Raadioga kaks tere tulemast tagasi raadio kahe stuudiosse, MINA OLEN Eeva Püssa ja algamas on teine, et tund, kus minu külalisteks saavad olema Valner Valme ja ja Madis Järve, et küll, kes polegi siit stuudiost veel minema saanud, aga et siia on jäänud ka veel kandlemeister Vaido Petseroma pillidega, siis siit väike sissejuhatav lugu meie tagasi vaatavale kultuuriaastale. Ja muusikaline kollektiiv merelained esitab veel ühe looja, armas Radio kohe. Kuule ja püüdke ära arvata, mis lugu see küll olla võiks. Valmis, ja. Cool. Nii aga aitäh sulle, Vaido Vaido läheb nüüd kanneldega ära koju edasi asju meisterdama ja meie jääme Valneri Madisega edasi juttu rääkima. No ikkagi ma küsinud tegelikult muljeid, et mis teil see kandlemängu mängimine siis need tekitas, mis mõtted ja tunded? Tekitas seda, et ma ei oska ikka teiste inimestega piisavalt arvestada, lugesin oma numbreid ja siis jäin maha vahepeal et oli keeruline, isegi keerulisem, kui ma arvasin, ma mõtlesin, kui on need kohad nagu ette näidata, et siis saab kuidagi Lopemalt, aga, aga seal ikkagi tuleb õudselt kuulata, teisi arvestada. Kas see on muidugi esimene hetk, sest ma olen näinud selliseid väikeste laste suuri kollektiive, kes on kõik nagu ühe mütsi all, no lasteaedades on see nagu nagu rusikas silmaauku, et jube hästi mõjub ja arendab ja mina küll. Aga noh, siin paari-kolme korraga täitsa okei, et ei ole hullu. Madis sulle meeldis, ei meeldinud, kui rohkem oleks võib-olla harjutanud siin siis võib-olla nagu silmside siis vahepeal oleks tekkinud, siis oleks nagu rütmis võib-olla täpsemalt püsinud, aga lobisemine oligi äge, tegelikult oli, oli jäänud nagu merelainega metronoom ei ole käima panna ilmaasjata ei ütelnud merelained, aga ja ma veel toonitan, et sellega saab igasugust repertuaari mängida, et mitte ainult rahvalikus, aga noh, täna on lihtsalt jaanieelne päev, et selles mõttes oli ka Jaan Pehki lugu. Aga Waldner see vist ei olnud, jah, sul esimene muusikaline kogemus. Ei no mis ma kunagi olen ju punkbändi teinud, aga see oli esimene ilusa muusika kogemus. Meil oli paar ilusat lugu ka omal ajal. Armastuslaule ikka ka oli pillimängu osas mul oli see üldse esimene, sest varem ma ikkagi noh, nii-öelda laulsin. Vaata kui huvitav, et me oleme nii palju siin rääkinud igasugustest sündmustest, aga tegelikult üksteisest nagu midagi ei teagi? Jah, nüüd on mõnus aeg seda küsida, et Madis ma olen teinud ansamblit ja ma olin isegi kitarr, on Viljandi muusikakooli lõpetanud. Seitse aastat õppisin klarnetit, kusjuures üldse näost ei paista veel ja viimased paar aastat kitarri nüüd. Ja siis tegin ansamblit, no ühesõnaga ühesõnaga, ühesõnaga olete muusikaga seotud küll. Kuule, aga Madis Valner, sina oled vist algusest peale kultuuriportaalis olnud. Öelge ma isegi julgen öelda, et mina selle algatasin. Võib öelda ka madisega, sa oled uustulnuk kultuuriportaalis või sa oled uus, ainult minu saates käia, näed, oled kultuuriportaalis varem olnud. Ma ei Malawi kultuuriportaalis ka olles. Kaks kuud või paar-kolm kuud, aga tundub juba nagu igavesti ja selles mõttes klapime hästi ja töö käib ja ja juurdunud juba, et ega seal palju siis vaese sisseelamisaega on. Mari on meil ka seal ma tahtsingi küsida, et rääkige portaalist üldse, mina istun oma stuudiosse, tulete ühekaupa sisse, räägite sündmustest, aga