse. Mis aga puudutab omada tarbeks alkohoolsete jookide valmistamist, siis ka siin on olnud mitmeid ajaloolisi piiranguid. Need langevad peamiselt seitsmeteistkümnendasse 18.-sse sajandisse ja Peeter esimese otsusega, see oli aastast 1697 lubatakse oma tarbeks valmistada vaid õlut ja mee baasil valmivaid jooke. Mis aga puutub, dub Peeter esimesse, siis Heats'e nimi nüüd praegu sisse tuli ilmselt, et väga paljud ajaloolased ja just nimelt selle mehega seostavad alkoholi massilist joomise massilist levikut Venemaal. Ei ole aega pikalt tal peatuda ka sellest aspektist vaadatuna pikalt peatuda, aga enamus meie kuulajad teavad, milliseid pidustusi Peeter esimene korraldas kuidas tema ajal joonist mingis mõttes poetiseeritakse, need on suured pakkuse auks korraldatud pidustused kestavad meeletult. Pikalt on erilised tavad tema poolt sisse seatud kuulus karikas, suur kotkas ja ainsa näitena võib ju tuua Taani saadiku kirjeldused, kes jõuab Venemaale 1709. aastal satub kohe saari vastuvõtule. Räägib sellest joomisest, mida saadavad kahuripaugud üks pauk ja üks karikas põhjani. Kuidas see kõik kestab? Hommiku varajaste tundideni? Mitu joogi kohta sel ajal jooksul külastatakse? Ja ta kirjeldab ka seda pilti, mida ta näeb tänavatel son päris lustakas kirjeldus. Igal pool, kuhu nad ka ei läinud. Tee ääres vedelevad saanidest välja kukkunud inimesed ja kõik see meenutas talle lahinguvälja, nagu oleksid hukkunud pühale suurt lahingut. No enam-vähem selline siis pilt avaneb Taani saadikule. Ja raske on öelda, kas ta hiljem teeskles, aga paljud ju teesklevad, et on haige, sest nad ei suuda vastu pidada sellele intensiivsele joomisele ja mõnede inimeste jaoks oli kirjeldamatu nuhtlus, mis seal kõik toimub, kelle tervis seda lihtsalt ei kannatanud välja. Ja kuidas saar teda külastab ja jutuses teatab, et selle päeva jooksul olid Ta juba joonud 36 klaasi. Nii et need kogused on meeletud ja neid leiab ka mõne teise õukondlast märkmetes, nii et peod on suured, juuakse palju, joomine on auasi, sellega jällegi määratletakse Petteri õukonnas tema lähikonnas. Kui tubli mees oled ka Tallinna äravõtmisele järgnevat 1710. aastal pidustused, mis kestsid kolm päeva. Aga meie peaksime teadma ja mis meid ju huvitas, kui me rääkisime kunstimüügis, siis kõige olulisem oli palju siis riik teenis selle pealt, palju riik viinamüügist teenis. Võib-olla täpsemad andmed on kuskil Katariina teise valitsemisajast varasemast ajast mingisugused ülevaadet ei ole, nii et ajaloolased arvavad, et siit me saame juba enam-vähem täpsemalt teada olis. Tulus tegevus ja kui tulustaga kooli Kuid see süsteem ju väga paljus, mis tõi sisse need kotkupsikud viibki selleni kui ollakse huvitatud viinamüügist ja saatkupsik, kes on riigile tasunud mingisuguse summa taabiad kiiremas korras selle tagasi teha, kasumisse jõuda. Ja mõned ajaloolased leiavad, et kupsikutas süsteem korjastas vene rahva. On isegi selliseid lauseid hullemini kui tatarlased, mongolid ja me näeme ju ette kujutada, mida see enesega kaasa tõi. Ta jällegi kui kasulik, see oli mõnikord mingi väike lugu, pisikene anekdoodikele annab meile rohkem informatsiooni kui arvude rida. Toon vaid ühe loa. Ja nimelt Aleksander esimese ajast. Väidetavalt tsaar jõudis sõnadega D väljakule. Ja oli näinud seal hästi suurt ekipaažid arvu ja pöördub oma lähikondlaste poole küsimusega, et mis seal siis toimub, miks neid on nii palju. Aga enne, kui me saame selle lauge edasi minna, peaksin tegema ühe tagasivaatelises, muidu jääb see lugu arusaamatuks. Nende Otkupsikute eest vastu tahtsid asekubernerid, nii et nad allusid asekuberneri, tele ja asekubernerid ka neid rahaliselt kontrollisid, nii et nüüd tuleme loo juurde tagasi. Ja Aleksander küsib, miks siis nii palju ekipaaž ja talle vastatakse. Kohale on saabunud kubernerid paluda eneste üleviimiseks ase kubermeerideks, tähendab, asekuberner on nii kasulik olla ju siis miks sellest saame me niigi suurepäraselt aru. Nii et Aleksander esimese ajal oli sündinud taoline lugu anekdoot lugu, mis iseloomustab, kui kasulik tegevusse oli. Piiranguid on olnud päris palju. No näiteks, mis on ka võib-olla üllatuslik. Nikolai