Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Tulin täna raadiomajja natukene valutava südamega võtsime eelmine kord teema, mis on ju piiri peal. Aga ega siis professor Ivanov polnud sellest piirist väga kaugel, pigem oli ta hoopis teispool piiri. Nii et ajalukku paratamatult toob mõned temaatikat mõned küsimused, probleemid, milleta ei pääse. Ja kuigi me tegime väikese sissejuhatus katuse ja ei tahaks väga pikalt eelnevate sajandite juurde jääda. Meie lõppeesmärk on nõukogude aeg, käsitleme ju seda. Aga see sissejuhatus on iseenesest päris põnev ning viimasel ajal on Venemaal ilmunud niivõrd palju huvitavat kirjandust, mis puudub, saab ka seda küsimust, mis on meil tinglikult kokku võetud sõnaga kunst, leiame ühe märksõna, eelmine kord oli meil kunst selle suure ploki puhul. Ja pildid, kuigi rääkisime baasidest ja vaipadest ja nii edasi. Nii et teema on huvitav ning tahaks võib-olla täna jääda ka selle laiendatud sissejuhatuse juurde ning käsitleda võib-olla kahte Venemaa pealinna tinglikult pealinna Sankt-Peterburi ja Moskva, et seal on oma erinevused ka selles küsimuses, kuidas Hiina joodi mida selle kõrvale hammustada. Väikesed erinevused traditsioonides kommetes. Nii et võib-olla tänase päeva pühendame valdavalt Sankt-Peterburis ja järgmise korra Moskvale ning kõikide kuulajate lohutuseks, kes ootavad Nõukogude aega tagasitulek, kott tagasitulekut meie variandis, et sinna tulema nagunii varem või hiljem pikalt ei ole selle varasema ajajärgu juures. Mis aga puudutab tolle aja ametliku pealinna Sankt-Peterburi hiljem Petrogradi siis kui uskuda rahvapärimust folkloori asutas esimese trahtri sinna Peeter esimene isiklikult. Ka nimetus olevat temalt tald ristiisa ja selleks oli asteerijadžitele ohvrit Row, nii et nelja tuulekõrts on see esimene kõrts. Ja järgmine kandis juba otseselt valitseja nime, oli Petrovskaja Kružala. Raske on seda tõlkida, aga ilmselt enam-vähem on ta ka aru saada, kuidas see koht välja nägi, selle kirjeldus on ka olemas, midagi meeldivat ei paista seal olevat, see on ruum. Ja keset seda ruumi paiknes hästi suur või isegi öeldakse hiiglaslik õllevaat. Õlu on ka väga tinglik, see on pigem nisuke paksuvõitu vedelik. Eriti isuäratav ta ilmselt ei olnud. Ja selle õllevaadi külge oli kinnitatud üks ühine kulp anum, millega igaüks võis sealt ammutada mingi koguse seda jooki ja tarbida. Tööks oli suhteliselt väikese tasu eest, nii et milline seltskond, milline õhkkond ei vaja erilist fant, taasiat. Ja allikates on ka mainitud, et selles niinimetatud Petrovskaja Cruzalos ei olnud ühtegi päeva ühtegi õhtut, mille lõpuks poleks seal puhkenud mõni suurem kaklus. No enam-vähem nii nägi see koht välja. Isegi hoolitsus inimeste hariduse eest. Ja sellega tegeledes ei unustanud Peeter esimene kui tsiteerida Vene ajaloolased Strutanski sõnu. Tal on päris ilus lause. Vahendeid, mille abil võis vene inimest ligi meelitada. Ja millal anda selle lause öelnud või mida ta on selle lausega kommenteerinud. Nimelt need sündmused peaksid olema ka üldiselt tuntud. 