ma ei teagi, mis, mis te toimetate seal portaalis, et on teil mingeid kaadritaguseid tegelased ka? Silmale nähtamatut, mulle teadmatud. Kuulsad on Erkki Tero live elamused ja ka plaadiarvustused ja ja Tõnu Karjatse kirjutab filmidest ja margu saav raamatutest ja Jüri Pino samuti ja, ja noh, loomulikult me ise arvustame ka plaate, raamatuid, filme, madisega mari, arvustab kunsti, näitusi, intervjuusid teeme ja ka tellime siis. No põhimõtteliselt On see kultuuriajakirjandus? Nii klassikalisel moel kui ka siis uute vahenditega ja uute põhimõtetega, et ega kultuuriajakirjandust ju noh vähemalt kultuuriportaali alates niimoodi järjepidevalt sihikindlalt Eestis internetis imekombel ei olnudki. Ja noh, siis me pakume palju otseülekandeid ka oma saatma Teid. No niipalju kui kõik elektrooniline meedia võimaldab, et seal on ikkagi audioliikuv pilt, mitte üksnes tekst ja galeriid. Kui üles teid leitud on või on teil mingid andmed ka, et kui palju teid jälgitakse? No õnneks meie eesmärk ei ole rahuldada kõigi eestlaste huve, selleks on üldisem portaalide võrgustikke ERR-is. Aga meie oleme just nimelt see kultuuri osa sellest portaalist ERR. Ja meie tegeleme ikkagi spetsiifiliselt kultuuriga ja kultuuriinimestega. Ma arvan, et on meid küll kõik üles leidnud, sest et tagasisidet on tulnud nii positiivset kui loomulikult ka pisut negatiivset, aga eks me olemegi püüdnud end arendada ja teha, teha järjest paremini. Nüüd nagu mingi, ma ei tea, viisaastaku üle. Selles mõttes, et noh, eks me ikka teeme nagu me oskama ja ja jõudumööda, aga meid on vähe, tegelikult võiks olla rohkem kõike võiks rohkem olla, raha võiks rohkem olla, ma mõtlen just kaastööde tellimise osas ja nii edasi, et noh, on mingisugused sellised tehnilised takistused, aga noh, lõpuks on võimalus teha ja eks me teeme Kuivõrd teie töö ja huvi skulptuuri vastu kokku langevad või kui te oma portaalis ei töötaks, et kas te siis tarbiksite kultuuri sama palju käiksid sama palju kinos ja teatris loeksite sama palju raamatuid veel molekate selleks sunnitud praeguses olukorras. Ma kindlasti ma käiks rohkem teatris, kinos, loeks rohkem raamatuid kõikideks, rohkem plaate kuulaks rohkem selleks rohkem aega, kui ma ei töötaks samal alal. Samas kuna töötama peab ometigi siis. Noh, ainult sel alal ma end ette kujutan, ma arvan, et kui mõeldakse kultuuriportaalis, ma kirjutaksin ikkagi plaadiarvustusi, raamatuarvustusi, filmiarvustusi. Peaks rohkem käima ja igal pool olla niimoodi, et see seisund seisus kohustab. Natuke võiks olla, et kui sa oled juba kultuuriportaali toimetaja, siis peaks ikka asjade. Ma imetlen teid iga iga jumala sisule, mida tulete minu saatesse jälle, te olete jõudnud ja mina pole kuhugi jõudnud ja et te olete tegelikult ikkagi väga usinad. Noh, see ikkagi eelkõige lähtub enda huvist võib-olla tõesti mingid asjad on, mida kultuuritoimetaja peab olema näinud või lugenud, aga üldiselt ega vägisi ju ma, ma ei lähe. Ma tea, Armin van Puurani kontserdile näiteks ma ikkagi teen enda valikud. Nojah, kuskil mujal, Ma arvan, et ei ole võimalik kirjutada 5000 tähemärki näiteks endamisi salamisi kassetist eebeest. Et noh, niivõrd missivärk ja Sihuke suht suht põhjalik lähenemine. Kas selliseid päevi, hetki, olukordi portaali töös on ka, et justkui uudiseid on palju ja kultuuri on palju, aga mitte