esimese aeg täpset aastat ei mäleta, aga siis piiratakse või isegi õigem oleks öelda, keelatakse viina müük põlisrahvastele, Siberi põlisrahvastele ja saksa kolonistidele. Nii et ka nisukesi piiranguid on olnud. Ja 19. sajandi keskpaika võiks Venemaal minna ka karskusliikumise sünnidaatum. Ja kui mõtlesime seda piirkonda, kus need ideed sünnivad, kus nad leiavad esmakordselt vastukaja need on tänapäeva Leedu alad. Ja väidetavalt tekitas liikumine Akupsikutes nii suurt paanikat, et nad reageerisid sellele hinna allalaskmisega ja on ka säilinud teateid kuskil müüdi või anti viina ilma rahata. See on nüüd olukord 19. sajandi keskpaigas ja jällegi meie jaoks võib-olla oluline moment, me ju teame, et peamine sissetulek viinamüügist tuleb tänu aktsiisile. Hiinal on ju pealaks siis mida see endast kujutab, seda me enam-vähem kõik tänapäeval teame. Ja millal Venemaal hakatakse seda süsteemi kasutama oma selleks on aasta 1860 3863. aastal loobutakse nendest vaat kupsikutest enam ei anta viinamüüki rendile, vaid viinale on peale pandud aktsiisimaks. Ja jälle mõnede autorite arvates see muutus soodustab pigem joomist Venemaad. Ja milles on põhjus? Aktsiis on suhteliselt algselt väike ja kuivad, kupsikud tahtsid teenida ja igal kutsikal on suhteliselt väike piirkond siis tan, huvitatud, võidan, sunnitud, nii oleks vast õigem seda viina hinda tõstma hoidma, seda kõrgel riikaga teenib terve suure territooriumi. Ta saab selle summa kätte võib-olla ühe konkreetse pudeli hinda ka alla lastes. Nii et aktsiisi tulemusel aktsiisi sisseseadmise tulemus on, et viina hind Venemaal langeb. Ja veel üks oluline moment. Ja nimelt, kui me vaatame, millal riik selle aktsiisi kehtestab, tuletan veel kord meelde, see oli aasta 1863. Ja vast peaks kõigil olema kooliajast meeles, et natukene varem, 1861. aastal Venemaal jätame meie provintsid välja jõu likvideeritakse pärisorjus ja seekord, mida me nimetame päris orjuslikuks korraks, aga mida see tähendab seal vaba talupoeg, vaba talupoeg, uus tundmatu olukord. Inimene on keerulises situatsioonis, ta peab midagi nagu ise otsustama, enne on ju isakene mõisnik, nyyd seda enam ei ole. Ja kõik taolised murrangut soodustavad nende inimeste teket, kes on kaotanud orientatsiooni ja otsivad väljapääsu pudelis. Nii et need kaks aastaarvu on küllaltki oluliselt omavahel seotud. Ja veel üks oluline seadus ilmub 85. aastal seoses viinaga on neid päris palju, aga me jõua nendel kõigil peatuda. Ja selle seadusega viina müük lubatakse, ainult et need, kes konkreetselt seda mõjuvad usaldusväärsetele inimestele. Nii et püütakse kuidagi seda reguleerida ja keelatakse müük alaealistele seadusega ja purjus inimestele. Veel üks väga oluline seadus ja see seab need sisse ja siin ajaloolased vaidlevad, mitmes viinamonopol see Venemaa ajaloos on, aga kuna ta on suhteliselt meie ajale lähedal, siis meid huvitab just nimelt see monopol. Venemaal seatakse sisse viinamonopol alates esimesest jaanuarist 1895.-st aastast. Algselt on see katseline samm puudutab ainult nelja kubermangu ja kolmeks aastaks. Ja kui me vaatame, kellele kuulub selle muudatuse initsiatiiv, tiiv sellest päästma, rääkisime omal ajal ammu-ammu-ammu päris pikalt. See on tolleaegne rahandusminister, hiljem saab tast peaminister selle ajastu kõige olulisem tegija Songi nite. Tol ajal veel ta Graf ei ole aga hiljem grav viite nii et tema initsiatiivil ja kui lugeda riigimonopoli kehtestamise põhjendusi, need on ju kavitel toodud. Nad on väga huvitavad. Sellepärast et nad on äärmuslikud silmakirjalikud. Ta ütleb, et reformi peamine eesmärk on rahva karsklus. Nii et inimesed oleksid karsked. Ja alles teises järjekorras mõeldakse riiklikele sissetulekutele. Aga oli hoopis midagi muud, ehk vastupidine. Ka ja miks seda reformi veel kord seostatakse järjekordse tõukega, mis laiendab pigem joomist, Venemaad ja nimelt selle reformiga viina kvaliteedi garandiks saab riik öeldakse ja üks peamine ju põhjendus on, miks on vaja riiklikku? Miks ainsaks viinatootjaks, mida te poest ostate, riik, riik garanteerib selle joogi kvaliteedi. Riiki ju inimesed usaldavad, jooge, see on kõik korralik, sellel on puhtus