Raadio kaks, see on raadio kaks, ei, vabisse olen mina, Raadio kaks ja nüüd on mul siin neli väikest võluvat külalist, Olivia biit, Kant, Arabella, Antons, Hugo Soosaar ja Karl Jakob vibur ja kui keegi neid nimesid veel päris hästi ei tea, siis varsti kindlasti hakkate teadma, sest tegu on loomulikult uute andekate filminäitlejatega. Tere. Tere. Tere. Tere. Meid on siin neli. Kust te pärit olete, ütelge siin reas, tutvustage ennast, et kust te pärit olete? Te käite Hugo tervist, minu nimi on siis Hugo Soosaar. Ma olen kolmeteistaastane, ma käin siinsamas lähedal Tallinna 20 esimeses koolis. Minu nimi on Olivier ja mina elan Tallinnast natukene väljas ja ma käin Pirita majandusgümnaasiumis, mis on Tallinnasse ja ma olen 11 aastane. Majandusgümnaasiumis, jah, jah, no selge, mina olen Karl Jakob ja on 12 aastat vana ja ma käin Tallinna 20 esimeses koolis kasukaga. Ja mina olen Arabella ja Marene kümneaastane ja ma elan Tartus ja ma käin koolis Tartu Mart Reiniku koolis. Ja teie olete need uued noored filminäitlejad, kõigepealt ma küsin mitte eriti originaalse küsimuse, aga noh, sellist küsimust iga prinditakse. Ütelge mulle, mis tunne te olete nüüd filmi jõudnud mitu korda juba näha, ise jah? Neli korda olema, neli, neli korda nii, aga tuletage nüüd meelde see esimene kord, kui ta seda filmi nägite, et mis tunne siis oli esimest korda seda filmi vaadata, kas te vaatasite seda kui uut huvitavat filmi või te vaatasite ainult iseennast? Kindlasti uut huvitavat filmi kuid ikkagi oli see kahtlus natuke, et äkki ma tegin midagi valesti, äkki läks mingi teksti asi valesti, äkki oli midagi ette ja nagu mõlemat? Olivia, kas sina vaatasid ennast või vaatasid filmi? Ma vaatasin mõlemat, ma vahepeal vaatasime muidugi Teisja film meeste tegevust, aga vahepeal ma vaatasin ennast ka, sest see on nii huvitav näha ennast ise ekraanil. Aga kas te mõnel, Karl Jakob, kas sina, mõnel õnnelikul hetkel suutsid ka ära unustada, et see on seal näitleja nimega Karl Jakob vaatasid, et vaata kui põnev film. Ei ma seda ei unustanud ära. Ma ikka jälle, ma nagu siin ei unustanud liiga tuttava näoga, oli see Karl Jakob ja selge ja kuidas sinuga Arabella oli? No vaatasin ka mõlematest, ma vaatasin nagu filmi ja vahel ma, ma teadsin küll, et mis juhtub, aga ma olin nagu ise kartsin täiega. Aga ma vaatsiga ennast ka, sest noh ennast on nii huvitav näha on jah, ja sa nägid teistmoodi välja kuidagi. Tõesti Asso, et ennast oli huvitav vaadata, aga selleks hetkeks, kui ta seda filmi nägid, olite kindlasti juba palju kogenumad kui siis, kui te alustasite selle filmi tegemist, et kas te oskasite juba ennast vaadata ka niimoodi, et vaatasite, et päris hästi tehtud täpselt nii pidigi olema, või vaatasite mõne koha peal, et oi, et saaks uuesti teha, et ma teeksin suuremalt või vähemalt või Olivia, mis sina. Ja mul oli palju kooti sellised, mida ma oleks tahtnud uuesti teha, sest need ei meeldinud mulle, kuidas ma seal nende kohtadega naiseks ja sul läks nii hästi ju, mis koht sulle meeldinud? Ei see koht, kus mu isa minuga riides ühe asja pärast siis ma nagu ei teinud üldse usutavalt, ei rääkinud temale vastu. Ma nagu oleks seda kuskilt seina pealt maha lugenud, seda teksti. Ma lehest jah, aga ma pean ütlema, et sa oled väga enesekriitiline, sest mina ju käin seda filmi vaatamas ja mulle küll nagu silma jäänud, et et mingi selline selline koht oleks olnud. Hugo, kuidas sina tunned? Ma arvan, et kindlasti midagi Ja oli võib-olla mida ma läksin tahtnud teistmoodi teha, aga no