eriti palju sellist, millest tahaks viitsiks oskaks rääkida. Et tuleb nagu uudiseid välja imeda, et ei inspireeri või maailma sedavõrd väärt kunsti ikkagi täis, et alati jätkub, millest rääkida? Ega ei jõua kõike kajastada, ei jõua kõiki üles panna, sest noh, täiesti häbenemata ma ütlen, et üks osa meie tööst pressiteated ehk siis sündmused nende eelkaja, noh loomulikult on vaja pressiteateid toimetada ja meie formaati sättida. Aga noh, see ei ole ajakirjanduslikult kuigi tugev materjal. Aga natukese See funktsioon peab olema ka täidetud ja vaja täita, kes neid paneb üles minu arust Delfi neid ei pane eriti ja ei. Et selles mõttes, et me ikkagi peame ka teada andma kultuuriinimestele kultuuri asjadest ja samuti need inimesed, kes neile repressadiaadid meile saadavad, need on ju ka ühtlasi meie sihtgrupp ja noh, see on üks selline kultuurikogukond, mida me üritame omalt poolt ka edendada. Ilusad sõnad kõlavad. Mis sellest hooajast ja noh, kui me nüüd tinglikult ütleme, et meie jaoks lõppes hooaeg, sest meil hakkavad puhkused et mis sellest siis nüüd sõelale jäi või mida mäletada võiks ju, mis ajalukku võiks minna? Kardan, et inimestele tuleb esimesena meelde alati Aadama passioon. Aga ma ei oska sellest rääkida, sest ma ei ole seda näinud. Seal sa kardad seda, mina arvasin, et ütlete kohe, et see oli absoluutne filmiaasta ei või. Filmiaasta filmil on see, et film ei käi nagu hooaja järgisin, pigem peaks vaatama siis, mis on 2015 olulised filmid olnud. Nojah, ma ikkagi paneksin selle mandariinide eduloo tegelikult ikkagi sellesse aastasse ja sellele toetudes oli ka minu tänane suurepärane avalugu. Aga mandariinid on kindlasti ja selle edu ikkagi on võib-olla kõige olulisem kultuurisündmus. 2015 siiamaani. No ma arvan, et see on lausa teed, rajab ma, ma arvan, nii epohhiloov, kui me mõtleme, et võrreldi ju seda Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semperi Mu naine vihastas lavastuse jõudmist sinna Avignoni põhiprogrammi Oscari nominatsiooniga, siis see on meil veel ees ja see on, viljeesin. Üldse siis NO teatri pidev järjekindel töö väljaspool Eestit, see on midagi, mida suuremad teatrid, ma ei tea, kas ei taipa teha või, või ka võib-olla reaetenduste puhul kunstiline tase ei õigustaks seda. Aga, ja no teater on võtnud projekti kaupa oma suuremad etendused ikkagi viinud. Olemegi Euroopasse, mingi ellusuhtumise küsimus tegelikult ikkagi, et ei juleta suurelt mõelda, no teatri omati julgevad minu meelest, see on nende nagu kõige suurem väärtus. Kas sulle ei tundu? Tundub küll jah ja mitte midagi ei ole parata, alati, kui kultuuris hakkad rääkima turundusest, siis tõsised konservatiivsed kultuuriinimesed hakkavad takka üles lööma, et no mis turundus ja kultuur, et see ei käi, kui aga ma ei räägi absoluutselt reklaamimaailmas nagu klassikalises mõttes, vaid ikkagi kultuurilised sidemed ja võrgust just nimelt see, et läbi lüüa välismaal, see eeldab just nimelt kultuurilist reklaamialast kompetentsi ja hea näide on näiteks kunsti vallast ka Temniku vaja. Kasela galerii kes käib maailma suurimatele, kunstimessidel kunsti Divalidel upitab sedakaudu eesti kunstnikke, kellest ülimalt paljud on seda väärt. Ja milleks siis riigipiiriga end piirata, eriti veel noh, sellises valdkonnas nagu nagu kunst ja, ja noh, tegelikult ega keelebarjääri ei