Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Kallid raadio kahe kuulajad nädal on pulbitsenud lõpusirgele ja seega on hea aeg lõppakordiks millegi põnevaga maiustada. Saate hallo Kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Tänase saate teemaks on paranormaalne maailm ja saatekülaliseks parahuviline Eeva-Liisa Vahtra. Iivalise vahtrahuvi esoteerika ja spirituaalset teemade vastu tekkis juba lapsena. 2012. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe õppekava ning sai humanitaarteaduse bakalaureuse kraadi. Ülikooli kava käigus kirjutas ta huvitav uurimustöö pealkirjaga kommunikatsioon maaväliste olenditega, semiootilise käsitlusi töö kirjutamise kõrvalt, uurisse vabal ajal ufosid ja paranormaalseid nähtusi, metafüüsika, Ameerikat ning muid seda laadi teemasid. Pärast ülikooli kassase süvenes Eevalise vahtrahuvi järjekindlalt ning ta on pühendanud nende teemade jälgimisele rohkelt aega. Näiteks vaadanud sadu tunde temaatilisi videosid, intervjuusid. Ta on tegelenud toimetamise tekstidega ning hetkel töötab ta telekommunikatsiooni valdkonnas. Enne aga, kui astume parateemade kallale, kuulame killukese muusikat. Tänases saates kõlavad saatekülalise lemmiklood ning avapalaks valis evalise Vahtra hiljuti teispoolsusesse siirdunud ülimalt andeka artisti David povi. Loo Life on Mars mis ilmus esmakordselt tema 1971. aastal ilmunud albumil Hanki toori ning mida on kirjeldatud kui teost, kus kohtuvad Broadway muusikal ja Salvador Dali maalid. David Bowie, Lifon maas. Minu tänaseks saatekülaliseks on parahuviline evalise vahtra, tere evalise. Tere. Suur tänu, et tulid külla saates hallo Kosmos, et meiega jagada oma maailmavaadet, oma mõtteid ja põnevat huvivaldkonda, aga nagu ikka tahaks enne kui sukeldume paramaailma põnevustesse teada natukene sinust endast ja kuuldes sinu lugu. Et millal, kuidas, millest sul tekkis huvi maailma teistsuguste tahkude vastu, millal tekkis huvi vaimse maailma vastu, millal arenesse huviks paranormaalsuse suunal? Üsna lapsena ma olin umbes üle 10, aga ikkagi mitte veel täismajas kui ma noh, teatud pereliikmetega arutada ja arutlesime vabal ajal hästi nagu meelsasti ja pigem nagu sellistel esota erilistel teemadele vaimsamatel teemadel. Et see oli väga huvitav minu jaoks selles eas lapsena mitte küll alati ja selles mõttes pigem mitte oma ema-isaga, aga just teiste pereliikmetega, et näiteks väike näidet. Mu vanaema luges mulle ette päris nii-öelda mingeid raamatuid Esodeerilisi, mitte teaduslikke raamatuid, ilukirjandust, aga refereeris mulle siis me arutlesime, et mida see võiks tähendada selle juures. Huvitav oli see, et ma Ma haarasin seda nagu õhust, selles mõttes, et et mul ei läinud nagu väga palju aega. Et süveneda sellesse veel, mulle meeldis, aga sellest rääkida. Et see oli, see oli algus see, mida mina mäletan, seller, suvitangised mõndasid, issand, ei pruugi mäletada, mida me oleme läbi kogenud, aga see teadlik elu siin see oli, esimene etapp, et kuidas ma vanaemaga Neid asju arvutasin, põhimõtteliselt see vanaema, veel paar inimest ja siis sealt järjest nagu erinevaid teemasid ka paranormaalseid nähtusi, ka seda, et keegi nägi midagi teistsugust või miks see võis olla ja mida see tähendas. Ja siis me tegime ka selliseid koos olemisi. Tere ringis kutsusime, mõndasid teisi inimesi, kes olid midagi kogenud või näinud, et siuke hästi nagu pingevaba ja hea õhkkond kus sai arutada neid asju. Ja, ja siis noh, mina ikkagi oma noh, ma ei olnud siis täiskasvanud, näete ma kesiseid küsimusi, aga vastasin täpselt nii, nagu oskasin, sel ajal. Et see, seda ma mäletan hästi, selgelt, siis edasi sealt lapsepõlves mitte nii väga ja eriti koma teismeeas olin, ma kolisin Tallinnasse. Siis nagu väga ei, ei olnud selliseid momente, sest ma käisin tavalises koolis nägin nagu, nagu selles maailma mõttes tavalisi asju, et ja mul ei olnud ka sellist keskkonda ja inimesi, kellega nagu arutada neid asju või mul ei olnud mitte mingit, et kui sulle keskkonnas mitte mingit tagasisidet, mitte mingeid impulsse, et sellistel asjadel siis noh, et mõnel on sellega rohkem vedanud, et kui sa sünnid mingisse huvitavasse perekonda või keskkonda, aga ka minul nagu seda nii väga ei olnud, pigem seal oli alati nagu pereringis eravestlused ja, ja ma ei arutanud seda kuskil koolis niimoodi, et mis te arvate isegi mitte seda. Aga sealt edasi hakkas nagu suurem huvi siis kui ma ikkagi sain nii-öelda koolist kaugemale, kui helistad, kui ma hakkasin ülikoolis käima Tartus Tartu Ülikoolis ja, ja siis ma sain rohkem, ma ei tea, kas siis oli rohkem aega või ma lihtsalt võtsin rohkem aega, et seda on keeruline öelda, aga Ma hakkasin rohkem neid asju uurima, kui seda saab uurimiseks nimetada, et huviline nagu ikka ta loeta vaatab, sealt ta võtab, Siita. Arutleb ja mõtleb, et ülikooli seal rohkem. Aga ikkagi, väga nagu see oli väga isiklik minu jaoks, et ma ei ma jaganud seda väga naljalt kellegagi või jällegi seesama teema, et kui sul ei ole kuidagi nagu impulsi või teised seda teemat kuskil üles võtta, siis nagu oled nagu siin tavamaailmast muid asju, sest muud asjad on ka põnevad ja sa teed neid tavaasja ka rõõmuga. Tihti mulle meeldis see aine, mida ma ülikoolis õppisin, et ma õppisin siis semiootika ja kultuuriteooria, et kolm aastat standard bakalaureuseõppega rabaval. Siis kui tuli sihuke huvitav aeg, et ma hakkasin tegema, siuke nimi on tal nagu seminaritöö, aga ta põhimõtteliselt uurimistöö, mis sul on nagu õppekava raames, igalühel on vaja teha. Ja ma hakkasin sellele teemat mõtlema. Tegelikult natuke mäletan vist seda kohta, kus see mõte mulle tuli, jällegi kodus ma mõtlesin, et sest alati rõhutati, ehk seal peab veel, kui see teema sulle huvi pakkuma. Ehk siis see on ikkagi, sa valid ise teemaga, sa käsitled seda nagu selle õppekava raames ja nagu semiootika kontekstis, eks ju. Noh, see on suures osas ikkagi etteantud, aga, aga sa saad nagu teema ise valida. Ja alguses ma hakkasin niimoodi mõtlema, et kuidas seda siduda, mind juba siis aga huvitas maavälised teemad, et kas on elu väljaspool maad, aga siin on seal mõistuslik, elu ja elu niisama erinevus, aga mina mõtlesin nagu ikkagi selle koha pealt, et mõistuslik elu, et kas on teistsuguseid olendeid ja selleks ajaks ma tegelikult sellele väga ei mõelnud selles mõttes, et oi, et kas on need allikad, millega mina kokku puutusin rääkisid juba üsna otseselt ja väga detailselt sellest, et jah, on ja, ja ja noh, selles mõttes ei ole uus teema, et, et see on uus selle jaoks, kes avastab seda maailma enda jaoks, siis otsustasingi seminarid, teemaks valida. Pealkiri täpsemalt oli kommunikatsioon maaväliste olenditega semiootilise käsitlusi. Et niimoodi see hakkas nagu minema enne, kui räägime natukene ka sinu sellest seminari uurimustest, mis on väga põnev, hüppaks korra tagasi sinu lapsepõlve, sinu noorpõlve. Kui sa rääkisid, et sinu vanaema luges refereeris sulle mõningaid raamatuid, mis olid pigem esoteerilised ja vaimsed, et ma alati tahan ka teada, kes on saatekülalise, sellised mõjutajad, inspiratsiooniallikad, visiooni loojad ja eeskujud, et mis raamatud, need õid, mida vanaema sulle, mis mul praegu meelde tuleb, on metsise täkkis, täheldatakse seda metsise elulillesaladused väiksed näited, mis mul hetkel niimoodi peast meelde tulevad, aga meil siis oli üks kindlasti siis oli siukest nagu filosoofia laadsematutama tolle hästi palju siukest nagu ja eneseabi raamatuid, las ma mõtlen, mis mul veel meelde tuleb. Luule Viilma ja paljud teised raamatud, et pigem sellised esoteerilised laadi viite nimega varanähtuseid kirjeldavad aga sellised jah, nagu eluõpetused, kuidas elada, aga nad olid siiski väga, väga huvitavad ja siis me arutasime ka teatud tekste, nagu, mis me nägime internetist mingeid artikleid, mis läksid juba noh, natukene nagu sinna tumedama poole juurde, et alakokkuvõttes, mis maailmas toimub või millised teised seletused ja see oli ka hiljem, aga teine asi siis me arutasime arutasime selles mõttes neid teemasid, et mis me arvame sellest, meil olid nagu millegipärast huvitaval kombel lähiringkonnas inimesed, kes oleks kogenud mingeid asju mis asju näiteks noh, näinud midagi teistsugust, vaid kuulane ekstrasensoorse võimed võib seda ka nimetada millest jällegi väga palju ei räägitud niimoodi igaühega. Aga, aga noh, et, et mis võis olla näiteks või et ma nägin, mingit ma ei tea, valguskeha kõndis kuskil vä? Aga jah, selliseid asju ja ma ise huvitaval kombel ei ole, mul ei ole kogemuste poole pealt nagu pagasit. Ja ma lähen näiteks ise saanud kontakti mingi olendiga või? Ei näinud ma olen väga vähe. Ma olen pigem alati ilmselt põhjusega teoreetilise poole pealt neid asju nagu kuulanud või tunnistanud või noh, ise põhimõtteliselt ainult üks kord, kui ma nägin, arvasin end nägevat kujusid toas, mis oli väga korraks, aga, aga nagu noh see oli selles mõttes reaalne kogemus, et oma silmaga tunnistasin, et midagi nagu väga muutus ruumis ja ma ehmatasin sellest ära. Ja, ja nii-öelda nagu see šokk ja see, see nagu pani selle ukse kinni, siis selleks korraks, aga see oli igatahes noh, et mul on väga väga põgusad Enda kogemused, aga jällegi on see üks pool on see, mida sa mäletad, nii palju, kui ma olen ise lugenud, aru saanud, siis teine pool on see, et mida, mida sa ei mäleta oma mõistusega teadlikult, mis, mis sa võid olla kogenud, et seda poolses. Ma ei oska rääkida, eks alateadvuse sügavused on suured, et sinna ongi natuke raskem sisse muukida, aga mind huvitab ikkagi ka see, et hoolimata sellest, et sul endal mingeid reaalseid kogemusi peale selle ühe mainitud momendi ei ole. On sul metsik huvi ja soov ja tung uurida seda parandama maailma, et kas sa oled lisaks sellele välisele paramaailmale uurinud ka oma sisemaailma, millest tõukejõud tuleneb, mis nende teemadega tegelema sunnib? Huvi, huvi saab kõige millesse huvi tuleb, huvi, mis ainult sõnastada huvi tundmatuse vastu huvi selle vastu, et see, mida ma näen või tunnen, mõtlesin jälle kuidagi intuitiivselt ma tunnetan, et sa ei ole kõik ja hiljem ma sain teada, et sa ei olegi kõik, aga, aga sel hetkel absoluutselt noh, noorena ja ma saan öelda, et see oli huvi, et et samamoodi nagu ükstaspuha, millisel inimesel, et kui sa hakkad temaga rääkima, mingit teemal, mõni teemasid tõmbab ja sa tahad kaasa rääkida ja teine teema nagu jätab täiesti külmaks, et see on sama, et lihtsalt jah, seda oskan kõige paremini seletada, aga mõnes mõttes siin on ka niisugune nagu kummaline anomaalne poole, ma ei saa kõigest ise ka aru, selles mõttes ma ei saa sellest aru, et miks huvi niimoodi süvenenud on. Et jällegi see, see vastus tuleb minuni alles hiljem elus. Aga hetkel ma saan öelda ainult, et see huvi ja, ja see, et kui sa midagi mingi killu või mingi arusaama tutvud, siis see paneb sind nagu edasi mõtlema kõik ja et see on nagu põhimõtteliselt kogu eksistentsi mõtestamine tegelikult ja seal väga lai teema, mis teeb ka ühelt poolt keeruliseks, teiselt poolt on nagu huvitab räägime natukene sinu semiootika õppe ajal tehtud seminaritööst, mille teemaks oli kommunikatsioon maaväliste olenditega, semiootilise käsitlusi, millest sa seal