1715. aastal andis tsaar käsu konfiskeerida, süüdistades riigi varguses Aleksei kiikinit, tema palee. Hiljem ta ka hukatakse. Talle heidetakse osavõtu Tzarevitš Aleksei poolt kavandatud vandenõus ja sellesse hoonesse. Peeter paigutas oma kuulsa kollektsiooni. Paljud on seda ka näinud, Tallinnas see kollektsioon siin kast rallidel käinud ja see on kunstkaamera. Tegemist oli ju Venemaa esimese üldkasutava muuseumiga uksed kõigile lahti tasuta kuid see ei tähendanud, inimesed oleksid seda asutust hea meelega külastanud. Igatahes väidetavalt tuli leida mingisugune vahend, mis seda publikut tooks hariduse juurde, laiendaks nende silmaringi. Ja see väljapääs leiti käigus, et külalistele pakuti nendele vabal valikul kas kohvipits viina või Ungari veini. Ja peale hammustamiseks on niisugune tore asi nagu Zucker plot. Nii et niisugune suhkrusai ilmselt, mida siis sai sinna kõrvale. Muidugi ei ole andmeid, milline oli külastajaid. Ta eelistas selle valiku puhul kohvi, vein, liin põletada. Keskmine vast pälvis suuremat huvi. Tekitas suuremat elevust. Aga kui meenutada, millised koledad eksponaadid kunstkaameras on välja pandud Svka publikule andeks anda, et mõnda asja võib-olla pits viina joomata vaadata? Ta ei saanudki. Aga see selleks. Peterburi ajaloos on küllalt palju juhuseid, kui viin muutub mingis mõttes auhinnaks peamiseks premeerimis, vahendiks. Näiteks ei hakka ju väga palju tooma sealt minevikust eraldi mingisuguseid sündmusi jälle ja neid meelde tuletama. Aga ka Katariina teise troonileastumise puhul anti käsk jagada rahvale tasuta viina. Selle sündmusega on seotud Petrogradi Peterburi folklooris. Jutt, kuidas rikas kaupmees Sava Jakovlev oli, ta nimi keeldus seda keisrinna korraldust täitmast, talle Times ei meeldinud. Tekitas vastuseisu. Selle peale hakkas rahvas, kes jäi lubatud viinast ilma mässama mässust kanti tsarinnale. Ja väidetavalt olevat ta selle teo eest autasustan oda. Siin tuleb sõna autasustada panna ilmselt jutumärkidesse Jakovlevi malmist medaliga mis kaalus ligikaudu puud ja käsk oli seda medalit pidupäevadel kaelas kanda, nii et see oli karistus sellele kaupmehele vastuhaku eest ja vastuhakk oli variandis, ta ei jaga viina, ei anna seda viinamida, tsarinna ette, nägi. Teine juhus, mis praegu tuleb meelde, on seotud ka väga põneva huvitava monarhiga, kellest on suhteliselt vähe juttu, Nikolai esimene. Aga tasuks ju tast rääkida mõnikord hoopis rohkem. Inimene, kelle jaoks ülim on korv kes näeb ennast kui korra Galant, D. Ja üks säigakene, nimelt ta olevat otsustanud kontrollida, kuidas töötab, tuletõrjes on ju nii oluline tulekahjud üsna sagedased. Vett on ju väga raske kätte saada, veesüsteemi, kanalisatsiooni ja seda veel ei ole. Torustikke võetakse itta Neevast ja kanalitest ämbritega. Sellepärast tuletõrjekomandod, nende tegevus on väga oluline. Ja monarh olevat ilmunud senati väljakule, kel käes ja kõva häälega siis hõiganud põleb, kontrollimaks kuidas tuletõrje reageerib, kui ruttu nad kohale jõuavad, jäi väga rahule ja tuletõrjujatele, auhinnaks oli pool naela loomaliha ning klaas viina. Nii et me näeme, viin kui autasu liin, kui midagi head, niin, kui millegi äramärkimiseks antav on küllalt levinud ja tüüpiline. Kui 1916. aastal ilmus viimane Tsaari-Venemaa teatuna teos kogu Petrograat, kus olid kokku kõik asutused, nagu meie telefoniraamat põhimõtteliselt seal koos aadressiga olid ära toodud ligikaudu või isegi üle, oleks võib-olla õige mõelda 1500 kõrtsi see on kõik väga tinglik, aga kujutame ette, neid on Tallinnas ka väga palju, aga 1500 või veelgi rohkem, nii et see arv on hästi suur. Eelmine kord me rääkisime ka sellest, mis meid ju eriti huvitas, et viinamüük on riigi monopol. Selleks olid eraldi poed. Ja politsei nõue oli, et need poed ei asuks ei õppeasutuste lähedal ega kirikute lähedal. Need nõuded on enam-vähem samasugused, nagu nad on ka tänapäeval. Ja tavaliselt. Viinapood paiknes mõne eramaja esimesel