ole ju isegi teatris tänapäeval see kõik on ju niivõrd tõlgitav ja pealegi noh, visuaalteater räägib ise enda eest. Niisiis, no teatri siin saab kirja panna mandariinide kõrvale, mis veel, Madis, mis sina arvad, ikka poleks mõte tekkis, et kui me vaatame risttuules 1944 ütleme seda, Jaanus Samma, Veneetsia biennaali projekti esimees. Ma mõtlesin selle peale, et, et kõik nad on ikkagi kinni selles nõukogude ajas võib-olla sellest vabanemiseks. Aga noh, selles mõttes temaatika Paine on pinna peal, vehkleja on ka samal teemal ju? Et see taagast nagu mingis mõttes ei ole võimalik lahti saada. Selline mõtlikuks läks meeleolu, räägime muusikast, siis läheb meel kohe rõõmsaks. Valner silmis on olulisemad Eesti albumid, mis on sel aastal välja tulnud. Neid väga palju, tegelikult ei olegi. Ei ole näiteks 2014 noh nagu iga aasta lõpus ikkagi lööb ka alati hinge kinni. Plaadid kas kogemata või meelega, ilmuvad detsembris ühest küljest mõned loodavad jõuluturule teisest küljest noh, tihti lihtsalt see plaadi valmistamise protsess ongi selline, et suvel ei viitsi ja ei jaksa ja siis jäävad asjad sügisesse ja siis juba venivad jõuluni välja. Aga Panso andur on kindlasti oluline. Rainer Janssis. Ja Tallinn tegelasel tuli ka Lauri Pihlap, Eywa Pizza, olen mina, saan Raadio kaks ja räägin edasi Valner Valme ja madise järveküljega nüüd siin muusikat kuulates läks meil jutt väga elavaks ja meenusid igasugused asjad, mille, millest kindlasti peab veel rääkima. Ariel pingiplaadis tantsis Valner rääkida kontserdist. Pigem kontserdis, ma mõtlesin ka seda, et ega me ei tee praegu mingit ametlikku kultuuripoolaasta või mingi kultuurihooaja kokkuvõttes lihtsalt jagamegi mõningaid, täiesti juhuslikke ja noh, meid ennast võib-olla mõjutanud muljeid, et ei võta üldse mingit rolli, et nüüd räägime siin eesti kultuuriavalikkuse silmad säravad ja noh, hiljuti mul pani silmad särama Ariel pinki. Kontsert. Ma seisin seal seina ääres pingi peal, nähtavus oli ideaalne. Saund oli ka hea ja ma lihtsalt särasingi üle näo. Õlletops oli käes. Naine oli kõrval täielik paradiis. Energiat andis Ariel pinki esiteks muusika, mis mulle meeldib ka plaadi pealt, aga, aga noh, tema enda lavaline olek ja see kogu see etendus, mis seal toimus, et kui esiteks kui vabalt, teiseks, kui professionaalselt ja kolmandaks, kui, kui täiesti noh, mingis mõttes ebatraditsiooniliselt seal laval olide käitusid. Noh, ma olen need enne ka näinud, aga, aga seekord tuli eriti hästi välja. Soovitan kindlasti seda valverei arvustust ka lugeda, väga-väga hea tekst särab. Aga ma ma käisin ka seal kontserdil ja see on ikka väga huvitav, kuidas ei. Et mille, mille, mis kriteeriumid nagu inimestel on, kuidas nagu kontsert hinnata on, ütles, et sound oli hea. Ma läksin sinna valdade juurde seisneda kõrvale, see oli põhimõtteliselt ühe kõlari all ja noh, väga-väga halb sound oli selles mõttes, et et passi ei kuulnud muda täieliku alumise, tõid täielik muda ja, ja, ja eriti alguses Valner seisis nagu ülemine osa oli kohati nagu pidevalt viita tekkis või vähemalt niisugune mulje jäi ja mis on kõige olulisem, see kontsert oli jõhkralt vali. Ma pole nii valjul kontserdil tükk aega käinud, et ega siin nii erinevaid arvamusi esindamas, see, mis ühe jaoks on hea, ei pruugi teise jaoks olla, Kalmer Seiko kontrollisid, oli seal