kirjutasid ja mis on eksosemiootika. Kõigepealt ma hästi korraks paari lausega mainin, et semiootika kui selline, et, sest see ei pruugi teada niimoodi, äkki. Klassikalisem määratluse järgi on semiootika teadus, mis uurib märke, märgisüsteeme, semiootikud huvitavad märkidesse justkui millegi muu vahendajatest, nende tähenduspotentsiaalist ja mehhanismidest ja kasutamisviisidest. Võib ka öelda, et semiootika teadussemioosist semiootik, mis on siinkohal märgi loomemärgi suhted, äratundmissuhted kuidas mingi märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mis me teeme, igasugune eluline protsess jätab endast maha mingeid sõnumeid mis on alati kodeeritud mingil kujul. Ja, ja me ise igapäevaselt oma elu elades saadame meeletul hulgal sõnumeid, sõnumeid, ma mõtlesin selle all, mida tavaliselt inimesed arvavad, kas tekstsõnumid, mingi muu sõnumeid noh, igasugune elutegevuse paratamatult kaasneb sellega. Ja see on selles mõttes väga lai, et see definitsioon, isa on ka väga lai ja väga nagu mõnele võib-olla tundub, et ebamäe pärane, aga ta siiski toome sisu ja et et on ka erinevaid definitsioone, et kui ma ütlesin, et semiootika uurib märke märgisüsteem, et ka sellest, mis on märk, et sellest on väga palju erinevaid arusaamisi. Et erinevad autorid ja kes mõtlevad ühtemoodi või teistmoodi, erinevad mudelid ja käsitlused. Aga põhimõtteliselt Öelda, et märk on see, mille vahendusel toimuvad kommunikatsiooni protsessid, et selle abil kõik elusolendid oma keskkonnas orienteeruvad. Ja, ja me edastame märkide kaudu üksnes informatsiooni või, või loeme seda millestki välja või võtame vastu. Et seda võib ka nimetada mõistmist, uurimaks teaduseks. Üks asi, mida ma tahan veel öelda, on see, et semiootika on väga interdistsiplinaarne teadus, see tähendab seda, et ta on seotud nii paljude muude teadusharudega sotsioloogiaga, meediauuringutega, isegi bioloogia, ökoloogia, ühed nagu väga selles mõttes. Haare on nagu hästi laiali seal, mida uuritakse ka õppides sa saad spetsialiseeruda kas reklaamisemiootika kunstisemiootika või et seal on hästi palju erinevaid. Distsipliin on selle sees ja minu töös siis jah, et me jõuame selleni. Mina Ma tegin omad? Jah, sellisel teemal ma juba enne mainisin kommunikatsioon maaväliste olenditega semiootilise käsitluses kuulub Öelda eksosemiootika valdkonda selles mõttes, et väga vähe kasutatud mõista selles tähenduses eksosemiootika, see on nagu pigem ise tuletatud loogiliselt. Näiteks noh siis, et ääremärkusena biosemiootika mõeldakse selle mõiste all eksootika mõiste all organismide vahelist kommunikatsiooni. Ehk siis nemad ei, ei mõtle eksosemiootika päris nii. Aga seda on ka mainitud, et ta nagu tuletatud, põhimõtteliselt mõista, lastat, erinevad autorid on maininud väga põgusalt seda, et kuidas saaks semiootika nii-öelda laieneda ja siis on mängitud selle mõttega, et kuidas saaks semiootika uurida nii-öelda elu väljaspool meie planeeti maavälist elu. Ja, ja ma võtsin põhimõttelised oma töös, mis on siiski seminari töötajale, lõputööd on lühem. Nad on niisugune ülevaate rohkem ja analüüsil. Et ma võtsin vaatluse alla siis artikleid mis käsitlevad maaväliste olenditega kommunikatsiooni semiootilise aspekte ja viisin need kokku erinevate semiootilise lähenemist, aga see oli põhimõtteliselt kolme ossa jagatud. Mul rääkis sellest, et kuidas nii-öelda semiootika kui diskursuse vaatepunktist saaks toimuda kommunikatsioon maaväliste väidetavate olenditega, et siinkohal on ääremärkus see, et et see on ikkagi akadeemiline nagu keskkond, see tähendab, et kõik allikad, kõik väited põhinevad sellel, mida teadus on tänaseks päevaks nagu ametlikult väitnud või, või nagu aru saanud ja uurinud. See ei tähenda seda, et see, millest ma kirjutasin, ma otseselt sellega nõus oleks igas punktis sajaprotsendiliselt, et ma vaatan seda nende tasandilt nende vaatevinklist, see on siis akadeemiline põhimõtteliselt jah, selles mõttes. Võttes aluseks selle, et neil on kätte andnud teatud informatsioon, siis nad need järeldused, mis nad teevad seal väga loogiline, siis on arusaadav, et ma pidin lähtuma oma töös ka sellest, ma ei saanud öelda nii-öelda nagu enda subjektiivset arvamust, mis on siiski subjektiivne. Aga kes siis on tuntumad eksosemiootikud, noh kui üldse öelda, me räägime sellisest väikesest kõrvalsektorist, eks ju, väga suures valdkonnas, mis on semiootik, aga oma töö jaoks sa ju neid tegelasi uurisid, nende töödega tutvusid, kes üldse midagi sellel teemal on rääkinud? No ma toon siin mõned näitlejad ainult sellepärast, et ma kõike peast ei pruugi praegu mäletada. Juri Lotman, kes on kirjutanud ühes artiklis, nimetaks seda mõttevälgatus, eks, aga, aga ta on maininud seda. Ma toon siin paar punkti välja, et see artikli nimi on inimesed ja märgid ja ta on ajakirjas vikerkaar tõlkeartiklina ilmunud aastal 2000. Ja seal artiklis ta siis räägib sellest, et ma toon taadi sellise väikse välja, sest see on väga huvitav. Ja lõpuks kujutlegem juhtumit, mis seni on jäänud fantastika pärusmaaks, kuid millest ühel ilusal päeval võib saada reaalsus kokkupuutumist, mõistuslike olenditega, teistelt planeetidelt või maaväliste tsivilisatsioonidega, kas me suudaksime vahetada nendega informatsiooni? Teineteist mõista? Mittemõistmisest tingitud kollisioonid lõppevad üldjuhul traagiliselt. Jättes kõrvalerohked näited inimkonna ajaloos, osutan neile vastastikust ala suhetele, mis maal on kujunenud inimese loomariigi vahel. Ja noh, siit läheb edasi, selles mõttes ta mainib salasele ära kui semiootik. Ja see on see üks moment, aga, aga siin töös jah, ma lihtsalt toon paar nimed, kellest ma rääkisin. Näiteks taglas Vacotš Ta on pigem kui ma nüüd ei eksi peast ta setiga seotud teadlane Taali huvitatud, küll see nutikas teda isegi kasutas seda mõistet oma artiklites ja semiootika mõisteid kasutas, et kas kood või, või sõnum või vastuvõtja või, või nii edasi, et ta kasutas nagu selliseid mõiste teda mälu järgi, kui ma mäletan, siis kõige rohkem kasutas neid või noh, päris mitu artiklit ma oma töö, sest viitasin taglas Facotšile. On ka teisi neid, kes otseselt semiootikute stan seda maininud. Vähem. Aga üks, kes mul tuleb veel meelde, meri viid. Jällegi ei ole semiootik nii-öelda nagu teise alateadlane, aga, aga ka kasutas sellised mõisted just nagu kommunikatsioonist rääkides, et kuidas see siis võiks toimuda. Ja, ja põhimõtteliselt mida ma tegin veel seal töös, oli see, et ma võtsin teisi semiootikuid ja nagu pani neid kokku nende nende arusaamistega, mida nagu varem avaldatud ehk siis näiteks biosemiootik Jakob on üks külges rääkis Umbeldi mõistest oma ilm. Ja Ma tõin selle nagu sisse selles mõttes, et ma võrdlesin teda või analüüsisin teiste käsitlustega, kuidas ta võiks sobituda sellesse teemasse, et kui rääkida sellest, et noh näiteks igal elusolendil on subjektiivne universum sängis Umbelt oma ilm kuidas ta seal toimetab, ehk siis küsimus sellest, et kas need oma ilmad nii-öelda meie ja teistsuguste vahel lähevad üldse kokku inimese väidetava, mitte inimese vahel? No see ongi minek, üks põhiküsimus, selle töö ja teema ja, ja Eksu semiootilise lähenemise juures, et kui me räägime Arktikast ehk märgisüsteemist, mille abil siis suheldakse, kommunikeerutakse. Et millele siin üldse tugineda saab, et arvestades ja et ametlikult pole maavälise mõistusliku elu leitud sel teemal ühtegi seisukohta võetud räägime ikkagi sellisest antropotsentrilisest, hüpoteetilisest vaatenurgast lähtudes endast kui inimesest ja ja omistades seda inimlikkust, märgisüsteemi ja tajumist, siis võib-olla Ma ei tea miljarditele olenditele, multiversus läheb siis ikkagi semiootika ja eksosemiootika tasandil tänasele päeval akadeemilises raamistikus ika mõttemängude tasandile. Sellised hüpoteetiliselt semiootika raamistikus, eriti et ma isegi ei tea, ma ei ole kuulnud, et keegi teine oleks sellisel teemal tööd kirjutanud. Juri Lotmaniga ma selle kohtunud sellepärast et ta ei ole elus olev. Ma ei tea jah, et, et see oleks, no muidugi, ma ei saa siin rääkida, eks ju, füüsikast ja astrofüüsikast, astro bioloogiasse ja nii edasi, et see ei ole minu teema. Aga jah, mina ei tea, et see muidugi et me varsti jõuame sinna, et on ka nii-öelda teine eraldi maailm, mis on nii-öelda pseudoteaduslik ehk mitte teaduslik kus on jah, teistsugused arusaamad asjadele. Aga selle teema lõpetuseks oma töös kommunikatsioon maaväliste olenditega siis semiootilise eksosemiootilise vaatevinklist, milleni sa siis jõudsid, et kuidas mil moel l kas üldse, kuidas see kommunikatsioon siis võiks toimuda, mida akadeemiline maailm sellest, nii vähe, kui ta arvab, arvab. Ma ei jõudnud selles töös konkreetselt mingile järeldusele, et inimesed arvavadki, et tihti küsitakse, et sa kirjutad töö, et Ahase püstitasime küsimuse, järelikult sa leidsid konkreetse vastused? Kindlasti mitte, et see oli pigem sihuke analüüsiv kirjatöö ja, ja, ja pigem nagu vaadeldes erinevaid aspekte ja probleeme. Lahendus oligi see, et see on äärmiselt keeruline teema, kus nagu ühed inimesed, ühed autorid loovad üht, teised teist ja me saame mingeid üldisi järeldusi väga üldisi teha. Ühe asja ma tooksin välja, et et mis see eksosemiootika, kui ma seda nii nimetame, mis tema erilisus on, et, et kui ma siiski seda tööd kirjutasin, siis maju arvasin ja lootsin, et see, see annab midagi või selles mõttes, et selline lähenemine asjade üle arutlemisel annab midagi ja ja kokkuvõtlikult võibki öelda, et eks semiootika annab, annab sellele teemale nagu teistsuguse vaatenurga, et sa pole mehhanistlike deterministlik, et see on pigem märgiline tähenduskeskne, kuna semiootika üldiselt on filosoofiateaduskonna all, hetkel ta oli kunagi mäletan minu mäletamist mööda sotsiaalteaduskonna all, aga ta on hetkel juba mõnda aega filosoofiateaduskonnal. Et siis on noh, ta on humanitaarteadused, arutlebki inimeste suhe maailmaga, et, et kuidas me näeme asju, kuidas me tajume, et see on niivõrd suur suur teemade ring, et, et teha nüüd otseseid järeldusi, otseseid järeldusi minu arvamuste kohaselt saab teha siis, kui sa võtad mingi väga kitsa teema väga kitsa analüüsid, mingit teost, mida paljud on teinud, kes kirjutavad seminari lõputöid, ka mind väga konkreetset reklaamikampaaniat, analüüsid, väga konkreetset kirjandusteost või midagi muud, et siis sa saad teha võib-olla nagu juba järeldusi, aga see seminaride pealkirja nagu see lähtepositsioon, kus ma juba alustasin, on selline, ta on rohkem nagu võimalikkuse uuriv ja mingeid probleeme, kaardistada vett ja et aga see, et annab mõnes mõttes jah, see eksosemiootika poolteistsuguse lähenemise Eva-Liisa sa oled veendunud selles, et meie maailm pole ainult see, mida me silmaga näeme, ehk siis oma viie meelega tajume vaid midagi palju enamat. Milline on siis see maailm, mis ulatub kaugemale, kui me oma argiteadvuse ja oma meelelise maailma kaudu tajume? Alustada on selles mõttes keeruline maailm, seda saab üheks maailmaks nimetada, sest nad on ilmselt erinevad maailmad, julgen väita, et seda on väga keeruline niimoodi alguses defineerida. Milline ta on, ta on kindlasti hoopis teistsugune, siin ma jällegi pean nagu vastanduse