korrusel. Uksel oli väikene roheline silt koos riigivapiga ja tekst riigi viinapood sees. Kui me nüüd sisenesime mõttes sellesse ruumi, teeme nii, kuigi võib-olla osadele meie kuulajatele ei meeldi viinapoodi siseneda, aga vahetevahel peame me ju ajalukku kuidagi kiikama, sealt uksest sisse astuma. Siis me näeksime ruumi seal eriti suur ruum mis on jaotatud horisontaalselt pooleks barjääriga, nii et ta on niisugune puidust barjäär ja selle barjääri kohal on metallvõrk ning selles võrgus on kaks aknakest kaks ava, kaks ava ja seega on ka ruum pikuti jagatud sealpool leti taga pooleks, nii et sinna ligi ei pääse ja üle selle barjääri pole võimalik astuda. Nendest ühest luugist müüdi või aknast või avast mündi, viina ja viina oli kahte sorti natukene parema kvaliteediga puhastatud viin, see maksis 60 kopikat ja seda tundis ära valge korgi järgi. Need on enam-vähem sellisest materjalist tehtud korgid, nagu võib-olla osaleja kuulajatest mäletab vanades postkontorites kunagi nõukogude ajal, kui sa andsid ära paki, et saata selle kuskile kaugemale sisse nöörikene kinnitati niisukese pruuni plöga, aga ma ei tea, kuidas seda täpselt peaksin nimetama. Vot enam-vähem midagi taolist, nii et see valge siis ta kivistub, muutub kõvaks, katab selle pudeliavause. Valge oli kallim, punane oli odavam ja maksis 40 kopikat. Natuke nendest pudelitest rääkisime, aga vist jäid mainimata, et kõige suurem oli veerand tämbrit ja seda müüdi punutud korvis mugavam kanda. Siis tulis Sarakkovka neljakümnes- osa Sotkad ja, ja 200. osa, mis meil olid need Schulikud ja? Vartsik maksis kuus kopikat, millest neli kopikat oli viin ja kaks kopikat oli puder. Taara maksis kaks kopikat. Ja mis on päris huvitav, kui me nüüd heidame pilgu sinna aknad, kes siis me näeksime seal tavaliselt müüjana mõnda Väikse ametniku leske. Ja see on jälle päris huvitav, mis toob meile sisse tolle aja sotsiaalhoolekandesüsteemi, kui nii võiks öelda, ei ole mingisugust seadust, aga on tavaväikse riigiametniku lesk, kes ilmselt on majanduslikud sattunud küllaltki keerulisse olukorda pärast oma abikaasa surma Talle riik annab töökoha, eelistab pigem teda valikuid tehes. Tavatraditsioon, lesk üldse vene traditsioonis oluline positsioon, roll, ärme sellel kõigel hakka praegu, et oma, aga ühe luugi taga on siis reeglina väikese riigiametnikul lesk. Sealt võis osta ka muid asju, mis on riigi monopol, need on postmargid, mängukaardid ja mingi aeg oli küllaltki huvitav, kaubaartikkel seda enam vist peaaegu üldse ei ole. Need olid paberist kraed ja mansetid, spetsiaalne tugev paber. Ja kui inimesel ei ole raha osta äkki siis võib ju osta ainult mansetid ja krae koos selle rinna esisega ja kasutada seda niisukese aseainena. See oli ka riigi pool, sealt tulid ka riigile rahad, nii et neid müüdi siis ühest ava ausast ühest aknast ja teisest, kus sai osta veini. Seal oli jälle vastandina sellele hõblukesele naisele müüjale turske mees. Tema ülesanne oli jälgida korra eest ja reegel oli selline, et ruunis sees. Põhimõtteliselt seda ei tohtinud teha ka väljas aga on kirjeldatud pilti. Kõikide nende poodide uste kõrval paiknevad seinad olid ära täksitud valgeid ja punaseid nisukesi jäljekesi, nii et inimesed olid seal oma pudelekesi lahti kopsinud ja siis nagu me rääkisime, tugev löök põhja pihta ja kork lendas eest ära. Kes siis ja keda me oleksime näinud juba sisenedes viinapoodi ja seda enam otsinud pilguga, väljudes hiina poest, kui me kuuluksime nende hulka, kes olid seal