keegi peale sinu ka, kes säras või võib-olla see tõesti seisidki üksi seal inimesed olid rahulikumad, see ongi, et kui on selline nishi superstaar ikkagi kohal, siis inimestel säravad juba visuaalse poole pealt, noh, selle see, see juba mõjutab nii palju. Aga mina otsin eelkõige ikkagi seda. Saund on kõige eeltingimus, nagu kontserdil minu jaoks näiteks. No head saundi, ma kuulan kodus oma muusikakeskuses, aga noh, kontserdile pole selleks, et saada seda rituaali siis atmosfääri ja noh, neid ikkagi ennast visuaalselt kes esinevad ja sellega oli kõik paigas, aga mitte ei Me vaidlesime madisega, me ei hakka jätkama. Läksime koos, tulime koos, aga seisame eri kohtadest, et seal ka mina seisin. Erinevas kohas. Aga lihtsalt käisid kogu aeg kontrollimas. Jah, ei, mis Eino kontrollis vaatasid, Valner särab üle kogu näo, läksid, kontrollisid, kas. Seal oli väga halb saanud, aga, aga see ei olnud adekvaatne sära, sellepärast et saund oli tegelikult alla Hiinas oli adekvaatne, sest tema näeb asja teistmoodi oma oma pilgu läbi. Madison eine inimene ei saa öelda ühe teise inimese kontserdielamuse kohta. Ebaadekvaatne. Madison perfektsionist ja teiseks ta on, tal on selle saundi peale ka teine kõrv, ta on ise muusikat, selles mõttes. Kuulab teisi asju ilmselt ja noh, minul on peakontserdil, peaasi, et see oleks lärmakas ja see oleks ikka ülivali ja et see käiks läbi läbi kere ja siseelundid. Õudselt kardan, et ma oleksin sinuga ühte meelt olnud, Valdar, aga jätame selle Ariel tingimus teistesse. Peale selle on tal ka mõni teema, millele te väitlejate vaidlete Sega, ega me naguniisama ei lõbigi meloobimegi kultuuriteemadel kuidagi oleme sellised maniakid jahil, vaidleme noh, peamiselt muusika teemadel, plaatidest ja nii edasi, aga aga üldiselt kultuur ongi ju selline asi, mis pakub kõneainet, vestlust, emotsioone, et me sõltub inimeste huvialadest. Me ei taha end kuidagi militaarseks teha, aga no tõesti, me ei räägi vorsti, aga isegi õlle hindadest. Aga muusika, sinul on lihtsalt, teil on nii erinevad taustad, et te peate ka erinevatel arvamustel olemas, on täiesti selge kulgedaste, mingeid mingite toredate raamatut otsa sattusite sel aastal, kes mul on praegu käsil, eks, aga Margus Margus Karu ei ots. Margus Karu nullpunkti autorei ei. Teine aga mida võib ka, noh, suhteliselt noor autor vist 32, Margus Otsa veeaeg. Oli vist Margus Ots ja ma olen sassi praegu, vee aeg on naisenimi. Vaata aga vaata, jõua lugeda. Ei jõua, aega pole. See aasta, ma olen pidanud ka rohkem niisuguseid teaduskirjandust lugema, et seoses ülikooliga, nii et Valner Mul on eestikeelses tõlkekirjandusest on mul selle aasta elamus siiamaani lõuellebecki Saare võimalikkus ja eestikeelsest romaanidest võib-olla kõige sellise sügavama mulje jätnud. Jan kausi, ma olen elus. Kui ta ilmus eelmise aasta lõpus, siis igal juhul ta kõneainet pakkus sel aastal peamiselt ja võitis ka auhindu sel aastal, nii et see on selline mitmekihiline eesti romaane, mõnikord ma piirdun lappamisega, sest ma Ma näen, et seal sisu on mingi hästi temaatiline, see räägib mingi vabriku tööst mingi ajastu, ütleme siis taagast või siis üldse on mingi meelelahutuslik seikluslik Loilmub erinevaid romaan, aga nad on üsnagi nagu kitsa tähendusega, tihti nad on kuidagi omaenese mahlas marineeritud, aga vot see Jan Kaus ja seal