Vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord, Me rääkisime seltsimeeste krussiooni Brežnevi ja nende eelkäijate ning järeltulijate vaba aja veetmiseks harrastustest keskendusime jahipidamisele ja ma ei tea, kuidas teiega, lugupeetud kuulajad, aga mina nägin unes vist kaks-kolm korda seltsi mas hoonekeri. Ja seda karu jalgrattal kes talle vastu sõitis teelt situatsioon on koomiline ja veel kord raske on öelda, kasvõi midagi sellist tegelikult juhtus, aga meie jaoks ju kõik need lood ajaloost annavad märku kokku, räägivad vähemalt sellest, et nii võis olla. Et situatsioonid on absurdsed ja situatsioonid ise, kas siis tegelikkuses inimeste vaimusilmis on neid lookesi konstrueerinud, nii et lepime selle teadmisega, kuidas jänes, kelle sisu oli kass, ronis puu otsa, jääkaru sõitis jalgrattaga, aga midagi sellist olla toimunud. Savitoas oli meil see koht ka. Nii et neid on hästi palju ja suured riigijuhid Pole olnud ju mitte ainult jahimehed, vaid ka kirglikud kalamehed. Ka Eesti NSV omaaegsed juhid, siin oli ju hiilgavad võimalused seda vaba aja veetmisviisi harrastada, eriti piiritsoonis, kus tavalised inimesed kala püüda ei saanud, aga juhtidel olid selleks erilised avad, erilised paadisadamad ja nii edasi. Võib-olla kunagi kõrvalteemana saame ka seda käsitleda, sellest natukene rääkida. Suur kalamees oli ka Vladimir Iljitš Lenin. Ja on üks üldtuntud lugu. Küllaltki üllatav lugu, sattusin sellele ootamatult hiljuti mõned nädalad tagasi. Ja taustaks on sündmused, mis peaksid olema meile üldtuntud ja nimelt kui ajutise valitsuse salaagendid otsisid igalt poolt Vladimir Iljitš Lenini aga tema püüdis kala, püüdis kala ja kuidagi Leninit ei leitud. Ning just äsja Vene ajakirjanduses ilmusid küllaltki sensatsioonilised. Tähendab, et Vladimir Iljitš Lenin tõesti püüdis kala. Aga kaugeltki mitte seal, kus Ta pidi seda tegema vähemalt ametliku eluloo kirjelduse järgi. Mis siis selle sündmuse taga on? Tuletan veel kord meelde. Need sündmused viivad meid 1900 seitsmeteistkümnendasse aastasse, nii et natukene ajas tagasi juulikuu sündmuste juurde, kui bolševikud üritasid võimu haarata. See on see tuntud esimene katse, omal ajal oli sellest meil päris palju juttu. Ja pärast ebaõnnestumist andis ajutine valitsus käsu arreteerida ligikaudu 40 juhtivat bolševiku ja nende seas ka Vladimir Iljitš Lenini. Ja kõik teavad, mäletavad omaaegsest partei ajala kursuses, kes seda läbinud. Et Vladimir Iljitš Lenin varjas ennast koosisinovjeviga Razliivi kallastel. See oli alates 10.-st juulist ja mitte niisama puhkajatena, vaid seltsimehed sinovja ja Lenin veel kord kõigi jaoks, kohalike jaoks olid niitjad. Nonii, kirjutatakse köögis, raamatutes, hiljem muidugi sinovjeff kaob, Stalini ajal ei ole teda enam, hiljem tuleb jälle tagasi. Nii et Enovia fon natukene tookord on, siis teda ei ole. Kuid kui jällegi tuletada meelde, kuidas nägid välja seltsimehed Lenin ja siis ka kohalike, kas vist ei ole küsimust? Et vaevalt on need inimesed, kes tiga teenivad leiba näevad kuidagi teistmoodi välja. Ja see informatsioon jõuab üsna pea ka Shandarmeeria vastavate tegelastel täppe või kõrvades. Ning see häral Leninit hoiatatakse, on omad informaatorid ja ta kaob vaateväljalt paariks kuuks. Ja vot siin ongi