tooma selles mõttes, et seda on nagu lihtsam läbi selle vastanduse näha, et kui meil seal tavaelu, jaa, jaa. Kuidas me asjadest aru saama, kuidas me midagi organiseerima struktureerimine Lähme korraldama oma elu? Ta on praegusel hetkel, on minu arvamus üsna vastandlik sellele ma toon siin sellise vastanduse välja, nagu on vürtsi Ankaos, et kui kord on, on nii-öelda päevane aeg see, mida me näeme oma silmade, oma kõrvadega. Viie meelega näeme et see on olemas, see on nii ja me oleme ka nagu õppinud suures osas läbi ja neid asju nimetama ja, ja kuidagi mõõtma ja nägema, siis siin on nagu minu meelest väga oluline silmas pidada, et see, see ei pruugi olla kõik või noh, seda ütleb minule loogika ka suures osas, et see ei pruugi olla see, et sealt asjad algavad ja sealt asjad lõpevad, et laud on laud ja tool on tool ja nii ongi. Et mis ka tuleb välja erinevate inimeste kogemustest, see ei pruugi nii üldse olla, ma toon siin kiiresti näitaja, et et kui öeldakse trepp või oled, siis on inimesi, ma olen kuulnud lugusid, kes teevad igapäeva toimetusi, kõnnivad trepist alla, äkki näevad, et paar trepiastet või trepiaste tulnud eest lihtsalt nagu haihtunud sa näedki konkreetselt, tühi koht on seal, see ehmatab sind ära. Vastuksis tühja kohta lihtsalt. Põhimõtteliselt niimoodi, et see ongi konfliktne olukord, et sa nagu pead astuma, sest nädal aega samas sa see ongi väga keeruline, et lugu, millele mina praegu viitanud, see inimene lihtsalt ehmatas korraks ja nagu üritas, komistas aga ka siis paar sekundit hiljem. Või ma ei tea, kas selline sekundite küsimus ilmselt siis ta nägijat ikkagi on trepiastet sellised? See võib kõlada nagu hästi absurdse, hästi imelikuna, aga selliseid asju toimub, et kõlab nagu tajuhäire häire. Kui me räägime viie maa maailmast, siis üksmeel kaks meelt või nende ühistöö ei oli väike viga sees, ei, ei võtnud infi täpselt vastu. Ja see ongi jälle see, et kuidas me tõlgendame asju, et see on ka huvitav, et korraks semiootika juurde tagasi tulla, et kuidas inimene maailmast aru saab, kuidas ta seda tunnetab, kuidas ta midagi tõlgendab ja võib öelda, et üks tõlgendus on parem või õigem kui teine. Mida me kipume tegema, me kõik? Me võrdleme kas ennast üksteisega või me võrdleme võrdleme pidevalt võrdlev, ma isegi toon vastanduse toon vastanduse, selleks, et ma seletan midagi selleks, et kuidagi seda nagu selle maailma mõttes aru saada tahaks teha. Aga tulles tagasi seda korra ja kaose juurde, et seekord on siis see nii-öelda nähtav maailm, see, kuidas mina seda mõistan, et ta on struktureeritud sinna tavaliselt mingid väljakujunenud arusaamad. Ja siis on see kaose poole, et kui võib nimetada nagu ööaeg või see oli aeg, kus asjad on nagu alati nähtavad, need on ebaselged seal võib-olla mingeid ettearvamatuid, lahenduskäike või ettearvamatuid asju, ilminguid, nähtusi, et see ei ole nagu niimoodi struktureeritud ja selle juures ongi huvitav, et ka rääkida loogiast või rääkida inimesed, kes, kes uurivad paranormaalseid nähtusi, siis nad peavad pidevalt seal ei ole siukest klassifikatsiooni nagu teadvuses, et kõik on juba paigas, sellepärast pidevalt arenev, pidevalt muutuv, samamoodi aga arenev diskursus, et et loomulikult nagu leitakse ühisosasid ja sarnasusi, aga ta ei ole võrreldav kuidagi sele selle nii-öelda teadusega, selles mõttes, et et seal on jah, nagu palju seda, mida praegusel hetkel ütleme, et väike kogukond inimesi oskab mõista, oskab seletada, et ahah, et sa nägid ka seda või sul oli ka see kogemused ja noh, sellest oleneb muidugi kultuuridest ja, ja nii-öelda maailmaosast, kus oled aga tavaliselt see on pigem nagu hetke pealt tabuteema või seal ühes nagu teatud mõttes, aga huvitav, et me endiselt ei, ei kuula veel inimesi ja ei kuula neid lugusid, aga selleni ma jõuan hiljem tagasi selle teemani. Nii, aga kui me nüüd tuleme korra House nähtava ja nähtamatu maailma juurde siis ikkagi ootaks nagu mingit sellist kirjeldust, et milline siis on see maailm, mille kohta tihtipeale öeldakse ka multidimensionaalne maailm, et mis termineid sina kasutad, kuidas sina kirjeldad, noh isegi kui me oleme ju ainult sõnade ja mõtete piires, me saame ainult sellesama märgisüsteemi kaudu mingeid kontseptsioone edasi anda, aga püüame, sest muid vahendeid meil hetkel ei ole. Raadiokuulajateni jõudiseks, ehkki tell, kallid kuulajad, kui teil on telepaatia andurit sees, siis on teil see kõik juba selge. Aga siis jaalse nimetasid dimensioon, näete, seda mõistet kasutatakse palju, et et need ongi justkui, kuidas mina seda mõtestan, dimensioonid on erinevad maailmad, et nad on nagu eraldi tasandid on kolmas dimensioon, neljas dimensioon, viies dimensioon, nimodi seletatakse seda palju. Ma ei arva, et see on nagu ainukene seletuse lõplik seletus, aga see on mõnes mõttes kummalisel viisil loogiline, et kuidas seletada seda, et, et kuidas kogu meie olemus või eksistents oleks parem öelda, on üles ehitatud. Ja, ja selle põhjalt saab rääkida, et kuidas meie ei näe nii-öelda kõike oma füüsiliste silmadega, et seesama, et Meie maailm on hetkel piiratud erinevate teguritega, aga sängis, et seda jällegi minul ei ole kogu teadmist lõplikku teadmist, et ma saan rääkida sellest, millega ma olen ise kokku puutunud. Ma arvan, et see, millega ma olen kokku puutunud, milleni ma jõuan, et see on suhteliselt selle tasandi või selle maailmalähedane. Et ma olen vähe kuulnud, ütleme, tunnistusi, lugusid kuuendast dimensioonist, viiendast, mida need inimesed nimetavad viiendaks-kuuendaks, on ju, et see on väga lai maailm, seda võib öelda. Seal on väga palju erinevaid eluvorme. Et kui meie oleme harjunud mõtlema loomariigist ja inimestest ja väga inimesekeskselt üldiselt siis siis minu arvamuste kohaselt see see olendite ütleme, arv ja, ja nii-öelda see skaala on palju laiem. No aga tuleme ikka nende tasandite juurde tagasi, et ma natukene tahaks seda lahti muukida, sest et ka New Šveitsis on väga palju selleteemalisi erinevaid teooriaid. Kui rääkida nii-öelda multidimensionaalsest maailmast, mis osad viitavad sellele, et noh, me oleme praegu kolmandas vaja hüpata viiendasse või siis, et meie Neid tasandeid on 12 või 11 või 33 või lõpmatus sellest, mis oli esimesel, teisel tasandil, räägitakse väga harva, keskendutakse sellele, et inimkond olla praegu kolmandal esiteks, millel need tasandid kirjeldused või sellised arvamused, et on just sellised tasandit, millele nad nagu põhinevad ja misse struks kultuur on, et palju neid tasandeid on mis neid eri tasandeid iseloomustab ja mis, mis on siis selle vaheline liikluskommunikatsioon eesmärk, kas meil on vaja kuhugi pürgida või miks me võiks rahulikult siin kolmandas tiks seda ja nii edasi, ehk siis ma tahaks natukene, et seletaks lahti seda tasandite teemat, et kus me siis oleme ja mis tasandit siin veel on ja sellest on palju räägitud küll, et, et see on minu meelest huvitav, et ikkagi kasutatakse valdavalt sabasid mõista, et just nimelt see dimensioonide tasandit et see paneb mind mõtlema, selles selles jutus on mingi iva, et nagu ma olen aru saanud, ma ei tea, kas nii-öelda dimensioonide, kui seda võib nimetada klassifikatsioon, et kas ta on mingist ühest allikast pärit seda allikat ma ei tea, aga mulle tundub, et inimesed tahad seda, mida mina olen kuulnud palju oma kogemustest lähtuvalt, et kuidas nemad näevad seda maailma, kuhu nad siis kas reisivad või on siis nad kirjeldavad, et, et noh, et elu on, kogu olemine on teistmoodi. Aga seda ma ausalt öeldes ei oska keegi öelda, kust on tulnud see selline klassifikatsioon, et jällegi inimestele väga omane, eks ju, seal on vaja täpselt teada, et kust see on tulnud. Ei, mind isegi ei huvita, kust see tuld mind huvitab, mis see on. Et mis on need tasandid, et kui me räägime nüüd näiteks võtame siis lihtsustame selle kolmandale neljandale-viiendale, sest 12 11 tunduvad juba hetkel võib-olla natuke kaugele, onju. Et räägime endast ja oma naabruskonnast, et mis on need tasandid ja kas need on sama, mis dimensioonid või on siis dimensioonid veel mingid eri tasandid? Kui rääkida tasanditest, siis see on väga üldine mõiste aegade põhimõtteliselt räägibki sellest, kuidas erinevad olemise tasandid, ehk siis on võimalik elada, olla nagu erinevatel võib öelda, korrustanud tasanditel, et nad ei, nad ei ole siinsamas hetkel me ei taju neid ühel ajal, aga et, et see on see, kuidas mina aru saanud tasanditest, et see ongi väga üldine mõiste. Aga dimensiooni, sest rääkides, siis nad on põhimõtteliselt nagu paralleelreaalsused. Jällegi, kuidas mina asjast aru saan? Nad on väga suured nagu iseseisvalt maailmad, aga nad mõnes mõttes võivad pakkuda üks sees, aga ehk siis sisse joosta üksteisele. Ja siit tulevadki tegelikult paljud need paranormaalsed nähtused ja, ja see on see, et, et justkui mingi mingi võõras info ras asi jookseb kuhugi sisse. Mina mõtestan seda enda jaoks niimoodi, et need maailmad on nagu erinevatel korrustel. Ei oska muudmoodi seletada, miks see temaatika on ebamäärane, on just sellepärast, et seda infot koguneb või kogutakse inimeste kogemuste põhjal võib-olla teatud kirjanduse põhjal, millesse sa ju alati suhtunud ka niimoodi, et see on üks kirjandus või üks arusaam. Aga jah, dimensioonide mõistet kasutatakse palju, kui eri maailmad eri eri tasandid. Et kui me rääkisime erinevatest maailmadest, siis üks, üks näide, kuidas seda, võib-olla nagu konkretiseerida natukene teha, teha loogilisemaks, kui nii võib öelda inimestele, kes ei ole sellega kokku puutunud. Et see näide on selline, et see on tulnud inimeselt, kes, kes on minuga jaganud päris mitmel korral oma lugusid, oma tunnistusi oli väike, siis ta nägi maju ja hooneid nagu meie näeme või noh, meie jällegi nagu on tavaliselt aktsepteeritav näha aga ta samal ajal ja ma ei ütle, et see oli alati iga kell iga päev, aga ta nägi samal ajal ka nende majade kohal või ümber või varemed nägid teisi maju, et näiteks oli maha lammutatud maja. Ta nägi, justkui mõtlesin jälle need kirjeldused, et kuidas inimene survestada, kirjeldab, et ta nägi seal kohal justkui teist hoonet, teist ehitust. Ta eristas selle, et see ei olnud noh, ta ei oleks pidanud seal olema või ta nägi ju et, et see oli mõnes mõttes eristatav jällegi selliseid asju kõige paremini Endale konkretiseerida, sa näed seda. Aga jah, see erinevate maailmade nägemine, see on üks lugu, mis on minuni jõudnud ja see puudutab ka loodustad. Ta nägi seesama inimene, kes rääkis mulle seda hooneta lugu nägiga, loodust, kui ta oli laps elavana, see tähendab, et ta nägi näiteks poolan, silmad ja suu. Et täiesti elavana kõike kui meie mõttes ikkagi väga teistsugust, et igasugune lill, igasugune puu elas ja, ja ta oli võimeline nagu tajuma ja ta väitis ka, et ta nägi või tundis, kuidas taimel on valus. Kuidas ta tunneb valu, et see oli nagu huvitav, et see on võib-olla üks näide on niisugune konkreetsem, et et kui meie maailm, kui võib seda üldiselt kirjeldada, me näeme seda üsna tahkena üsna paigal oleva, näed, siin on teatud füüsikalised seadused. Kuidas asjad on, et katuselt kukkuv mingi asi alla, kui sad tallalekad. See teine maailm võib ka öelda, et kui teda kuidagi