ühenerzavtšiku või sorokovka ostnud siis kindlaks tee oleks selle ukse kõrval meie pilt otsinud kas hapukurgimüüjat või tol ajal veel ka sooja kartulimüüjat. Ja väidetavalt oli see pilt eriti lustakas või sümpaatne või kena või vastupidi, väga ebameeldiv talvisel ajal. Ja nüüd me võiksime ette kujutada talvel keedetud kartulimüüjaid, kartuli jahtub ära. Selleks, et ta ei jahtuks, olid malmpottides ja Myannadel seljas hästi suured paksud seelikut. Ja et seda pilti oleks parem ette kujutada, võib-olla osad meie kuulajatest mäletavad, omal ajal oli küllaltki palju kohvikannusoojendajad, mis meenutasid rahvariietes nukke, sai sinna peale panna ja siis segan, aga pigem kannu sisu siis natuke pikemat aega soojana, nii et need naised hästi suurtes seelikutes istusid nendel malm pottidel, seega hoidsid neid soojas. Ja samas me võime ette kujutada, et see oleks peaaegu istumine, radiaatorid, mis on ju ka väga mõnus, kui väljas on pakane, miinus 10 15 20 kraadi, mida ju Venemaal sageli juhtub, nii et neil oli soe ja kartulid püsisid soojana ja kõik olid rahul. Veel kord ka seal joomine oli keelatud, aga politseid tavaliselt vaatas sellele läbi silmade ja mõnikord, kui ülemaid kuskil lähedusele ei paistnud, siis politseinik akustikat. Restorane ja kõrtse või kuidas me neid ka ei nimeta, kuigi siin tehakse päris kindlalt vahetan neid on erinevas kategoorias väga kuulsaid tuntuid. Nimetan mõned vähemalt 19. sajandi lõppu, 20. sajandi kirjanduses võib neile viiteid leida päris palju. Neetud Errnest, Pivaato tanoom, kontaan, prantsusepärased nimetused. Ja seal on muidugi teenendus viimase peal raske, reeglina tammepuust uks. Selles šveitsar tavaliselt suur turske mees mundris Librees. Et neil oli reeglina hästi võimas habe, mis oli kammitud keskelt mõlemas suunas laiali. Näoilme on tal muidugi hoopis teistsugune kui nõukogudeaegsel šveitsaril tema silmadest võib lugeda välja, et ainult neid ootas. Jumal tänatud, et lõpuks tulitada, lahkus ise, avab selle ukse. Siis astub ligi järgmine, kes saadab garderoobi ja on kirjeldatud, et selle kategooria restoranides ka palitu võtab vastu üks kaabu võtab vastu, teine kepi vastab vastu, kolmas siis saadab ülemkelner või aitab valida lauda ka omaette protseduur. Ja kõrval seisab veel kaks kelnerit. Nemad on vaip, nii et teiega tegeleb ainult see ülemkelner kes siis Gudrutades ja peamiselt prantsuskeelseid, veinide või prantsusepäraselt hääldades. Ja ka kulinaaria valdavalt kasutab seda keelt. Nii nimetab kõiki neid roogi DVD valikut ja märkamatult annab ta sellele ülejäänud nendele kahele ülejäänud kelmeritele. Teie soovid edasi, nii et te nendega suhtlemistasandil ei lange, teiega tegeleb ainult ülemkelner. Ja kuidas see köik kestab, pole mõtet vist pikalt rääkida. Aga enam-vähem nii näevad välja need kõige kõrgema kategooria söögikohad, no võib-olla ainult lisaks, et ülemkelner oli tavaliselt smoking is ja ülejäänud kelnerid fraakides ja valgetes kinnastes kõik on väljapeetud, kõikunud ideaalselt puhas, reeglina tatarlased. Ja siit võiks ju ka välja lugeda mingisugust nisukest, vihjet või momenti või kuidas seda ka ei nimetaks kompenseerimaks võib-olla kunagist tatarlaste, mongolite ikett ei ole siin otsest seost, aga miks just nende restoranide teenindav personal just nende kipp ja Peterburis on valdavalt tatarlased, aga nii see on, igatahes esinduslik restoranide, nende restoranide publik tavaliselt sattus sinna pärast teatrietendusi. Nii et suhteliselt hilja. Lahti olid nad