auk, auk, millest ametlikud allikad kõik ametlikud Lenini elulookirjeldused, mitte midagi meil ei teata, pole olemas. Ja vahel nagu seda juhtus ka nõukogude ajal imekombel tsensuur magas midagi maha ja magas variandis lapsed, sääst lastele pühendatud raamatut või laste jaoks kirjutatud raamatut muidugi nõuavad väga täpset jälgimist, aga ikkagi ilmselt sensorite pilk oli suunatud kuskile mujale. Kas ei annaks seal ütleme, karu taha näha valgeid karu tagant ja punaseid jällegi seal ja kes kelle ära sõi ja noh, seal oli tähelepanu võib-olla keskendunud teistele küsimustele. Igatahes 1931. aastal ilmusid pontšo purjevitši mälestused lastele, lasteraamat bonsburjevitšist. Me kunagi rääkisime väga otseütleva pealkirjaga raamat, tema lihtsus ja suurus. Tema on arusaadavalt Vladimir Iljitš Lenin. Nii et juttu lastele, tema lihtsusest ja tema suurusest. Ja seal leheküljel 37 on järgmine lugu. Illitz sel ajal see on peaaegu tsitaat, lapsed, Pansburjevitš pöördub nende poole otseselt püüdis kala. Ja et jutt oleks lastel aru saada ja lastega ju sageli räägitakse lastekeeles siis seal ei ole mitte rööba, vaid seal on rõhku. Need Lenin püüdis kalakest, püüdis kalakest ja Soome lahes jätka bonsburjevitš üllatuslikult, sest meie teame, et ta peaks ju seal kuskil olema. Vaid Palhažis ja Palhaš asub, paikneb Soome laest väga kaugel. Tan Kesk-Aasias. Nagu lobiseks midagi välja kuid üldiselt bonsburjevitši apsakat ei märgata või ei taheta märgata ja kuskile ametlikes lugudesse ta ei ilmu, nii et Lenin lõpuni pole iialgi tol ajal Kesk-Aasias Palhashi kallastel olnud. Milles on küsimust? Kas ametlikult galakeste püük Palhashi kallastel on millegi poolest Kasahstan millegi poolest halvem kui kalakeses pühik Soome lahes nagu ei peaks olema, kas seal on keelatud või see ei sobi. Ja esmapilgul paistab, et milles on siis küsimus, mis seal on halba. Kuid otsus maha vaikida, keda sa väike factice võetakse vastu keskkomitee sekretariaadi tasandil. Et Keskkomitee sekretariaadi istungil on seda kala põiki arutama seotud vahetult pärast Lenini surma ja on leitud, et ei sobi? Milles on siis küsimus? On ju revolutsiooni kulminatsioon ja väidetavalt sellel sekretariaadi istungil ütles seltsimees Stalin, et sellisel ajal peab juht olemas sündmuste epitsentris. Aga mis siis välja tuleb? Tegelikult, et juht on tuhandete kilomeetrite kaugusel epitsentrist ja see ei sobi. Ja miks ei sobi siin on muidugi väga palju põhjuseid, aga üks ja see on ka välja toodud. Vaenlased võivad öelda, et arglikult põgenes. Ja sellepärast seda faktikest ei ole, kas muidugi väga tõsine ja ei mõõda mitte midagi, ta annab meile kätte selle lähenemisnurka, et isegi riigijuhtide kalapüük kõik on kord sobivas piirkonnas ja siis, kui ta ei sobi ja ei lähe ametliku mingisuguse aru saama klišeeks, kus siis reaalselt toimunud kalapüük nihutatakse tuhandeid kilomeetreid kuskile mujale. Kuna tegemist on vähetuntud või praktiliselt üldse tundmatu faktikesega Vladimir Iljitš Lenini eluloos, siis võib-olla mõni sõna siia kommentaariks juurde. Mõni detail. Algne variant oli, et Lenin varjab ennast seal teeseldes kurttumma kasahhi kui tuletada meelde või heita pilk mõnele Lenini portree-le. Omal ajal oli neid piisavalt, nii et kes tol ajal on elanud. Peaks Lenin olema