nagu eristada seal võib-olla võib-olla teine reeglistik, hoopis teised füüsikaseadused teistsugune just nimelt olemise viis, et see on hetkel, kuidas ma suudan seda seletada. Üks sinu meelisteemasid, Meie keskel olev vastuolu, et kuidas metafüüsilised osa maailmast ametlikult enamasti ei tunnistata, ei käsitleta juurita, pigem eitatakse, aga samal ajal ometigi need nähtused toimuvad ja tegelikult on ilmselt kui jälgida folkloori ja sellist kultuuriajalugu on alati toimunud, et mis sa arvad, milles on asi, millest vastuolu tuleneb, mis on selle selline olemus ja tuum, põhjus? Arvamus on ka see, et midagi ei saa nagu sundida võib panna kedagi jääma või uskuma, et, et see vastuolu on, on kohati sellest, et meie kui inimesed oleme arenenud teatud tasemeni, me saame asjadest teatud mõttes aru, areng siin tähendab ka vaimset arengut. Meie areng on justkui ütleme, et nagu laiemas kollektiivis sealmaal, et me selgitame tõlgendama asju niimoodi, teadus uurib mingeid asju. Meile õpetatakse, et selline on maailm. Et see, see on hetkel suurema kollektiivi arusaam, see ei tähenda teistsuguseid arusaamu või ei saa, mu ei oleks ja miks ma seda ütlen, sest kuulates inimeste kogemusi ja mis infot nad, millist teistsugust infot nad on saanud, sest see on pannud mind mõtlema, et järelikult on on midagi teistsugust, mis hetkel. Aga siin tegelikult teadvus joob mingites punktides, üritab seda seletada ja, ja uurida, aga see on siiski veel suhteliselt selline nagu tabuteema, et, et see vastuolu see on selles mõttes huvitav, lihtsalt, et välja tuua see, et et justkui on ühiskond, ütleme, et mingi kogum inimesi, kes on endale paika pannud mingisugused reeglid, arusaamad, aga seal ühiskonna sees on inimesed, kes justkui nagu vaikivad mängivad kaasa, aga nad tegelikult koge lähevad midagi hoopis teistsugust kui need reeglid või arusaamad, kuidas läinud näiteks oletatakse asja nägema, et, et selles mõttes on see huvitav vastuolu, et noh, neid vastuolusid on nagu saab näiteid tuua igasugused erinevad nendel teemadel, et et see ei ole ainuke paradoksi vastuolu, mis puudutab füüsilist maailma. Aga tõepoolest see on huvitav, et kuidas mingid inimesed näevad ja kogevad midagi samasse, võib täielikult olla nagu konfliktis sellega. Et kuidas laiem kollektiiv paistab asju, et selles mõttes on see vastuolu väga huvitav, jällegi ma ise uurinud seda vastuolu, mul ei ole selle kohta täielikku infot, lõpliku arusaama, samas ma ei tunne ega kuidagi. Ennast olevat, et et samamoodi siin saab näite tuua, et inimesed, kes igapäevaselt näevad midagi paranormaalset mitte küll kõik, aga on inimesi päris palju, kes suudavad elada siin maailmas, teha oma toimetusi ja samal ajal nad teadvustavad, et nad näevad ka midagi muud, et see on võimalik selles mõttes jällegi need kõik asjad näitliku vastavad seda, kust me alustasime, et kontseptsioon erinevatest maailmadest. Siin on see ääremärkus, et me teeme seda kõike kogu aeg mõistuse tasandil, me kogu aeg üritame liigitada seletada asja üheksa, viie meele tasandil, mis teeb selle selles mõttes keeruliseks. Et on, on ka nii-öelda mõistuse väliseid asju, tähendab seda, et selle eroloogilist näiteks põhjus-tagajärg seost see on see nii-öelda hall ala või kui tulla tagasi korde kaos, on see kaasa pool. Ja, ja siin on teine huvitav asi. Ta on, toome perifeeria kui vastandid lõtku, tuuman verd, mis kogu aeg ennast üritab struktureerida ka mõõdame mingi siukse ringi keskel on tuum, ta kogu aeg üritab ennast nagu paika panna, kuidagi stabiliseerida, samal ajal väljastpoolt ringi äärtest tuleb kogu aeg on muutused, sest ta teiste süsteemidega ühenduses. Et selles mõttes ka noh võib-olla ta näitlikustab seda, et, et see üks ring puutub kokku nii-öelda välismaailmaga, sealt välismaailmas, tuleb kogu aeg teistsugust infot, mis tähendab, et C1 süsteem peab ennast kogu aeg ümber muutma, aga see muutus toimubki igal elualal, võib öelda ju, aga, aga ma näen, et mis puudutab paranormaalsed teemasid just nimelt nagu meie arusaamised sellest maailmast muutuvad selle perifeeria kaudu selle kaudu, et, et on näiteks palju inimesi, kes väidavad, et nad on näinud teistsuguseid olendeid, nad mõtlevad selleteemalisi konverentse, kokkusaamisi, kirjutatud raamatuid, et see on ma nimetan seda perifeeria osa, et mingit struktuuri nagu kogu aeg mõtestatakse ümber või mõtestatakse ümber seda, mis on võimalik. Aga mis siis on see, mis jääb sellest tuumast väljapoole, jääb sinna kuhugi viie meile tajutava selle nii-öelda loori taha jääb sinna täiesti perifeersete äärealadel, et et kui sealt kardin eest ära tõmmata, siis mis on see mäng, mis siin tervikmaailmas siis käib? Jah, kui ma teaks seda kõike selles mõttes, et ma ei saa kuidagi väita, et ma kõikide jaoks, et ma vastan sellele nii nagu mina hetkel olen mingisuguse aru saama, endale kujundanud, aga, aga loori taga toimub väga palju lähevad, et jällegi see maailm on lai, saab välja tuua näiteks UFO kontakti juhtumeid. Ja inimesed, kes kas reisivad oma kehast väljas, käivad kuskil mujal. Et jällegi mida rohkem sellest räägitakse ja üritatakse seda nagu kuidagi klassifitseerida. Arusaadav. Aga kui sa mainisid näiteks tulnuka kontakti juhtumeid, et kuidas siis nendega tegelikult ikkagi lood on, et miks need organisatsioonid, kes näiteks uurivad Tulluka rööve, et nad ei jõua omadega väga kaugele, et mis on need probleemid, miks selliste teemadega tegelevad organisatsioonid siis tihtipeale jõuavad tupikusse, surevad isegi välja, kas siin ei või olla üks põhjustest selles, et, et tulnuka juhtumid äkki on hoopis astraalrännakud, äkki see kõik on, ütleme selline muutunud teadvuse seisundi aga siiski meie teadvuses toimuva ilming? Lühidalt ma ütleks selle peale, et kõik on võimalik, ma ei eita. Ja ma ka ei väida kindlalt mitte midagi, ma olen samamoodi sel teemal mõelnud. Aga sa küsisid, et miks erinevad organisatsioonidest tupikusse jooksevad, ma ei saaks seda öelda, et minu minu arusaamiste kohaselt igaüks tegeleb oma konkreetse valdkonnaga, et nad on nagu, jooksevad kuidagi kokku või liiva, seda ei saa öelda seal. Siin on üks teine teema, mida võib arutada erinevaid uurijaid, erinevaid inimesi, tunnistajaid, kes puutuvad kokku millegi anomaalsega. Et see ongi väga sensitiivne teema, neid teemasid on võimalik mõjutada, panna sind uskuma ühte teistviisi või, või mida tehakse hästi palju segatakse nii-öelda vett. Uurija ja saab ka ju, eks ju, me oleme kõik selles mõttes seda tasandil inimesed, et me oleme ekslikud näoga, kes segab vett. Kui rääkida sellest, et kes segab vett, et see ei pruugi olla ainult nii-öelda teine inimene või keegi, kellel on mingid vastandlikud huvid, kes ei taha, et seal kuhugi jõuaks oma uurimisega nad võivad olla ka täiesti vabalt, nagu ma olen kuulnud riikide julgeolekuteenistused, luureteenistused, luureagentuurid, kes nii palju, kui ma olen aru saanud, on asjaga väga hästi kursis, tähendab just nimelt nendega, mida vaata, paranormaalsed nähtused, et nad on sellega ütleme niimoodi, et keskmisest rohkem kursis, iseasi on see, et kas nad peavad vajalikuks ega ta suurema kollektiiviga või mitte. Nii palju, kui ma olen kuulnud ja lugenud ja aru saanud, siis üks, viis, kuidas kellelegi tegevust takistada, kas on siis üksikuurija organisatsioon on just nimelt see, et teatud agendid luureagentuurist jälgivad ja annavad sulle kas valet infot või takistavad su tegevus muul viisil, et need erinevaid viise hästi palju, kuidas võimalik takistada, et selle juures huvitav osa ongi, et, et praegu justkui võib-olla meie eelnevast jutust jääb mulje, et see on kõik nii läbi uurimata valdkond. Minu teadmiste kohaselt ma nimetasin siin luureagentuure ja, ja julgeolekuteenistusi aga ja riigid ja, ja need, kes nii-öelda riiki valitsevad ja ja igas mõttes haldavad erinevat infot. Sest kui küsida, et, et miks peaks keegi tahtma kedagi takistada veel mingit infot mingis suunas viia või varjata, siis nii palju, kui ma olen aru saanud, siis on teatud agentuurid, üksused kes väga süstemaatiliselt tegelevad anomaalsete ratastega ja nii-öelda selle nähtamatu maailmaga ja teavad sellest märksa rohkem raportite näol ülesvõtete näol igasugustel viisidel on kogunud seda materjali aastakümneid, kui mitte rohkem ja kes süstemaatiliselt just nimelt hoiab sellel Harryl silma peal ja kogub infot, siis vastavalt sellele. Ühesõnaga kuidas on tööülesanded jaotatud ja nii edasi, et et meie kui tavainimesed, et kui, kui mina istun siin ja mul ei ole konkreetset kokkupuudet mingi sellise asutuse või organisatsiooniga, et tavainimesena mind on jäetud olukorda, aga kust ma tean neid asju ise kuidagi enda jaoks mõtestama. Mõni inimene, mõtestage, mis on ka täiesti okei ja, ja ma ei oska siin nagu kuidagi kaasa rääkida. Aga minu andmete kohaselt on asutusi, kus väga hästi teatakse, mida inimesed läbi kogevad, läbi elavad, kui neid näiteks öösel kuhugi laevale viiakse või mida see tähendab, kui sa avastad ennast äkki nägevat mingit lendavat objekti, et et see ei ole tegelikult nii hall ala kui võib-olla arvatakse, aga jällegi väga infolohke väga tihti raskesti klassifitseeritud, kui ma hüppan selle juurde, et ütleme, et on mingi kogum inimesi, kes on näinud võib öelda, et mitte inimesi või teistsuguseid olendeid, siis kuidas nad neid liigitavad, kuidas nad ainult määratlevad. Sest me tahame seda, teame, liigitavad määratleme panema kategooriatesse, mõtlesime tõestusi, see ongi keeruline teema, aga see ei tähenda, et seda ei tehtaks. Aga, ja seda infot avalikkusega jagata. Et see on sealpool ja vastuolu, huvitavam osa, et kuidas on nii-öelda kollektiiv inimeste näol mingi riigi kodanikud näiteks ja siis on kogu valdkond, mis puudutab Meelit, taariad, erinevaid üksusi ja minu jaoks on need kaks täiesti erinevat maailma. Ja nii palju, kui ma olen näiteks kuulnud UFO kontakti juhtumitest, tunnistusi ja lugusid, siis väga, väga huvitav muster, mis jaksab läbi, on see tihti need inimesed, kes räägivad paranormaalsetest nähtustest, konkreetsetest juhtumitest, mis on nendega isiklikult juhtunud või või muude väga seletamatut nähtustega, et huvitav selle juures on see, et tihti nad on pärit taarse taustaga perest. Et kas on üks vanem või mõlemad vanemad või on mingisuguse auastmega teatud sõjaväeharus aktiivsed või olnud aktiivselt, et on mõlemad variandid. Kas sõjanduse karjäär, kas ta on siis selja taga juba või see toimub praegusel hetkel, et see on üks ühendav muster, mis on väga-väga huvitav, teine variant on see, et on näiteks ühe inimese puhul, kelle tegemistel vajan rohkem silma peal hoidnud, kes on britt, ta nimi on remont, Harks tema nimetab, et tema perekond on just nimelt nagu spionaažitaustaga. Ta on, kas siis kas sul on mingi spionaaži taust või siis militaarvaldkonnast, see on selle juures väga huvitav ja minu meelest see nagu väga kõnekalt vihjab millelegi, et kus see info nagu tegelikult jookseb, et kui me siin räägime hallist last ja ei tea täpselt ja et siis on nagu täiesti selgelt valdkonnad, kes, kes nagu muigaksid me jutu peale. Et kui räägitakse, et kas teleportatsioon on võimalik samal ajal selle tehakse näiteks katsetusi tähe