kella kolmeni öösel ja orkester alustas reeglina kaheksa-üheksa paiku õhtul. Ja peaaegu reeglina umbes kell 11 ja seal venekohtade spetsiifika, see ei ole. Üksikud restoranid, son, enamus, mustlased, mustlaskoorid umbes kell 11, hinnad väga kõrged. Aga kui vaadata neid tahvleid, mis on tänapäeval võib-olla tipprestoranide ja natukene madalama kategooria söögiasutuste vahel, siis tol ajal jääb niisugune mulje, et ta ei ole nii suur. Ma vaatasin nende restoranid võimalusi klientide võimalusi siis kaks rubla 50, mis ei ole kaugeltki väike raha, aga tuletame meelde, et pudel viina maksis 60 pikalt see parem viin, parem valik. Siis ta ei ole ju nii üle mõistuse käiv, kuigi see kaks 50 on ilma sakus katta ja ilma veinide. Ning tuleks ilmselt lisada, et vähemalt tol ajal jääb selline mulje ja sellele on ka viidanud mitmed out tulid, et nende kohtade peamine sissetulek oligi veini ja puuviljamüügist. Nii et dessertveinid seal hinnavahepoes müüdav aga oli ligikaudu neli-viis korda, nii et hinnad olid neli-viis korda kõrgemad kui see veinipudel poes. Sealt tuleb see vaher. Järgmine grupp söögikohti, need olid Medveets, akvaarium, villarodee loetelu võiks olla väga pikk, kuigi ka nende kohtade positsioon muutub näiteks akvaariumis saab hiljem et tipparistokraatide söögikoht ja ma tooksin ühe päris põneva loo seoses selle akvaariumiga natukene hiljem. Ja ka paremate hotellide restoranid. See on ka muidugi jõukas publik. Aga On öeldud, et juba nendes restoranides võis mõnikord minna ka mõlluks, mida see täpselt endast kujutas, laske öeldavad, nendes esimestes või Tibsetes seda kunagi ei juhtunud, aga seal küll siis järgmine aste oleks võibolla esimese järgu nii need tavaliselt kutsuti restoranid seal väga palju huvitavaid, väga palju põnevaid kohti, näiteks viin viin on restoran, kus käis valdavalt intelligents ja selle omanik sai ka suurepäraselt aru, kes on tema publik. Nii et on ka trükis avaldatud albumeid, seal olnud inimeste kunstnike joonistustest, ta kogus neid, seal esitati luuletusi ja kui vaadata ka selle koha publiku loetelu, siis oleks peaaegu kogu tolla aja intelligentsi tipp. Enam-vähem selline koht, ka mõned hotellid, hinnad madalamad, reeglina niisuguse väga niisugune huvitav koht, mis enam-vähem langes sinnasamasse kategooriasse. Kolikvizzissana päris huvid, sama nimetusega koht. Ja seal, mille poolest oli ta tuntud ja miks sellest kohast pidasid lugu näitama, eks eriti tudengid. Seal oli mehhaaniline puhver, automaat, nii et kõik need kohad, mis on meile tänapäeval tuttavad lennujaamadest ja ma ei tea veel, valik on ju päris suur, kuhu sa paned paar krooni sisse, siis käib kõlin ja tuleb välja mingi söödav asi. Need on kõik juba tol ajal olemas, nii et see on mehhaanilise puhvetiga koht. Salatid maksid 10 20 kopikat ja võileib viis kopikat. Nii et isegi oli levinud nali. Selle asemel, et öelda mens sana in corpore saano terves kehas terve vaim, öeldi Melmetsana in Kristsisana jäättudengit, nalja plesid, viidates siis selle koha nimele tudengite seas veel üks väga populaarne koht, see oli Fjodorovi restoran maalajassadov ajal. Ja nimelt, mille poolest oli see koht nii eriline? Seal oli vaid üks lett, hästi pikk lett sellel letil seisid vaagnat võileibadega. Need olid lihavõileivad lihalõigud ehk Vušeniinast vene traditsiooniliselt väga oluline söögiartikkel. Ja selle leti taga seisis mees. Ettekandja võib paarimees, raske on isegi teda täpselt kuidagi paika panna. Ja võileib ning pits viina maksid 