ja nii edasi ja nii edasi. Ja oluline selle reformiga otsus, otsus, mis kehtib ju väga paljus tänase päevani määratakse ka, kui enne viina toodab igaüks ja oma väikestes ettevõtetes, siis ei ole seal standardeid. Kraadid on erinevad ja neid tulebki see 40 kraadi. Ja selle reformiga ju kehtestatakse ka viinale standard, mis on väga oluline, milline ta peab olema, kui puhasta, peab olema. Ja kui me otsime ka neid inimesi, kes selle standardi väljatöötamiseks rakendati, siis me nende seas leiame nii väljapaistva nime nagu Mendelejev. Nii et väga paljus viinastandard. Ta on töötatud välja keemik Mendelejevi poolt, nii et kes siis tahavad, võivad talle ka selles valdkonnas väikese kummarduse teha. Ja veel oluline muutus, mis olevat ajendanud rahvast viina jooma rohkem, kui ta seda varem tegi. Ärme praegu nendel kõikidel momentidel teatu, et talupoeg tuleb linna Need suured tehased ette võtta, et meeletult raske pikk tööpäev mida siis ka peataolek ja kõik need mured ja hädad uputatakse ikka sinnasamasse viina. Aga nisukesed väikesed muudatused, mis ka andsid mingisuguse tõuke enne kehtestatud reformi müüdi viinapudelites, mille mõõtühikuks oli üks neljakümnendik ämbrist. Ja see on Sarakkovka Sarakkovka võib-olla sorusid, ma ei oska öelda, igatahes on see pudel. Reformiga tulevad müüki, uued pudelit ja see ei ole enam mitte üks neljakümnendik ämbrist, vaid see on üks 100. osa ämbrist ja üks 200. osa ämbrist, väiksemad pudelid tunduvalt väiksemad pudelid kättesaadavad, pudelid hinnaga kaheksa kopikat suurem ja neli kop ikka väiksem. Ja millised kavalpead need pudelid olid, seda kinnitab ka rahvasuus neile anud nimi, üks neist oli luulik ja teine oli neurosoftšikk nihe, nisukesed, väikesed rullikud ja meil vahtsikud. Miks nad siis on taolised need nimed välja teeninud ilmselt sellepärast, et inimesel polegi kavatsust eriti palju täna viina juua ta võtab ainult selle ühe, ühe 200. osa suurest ämbrist, mis seal siis ikka on, aga Tanjo, Merzavtšikija, Schulik ja kui sa oled ühe joonud, siis satud hoogu ja võtad teise ja nii edasi. Ning mitte ainult nende suurus, vaid ka kasutamise mugavus. Seda suuremat pudelit tuli avada korgitseriga. Väiksema pudeli puhul piisas vaid õrnast löögist pudeli põhja pihta, kui kork lendas minema ja oligi jook kätte saada. Need veel mõned väikesed, kui sa teed selle ajaloolise osaga lõpetada võib-olla mida me võiksime arvestada? Nimetus vodka, see nimetus, mille üle käivad vaidlused ka tänapäeval euroliidus, kellel on õigus seda kasutada, millise joogi puhul võiks teda nimetada vodkaks nimetus ametlikult alles Venemaal 18.-st sajandist ja siis kasutatakse seda ainult kodus valmistatud viina kohta. Riiklik viin on kuni 19. sajandi lõpuni ametlikes dokumentides, Vino. Jaa, vodkaks ta muutubki alates monopoli kehtestamisest esimesest jaanuarist 1895. Nii et kui kuskil varasemal ajal võib leida mainimist Winaa, siis ei tasu arvata. Mõni tööline kuskil tehases jõi veini vaid see on ikkagi seesama viin. Ja veel võib-olla mõned väikesed momendikesed. Piirangud kehtestatakse nii Vene-Jaapani sõja ajal teatud piirkondades ja nad kehtivad ka viienda, seitsmenda aasta sündmuste ajal, nii et siis ei ole viin alatikat kättesaadav ning võib-olla olulisem otsus, mille juurde ma ilmselt ringiga tulema pärast tagasi, aga ta viib meid sinna, meie aegadele lähemale. Seoses esimese maailmasõja algusega keelatakse Venemaal viina tootmine Tootmine tarbimiseks tavaliseks tarbimiseks muidugi kus teda oli vaja ja meditsiini valdkonnas seal teda kasutatakse edasi. Ja on ka näide ajaloolasi, kes leiavad, et see oli üks väga suur viga. Sellepärast et kui me tõmbame teatud paralleele ja tuletame meelde, mida pakuti sõdurit selle teise maailmasõja käigus enne rünnakule minekut, et ma mõtlen nõukogude armeed nende detailide juurde me tuleme kindlasti ja mida ei saanud Kuda tsaariohvitserid Vene armeele esimese maailmasõja rinnetel, siis võib-olla võib ka mingisuguseid järeldusi teha. See oleks väga väike ja lühike, sissejuhatav ülevaade, väga pealiskaudne, aga las ta viib meid selle hiina temaatika juurde lähemale ja siit saaksime me järgmine kord liikuda edasi.