portatsiooniga, et see on just nimelt sõjalisi programme ja projekte, et see on minu meelest. Ta on jah, see on tõesti väga põnev, üks väga intrigeeriv teema ongi salajased sõjaväeprogrammid, millest räägivad paljud tunnistajad. Igasugused vandenõu uurijad, ka mõned ohvrid üle maailma tihtipeale üsna detailselt räägitakse siis igasugustest salajaste sõjaväeprogrammidest minevikus, eks ju, et et alati on seal mingid salastamise perioodid ja nii edasi, et mida sa nende kohta oled teada saanud, välja uurinud. Kui rääkida erinevatest katsetest projektidest, mida on siis sõjanduse valdkonnas tehtud siis saab näiteks tuua kaugvaatluse. Lihtsalt seletades on protsess, kus inimene on võimeline kehast väljuma ja nii-öelda kõndima ruumis või minema suhteliselt valgetesse asukohtadesse oma teadvusega. Ta ei pea oma keha liigutamas alaks ja sellel teemal vesteldud ja, ja räägitud. Olles kuulnud erinevate inimeste tunnistusi, siis see jookseb selle teema sealt väga palju läbi, et erinevate nii-öelda erivõimete või ülivõimete katsetused kuidas katsetatakse just nimelt seda kaugvaatlust näiteks, et et minna kohta, kuhu on mingil põhjusel ligipääs piiratud, aga tahetakse näha, kus midagi toimub, siis on katsetatud näiteks lähed vaenlase nii-öelda tagalasse vaatama, et mis seal toimub, et noh, see on väga niisugune üldistatud näide, aga sa sellest on ka palju räägitud. Et rääkides siis nendest erinevatest projektidest soovitan kuulajatel uurida selliseid hanesid või mõisteid nagu Emmchei Oltša artitšouk, Sis projektarditšokk, projekt Plub Operation B klipp või operation, star käit või Pratchett Aibys tähtedega hibis või bridžiklubi, neid on palju ja just nimelt saangi aru, et need nimetused, kui ma ka võib-olla mõni aeg tagasi mõtlesin, et nad on justkui nagu kuskilt välja mõeldud, et need nimed on lihtsalt niisugused huvitavad nagu natuke fantaasia valda kalduvad, siis huvitav selle juures on see, et minnes kuhugi täiesti teise inimese juurde tekivad mustrid, ühesõnaga samu nimesid mainitakse, mis paneb sind mõtlema, et et väga huvitav, et miks samad mõistvad või samad projektidele jooksevad läbi, et ma siin nimetasin ainult ütleme viis kuus tükki, et neid on palju rohkem. Ja olles selle teemaga ikkagi, mitte nii, ma ei ole sellest spetsialist, siis ma ei saanudki praegu nagu viidata kaudsemalt. Et igaüks, kui ta neid nende projektide tagamasid, loeb, teeb enda järeldused või, või kuidas ja kui palju ta sellesse süveneb. Aga seda ja seda teemat jookseb palju läbi ja just nimelt seda, et kuidas inimeste võimetega katsetatakse milleks nad on võimelised, kuidas nad tajuvad seda reaalsust, kuidas nad on võimalikud veel liikuma peale füüsilist keha kasutades või kuidas nad on võimelised oma nii-öelda vaimseid võimeid kasutama näiteks ekstrasensoorse taimed. Et see on väga-väga huvitav. Kes on need inimesed, kelle tunnistusi sina oled kuulanud, keda sa pead adekvaatselt eksallikateks. Keda sa soovitad teistele selle teemavaldkonna huvilistele siis jälgida-kuulata, vaadata, nende sõnavõtte tähele panna. Ja neid inimesi on päris palju, ma toon mõned välja. Näiteks selline mees nagu Alfred lämbromont lühemalt Alfred kes on üks eksopoliitika eest vedanud, teatas teine, on siis Maicel salla, kelleni ma jõuan ka. Et Uuebret nimetatakse isegi eksopoliitika isaks. Sellepärast väidetavalt esimesena sõnastas selle kui nagu uurimisvaldkonna, et eksopoliitika kui uurimisvaldkond, mis tegeleb õiguse valitsemise poliitikaga universumis ehk siis maise poliitika laiendamine nii-öelda plane taarsel areenile. Seal on muidugi hoopis teistsugused nagu lähtepunktid, et sisse on toodud nagu teistsugused vääridad näiteks IC ja Uuefo sfäärid, mis muudavad kida nagu teistsuguseks uurimisvaldkonnaks ja ja seal ta annavad sulle ekso sinna, et et see ei puuduta ainult maad, vaid, vaid ka seda, mis väljaspool toimub. See ei ole minu teada väga vana uurimisvaldkond või selles mõttes, et sellest ikkagi rääkima hakati, nagu suhteliselt hiljuti Alfred Vuebre siis on kirjutanud eksopoliitikast mitmeid raamatuid, kaks tükki vähemalt, kus seda nagu väga detailselt seletatakse ja lahatakse, aga tal on koduleht ekso poliitik Spom, kus ta siis on kõik arhiiv ja kõik jutud ja, ja intervjuud ja, ja info seal üleval, et tavaliselt ongi niimoodi, et noh kodulehele nagu koondatakse kõik see meeletu infoaas korraks rääkida, Uuebre taustas siis. Alfred On lõpetanud Siieili ülikooli õiguse teaduskonna ja on ka paljudel muudel aladel tudeerinud ja nagu isegi loenguid andnud, lisaks nii-öelda akadeemilisele karjäärile on ta uurinud palju Uuefow fenomeni ja kõike seda puudutavatelt. Ta on töötanud endise Ameerika presidendi Jimmy Carteri administratsioonis teinud koostööd infarkti uurimisinstituudiga. Seda tasuks absoluutselt kindlasti vaadata. Tema juures on huvitav ka see, et ta, tal on oma Youtube'i kanal, mis tänapäeval on üsna populaarne juba tavaline, et kus ta paneb väga-väga kõnekaid intervjuust üles erinevate uurijatega ja et ta teeb nagu väga siukest laiapõhjalist tööd. Siis teine inimene on Maicel, Salla, keda võib-olla teatakse rohkem ja tema samamoodi tegeleb eksopoliitikaga. Ja nagu ma aru saan, siis temas huvi eksopoliitika vastu kasvas välja sellest, et ta uuris rahvusvahelisi konflikte, selle tagamaid ja, ja lisaks ta uuris kogu diskursust, mis puudutab nii-öelda need avaldamata tulnukate olemasolu siin planeedil, et ta nagu sellest kasvas tema eksopoliitika platvorm võib öelda välja. Samamoodi, ta on andnud välja raamatuid ja, ja ka õpetanud, ütleme, rahvusvahelist poliitikat teistele. Tema koduleht on ekso poliitik Stot org siis punktorg, et kui Uuebrele on punkt com sistavalam punktorg välja andnud ka eksopoliitikaajakirja ja ka loonud eksopoliitikainstituudi, et seal ka jälle niisugune hästi-hästi laia haardega meestel on hästi lai platvorm ja teinud konverentse sel teemal Havail ja, ja ma saan aru ka, et mujal siis võib välja tuua veel pool helieri Kanada endine kaitseminister, jällegi autorooli ja, ja insener noh, väga märkimisväärse Harry käest selles mõttes, et kui me vaatame korraks hüppame selle teemani, et laiemalt, et miks sellise taustaga inimesed Neid asju hakkavad uurima või tulevad välja sellise infoga, et see on ka nagu pannud mind väga mõtlema. Tema puhul väga huvitav punkt, et 2005. aasta septembris ta siis tuli nagu avalikult välja selle infoga. Ta usub juuefaude olemasolusse, et see oli nagu suhteliselt üks siukseid esimesi samme. Üks märkimisväärne punkt, mille võib veel välja tuua andemain uudistekanalile RT krossotasid, jäi aastal 2014, kui ta täitis selles samas intervjuus, et maakera maad on külastanud vähemalt kolm erinevat liiki tulnukaid, tema nimatus, liikideks neid. Ja nad on seda teinud tuhandeid aastaid ja tulnud erinevatest tõdest, erinevatest tähesüsteemidest, mõned leenuselt Marsilt ja ta nimetas ka Saturni kuud. Et see oli kindlasti üks väga märkimisväärne intervjuu, väga huvitav. Ta rääkis seal ka paljudest muudest asjadest, ma väga soovitan kuulata seda intervjuud jällegi Youtube'is, kättesaadav võib veel välja tuua. On spetsialiseerunud religioonifilosoofiale. Ta on kirjutanud jällegi raamatuid, aga pigem sellistel okultismi teemadel ja Jordan, Maxwell on rohkem uurinud salajasi ühiskond ja, ja religioonide nii-öelda alusaluseid alusmehhanisme ja korraldanud ka palju seminare ja käinud väga palju raadiosaadetes rääkimas nii-öelda siis oma uurimustest ja milleni ta on jõudnud. Et jällegi väga huvitav mees. Siis saime Parks, keda ma enne natuke mainisin, kes on britt ja huvitav tema juures on see, et ta on poliitiku taustaga või ta mõnda aega töötanud poliitikuna leeboristliku partei all. Ja ta on olnud linnavolikogu liige meie mõttes sihukses linnas nagu Vippi. Lisaks tema poliitilisele taustale on väga huvitav ka tema pere päritolu, et tema vanaisa oli briti diplomaatia, töötas sellise välisluureteenistuse alluvuses, keda nimetatakse koodnimega EMS x-i kuus. Ema töötas Emmaifaiv luureagentuuri alluvuses teatud perioodi oma elust, tema päritolule, lisaks oli tal ka väiksest poisist peale kokkupuuted väga huvitavate olenditega, võib öelda, keda ta ise nimetab putukalised ehk siis inglise keeles mändsid ja teatud liiki Reptiilidega ehk siis Inglise keeles selle Jens, et ta tuli oma nii-öelda nende kontaktijuhtumitega avalikkuse ette 2010. aastal kus ta siis nagu avalikult rääkis oma taustast oma perest ja, ja nagu nendest anomaaliat lastele, aga ta on kokku puutunud, et ta on kindlasti ka märkimisväärne inimene just nimelt selle poolest, et kuidas ta nii detailselt jagab oma kogemusi ja, ja tal on nii palju meeles. Ja ta on ka pilte joonistanud nendest olenditest, kellega ta on siis kokku puutunud. Veel üks huvitav asi, mida ta enda kohta räägib, kuidas ta ennast kirjeldab, on see, et ta ütleb, et ta ei ole päris inimene, jällegi sellised juhtumeid ei ole noh, nii väga uudselt selles mõttes, et neid tunnistajaid, kes tulevad välja ja ütleme sellise küsimusega või sellise väitega, et nad täpselt oma päritolu arvestades ei ütleks, et nad on inimesed, neid on veel, aga Saimon ütleb väga konkreetselt, räägib sellest, et need on tema hingeosad, et siin on väga palju neid teemasid kui edasi minna, aga ma üldiselt üritan seda kirjeldada, et üks osa tema hingest on putuka aliste päritoluga. Üks osa on rektiilne ja kolmas on siis, nagu ta ise nimetab õõnsa maainimene. Kas. Ma soovitan kuulata pigem omaenda nagu selgitusi sellest, sest see ei ole niisama lihtsasti seletatav, aga põhimõtteliselt seda jagatud kolme ossa. Ja sellest ta räägib täiesti loogiliselt arutletult ja ja nagu väga minu meelest väga arusaadavalt ta teda on kutsutud sihukestesse peavoolusaadetesse jagama oma kogemustest või siis teatud osadest. Ja, ja mida ta teeb praegu ta esineb palju konverentsidel, jagab oma kogemusi. Ta on hästi palju, inimesed esitavad talle küsimusi mingitel teemadel või keegi, kes on midagi läbi elanud nii-öelda küsib temalt nõu millegi kohta, et ta väga palju esineb, tal on samamoodi oma kodule inimest, keda ma veel mainiks huvitavate tausta, ja selle info osas, mida nad jagavad, on Mark Richards, siis on Miriam delik Hado, keda võib nimetada kontaktisik, et tal on väidetavalt olnud kontakte erinevate olenditega ühtesid olendite nimetab näiteks. Sool on selleks siis eesti keeles kõrged valged. Seda ongi üsna keeruline tõlkida, aga ta nagu on endale mingisuguse siukse klassifikatsiooni teinud jälle, kes on hästi subjektiivne, mõnes mõttes ta läheb kokku teiste lugudega, selles mõttes sa ei lähe. Aga ta on ka väga huvitav naine, kelle kodulehte ma soovitan uurida. Siis on näiteks Alex karjäär, kes omamoodi kontaktsiisikaga, natuke teiste olenditega, jällegi ta räägib sellest pikalt erinevates intervjuudes nii-öelda nüüd detaile ja siis tavaliselt, mis neid erinevaid inimesi ühendab, on see, et neile jagatakse nendest kontaktidest mingisugust infot. Infot kas meie planeedi kohta või nende enda kohta, nende päritolu, see on, sellele on soovitav, on, muidugi on äss erinevaid tõlgendusvõimalusi, et kuidas seda keegi võtab. Tõsiselt ta võtab aga siiski nagu ostsime, märkimisväärne