10 kopikat. Ja me võime nüüd kujutada jällegi ette sisenedes sellesse söögikoht ka, et baarileti taga ta ei ole küll paari lekkan, suur lett, nimetame teda tinglikult baarileti taga seisab üks mees, käes on tal kaks pudelit viina, nii et ta kogu aeg kallapastest, need pitsid saavad tühjaks, keegi tahab kaks pitsi võileibu, võtad ise juurde, aga pitsi tuleb täis kallata. Ta võttis ka raha vastu, niiet ainult üksi klientidega tegeleb rohkem, pole seal kedagi, vähemalt nähtavalt pole kedagi köögis, neid võileibu valmistatakse ja pärast igaüks klientidest ütles selle numbri, mida ta söönud, kas ta on siis võtnud kaks korda kolm korda neli korda, siis vastavalt kuna see komplekt, pits viina ja võileib maksis 10 kopikat, siis tal tuli tasuda kas 40 50 20 10 või nii edasi. Ja polnud väga erandlikud, et nad ei olnud sagedased, aga esines juhuseid, kui seal käis tudengeid, kellel parajasti raha ei olnud, aga kõht oli väga tühi ja mis palata nad võtsid neli komplekti, aga ütlesid kolm. Ja väidetavalt ma täpselt ei mäleta, kas oli Witte mälestustes või kuskil see oli või oli see mõne teise talle hilisema natukene tolle, aga hilisema aja väljapaistva tegelase mälestustes kahtlus, et see mees leti taga nägi täpselt ja ta mitte kunagi ei eksinud. Aga ta ei andnud ka kunagi märku, et keegi oli nimetanud vale numbri, mis selle taga oli ja mida need mälestused kirjeldasid. Vist oli tegemist ühe ase kuberneriga ja kujutame nüüd ette, võib-olla ma eksin, faktoloogias, mis puudutab ametit ja nii edasi ja meil on oluline kätte saada. Vot see põhimõte, miks see niimoodi kõik toimis? Me kuskil näiteks Ta polski kubermangus asekuberner ja mingi hetk ja vanemas eas neid hetki tuleb ju ette aina sagedamini. Meenuvad noorpõlve üleelamised ajad ja ta võis mõelda, et aga mis oleks saanud siis, kui ta poleks Fjodorovi restoranis saanud vahetevahel kõhu täis süüa, oleks ta ilmselt sellesse ametiposti jõudnud, oleks pidanud näiteks jätma ülikooli pooleli. Igatahes see on meie poolt konstrueeritud mõttekäik, aga mis on fakt, fakt on see, et Fjodorov vahetevahel sai kuskilt rahakaarte ja nende rahakaartide all võis jällegi enam vähem olla mingi tekst, et tänulik see ja see meenutades, et sa mind kunagi toitsid, muidugi, need laused olid formuleeritud natukene ilusamini ja saatsid mitte 10 kopikat, mis nad võlgu jäid, aga olles juba asekubernerina meie näitel võis seda saata ka 25 rubla. Ja kui juhtus, et mõni tudeng jättis lõpuni maksmata ja see episood oli tal meelest pühitud siis nende teiste inimeste kompensatsioon ületas nii mitte mitu korda selle kaotsiläinud summa, et ta ilmselt ei reageerinud, kas need teadlikult selles mõttes, et saab kunagisele raha kätte, igatahes tal ei olnud seda murrate ajab väga suurde miinusesse. Fjodorovi koht, restoran ja selle kohaga seotud lood. Tänapäeval muidugi ei imesta, enam ei pane imestama mitte kedagi, et hästi palju oli erinevate köökidega kohti. Väga palju vene köögiga restorane kõrtse Moskvas võib-olla veel rohkem kui Peterburis, siis loomulikult klassikaline vene köök, kelnerid vene riietes vööl, kus suured rahakotid, meil on ju väga sümpaatne nimi lapatotchnic labidas, vaata raha labidaga kokku lükkama olid ka kohad kuulsad oma söökide poolest. No tuleb meelde, et valaadinski restoranis koolid, rast Pifid, nii et sellesse restorani mindi sööma just nimelt seda toitu, mõnes teises kohas oli mingi teine. On veel üks kategooria restorane ja need on teise järgu restorane, et siis me liigume