meil silmi ees natukene idamaised silmad, nii et võib-olla võttas abiks ka mõned kosmeetikavahendid võetast kasahhid kujundada. Aga peamine probleeme olevat olnud, mitte selles Leninist ei saa teha kasahhi, vaid Leninist oli väga raske tumma sest Lenin tahtis rääkida Lenini nali, palju ideid, nagu me teame ja sellepärast neid vaka all hoida oli peaaegu võimatu. Ja leitakse, et see oleks olnud talle piin, sundida teda vaikima. Ja valitakse teine variant, teine legend. Ja selle järgi oli Vladimir Iljitš Lenin Piiteris saabunud sakslane kes pidi ravima komissiga haigeid kopse külal tamatu ravimoodus, aga vähemalt nii on ta kirja mälestuste järgi pandud. Mis puudutab saksa keelt, siis sõda Lenin ja valdas vabalt, siin ei olnud üldse mingisugust probleemi. Ja nii ta ongi ajala õpetaja, sank Peterburist saan see versioon. Ja nimeks oli sellele seltsimehele loomulikult mitte Vladimir Iljitš Lenin, vaid German Ottovitš, Kingdom Karl kintal, kohalik elanik, revolutsionäär, bolševike ja tema sugulane. Ja seal Lenin veedabki, kuna meie teema oli valdavalt jahipidamine ja kalapüük veedabki aega jahil kala püüdes ja vaatasin, millised olid seal kalapüügivõimalused ja tuleb välja, et lenin valdavalt keskendus sägade püügile. Need on hästi suured kalad ja sageli tema saagiks olevat langenud kalad kolm, neli puuda üks puud 16 kilo. Et see on ikkagi väga hea, hea saak. Kord seal juhtub ka õnnetus, mis võib-olla oleks kogu ajaloo kulgu kuidagi suunanud teistele radadele. Läks varahommikul kalale, seekord üksi ja konksu otsa sattus eriti suur kala ilmselt. Miks ilmselt sellepärast, et seda kala Lenin kätte ei saanudki, sellepärast me täpselt ei tea, kui suur ta oli. Aga rabistades väike paadikene keerab selle paadi tagurpidi, kukub vette. Ja selle inimese mälestuste alusel kujub riietes ligikaudu kilomeeter kuni kaldal, nii et siit järeldades pidi olema ka hea ujuja. Pärast seda vahejuhtumit teda enam üksi kalale ei lastud. Elas juurtas, pidasi jortad väga praktiliseks hooneks ja olevat seal väljendanud ka arvamust, et tulevikus punaarmeelased, kui võim läheb bolševike kätesse hakkavadki telkide asemel elama juurtas. Ja veel üks tundmatu Lenini harrastus pole seda varem mitte kuskil kohanud, aga Moskvas, Peterburis oli seda ka raske harrastada ja nimelt Leninil meeldis tundide viisi ratsutada kaameli seljas, võttis pikki matku. Ja oli pannud ka oma, ilmselt siis oli see üks kaameldama eelistus sellele loomale ka hüüdnime väga vapustava ootamatu, aga tundes Leninit, see järsku ei olegi nii ootamatu. Ja muidugi kui keegi tahab, võib üritada mõistatada, milline see hüüdnimi oli. Tulenes tolle aja Lenini mõtetest võib-olla, või mis oli tema jaoks probleem, mis oli oluline. Ja seal kaameli nimi olid kaudski tuntud sotsiaaldemokraat kaudski. Ja Lenin ise seletas, miks siis ta oli valik nii eriskummaline ja siis ta teatab, et renegaad, kaudski tahab üheaegselt istuda kahel küürul korraga. Mida see siis tähendab? Kaotskistu Lenin lisab tööliste seljas, et sõita tulevikus kommunismi, nii et seal siis üks külgus kaudski istub. Ja samaaegselt istub taga teisel küürul, nimelt kapitalistide seljas, et nautida olevikku, mõnusi, nii et taolise hüüdnime olevat Lenin, annad sellele kahvline lisaks kalapüügile sageli käis