Aivar nimi ja oleme hüving iidoli sätesta laulu terved, üksnes käega tuli kotkaota istamises kaugemale Tallinnale tasavaldame kakskümmentatiivsematus päevana. Jaa, laulaina olivad, kotkan, laulumi, ehet. Mardi jändin Johu tulla, ehk me saame tasse Vaivada laulule johtuja tähendab mikrofoni näärieni, jugo, Kerduman vaigudeleni. Nende tähele, olete nüüd tutvustama Tallinna on ja ehka ennestandi käänetalleuskussaedasin aeglasemini Mutso tasajoogasse varmastiniotkavad NL sodiaagi käänektajale Tallinnasse ja nüüd on Hauska kuulamingalase vaevu tõmmanud. Olete saanutest meda, kodi kaugustamine justades kaob, unustan, Ühesõnaga, vaata, mida kauem vedela onlain avam, paremgi. Indlase mikrofoni toosama Poola küla jooksadel asja senior jaguta, enne kui me kutsume Senioriteni esildeni, mine erutasinetelevielefonisime keskusele muud oma sõna koorm kuue niuhti Janeiro savusega. Neil on tame teede matkanud. Tere, tere. Tere, tere. Nonii. Indoneeslane tundust, teote, tähendab, tähendab tutvus tunne, et Eesti on ja tallinlane tudengina eeterin kaotava Hilda nüüd tunduvuste nähta. Omin silmitena kabide. Ning halastab ette mistahes ei totada teisest ülesüleselt laekudel mad nii-ütelda eesti matkavdanute. 11 külla aiva nagu meil laulu jotaja mees, saloni juga päeva aina paremini ja paremini Budumakse tume. Nendesse meil on, toimitame Johve haluadele Hoiendadesse. Minul on ütlemata hea meel tervitada meie stuudios Soome laulumehi Kotka linnast ja ma tahaksin teile üle anda kaks väikest mälestuseset. Tahaksin, et need mälestusesemed tuletaksid neile meele kahte asja. Esiteks seda, et nad on siin käinud ja teiseks seda, et neil tuleb viie aasta pärast tagasi tulla ja selleks Tallinna linna või õigemini Eesti NSV 25.-le aastapäevale pühendatud medal ja album Nõukogude Eesti. Mustaks ning toimetame Johve Saloetan tavatama Ilola terve ta koera ja teede kaike ringele, kohtlasest ja. Etnoudate vastane omavahel ja tulete Uudele veerandviile Boonen kulutokond, säravat laulu, Johmad. On ka seda koska taanduda. Vähindasid, te olete joogala jälle endasse lao ujulasse. Ja minu tädi ker toeta, kui me tahame Tallinna, tulime nii Hodellis eratio, vähene ilmetel ülakonnalisele paberhein kirjutatu, kotkan, lüsioon, Koorboiad ja lase Rova ebays Gruusiale diskinud nõngana Jan katseli, Meide pojad. Tässä, lugeja, kotkalüsioon, Koorbojad, missane, poja Tobat, mina saada Tässanjoovatamas ja tähendab ei ole, mida poidjanuo pardasuda urru, nii parem mingil. Lehkemina sandas Esedele arhitesse Jaakko kondi muganam öös kallanen ühte Pitka mees kui minagi. Me oleme Sillangi talle siia külla. No vähe pidev jooksmine Küla Saugevad vähe lühendiku hääl. Nonii jällegi palun, aiade loeta oli kosemaalse laulude suurust tuulast Vanha muistuva, siis pean pojal muist uued nagu voored, kirgasta märga muule jaga küllad sana nüüd, kuna tollane manaja laulul Juhlad ja jaa, verda seersant wanna hallo nii külla külla on, on nagu sama tunne. Ja, ja siis siis tulevase suurus miga tõela naela juhtima on see, on, see on Aivar käsitleme, et te pettunud ei, mis ega tuisata. Armastus ei ole. Kävitage nõrgendas Kalsandanu ujulasse külla ja oota, lähen ARKi täiesti enam Sanosetele kaunida väri soojendina, mida sinna veerele madame saadav aegaanil harvu, sammaste mäkke emess kiidaks. Ja mina halvasi saanuata meile tootamaski suur tailoa saada, laula silose, laulunubetajame Arv Vainio Johni olla ängule, laula eitsembuganadele, Gerda endine juht ja edelleen, king ja jota, nüüd Saasime, Oigen tunnel, sobivan, hüven, laulunil, liin. Muhumaa see on näide, täidan omi laule. Kuhu ta? Ta tüürib?