kogu aeg mööda seda redelit allapoole, seal reeglina pisike orkestrite või sajandi lõpus juba üsna sageli muusikamasin viina, kuna meid huvitab peamiselt see jook viina ei serveerita seal enam mitte Karafinis, vaid pudeliga kud. Huvitav on, et lauale tuuakse sõltuma Ta kogusest, kuigi arva, telliti vähem kui pudel. Aga kui seda ka juhtus, toodi alati kinnises pudelis, nii et, et ei oleks mingisugust kahtlust, et mida tean juurde kallatud või midagi on ära võetud, siis lauale asetus terve pudel. Ja traditsiooniliselt Venemaal suhteliselt head ja tavatraditsioon jätkub ka. Nõukogude ajal olid vaksali restoranid jaama restoranid, no võib-olla tuleb meelde film, jaam kahele oli vist kurtšenkaga. Nii et see on suhteliselt hea söögikoht ja vast minuaegsed sõbrad mäletavad 60.-te aastate jaama restorani Taali tunduvalt kauem lahti kui mõned teised kohad. Rongid saabusid ju ka keset ööd, inimestel oli millegipärast siis vaja süüa, nii arvati vähemalt, seda peeti täiesti normaalseks. Ja seal saigi suhteliselt hästi süüa. Nendes söögikohtades muuseas vabalt ja seda tehti väga sageli, mis ei tule ju tänapäeval vist kõne alla, käidi joomas, teed, see on võib-olla vene spetsiifika. Tee on ju restoranides vähemalt ka väga paljudes tänase päevani tellides seda jooki väga suurt segadust. Kuigi kõik võib olla päris heal ja eesrindlikud tasemel, aga kui tekib mõte kuskil pärast lõpupoole paluda teed, siis saad selle ikka selle nöörikese otsas ja sa ta paned, kuigi kõik muu võib olla väga Tibsel tasemel. Teed serveeriti ka nendes suhteliselt madala klassiga restoranides alati kahes kannus, ühes oli kange Zawarca teises tavaliselt ka need kannud olid valged, teises kuum vesi. Ja see ei üllatanud mitte kedagi, kui inimene sisenes restoran ja tahtis juua sealt teed mis on kindel reegel vahel jume ajas, liigume, võime sattuda 19. sajandi lõpupoole Peterburi ja järsku kõht ka tühi ja tahaks kuskile minna sööma. Siis tuleb olla ettevaatlik või lähtuda sellest, mida kõlavama sildiga on restoran, seda tõenäoliselt viletsam on. Igatahes suhteliselt viletsad olid Sankt-Peterburis näiteks restoranid, Pariis, London, uhket San Francisco ja mis seal veel oli. Ning kahtlust tekitasid ka väga romantiliste nimedega söögikohad, näiteks sipelgas, lilleke, nii, siis oleks soovitav kõrvale hoiduda. Aga meil sellel ajas liikumise variandis oleks muidugi võimalus väga hästi ja tervislikult süüa. Peterburi kodavates sööklat või rahvas sööklat ühingu söögikohtades. Seal sai suurepärase lõunani väga odava raha eest, näiteks kahekäiguline laona oli kuus kopikat, kui tipprestoranis kaks 50 siin kuus kopikat. Ühe kopika eest sai tee suhkruta tee oli veel pool kopikat ja üks kopikas oli leib. Aga kui oli ainult kaks kopikat ja oli valida, kas võtta tee ja tükk leiba, siis kahe kopika eest sai ka päris suure tüki liha. Nii et valikuvõimalus oli. Nüüd seesama 1916. aasta aadresse raamat mainib, et linnas on 191 restorani. Nii et neid arvestatakse eraldi. Veel üks koht, mida võiks ju mainida, kohvikud. Nad tulevad peterburi umbes 1800 neljakümnendatel aastatel, siis need kutsutud takse väikesteks restoranides. Kas publik on seal tavaliselt demokraatlikum? Söögid on lihtsamate enam-vähem, kujutame ette, mis kohvik, et ei ole mõtet seda kirjeldada, neid on päris palju. Ja kui Peterburi söögikohad millegi poolest valikult Moskva omadest erinevad, mis seal on siis kindlasti parem, kui ma seda võiksime arvestada. Need on kalaroad ja see on ka arusaadav. Mere