teema, mida uurida, et mida nad siis räägivad, mis infot nad saavad ärakäikudest nagu siit planeedilt või, või lihtsalt mingit tüüpi infovahetustest. See on väga huvitav teema. Teil on huvitavaid inimesi, need uurijad ja tunnistajad, nad moodustavad teatud mõttes kogukonna sellepärast et, et nad nagu natuke teises infoväljas orienteeruvad ja käivad ja teevad ka vastavaid konverentse või, või, või üritusi, et mis ühendatud siis näiteks mingile konkreetsele aspektile, et noh, eraldi ka eksopoliitika konverents, aga see natuke eraldi teema, et mõni inimene veel, keda ma tahaks, mainis ruttu, et keda võiks uurida lihtsalt viitena on brändi Kreima Steven Greer, keda võib-olla teavad rohkem inimesed tema kodulehe disklausel projekti kaudu. Dokumentaalfilm seerias, mille autor ta on siis vintsidž on üks väga huvitav mees, Charles hool, keri Cassidy on naine, ta on uuriv ajakirjanik ja saatejuht, loonud oma platvormi Pratchett Camelot, kus ta samamoodi intervjueerib inimesi mõtestab kogu seda temaatikat kuidagi, et jällegi ta, see teemade ring on väga lai, mida ta nii-öelda arutluse alla võtta saab, aga, aga Cameloti koduleht kui panna Google'isse osan üsna lihtsasti leitav ja tal on ka Youtube'i kanal siis on endalegi üllatavalt avastasin ühe ufouurija Türgist, kelle nimi on Fara Tšurdoozuna väga eritele, et ma loodan, et mõtlesin selleni hääldasin enam-vähem õigesti, ta on naisterahvast ufooriaga ja, ja mis on nagu türgi erilisus minu jaoks on see, et mida ma olen ka varem kuulnud, et Lähis-Ida riikides ütleme need paranormaalsed nähtused või, või, või muud nagu sellised metafüüsilised teemadel nende jaoks rohkem tavalised. Et nad, see on nende jaoks nagu noh, tõesti seda on võimalik arutada ka ajakirjanduses nende jaoks, noh kui ma nüüd õigesti mäletan, siis haaratsiooni tasu on rääkinud sellest, kuidas nende kaal võib näiteks peauudis ajalehes olla see, et nähti lendavat objekti. Et see on nagu rohkem nende jaoks kuidagi arutlusteema ja nii-öelda tavateadvuses. Ja lõpuks Steli taik, kes on ilmselt paljud alad rohkem tuttav jällegi ka Hallo, kosmose kaudu, tuleb ju sel sügisel 12 november saab teda Tallinnas oma kõrvaga näha ja oma silmaga kuulda siis et jällegi siin vale, kuidas pikemalt räägiks, sest seda kõike on nagu rohkem käsitletud, aga ta rohkem spetsialiseerunud vandenõu nii-öelda vandenõuteooriatele. Ja, ja tal on ka oma selge tänu sellele või selle tõttu, millise infoliin on nagu jõudnud oma karjääri jooksul oma selge arusaam sellest, et mis nii-öelda toimub, aga ta on kindlasti keegi, keda ma keda ma soovitan. Sellest eelpool mainitud jutust saan ma aru seda, et inimesed pole kaugeltki mitte ainsad mõistuslikud, teadvuslikud olendid siin universumis ja samuti mitte ka meie planeedile. Et sa oled nüüd uurinud seda teemat läbi nende teiste uurijate, kes on siis omakorda uurinud, kas neid tegelasi või, või inimesi, kellel on olnud kokkupuuteid sellega, et milliseid tegelasi siin meie planeedil veel toimetab, et jäme selles mõttes nagu hetkel maas vääridesse, sest see, mis toimub Andromeeda taga, hetkel jääb kaugeks konkreetset arvu või vastust anda on äärmiselt lühinägelik äärmiselt mittesobiv minu jaoks, sellepärast et neid nii-öelda arusaamised, kui palju neid hetkel siin on või kui palju on inimestel ühel või teisel viisil kontakt erinevate vahenditega nimetame siis, kui me jagame neid rassideks sesse klassifikatsiooni pool on samuti üsna kahtlemata jätan mõned uurijad, kes liigid tahavad neid juba konkreetselt liikideks, eks ju, on, on teised, kes räägivad rassides. Et see klassifikatsioon on nagu kujunemisel alles noh, seal väga pehmelt öeldud, et see on absoluutselt veel kujunemisel. Aga arvud varieeruvad paljuski, et ma teen enne väljapool Heleri, kes väidab ühte muidugi ei tasu ka seda oma mõtteavaldust võtta niimoodi jätta. Rääkis sellest, mida ta kõike teab, et ilmselt avalduse taga oli mingisugune läbi mõeldud kavatsus miks ta tuli välja just selle numbriga selle infoga, et neid arve ja konkreetseid detaile nad varieeruvad väga, vägagi palju, aga ma saan välja tuua mõned nii-öelda, kui me nimetame neid hetkel jagamine trassideks, et kellega on olnud rohkem kokkupuudet kellega väga paljusid tunnistajaid kuulates väga paljusid intervjuusid kuulates, et justkui jälle jookseb muster, et samad nimed tulevad üles. Et mõned neist on näiteks Adlased Andromeeda, lased Arktuurlased siirioslased lüüralased hallid, aga need hallid omakorda jaotuvad liikideks ja et siin ei avaldad sa hallid on rohkem ja, ja paljuski tihti need nimed ongi, nad ka nagu võivad olla laialivalguvad, et neid ei saa võtta, et ahah, et see tähendab, et see ja see, et see on üks grupp, et nad võivad omakorda liigitada alagruppideks või, ja nii edasi, sest allikaid on palju selles osas, et et kui palju neid on, millised on täpselt välja näevad, kust nad tulevad siis on muidugi palju räägitud Reptiilidest jällegi erinevatest gruppidest Nordikutest nendest putukalistest vähem, aga jällegi üks näide, kellest ma rääkisin ja milleni mina olen jõudnud või mingisuguse arusaamiseni, on see, et asjaolu, et nii paljud inimesed tulevad oma lugudega välja mainivad siin ja seal nagu kattuvaid nimesid ja, ja see info mõnes mõttes ka kattub siis minule sellest peaks panema, nagu pead pöörama või mõtlema, et miks, miks, miks need inimesed tulevad nende lugudega välja, miks me miks mingisugune osa ühiskonnast arutab teemasid seda nagu ei saa päris prügikasti visata, vett võtta, kui, kui absurdsusest minu jaoks on liigitatud ka neid väidetava päritolu järgi, et näiteks galaktikate tähtede planeetide järgi, et kust nad pärit on. Jällegi Mos soovitan sellesse infosse suhtuda nagu noh, kindlasti eelarvamusteta. Aga niimoodi nagu neutraalselt, et kui inimesed üldse see üldse huvitab, aga see on nagu päris palju punkte, mille põhjal võib öelda, et see võiks meid huvitada, et et kas on ka muud elu, miks see võiks meid huvitada miks ma peaks uurima seda, kas on olemas plejaadlased ja mida tahavad Rakoonlased ja nii edasi ja nii edasi, kui me võime rahulikult niisama mõnusalt omavahel jageledaja tiksuda. See on väga hea küsimus, et miks kedagi läheks miski huvitama, eksju? Ma arvan, et neid inimesi, keda huvitab meie maailm, aga, aga see, et, et mis on veel võimalik või, või kas see, mis me näeme ja teame, on kõik, mis on või on veel midagi, et ma arvan, et Need, inimesed ühe või teise teema kaudu jõuavadki selleni, et nad nad uurivad või, või noh, see on ju nii erinevates mastaapides ka, et kas sa uurid nagu seda hobina lihtsalt huvialane või ei saa. Oled sellesse rohkem süvenenud, et noh, ma arvan, et inimesed, kes, kes tahavad nagu rohkem teada saada need, need uurivad neid asju, mis ei tähenda, et noh, teadasaamine selles mõttes on võib-olla vale sõnakasutus, et teada saada paljude asjade kohta, aga just nimelt see, see nagu, et kuidas meie maailm veel laieneb, mis vääridesse ja ja sellega kõik kaasneb, on minu meelest väga huvitav. Aga kuidas seda uurida, nii et sa jõuadki mingite reaalsete allikate, nii et kas või kui me võtame selle, ütleme, erinevate maaväliste mõistuslike olendite, rasside kirjeldused või erinevate katetega uurijad, et palju neid on ja millised nad on ja kust nad tulevad ja nii edasi ja nii edasi, see on fantastiline, aga siiski noh, tekib ju küsimus, et kust see info pärineb, kas sina oled siis jõudnud näiteks, ütleme esmaallikani reaalselt inimeseni, kes on kogenud, tänud näinud ja sulle siis vahendanud seda infot, et tal on kontakt maavälise mõistusliku eluga, mitte et see on lihtsalt peegelduste peegelduste peegeldus nagu on ka teaduses, eks ju, et folkloor Ki uurib ju ühte juttu sellest jutust ja siis ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ma nimetaksin paljusid neid nimesid, keda ma välja tõin, nendeks, keda uurida ja keda mina pean nagu autentseteks või tõelisteks tunnistajateks, et sellepärast ma neid ka nimetasin, aga lisaks nendele inimestele, keda ma mainisin, olen ma kokku puutunud Eestis inimestega, kellel on väga huvitavad lood ja kes neid võib olla avalikkuse ees, ei taha, ei taha jagada laiema publikuga isikuliselt oma nime alt. Aga kes kogevad ja elavad minu jaoks väga-väga huvitavat elu. Ma tooksin välja ühe juhtumi, kus inimene unesoleku ajal, et sai toimudiskudele ärkvel, nägi und ja see oli seda tüüpi uni, et ta oli väga reaalne. Ja ta nägi unes, et ta on ruumis ja, ja hiljem mulle ta ütles, et see võis olla päev, et ta oli niivõrd mitte maine. Seal ruumis oli kõik valge ja ta hakkas seal ringi käima, et ta tahtis teada, et kus ta on ja miks ta seal on. Ja ta nägi enda ees nagu mitmeid koridore, ta sisenes ühte koridori. Ja kui ta sealt nii-öelda nurga tagant või selles koridoris liikus, siis nurga tagant tuli ta poole, kõndis nii-öelda, keda meie nimetame rahvakeeli tulnukaks, aga see on kindlasti inimene. Tal olid siis seljas selline hõbe hall tundke nagu ta nimetas, et väga keha ümber liibunud pikkus pikkuse osas mõisad täpselt sentimeetreid meetreid öelda, sellepärast et see ei ole hetkel nii täpne info. Aga sellel olendil olid siis suured süsimustad, silmad hästi väike nina. Ette rutates võib arvata ja et ta on nagu, pigem kaldub selle jällegi, see on ainult spekulatsioon, aga selle halli olendi poole, et oleks justkui nagu sarnaste joontega, nagu nagu halle kirjeldatakse vajus see inimene siis, kes Ularoo rääkis, ta tajus oma unes, et see olend jälgib teda, et läbi nende suurte mustade silmade. Ta nagu vaatas teda, aga mitte tema ei vaadelnud, vaid keegi läbi nende silmade vaatlaseks, kuidas ta seda tõlgendas või kuidas ta ütles, et ta tuli unes tunne, et see on justkui robot või mingi töötaja, kelle kaudu viiakse infot kuhugi mujale andmebaasi. Tal oli selja taga lisaks sellele tungele veel mingisugune atribuutika, mida on üsna keeruline seletada, võib-olla nagu mingid voolikud. Siis ta ehmatas ära, oli hirmunud ja hakkas ära jooksma. Ja, ja see liikumine oli seal seal ruumis seal, reaalsuses hästi veider, et tema järsku liikus aeglasemalt, kui sa oled, kes suutis nagu kuidagi kiiremini liikuda. Ja järgmine hetk, mida ta mäletab, ühesõnaga, seal oli ka sihuke veider moment, et tal justkui nagu hetkeks kadus mälu sellest, et mis toimus vahepeal. Järgmine pilt, mida ta mäletab, oli see, et ta liikus kolonnis kus oli rohkem siis inimesesarnased olendid tema ümber, meil olid väga täiuslikud jooned, nad olid hästi ilusad ja neil olid seljas oranžid kostüümid, siis mitte mitte need nagu olid sellel teisel olendil, et nad olid inimese sarnased oranžid kostüümid ja ja teda ei hoidnud seal keegi kinni, et ta liikus nagu mingi jõu mõjul, mida ta ei oska seletada, ta teadis, et ta peab seal liikuma, kui ta midagi vastu teeb, et tal oli see hirmutunne, et midagi juhtub. Ta tahtis välja sellest saada sellest Unestusest ruumist, aga tal oli seletamatu paaniline hirm. Ja ta ei mäleta kõike, mis juhtus vaatamata palusata, soovib koju tagasi ja siis mida ta ka kirjeldada, sellised kommunikatsioon toimus teistmoodi, millest ma ka varem rääkisime, et see kommunikatsioon ei toimu nii nagu ainult meie arvame, et et sa pead suud liigutama paelu