eks ikka ma panin nüüd rohkem tähele mingeid vigu, midagi silmanurgast nägin, kuidas ma tegin midagi, näiteks valesti oleks saanud teistmoodi teha. Aga ikkagi tegelikult mulle meeldiski Karl Jakob. Ja et ma, ma vaatasin ka, nagu vahepeal tundus, näiteks ei osanud arvatigi näiteks seda, et mul hääl oli nagu ühes kohas ma, ma pidin kogelema, ma seal üldse kogenud tegelikult. Ja siis teine koht oli sarnane ka, aga siis mul oli hääl nagu, hoopis teistsugune, nagu villasin natuke imelikuks seda. Et selle häälega teeksid uuesti ja sina, Arabella. No mul oli ka niisuguseid kohti, kus ma ütlesin, nägu, et oleks pidanud veidi suuremalt tegema, mõtlesin kuidagi nii imelikult ja mötlesin ta häälega, siis kui ma seda filmi nägin, siis mu hääl või nagunii imelik. Et kas see kile peale või et kes on seal, mu hääl oli seal nii teistmoodi. Ei olnud imelik, aga ühesõnaga te kõik tahaksite midagi ümber teha, mina tean, kus on lahendus. Teate, kus? Tuleb teha uus film teiega. Olete nõus? Rääkige, kuidas te sinna filmi sattusid, aitäh. Minu puhul algas see siis niimoodi, et meil tuldi üks pääve poistekoori poiss otsima ja siis jagati meid gruppidesse. Grupikaupa viidi siis kõrvalklassi ja siis tehti väike lühifilm 30 sekundit ja siis saadeti edasi, siis tuli teine voor, kolmas voor, neljas pool niimoodi edasi. Ja siis lõpuks väldin vanematele, et kes siis said filmi. Aga tegelikult meile seda ei keegi, ei tohtinud veel öelda, aga ma sain aru, et mõned vanema distika leidsid välja selle. Ahnii. Teie juurde tuldi Olivia, Karl, Jakob ja Arabella, kas teiega oli sama lugu, et tuldi kooli teie juurde? Ja minu ja minul tuldi küll kooli, minu õpetaja ütles tunni ajal, et tuldi otsima neid Supilinna salaseltsi osatäitjaid ja küsis, et kes tahvat, siis minge aulasse meie kooli aulasse ja siis ma mõtlesin, kas ma lähen või ei lähe. Aga kuna mu parim sõber läks, ma mõtlesin, okei, ma siis lähen ka. Ja siis samamoodi sain edasi voorudes, siis saingi filmi. No väga tore, mina mõtlesin, et ma küsin järgmisena, kui palju kästingul lapsi oli, aga siis ma ei saa vist seda küsida. On nii jah, et sellist asja nagu, et oleksite kõik ühte kohta kokku jooksnud, sellist olukorda ei olnud? Ei olnud, ei olnud. Karl Jakob, mida sina pidid tegema, noh, oligi niimoodi, et lihtsalt oli Hugo vaim, muuseas koos seal Tallinna poistekooris käisime Uku enam ei käi, aga mina käin edasi ja seal poistekooris oligi niimoodi, et et tulid, tulid sisse, ütlesite tere, et me sooviksime nüüd võtta kedagi filmi ja siis me läksime sinna ruumi ja, ja seal seal mingi, me pidime igasuguseid asju niimoodi läbi nii-öelda näitlema või siis või nagu pandi meid olukordadesse, mis me pidime kuidagi kasvõi niimoodi, kuidas öelda niimoodi, et me oleme nagu läbikukkunud selle olukorra või siis oleme nagu kuidas öelda, võitnud selle olukorra, kas kartsid? Ma veidikene olin närvis ja sa kartsid ja siis sa suurest hirmust hakkasid kogelema ja siis said sa endale kogeleja osa oli, nime ei olnud tegelikult see oli ei olnud niimoodi üldse, et ma ei, ma ei hakka kartmisest niimoodi väga kogelema. Et tundub küll, et ma võin kogeleda ka aga see on lihtsalt selle eest, et ma mõtlen hästi, palju asju ma peas niimoodi läbi, siis ma ei jõua jõua kõike välja rääkida. Mõtte pab ees minema just ja sõnade järgi. Arabella, kas sinul on ka filmisaamisest mõni huvitav mälestus? Ja et mu vanemad ütlesid mulle, et ta, et mingi mingi skeem tuleb välja, et äkki tahab minna proovida siis need kogu aeg mulle korrutasid, et aga