ka jahil palju metssigu, tolles piirkonnas olevat väga täpne laskur. Liha nii palju, et kogu juurta seda täis. Ja see perekond, kus ta elab, need kintonid, et Leninit mitte solvata, kohalikud sealiha ei söönud sealiha samuti ja seda salaja Lenini eest toideti koertele. Aga sellega ta seal tegeleb. Ja nüüd on veel üks põnev küsimus jällegi tüüpiline selle süsteemi mõistmiseks. Ja vastus klassikaline Lenin sealt Kesk-Aasias saatis ligikaudu paarkümmend kirja. Nende seas ka mitmed kirjad krõpskajal ning jällegi tekib küsimus, mida nende kirjadega teha. Ja teatavasti on olemas Lenini kogutud teosed. Palun, Sabraaniassatšinieni sõnapolm tähendab ju seda, et sinna peaks minema kokku Lenini pärand ja neid on kirjad kirjad kohast, kus Lenin pole kuidagi olnud ja kuidas nende kirjadega toimib ja ilmselt Pole küll säilinud, vähemalt mina ei leidnud ja see on ka niivõrd kõrvaline factice, näete, ei ole ju mõtet sellel väga pikalt keskenduda, aga ilmselt toimusid jällegi väga olulised nõupidamised, mis nende kirjadega teha. Midagi väga olulist seal ju ei ole, aga samas Lenini kirjad ja lõpplahend on, et sealt läheb Lenini kogutud teostesse kolm kirja. Milline on see loogika, on väga raske mõista, kas, kui on kolm lihtsalt Lenini kogutud teoseid lugenud, inimesed ei märka neid, nad on seal viimastes köidetes ja ei pööra tähelepanu faktile sündmusele, mida Lenini ametlikus eluloos üldse ei ole. Kusjuures üllatavalt on nendes kirjades otseselt sellest konkreetsest paigas. Ma toon ühe näite. 40 esimeses köites on Lenini kiri 1900 seitsmeteistkümnenda aasta seitsmendast augustist ja seal ladimerilitš Lenin kirjutab otseselt, see on kiri krõpskajale. Kuni ajutine valitsus või täpsemalt oli see vist nii. Kuni ajutise valitsuse nuhid valvavad minu onni ras liivis. Olen mina rahulikult meie seltsimeeste juures meiega sahhi seltsimeeste juures lisab ta Palhashi lähistel Pole ju mingit kahtlust. Ja siis Vladimir Iljitš Lenin, jätkab, kalapüük ja jahipidamine on lihtsalt oivalised. Ja ta teeb ka nalja. Ta jätkab seda kirja lausega. Ma tahaks kohe Kalambuuritseda, milles ja mis võimaldab ja annab Leninile võimaluse kalambuure, et seda on see. Ta ütleb Krõmskajale. Köik organiseeris, tähendab selle elu seal köik nad suurepärased oivalised kala, püügid ja jahipidamised organiseeris sulle tuttav, nii et tegemist on ikkagi tuttava poishevikuga, kelle nimi oli alibi. Chang Aldin? Jaa, Lenin Kalambuuritseb ja ütlebki, ma kohe tahaks Kalambuuritsega, ET alibi kindlustas meile alibi. Nii et selle kohaliku seltsimehe eesnimi võimaldab Lenini leita nisukest, sümpaatsed nalja. Ja viimane kiri, kogutud teoste viimane kiri, see kolmas krõpskajale on suisa poeetiline Lenini kiri. Väga ilus kiri. Ja ta on niivõrd ilus, et ma kirjutasin ta endale välja, aga venekeelse variandi keemiat ei hakanud seda ametlikku tõlget vaatama. Nii et võib-olla pole ta sedavõrd poeetiline, kui peaks, aga Tani mine Nadežda Kanstantiinuna pöörduta oma abikaasa poole, mis on ka omaette märk, kallis Nadjakene, vaid Takanstantiinana. Tuleb aeg, nii et Lenini pilk selles kirjas on pööratud tulevikku. Ja me loome nendel inimtühjadel avarustel turistide paradiisi. Kus seal pedantset šveitsilia Austrial, nendest epideni pole üldse võrreldav. Mis saab