kasutama, aga et et ta oli teistmoodi ja et rünnaku ajal ta tundis äkki, et seal on mingi ajaline limiit, ehk siis, et ta peab millalgi tagasi sealt pääsema. Ja siis ta sai sõnumi ja see sõnum oli justkui, et, et me saadame su tagasi. Ta tundis kergelt müksatust. Ja äkki ta tundis siukest kukkumist, meelatud kukkumist, kukub kuskilt kõrgelt. Järgmine, mida ta mäletas, oli see, et ta oli oma narivoodis, ta tuli sinna justkui läbi. Mis on jällegi, ma olen ka teistest lugudest sarnast sarnast nagu mustrit kohanud, et sa kukud kuskilt kõrgelt suhteliselt abitus seisundis ja ta kukkus sinna tagasi, ärkas üles, muidugi ehmatanud ja, ja mis on seal ääres, aga huvitav on see, et tal oli kehal millest on tegelikult räägitud, et see ei ole nagu uudne teadmine, aga tal oli siuke. Ma seda võib-olla seda sümbolit täpselt ei praegu ei ütleks, sest teatud aspektid selles loos, mida ma ei saa nagu avaldada just selle tunnistaja talvel me kehal kas mingi põletusmärk, sümbol, komperali joonistan midagi sümbol et konkreetne, aga see on jällegi, et see inimene, kui ta seda Kivaatasse märkali esiteks, õlale täpsustada. Selles mõttes oli keeruline aru saada, et tema võis seda tõlgendada ühtemoodi, aga ta ei tea, mida sa nagu tähistas, märk. Aga see juhtum selleks korraks lõppes, aga edasi hakkasid temaga toimuma väga huvitavad asjad, mis on, mis on tõeliselt märkimisväärne, et pärast seda tal justkui hakkasid ilmnema teatud siuksed. Ekstra tsensuursed võimed võidelda tunnetas asju rohkem, et kuulis ka siukseid väga tugevaid helisid enda peas. Näiteks ja üks moment, mis temaga hakkas toimuma, millest, kui palju sa rääkida on unehalvatuse ehk siis inimestele rohkem kuulnud, võib-olla sellest uneparalüüs? Need hakkasid ka temaga toimuma pärast seda juhtumit, mis on väga jällegi väga huvitav kokkuvõtlikult ja öelda, et selle inimesega pärast seda, seda kogemust seal laeval või ruumis, sellepärast et me täpselt ikkagi ei tea, kus ta oli hakkasid toimuma siuksed, normaalsed nähtused veel intensiivsemat ja tugevamalt, et, et selle võiks tuua üheks näiteks jah, Eesti Eesti juhtumitest, mida kindlasti palju. Et ma ei arva kuidagi, et seda, see on kuidagi eriline või, aga noh, minu kogemus kogemusest lähtuvalt ja selle looma valisin nagu selle tõttu, et mulle, mulle jagati otseselt sa lugu ja anti. Et see on üks näide. Endamatud paati paari aasta rooli, aga sellest aru ei saa või see on nii. Igav. Inimene liivale. Vee pääle. Üks väga põnev ja kirglik teema on disclosure, ehk siis ootus, et ühel päeval keegi ametliku võimu esindaja avalikustab selle, et tulnukad on olemas. Nad on ka siin, meie seas, kuni selleni välja, et nendega on ka koostööd tehtud. Mis sa arvad, millal selliste arenguteni jõutakse? Minu isiklik arvamus on, et see avalikustamine võitis, Klaus toimub juba ammu, et see, et me siin sellest praegu räägime ja, ja et saab välja tuua nii palju inimesi, kes sellise infoga tulevad välja ja mitte ainult tunnistajad, vaid kes, kes moodustavad nagu vastavaid platvorme teemalisi ütleme juba meedia, uudistekanaleid ja kes korraldatud üritusi, et minu jaoks nagu väga suur osa avalikustamise protsessist. Et tähendab, mida me sellel silmas peame. Ja kui vastavalt sellele, et näiteks Raymond Parks, kes tuli oma looga välja kusjuures Stahli sel hetkel juba poliitik oma tööpostil, et seda võib ka nimetada teatud tüüpi avalikustamiseks, et tal lastakse tegutseda, seda ka ütleb, et teda ei ole takistatud. Kuidagi seda infot jagamast, et loomulikult on see tema puhul aega võtnud aastakümneid, kuni ta lõpuks otsustas, et ta hakkab seda jagama. Aga kõik see lihtsalt lood panevad nagu mõtlema, et mida sa avalikustamine siis tähendab, et loomulikult me ootame paljud seda, et suurriikide valitsused tuleksid otsese mingisugusest täit mändi või ütlusega väljagama. Arvan, et see nii lihtsasti ei lähe, aga samas mul ei ole kas kate täit infot, ehk siis ma ei oska öelda, et et mis võib juhtuda, kuidas siis toimub see avalikustamine? Nendesse teemaringkondades ju on uueks vaata miks 2017 ehk järgmine aasta, kui siis oodatakse. Ma ei tea, mida oodatakse ja oodatakse, et toimub midagi, midagi märkimisväärset, mingi läbimurre on see avalikustamine, on see mingi libaoperatsioon, on see ma ei tea, mis noh, ma ei tea, mida, mida siis loodetakse ja oodatakse täpselt, aga selline number selle valdkonna tegelaste sõnavõttudes tihtipeale läbi käib. Ja ma olen ka kuulnud sellest aastast, aga ma ei oska, selle kohta on nii palju kommenteerida, et neid daatumeid on varem ka pandud. Suhtun kriitiliselt igasugustesse, konkreetsetesse kuupäevadesse, muidugi see on aasta laiematutele kuu, aga ma arvan, et selle kohta saab öelda niimoodi, et elame ja näeme sellepärast et hetkel, kui üksikisikul ei ole nagu lisainfot selle kohta veel mingit ametlikku infot või oma allikates siis on ju väga raske öelda, et ainult spekuleerida saab, et mingid inimesed, kes väidavad, et neil on rohkemat infot, nemad ongi tulnud välja siis mingid aastaarvudega või noh, mingisuguse kuupäevaga, et see on väga huvitav. Elame-näeme. Kuidas kontrollida seda, et kas allikas on ikka adekvaatne, sest et tänasel internetiajastul me just vilepuhujate puuduse üle kurta ei saa ka, et üks neist käis Obamaga Marsil, presidendi väljaõppel, teine sfääri olenditega Kuu tagaküljel maaga seotud tulnukrasside sümpoosionil. Kuidas ja mille järgi sa otsustad, et näiteks mõni vilepuhuja, kes sellist väga intrigeerivat ja, ja ka justkui sensitiivseid materjali esitab, et ta on tõsiseltvõetav allikas? See ongi väga keeruline. Ja see on absoluutselt väga oluline punkt, et kuidas sa seda tead, üks pool on see, et saab kontrollida teatud asjadega teatud võimaluste piires, et et kas küsida mingit sorti tõendid, see ongi väga keeruline, ma ei saa siin öelda, et mul oleks väga kogenud, eksju, uurija, milleks ma ennast nimeta? Et see seal on absoluutselt oluline punkte, teemat, kuidas seda kontrollida. Sest et tihtipeale ka selliseid juhtumeid, kus mõni informant vaator osutub tegelikult des informaatoriks, et kas mõne luureorganisatsiooni või salaorganisatsiooni või ütleme, mingi huvigrupi poolt istutatakse mingisugune tegelane, on ta siis vilepuhuja või niisama informaator kuhugi teatud ringkonda tavaliselt on see ringkond vandenõude uurijate ringkond, kust see info hakkab siis kulutulena levima? Pärast tuleb välja, et see kõik oli bluff või et seal on osake tõtt, aga suurem osa valet see siis justkui naeruvääristab kogu seda valdkonda ja suurendab seda tohutut mulli seal. Et kuidas, kuidas ikkagi jõuda selleni, et et aru saada, kelle, ütleme sõnad ja, ja ka kogemus, millele ta viitab, on siis ikkagi tõesed. Et jällegi peletama, et see ongi väga keeruline, et siin peab palju lihtsalt koguma infot, suhtume väga neutraalselt. Ja nagu kujundada liiga ruttu eelarvamust või, või mingit pilti endale luua, et sa pead noh, suures osas koguma, vaatama, vaatame, kas see korreleerub mingi muu infoga, mida sa oled saanud, mida mina nagu üritan teha, läheneda inimese kaupa, süveneda mingisse inimesse, konkreetsemalt tema tausta ja nii edasi, et ma arvan, et siin nagu iga inimene, kes sellega tegeleb kasse, nimetab ennast uurijaks või lihtsalt huvilisteks, et tal on mingi oma oma viis, kuidas ta ja neid asju nagu kontrollib ja see nii-öelda see Süstemaatilise pool, et see on ilmselt väga varieeruv ja jällegi ma olen selle koguda teekonna suhteliselt alguses. Et ma ei oska siin nii täpselt öelda, et vot ma olen katsetanud seda, seda ja ma olen teada saanud, et see toimib ja see ei toimi. Aga mida ma saan öelda, et absoluutselt tuleb suhtuda kriitiliselt ja, ja aru saada, vaata et tegelikult see kehtib nagu paljude eluvaldkondade puhul, et sa ei saa ju seda infot noh, igaüks nagu teeb infoga põhimõtteliselt seda ju, mis tema arvab või, või suhtub sellesse nii nagu ta arvab, et samamoodi muudes ühiskonnakihtides, et sa noh, me kõik kujundame endale mingit enda arvamust, et sellest täpselt sama moodi, et see, see nagu areen on väga lai. Ja samas ma mõtlen, et nagu mingeid ennatlikke järeldusi ei peagi tegema liiga varakult või ütlema, et jah, mina on aru saanud, et need asjad on nii, et võib-olla tuleb meile mõne aja pärast või aastate pärast selle kohta ka rohkem infot, et me oskaks seda kuidagi paremini süstematiseerida, et hetkel ta ongi väga-väga laia ja keeruline, kohati nagu ebamäärane diskursus, et aga miks teemasid siis laiemalt ei uurita, et miks tegelevad sellega mõned Fonatiid entusiastid, selle valdkonna fännid mitte eraldi paranormaalset maailma uurida püüdev näiteks teadusharu või, või midagi, mis tegeleb ara normaalia, ufoloogia on omalistikaga kasutades siis just nimelt seda akadeemilist lähenemist kasutades teadust kui uurimismeetodit, püüdes siis mõista ja mõtestada ja vahendada seda, mis on noh, eksisteerib, aga ei ole tavapärane. Ma saan siinkohal ainult enda arvamust avaldada, et ma ei ole ilmselgelt teadlane. Ja, ja ma ei usu teadlasi saab kuidagi kategoriseerida, et teadlased, et nende hulgas on jällegi väga palju inimesi, väga palju erinevate taustadega, erineva maailmakäsitlusega erinevad lähtekohtadega ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma arvan, et hetkel tänasel päeval teadvusel lihtsalt ei ole. Ühelt poolt neid meetodeid, millega selliseid nähtusi uurida ja kuidas ja noh, ma olen mõnes mõttes arvamusel kahetseda teatud kitsastes ringkondades juba uuritakse. Aga tõesti, kui sa vaatad meie üldist pilti, suuremad ülikoolid ja teadusmaailm, siis tõepoolest selliseid õppesuundi uurimissundi kohta ma arvan, et kujuneb ajaga see, kuidas teadusmaailm sellele temaatikale läheneb, siis siin ei ole ainult puhtalt kogu paranormaalsete nähtuste maailm ja ja, ja need fenomeniks ei ole seotud ainult puhtalt füüsiliste asjadega, et seal on ka inimesed, kes kogevad ja tajuvad, et ta mõnes mõttes ongi väga interdistsiplinaarne, kui ma enne rääkisin semiootika, seda talle interdistsiplinaarne samamoodi, nende asjade uurimine on väga nagu erinevatesse valdkondadesse minevate kohati see puudutab seda inimest, tema elu, tema, kuidas ta asju tajub loogiline pool. Teiselt poolt see, mis keskkonnas ta on, et stan praeguste meetoditega väga keeruline uurida, sest teadvuses nii-öelda nii palju, kui mina olen kursis nende, see struktuur, kuidas neid asju uurivad ja järeldusteni jõuavad, see on esiteks väga aeglane ja väga põhjalik see, ma ei tea, millal ühel päeval sinna jõutakse, aga ma eriti sellele ausalt öeldes keskendubki. Et kuigi ma siin olen palju rääkinud, võib-olla sellest vastuolulisusest poolest, aga see ei ole minu jaoks nagu suur mure, mille kallal mu pead murran, aga see on pigem minu jaoks mõtlemiskoht ja ma väljendasin pigem enda enda arvamusi ja seda, kuidas mina näen hetkel sellest, mis mu ümber toimub, et see kontrast on lihtsalt hästi nähtav, kui sa liigud teatud info infomaailmas ja siis sa pead ennast kogu aeg ümberkalibreerimine nii-öelda teise maailma, kus, kus justkui on need nagu tähe all või veel mingi loori all, aga jällegi kõik asjad ilmselt juhtuvad omal ajal ja ühel päeval võib-olla on asjad hoopis teistmoodi. Liivalisa, mis