Täna on meil stuudiosse varutud lemma järjendi poolt sisse mängitud eesti viiulimuusikateoseid 70.-test aastatest mis iseloomustab meie heliloojate viimaste aastate viiuliloomingut. Kas siin võib kõikidele individuaalsetele eripärastele vaatamata leida ka midagi ühist ja siduvat? Eelkõige paistab, et on tõusnud huvi heliloojatel sooloinstrumendi vastu on kirjutatud rida toredaid teoseid loolo instrumentidele. Nimetaksin Matti kuulbergi soolosonaati viiulile ja soolotšellole. Boriss pasadenianni suurt populaarsust võitnud soolosonaati viiulile soolosonaati kahele viiulile äsja valminud soolosonaati viiulile ja tšellole mille esiettekanne toimub Toomas Velmeti ja Jüri kirjutasi poolt. Ja veel rida teoseid teistelt autoritelt. Üldse peab ütlema, et on tekkinud huvi võib olla tõsisemate probleemide vastu viiulimuusikas. Isegi kui võtate filosoofilist laadi teosed tekkinud. Sealsamas on ka rida väga õnnestunud virtuaalset laadi soolosonaate, eelkõige kuulbergilt. 70.-te aastate viiulimuusikat iseloomustab ka kompositsiooni tehnikas intonatsiooniline moment. Just antud teose puhul võib seda nentida. Siin on konkreetselt nüüd Arisbarzaianyanis soolosonaat kahele viiulile esitajaid on rendi ja Jüri Gerretz, mida iseloomustavad Te võiksite partanyani riiuli loomingu kohta öelda. Kõigepealt see teos kuulub tsüklisse viiulisonaat, tšellosoolosonaat, kahe viiulisoolosõnad, viiuli, tšellosoolosonaat ja keemiakvartett. Töö selle teose kallal oli väga huvitav eelkõige tänu sellele, et töö toimus vahetult koos autoriga. See soolosonaat on väga tugev, sisukas mõttetihe teos. Muusika on kohati isegi väga temperamentne. Kuna autor on ise viiuldaja, siis tänu sellele On ta teoses muidugi kasutanud väga palju viiulivõimalusi. Siin leiame virtuaalseid passaase kaunid meloodiad, kantileeni akordi tehnikat, topeltnoote. Kahe viiuliosatähtsus on ka teoses absoluutselt võrdne. Sellele muusikale on omane tugev kontsentreerituse lakkamatu areng, saavutatakse näiteks pinget kruvivate üksteisele järgnevate septimite Jenoonidega. Viiulipartiid on võrdselt rasked teose teedel keerukaks. See interpreedid peavad ideaalselt passaažides üksteisele haakuma. Peavad sobima dünaamilises tämbri ses mõttes. Samuti peavad olema välja töötatud ühtsetest stressid. Koostöö Jüri kirjutas pakkus väga palju huvitavat mulle. Seoses teie aktiivse Eesti uudisloomingu propageerimisega on teil kujunenud tihe kontakt meie heliloojatega. Mil määral selline koostöö mõjutab heliloojad ja vastupidi, teie oma kontseptsiooni? Üldse need heliloojad, kellest on meil jutusaadetes pasadenian, kuulberg, Rosenvald, Kareva, kõik on ka viiuldajad. Ja esmane kontakt näiteks Rosenvaldi, Parsudeniaani kuulbergiga, toimus mul sümfooniaorkestris kus me kõik koos aastaid tagasi mängisime. Ja peab ütlema tõesti, et me oleme küllalt palju muutnud teose algvariante. Oleme teinud kupüüre, oleme isegi muutnud noote mugavamataks, oletame passaažides koordides. Nii et peab ütlema, et see on vastastikuse koostöö viljana valminud need tänase kontserditeosed. Matti kuulbergi soolosonaadi esiettekanne toimus esimesel märtsil ajaloomuuseumi saalis. Mati Kulbergi saavutused on eriti silmapaistvad olnud kammermuusika valdkonnas, kus ta on ka väga produktiivne. Heliloojal on kavatsus kirjutada terve tsükkel soolosonaate viiulile. Esimene neist on nüüd juba ette kantud ja lindistatud. Teos on üheosaline, improvisatsioonilist laadi. See muusika on väga fantaasiarikas. Siit leiame palju eredaid kujundeid, Vitoorset tehnikat, kuid ka väga meeldejäävaid lüürilisi lõike. Samuti on hästi kala ära kasutatud viiuli Mängu võimalused. Rikkalikult leiame siin tehnilisi elemente, topeltnoot, akorde, passaažid, pitsikatut kohtame ka humoorikust, groteski, mõtlesin. See teos on mulle väga südamelähedane ja valmis, võib-olla isegi nagu võib öelda, tellimusena. Mitte just kaua aega tagasi lindistasid Kuldar singi sõnatiini. On see selle teose uus redaktsioon? Kuldar singi sõnatiin on algsel kujul kirjutatud helilooja poolt veel muusikakooliõpilasena kuid vaatamata sellele, et see või noorpõlveteos on sanatiin väga selge vormi toredate kujundite ringiga. Siin on väga huvitavat rütmiliselt lõigud mis vahelduvat lüürilistega. Sanotiin on hoogne, hästi mängitav teos. Selles muusikas avaldus juba Kuldar singi. Tere talent. Siin on väga palju heale muusikale omast kaasakiskuv karakter, ererütm, paeluv, meloodika, huvitav harmoonia. Teatud romantilise varjundiga Sonatiin kuulub minu arvates eesti viiulimuusika parimate teoste hulka.