olla paremad auravast? Neil on halb tõlge pähe hakkavastku müssist ja lõhnavast Subatist. Ja Lenin jätkab. Vot lööme need pappidest mõisnikest talvepaleest välja, siin ei ole eriti poeetiline tõprad, ei ole väga poeetiline, sõnaga, lööme nad välja. Kindlasti kirjutan alla dekreedile maast. Et iga töötaja, kes tahab, saaksin tasuta 10 hektarit jahi ja turismimajapidamiste loomiseks ja Lenin jätkab. Ma arvan, et aja mõõdudes saab kasahhi NSV-st ja sulgudes, seda paneb. Nii, me nimetame seda piirkonda, nii et me nimetame seda piirkonda ülevenemaaline või isegi maailma võitud sotsialistlikud turismikeskus. Et saan Lenini poeetiline kiri sellest piirkonnast sellest imeilusast ajast, kus ta püüab kolmenelia puudaseid sägasi, jahib metssigu ja veedab aega, samal ajal kui Petrogradis toimuvad need ärevad sündmused ja loomulikult seda varianti ametlikus eluloos, kas siis loomulikult või mitte. Igatahes võetakse vastu otsus, et seal ta pole olnud, seal ta pole kunagi käinud ja avalikuks fakt kõigile teatavaks sai praktiliselt viimastel ja võib-olla isegi võib öelda nädalatel-kuudel, eriti sellest varem ei teadnud mitte midagi. Kuna eelmine kord oli meil peamiselt juttu jahipidamisest ja suurtest riigijuhtidest. Ja vaadates minevikku, tahaks veel tuua ühe lause. See läks eelmine kord meelest ja annab meile jällegi mingisuguse võtme Venemaa mõistmiseks ja nimelt üks suuremaid kalamehi vene monarhida seast oli Aleksander kolmas suur rahulik mees, meeldis käia kalal, seal mõtiskleda. Ja omal ajal kõikides Euroopa maailma suuremates ajalehtedes nad kõike trükkisid ära tsaarilause, mille ta olevat öelnud ja Sony, järgmine. Euroopa võib oodata, kuni Vene tsaar püüab kala. Päris hea lause päris meile ütlev lause. Jahipidamisest, muuseas, on juttu ka Hruštšovi mälestustes väga pikalt. Seal ta toob ära ühe loo Stalinist. Muidugi Hruštšov pärast Stalini surma pärast seda, kui Stalini isikukultus on tema poolt paljastatud suhtub ja kirjutab oma mälestusi teatud üleolekuga. Ja ta jutustab ühe loo, mis leidis aset juba pärast sõda. Jälle üks suur pidusöömaaeg ja selle käigus Stahlil jutustas oma kunagisest jahiseiklusest ja ilmselt jäise Kružovile meelde. On teda kuidagi rabanud ja ta jutustab seda teistele lugejatele. Stalin olevat rääkinud sellest, kuidas ta läks kunagi jahile Jenissei taha. Nii et tegemist sai olla ilmselt ajajärguga, kui Stalin oli välja saadetud. Ja ta lisab, et jõgi oli seal 12 versta lai. Läks suuskadel. Seega oli tegemist talvise ajaga. Ja netav ütleb. Ma nägin seal pool jõge, tan jõe ületanud ja nägin okstel põldpüüd. Jah, russo lisab siia sulgudes juma annab märku, et tema on targem. Tema teab Stalini juttu, eriti uskuda ei saa. Ja Hruštšov ütleb Pole, näinud, et oleksid okstel istunud, tema teab, olen ise kokku puutunud. Hrurštšov on stepiliidud ja peidavad ennast rahus. Ja siis ta lisab. Kuid ma ei tea, ma ei tea, nagu öeldakse, müün sama kallilt kui ostsin, nii et Temases jutustab sõda Stalini variante edasi, tema selle eest ei vastuta, aga kõigile on selge lugeda Skašovi mälestusi naa. Mina tean, tema ei tea, ja Stalin siis jätkab, lähenesin, need lähenes. Ja ütleb, et ja hakkasin laskma ja tal oli 12 padrunit. Aga okstel istub 24 põld. Nii et Stalin jõudis nad kõik ilusti ära lugeda. 