ääres paiknev linn siin oli võrreldes Moskvaga suur eelis. Jakulinaariast rääkides, mida me muidugi ei tee, aga siis me ei peaks unustama kahte selle linna elanikku, kes on andnud meile mingisugused üldtuntud toidud. Üks on Crawstroogallaff, seda me kõik teame suurepäraselt, mis on strooganov, teine nimi natukene unustatud, aga 19. sajandi lõpul 20. algusel inimesed teadsid, mis on ja see on Alexandre ajastu rahandusministri Gurjevi järgi kurioska Cashi. Ja kunagi, kui lugesin, et suurvürstid sõitsid Moskvasse, sest Moskvas on parem kurjesca kassas spetsiaalselt söömas, kuidas Cashad siis mõtlesin, mis pudru see selline on, mille pärast tasub sõita Peterburist Moskvasse ja ykski kokaraamat või sõnaraamat, mis oli hiljem nõukogude ajal ilmunud, ei toonud ära mitte mingis oskurioskaja Cashat, kui lõpuks leidsin. Tegemist on magustoiduga, mille komponendiks on manna ja koor ning keedetud koorelt võetud need pealmised, nahad, asjad, mis lastel tekitasid õudust, kui lasteaias pakuti keedetud piima ja sinna vahele pandi igasuguseid magusaid asju ja saadi magustoit, nii kurjast. Hoopis midagi magusat aega ei ole veel palju jäänud, rääkida võiks lõputult, aga mainisin restorani akvat baarium, millest lõpu poole sai või 20. sajandi alguses sai suursuguste inimeste peamine söögikoht, seal käisid suurvürstid sageli. Ja kui 1904. aastal Vene-Jaapani sõja käigus uppus sõjalarke Dropaavlosk, viis endaga hauda palju inimesi. Nende seas ka Admiral Makarovi ja kunstnik Verežaagini. Sellel laeval oli samuti suurvürst kirju Vladimir Rovitš ja ta pääses. Muidugi kurjad keeled rääkisid, et nii nagu kostis esimene kahuripauk olevat ta hüpanud kohe vette. Ja kui ta lõpuks saabub Peterburi, siis seal levisid nisukesed anekdootlikult jutud. No enam-vähem selliselt, et mis siis imestada. Kirju Vladimir dž meres ei uppunud, kui ta oli niivõrd palju akvaariumis harjutanud. Akvaarium andis niisuguse ilusa hirmsa loo. Lõi hotell Astoria ka vist väga paljudele inimestele tuttav koht, praegu ta kannab sedasama nime Peterburis. Astoria ehitatakse vaid alustab oma tegevust aastal 1912 ja rahva seas selle kihi seas, kes seal käivad, aga neid ju väga palju ei ole. Enam-vähem selline lause nihaadifastorio papadjožystuaariu ära käi siis astaarias, muidu juhtuvad igasugused lood sinuga. Põhimõtteliselt. Ja muuseas tuli praegu meelde, et mõnede juttude järgi aga ei ole ka mingisuguseid tõendeid, et see nii oli väidetavalt sakslased pärast Peterburi Leningradi tol ajal vallutamist kavatsesid seal korraldada suure banketil, tähistamaks siis seda sündmust, aga minu teada ei ole mitte mingisugust dokumentaalset kinnitust sellele väitele. Veel üks Peterburi omapära ja sellega võiks lõpetada. Maksustatud olid erinevad söögi- ja joogikohad söögikohtadel muidugi maksud tunduvalt väiksemad joogikohtadel suuremad, vahepealsetel kohtadel keskmised, kus sai süüa, juua, joogikohad olid ainult truu matš meie. Nii et sõna juba ütled, mida seal pakuti. Ja arvestades Peterburi tänavaid väga kavalad omanikud ostsid tänavale paralleelset tänavat söögikoha hästi suure ja paralleelsel tänaval oli hästi väike joogikoht, nii et maksid nad makse vastavalt, aga mida võimud ei teadnud, või tegid nägu, et ei teadnud, et kahe koha vahel oli ühendustee. Nii et inimesed sõid seal, kus oli odavad maksud ja siis tagauksest läksid teises tagauksest, võtsid pitsikese rõõmutšnastulit tagasi, sõid oma suppi edasi. Nii et kas selliseid nippe kasutati, aga sellega võiks ära lõpetada.