on sinu tegevuse pealisülesanne, mis on sinu missioon, mis on kõige selle, mida sa teed lõppeesmärk? Seda praegu isegi raske öelda, et kuhu ma sellega välja jõuan või, või mis missioon on, et ma hetkel liigun rahulikult ja aeglaselt nende teemadega edasi omas tempos, et et ma ei ole endale nagu pikemat plaani vähemalt ma ei, ma ei taha kindlasti last hetkel rääkida või seda kuidagi proovida sõnastada, ma arvan, et see ei ole nagu vajalik. Et vaatan, kuhu see mind viib välja. Sellepärast, et jällegi mõnikord, kui sa vahetad endale täpse välja mõeldud mingi definitsiooni, et see või see või ma tahan jõuda sinna, siis asjad võivad teistmoodi minna, et ma ei oska seda hetkel öelda ja, ja kas seda missiooniks saab nimetada, et meil kõikidel on mingi missioon, et keegi, kes edendab, ma ei tea rahvuskultuuri või, või midagi muud, tal on ka missioon, et, et see on? See on selles mõttes minu jaoks hetkel see, et ma võtan nagu päev päeva haaval. Et kuidas ma jõuan. Ometigi sa oled ära vaadanud sadu tunde materjale, kõikvõimalikke intervjuusid, võtnud ette mingid tegelased, nende kõik materjalid läbi töötanud, oled lugenud, tohutult artikleid, kokku löönud, palju neid tunde on palju, sa oled intervjuusid vaadanud, kõike seda saju millegi jaoks koguda, eks ju. Mis sa selle teadmisega peale hakkad lisaks sa tahad veel ka, et kuule, kellel on sarnaseid kogemusi, sulle teada annaks? Ma arvan, et seda näitab aeg, mis vormis mõned avaldan, aga kindlasti ma tahaks oma arvamust tulevikus avaldada nendel teemadel, kas siis mingil kitsamal teemal, mis puudutab paran omaseid nähtuseid, laiemal kindlasti seal mingit sorti infoedastus, kas siis mingi ajakirjanduse valdkonnas või, või midagi muud, et selles suunas ma olen loomulikult mõelnud. Aga ilmselt on mul vajale kitsendada neid teemasid ja enda jaoks kuidagi lahti mõtestada, et ma saaksin ühel päeval öelda, et see on see, mida mina teen konkreetselt. Aga noh, kindlasti on neid valdkondi, kus, kus sa saad rakendada või tegutseda, kuigi mitte palju. Hetkel mu eesmärk on lugu loo haaval koguda erinevate inimeste kogemusi. Ma tahan ennast veel rohkem kurssi viia ja nii-öelda süveneda nendesse asjadesse, mis võib aega võtta. Aga ma tunnen, et nendest teemadest peaks rohkem rääkima ja diskussioon võiks olla laiem, et ja vähem eelarvamusi. Samamoodi võiks olla, et hetkel nagu diskussiooni, mis puudutab näiteks Eestit, minu meelest ei ole. Mis puudutab nagu laiemat ühiskondlikku plaani, et, et me räägi pereringist või, või sellest, et keegi kellegagi kuskil pimedas või üksikus ruumis jagab mingeid lugusid. Arvan, et nende teemade nagu lähen, käsitlemine ükstaspuha, mis vormis arutlemine, kuulamine, süvenemine, aitaks väga paljusid inimesi ja aitaks meil võib-olla aru saada rohkem, misasi on see reaalsus, mida me peame reaalsuseks ja mida tähendab olla inimene, ehk siis siin on ka see pool, mida ma varem ei jõudnud mainida. Ehk siis minu jaoks on ka oluline spirit reaalne aspekt, mis aitab meil lähemalt aru saada, kuidas me suhestume selle maailmaga ja kes meie oleme, sellepärast et kolm küsimust, mida kõik küsivad, on see, et kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu me läheme. Minu huvi hetkel on uurida just nimelt inimeste lugusid ja läheneda sellele niimoodi inimese kaudu rohkem. Ja minu eriline huvi ja kirg on just nimelt need kontakti juhtumeid ja ja mis huvitavad siuksed paranormaalsed juhtumised inimestel selles selle koha pealt on juhtunud. Ja kuidas see siis muudab seda kogejat kui inimeste tema elu. Et seega väga ootan inimeste lugusid, vihjeid, infot paranormaalsetest juhtumitest, igasugustest kokku puudutest, nähtamatu maailmaga ja erinevate reaalsusega. Seega, kes soovib muga ühendust võtta, saab seda teha mu meiliaadressi kaudu ja mu meiliaadress on Eeva-Liisa Vahtra kõik väiksed tähed ja kokku kirjutatud ka heegaga häiga. Eeva-Liisa Vahtra ät Gmail punkt com. Kõikest tunne. Nad kuulasid tänast saadet, need tahavad midagi kas jagada või, või tegelikult ükstaspuha, mis, mis põhjusel, kus ei ole just mingi Mõttetu jabur põhjus, aga, aga aga põhjendatult tunnevad, et nad tahavad muga ühendust võtta. Siis nad saavad seda teha. Ma lihtsalt ääremärkusena ütleks, et ma väga sooviks, et see inimene, kes muga võtab ühendust, et oleks aus nii enda kui teiste suhtes, et heade kavatsustega. Et vastasel juhul see protsess on lihtsalt palju keerulisem edasi, aga ma absoluutselt ootan inimeste kontakte, kes soovivad minuga rääkida. Aga miks peaks raadiokuulaja oma näiteks ufo kogemuse või paranormaalse juhtumi saatma just sulle mitte näiteks neli dekaadi Eestis tegutsenud kõige sellisemale tuntumale ufoloogile? Igor Volkelt. Ma siinkohal ei võrdleks mind kellegi teisega, et esiteks ma ei nimeta ennast hetkel nii julgelt nagu uurija, sest minu meelest seab esiteks hästi palju piiranguid ja, ja võib-olla natukene nagu eba realike nagu raskusi sellesse. Pigem kogun lugusid, et kui justkui lugude koguja Kaseduuri Aurist. No vaata, inimesed tahavad väga panna silte, et, et kas sa oled see või sa oled see ja sa ei saa alla vahepealsete ei ole folklorist, ma ei ole ülikoolis folkloristika õppinud. Aga et seal selles mõttes, mida ma tahan öelda, et erinevaid inimesi, kes ühel või teisel viisil neva taustaga lugusid koguvad või, või sellelaadset infot koguvad, et minu meelest ei saa võrrelda neid asju, et mina soovin, et minu poole pöörduks inimesed, kelleni on see saade ühel või teisel viisil jõudnud ja kes tunnevad mingisugust huvi minuga kontakti võtta, et neid, neid põhjusi on ju väga palju, eks siis mina võtaks ennast eraldiseisvat inimest, et ma ei võrdle ennast mitte kellegagi. Ja ma arvan, et see on kõige parem positsioon, kust alustada. Aga mis sa nende lugudega peale hakkad, mis neist edaspidi saab? Noh, oletame, et sulle tuleb põnevaid inimkogemusi, sul on juba midagi olemas. Need Eesti inimesed, kes saadavad oma loo, mis sellest edasi saab? Ma arvan, et see oleneb sellest materjalist, mis minuni jõuab ja, ja ma arvan, et seda näitab suures osas tulevik. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus traditsiooniliselt küsin igalt saatekülaliselt needsamad viis küsimust niga sinult ja esimene küsimus on muidugi, mis on elu mõte? Elu mõte, kogemine, õppimine, just siin, siin reaalsusest, sellest sagedusest õppimine, arusaamine asjadest ekslesin olema. Et see on väga lühike vastus. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Vaatan tulevikult arengut nii individuaalsel, isiklikul tasandil kui ka laiemal tasandil, et ka maailma tasandil. Kuhu me edasi läheme, samas ma ka ise seda ei tea, ehk siis ma ootangi ootangi seda, kuhu me läheme. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik, mis on õnne valem? Minu jaoks õnne valemit ei ole. Mõni küsimus on lihtsalt niisugune, ei oska sellele vastata, sest sest sa nagu ei saa tegelikult aru, et kust see küsimus lähtub õnnevalamist rääkides, siis täpselt selline tunne mul ongi, et ma ei oska sellele vastata. Õnne valem niivõrd subjektiivne, niivõrd individuaalne iga inimese jaoks. Aga mida sina teed selleks, et olla õnnelik? Püüan rohkem ennast kuulata, ennast nii-öelda avastada. Et ilmselt, mida kaugemale sa endast lähed või kui sa ennast ei kuula, mida sa tegelikult soovid või vajad, siis sa lähed nagu kaugemale, sest keskmest ja ka ilmselt oma õnnest kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Esiteks, ma ei ole kindel, kas ma kui selline moment peaks tulema, et ma pean neid kuidagi nii nagu meie aru saame, tervik oma tere, et mina olen see ja see sealt ja sealt ja tahan teile öelda seda, ma ei näe neid asju, nii et ma arvan, et see sõltub sellest situatsioonist, kui see juhtub, et siukest asja ette öelda on väga keeruline, sellepärast võtab praegusel hetkel ma ei oska, ei oska isegi siukest stsenaariumit tekitada, mind tehakse kõneisikuks, et tervitada mingit teist rassi näiteks, ma ei. No aga mängime, mõttemäng tulevad plejaadlased. Ma arvan, et nii palju, kui ma kuulnud olen, erinevatest lugudest, esiteks nad ei, paljuski ei suhtle nii nagu meie suhtleme. Ma arvan, et nende, see info, kuidas nad infot korjavad, sellest inimesest või olendist teisest olendist, kes nende vastu tuleb, on niivõrd teistsugune, et ma arvan, et seda tutvusta vis momenti võib-olla ei tekigi, et paljud teavad ka, kes me oleme, ütleme, need, kes peaksid siia juhtuma ja, ja tulema, et ühesõnaga, ja ma arvan, et nad saavad sellest ühel või teisel viisil aru, kes nõnda vastas seisab. Ja miks ta seisab. Ja ilmselt see suhtlus ei toimu niimoodi rääkida, vaid siis ma juba tean, mida neile vastata, võib öelda, et see on nagu tõesti vajab suurt fantaasiat, seda praegu nagu öelda, et ma ütleks täpselt seda vaevalt et ma ütleks peret. Mina tahan sealt ja sealt seda tõesti keeruline on öelda. Mida sa huvitav, et inimesel veel lisaks uurida? Soovitan uurida kõiki neid autoreid ja inimesi, keda ma varem mainisin ja nii-öelda kodulehti ja kirjutisi. Ja teiseks mas sooviksin välja tuua mõned teised märkimisväärsed autorid, ufoloogid nagu näiteks Stanton Friedman, chacole nik pauk aeg peal, Bob Lazar, George noori ja tema kausta ja Steven pässad ja Eestis on Meil ufoloogi Igor Volke, kelle välja öeldud ja materjali ma soovitan kindlasti uurida, et sellest saab kindlasti ühe pildi ja vaatenägemuse ufoloogiale ja paranormaalsetele nähtustele. Soovitan läheneda kõikidele sellistele teemadele, millest rääkisime täna saates eelarvamusteta ja võimalikult neutraalselt. See neutraalsus on muidugi siin, aga sihuke suhteline mõiste, aga ka võimalikult avatult ja ja, ja kuulata rohkem iseennast, mida kellelegi ütleb tema enda vaist, sisetunnetus, et see minu meelest on oluline, et mõnikord intuitiivsus või, või nii-öelda kontakt enda sisemise kompassiga aitab sind samamoodi hästi orienteeruda mingis teemas. Sest ma arvan, et meie enda sees on ka kompass. Me ei pea alati ainult väljapoole vaatama, sest see on nagu mõlemapoolne protsess, sa pead vaatama nii välja kui sisse. Ma kordan igaks juhuks üle, et ma ootan inimeste lugusid, vihjeid, infot erinevatest juhtumitest, kogemustest muidugi, kes soovib minuga ühendust võtta, et see ei ole mingisugune kohustus. Aga kes tahab nagu kontakti luua minuga, et see meiliaadress on Eva-Liisa Vahtra ät, Gmail putka, kõik kokku, vaiksed tähed. Aitäh sulle, Eeva-Liisa Vahtra, et meiega täna oma mõtteid ja vaateid maailma parapoolest jagasid, aitäh sulle, aitäh. Ning muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuule, loodan, et oli põnev, saite inspiratsiooni. Ning nagu ikka, saate nii tänast kui ka kõiki teisi saateid alati teile sobival ajal üle järelkuulata selleks mingi raadio kahe kodulehel asuvasse arhiivi või podcasti või SoundCloud'i kõik vajalikud viidad sinna leiate aadressilt hallo, kosmos. Punkt e. Ja olete alati oodatud ka küberkosmosesse saata Instagrami Twitterisse, kosmonautide klubisse, Facebookis ja portaalis alkeemia. Nii et hallo, kosmos, poee on aadress, mille kaudu tegelikult jõuate kõikidesse saatega seotud teatud kohtadesse. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga põnevat seiklust teile.