24, aga tal on 12 padrunit. Ja 12 lasin maha. Aga ülejäänud ikka istuvad. Uskumatu situatsioon, aga meil on olnud veel uskumatut istuvad ja need siis Stalin ei tea, mida teha ja otsustab ära käia teisel pool jõe kallast padrunite järgi. Tuleb tagasi ja teatab, ikka istuvad, ikka istuvad, need on meil jäänud järgi 12. Ja ilmselt Ta on nii hämmastav. Kružov oma mälestustes kirjutab, ta küsis Stalini käest, kas ikka istuvad ja Stalin olla öelnud, istuvad, istuvad, istuvad ja ta lasi maaga need ülejäänud 12 need kokku, 20. Nihkrušov jätkab, et kui nad lahkusid sellelt söömiskorralt olevat nad enne reisi veel käinud väljakäigust läbi ja seal gospeeriaga kuuldud, arutanud, kuidas siis ka võimalik. Et 12 versta sinna 12 versta tagasi, 12 versta uuesti sinna 12 versta tagasi. Et kokku seda jääb. 48 versta. Eiabeerija Hruštšovi variandis ütleb selle peale kahtlane või ei tea, et kaukaasia inimene kes pole varem eriti suuskadel olnud, et kas ta ikka nii palju jaksas läbi sõita. See, et 12 12 linnukest jäi okstele istumas nagu eriti kahtlust ei tekkida, kas ikka jaksas. Ja nad jõuavad järeldusele, et ju ikka luuletab ja Hruštšov oma selle mälestuse lõigu lõpetabki enam-vähem selliselt, et ma ei saa aru, miks ta seda lugu jutustas. Sansa varjanud ta lisab muuseas sinna. Hiljem ta sai teada, et Stalin õieti lasta isegi ei osanud. Ja kord väidetavalt ja see annab meile jällegi ühe väga hea märgikese mentaliteedist, mis seal valitsus, milline see seltskond oli, milline oli selle seltskonna arusaam maailmast, ümbritsevast maailmast, loodusest ja nimelt kord lõunasöögi ajal, ütleb Hruštšov, otsustas Stalin ajada püssipaukudega minema varblased, peletada need varblased sealt minema paremini varblast minema peletamiseks, kui avada nende pihta tuli ja haavas neid valvanud tšekisti. Ja teine juhus, mis on seotud ja mis ankrušovi jaoks näide Stalini oskamatusest relvi käsitleda olevat juhtunud, kui ta pani jahipüssi kuskile oma tooli kõrvale ja see kogemata läks lahti ja kuul peaaegu tabas Mikko ja et need on kaks juust, kaks Hruštšovi poolt toodud juhtumit, mis tema arvates kinnitavad, et Stalin ikkagi ei ole eriti täpse silmaga jahimees ja vaevalt ta neid seal 12 padruniga võime me teha järelduse suutis need 12 linnukest, tabad minagi seal kahtlast. Eelmine kord oli meil juttu ka sellest, et Hruštšovi kõrval teine kirglik jahimees oli preesneff naelis asi, jää enam mehe kuulajad ei kardaks mõnda kummalist lugu mis tema jahipidamist ajal aset leidis. Kuid on üks vähetuntud faktikene, mis on kaudselt või isegi peaaegu otseselt seotud Brežnevi jahipidamisega tema kirega. Ja nimelt sündmus leidis aset 1971. aastal väidetavalt koomeli lähistel. Ja seal korraldati Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretärile kitsejaht. Millised need kitsad täpselt oli, kahjuks ma ei tea. Kuigi selles allikas oli, oli ta täpselt ära toodud ja see ei ole meie jaoks oluline. Nagu ikka ja see on üldse üks huvitav fakte. Peasekretäride ja muude juhtivate seltsimeeste jahid on alati õnnestunud jahid millegipärast ikka ulukid jooksevad tol ajal metsast välja ja nende püssi ette. Kuidas see nii juhtus, seda me juba teame, kas või nendesamade sakslaste näitel. Igatahes ka seekord oli jaht edukas ja need on nad