on seda mõõdet ja, ja seal on isegi žanrilist mitmekihilisest maagilisest realismis kuni ühiskonnakriitikana ja noh võib-olla ka hüperrealismi, kuni sellise perekonna saagani ja, ja natuke lüürilisematest vormidest kas või maailma ja looduse nägemisel, kuni sellise leiti elusa ja vahetu, isegi jõhkra dialoogini. Välbet Velbekiga praegu tuli meelde, et siin võib ühe uudise välja käia, et tekki seal kommentaariumis sele Valderi arvustuse kommentaaride seas võlbeki viimane see surmission, alistumine siis oleks eesti keeles. Et seal ühel inimesel tekkis huvi, et kas see on ka nagu tõlkimisel juba eesti keelde ja siis Krista kaer vastaselt jah. Väga äge, mis elu elab, äkki on seda ka oodata, 2015 ilmunud sumissioon prantsuse keeles tuleb nüüd eesti keeles õige pea. Teda ei ole, ma kujutan ette eriti lihtne tõlkida, et eks sa võtab mõnda ei ole veel inglise keeles, k seda ei ole veel inglise keeles, k jah, see pidi tulema sügisel, olles inglise keeles. Võib-olla pole üldse veel, seda, on üldse ja noh, mul ongi nagu rõõm ja isegi mingis mõttes võib-olla üllatus et Michelluelle peak ikkagi eestlastele nii palju tähendab, et teda tõesti loetakse ja loodetavasti ka ostetakse. Kultuuri ostma. Kui nüüd on nagu surma silmade särama panijad läbi põetud, siis puhkus tuleb nüüd teile, mis, mis, mis te. Olete välja valinud, et kuhu, mis on teie? Ja minema kohad natuke veel aega. Aga Madisel tuleb enne, räägin. Ma proovin nagu mitte. Vähemalt ma üritan siukse plaani prooviks, mitte midagi teha, prooviks vähe välja vaadata ja rohkem enda sisse vaadata ültse ühesõnaga prooviks mõned enda asjad muusika asjada või kuhugi jõuda mõne asjaga. Et jah, aga silling sillinguga mul puhkus algab siin, ma tahan kindlasti minna näiteks. Aga nii soovitus. Ja kindlasti kuulda kohaseltsin kuulajale soovitada mingit järgmine asi, tuleb Kultuuritolm sinna tahaks minna. Saatsin sinna laule ka akrediteerimistaotluse, vaatame, mis nad ütlevad. Madiselt ma ootakski, et ta saaks enda sooloprojektiga tegeleda, ta on mul mõningaid lugusid saatnud arvutis ja mõned neist on no ikka tähelepanuväärselt andekad noh, mõned on küll toore nendega natuke veel tegelema. Et ma isiklikult ootaks, ma ei tea, kas sellest aastast, aga võib-olla järgmisest näiteks madise sooloplaati No ma ei tea, kas sooloplaat on, aga see on nagu kunagi oli ansambel Me tegime mingid põhjad ära, nüüd ma olen natuke neid nagu edasi mudinud. Vaata siis, issand, mina mõtlesin, et, et sa pole muusikaga järsku üldse kokku puutunud. Metroväljad ka rääkida sinu sooloplaadist. Kandlemäng. Me oleme Madisega hästi erinevad muusikakriitikud, tema on ikkagi näeb seda asja tehniliselt seestpoolt, kuidas helid sünnivad, mis üldse nende sündimise loogika, Andonise, muusik, mina olen, vaatan eemalt sellise distantseerinud kultuuriteoreetiku pilguga, et ma sellest noodikirjast ja muusikategemisest ei jaga midagi, sest see omaaegne punkbändi kogemust seda nagu piisavalt ei andnud. Aga teeme siis nii, et lähme Meie Waldner sinuga puhkama, tähendab, sinul, sina oled natukese aja pärast, mina lähen kohe. Aga sina mine tegele oma sooloprojektiga, et kui me sügisel kohtume, et siis saab äkki siis midagi on, äkki siis midagi on juba, eks ole. Kohtumiseni sügisel, ma väga loodan, et kohtume. Aitäh sulle ja kõigile kuulajatele kena suve. Tšau.