jahitrofeed ja Brežnev fon hämmingus ühest nähtu väikesest detailikesest ja nimelt nende kitsede jalad olevat olnud rohekat. Ja ta annab korralduse uurida, milles on küsimus. Ja teadlased täidavad ju suure usinusega neid käske ja korraldusi, mis tulevad mööda pikka ketikest nendeni, aga sealt kõige kõrgemalt. Ja selle küsimusega tegeleb Minski Soloogia instituut, Minski Teaduste Akadeemia üks uurimisasutus. Need kohalikud kitsad, millegipärast eelistavad noori pähklipuid, nende lehti. Need on nende meelis toidupoolis ja hiljem millegipärast juusis. Nendest lehtedest on nende keeled kuidagi rohekad ja nende keeltega limpsivad oma jalgu ja nad jalad lähevad rohelisteks. Selle peale lülitatakse uurimisprojekti juurde teised teadlased, sest on ju need väga huvitav välja selgitada, miks just need lehed, miks nad neid eelistavad. Ja selgub, et seal on mingi aine, mis mõjutavad veenilaiendeid või kuidagi on väga head, et need laiendid ei tekiks. Ja need lülitatakse selle uurimisülesande juurde juba Leningradi eksperimentaalmeditsiini instituut. Tähtis ülesanne. Ja selle aine baasil segatakse koos spetsiaalne ravim. Selle ravimi nimi on ka olemas, on säilinud, see on kleebotton. Glebatton, mis peab aitama nendesamade veenilaiendite vastu. Igatahes selle kreemiga määrdega seda kasutatakse müüki ta ei tule, loomulikult seal defitsiitne või midagi erilist erilist peab ju olema. Ja kui ei ole, siis lihtsatest asjadest tehakse ka midagi erilist, sest ta peab olema kättesaadav ainult neljanda valitsuse apteekis. Mis siis muidu on eriline. Ja väidetavalt tol ajal keskkomitee juhtivate Ta abikaasad kasutasid seda kreemi küllaltki laialdaselt ja kutsuti sõda Brežnev määrdeks. Nii et pole mitte ainult Brežnevi pakikese, vaid on olemas ka Brežnevi raviv kreem. Ja väidetava Leanitelenich Brežnev olevat üsna sageli lähedaste sõprade seltskonnas. Aga Brežnevi sõprade arv on ka teada, neid oli täpselt 103 10-lt ja kus siis see arv leidsin kui tuletada meelde eelmine kord oli meil natukene juttu. Brežnev pärast edukat jahipidamist jagas poliitbüroo liikmetele ja teistele pakikesi oma jahitrofeede rest, kellele, millisest loomaosast oli midagi saab. Ja see nimekiri oli täpselt 130 inimest, nii et me võime siit järeldada, et lähedasi sõpru oli Brežnevi 130 ja nende lähedastega sõprade ringis oli Brežnev korduvalt rääkinud ja ilmselt lõpupoole aina sagedamini, sest mälu juba hakkab tasapisi tuhmuma. Ei mäleta, et olen juba rääkinud lugu, kuidas ta avastas uue ravimi. Nii et me teame õltuntut, kirjeldusi sellest, kuidas omaaegsetes vangilaagrites laulda ja mitte ainult vangilaagritest laulu kus olid sõnad. Seltsimees Stalini, te olete suur teadlane seoses sellega, et Stalin sekkus isiklikult keeleteaduse ja eriti bioloogiaküsimustesse, aga tuleb välja, et mitte väiksem teadlane valiga seltsimees Brežnev, kes avastas uue ravimi. Nii et kaudselt üks jahikäik andis meditsiiniajalukku väga olulise ravimi. Kahjuks ma ei tea, kas ravim on veel müügil mõnes kinnises raviasutuses. Igatahes Brežnev selle saavutusega Olga hoobelda ja selle teadmisega võiksime täna lõpetada, et siis järgmine kord juba vaadata, kuidas kujuneb, kas me leiame veel midagi huvitavat nõukogude nomenklatuuri aja veetmisest või võtame endale uue teema?