ega sa sinna ei saa küll, et seal on nii väike võimalused saada. Ja siis ma läksin ikkagi siin. Ja siis esimeses voorus oli nagu küsiti igasuguseid asju ja asju ja siis olid me mängisime ka kohti läbi, et näiteks kui me pidime olema mingise surnuaias või midagi sellist ja siis me rääkisime ja siis ja siis ma sain esimees, siis ma sain teise ja siis sealt edasi läks, kuni kuni ma sain lõpuks nagu edasi ja ka mu vanemad seda mulle ei ütelnud. Ja siis ma olin koolis, olin hästi kurb, et kas ma ikka saan või ei saa ja siis muu muu. Ma tulin istuv kurvalt koju, lonti siin ja siis mu ema ütles, et aed, muuseas, sa said sinna Supilinna salaseltsi filmi ja siis ma hüppasin. Palju, ja nii hullult rõõmuse, kes rõõmsam oli Cinamoni ema? Mina ikka juba Pizza, olen mina ja räägin edasi noorte filminäitleja Ottega, Hugoga oliiviaga, Karl Jakobiga ja Arabella ka, kes astuvad üles filmi Supilinna salaselts. Noored näitlejad ja näitlejannad. Kui pikka aega see filmimine siis kestis? Hugo, see sai siis alguse kevadel ja see kestis kuni kooliminekuni Sügiseni. Nii et terve suvevaheaeg oli mokas, võib nii-öelda, minu arust oli see parim suvevaheaeg, mida üks laps endale saada võib. Kas kõik on nõus selle kindlasti? Terve suvi ka polnud, see oli 47 päeva tegelikult, et kui täpsemalt öelda jah, et võtted kestsid neli, seitse päevad nagu terve suvi ja vaba aeg oli ka. Et väga tore oli Arabella, kuidas teie võttepäeva talli nägid? Et hommikul ärkasime ülesse, sõime ära, panime riidesse, istusime auto peale, sõitsime võtteplatsile, siis siis Läksime režissööri juurde, harjutasime teksti, läbin, sisekutsusime, tuli, võttemeeskond ka ja kuulas, kuidas me rääkisime. Ja siis hakkasid võtted peale siis need, kellel oli paus, nemad läksid kasvatajate juurde. Kasvatajate juurde. Jah, meil oli ta, sest me ei saanud seal ise ringi joosta ja siis veel olid siuksed nagu eraldi inimesed. Meie kasvatasid neljani Ikkagi vajasin täiskasvanud, sest et me ei oleks üksi seal neljakesi hakkama. See on hea ja ma nägin juba, kuidas ta praegu selle muusikapala ajal üksteisele karvu kargasid ja nõudsite salaja ja ma kujutan juba ette, teil oli tõesti kasvatajat vaja. Ja nii, ja siis, ja siis me näiteks, kui pidi keegi uuesti võtteplatsile minema, siis läksime ja siis siis oli lõunapaus, siis me sõime lõunal ja esimene saime, jäätistasime, tegi uuesti võtteid ja ja siis õhtulen mese, meile pandi potiga ka see toit ja siis me läksime enda elamisse, sõime seal ära, siis me harjutasime jälle teksti järgmise päevateksti ja siis me läksimegi magama ja siis hakkas kõik otsast. Magasite kõik ühes ruumis ja saite kolli juttu rääkida ja päris ühe poisi. Oma ruumis poisid teises toas ja kasvatajad all. Kasvatatud hiilisid öösel ka oma ruumidest välja ja tegite nii päris tihti niimoodi ette, üks kasvatajad hiljem koju ja siis ukse kitseteks. Xla D ja siis meie loomulikult poistelt, kuulsin mis, ajasime kõik ruttu-ruttu üles siis kõik läksime trepi peal niimoodi vaikselt Talleks, äkitselt läks vetsus, läks tuli põlema, siis me ehmatasime nii hullult vilkus, siis me läksime sealt trepist, läksime niimoodi allapoole ja siis pärast tuli välja, et see oli üks kasvata ja siis me olime nagu. Iga te arvasite, et kes on nii varase järgi mu ära ääres, määrasime jäägi suuga võttis taskunoaga kaasa igaks juhuks. No muidugi nuga peab, muidugi ma olen elementaarne, nuga peab ikka kaasas olema. Lähme nüüd tagasi filmi juurde. Öelge mulle, kas stseenid tulitel raskelt või kergelt, et mitu duublit, näiteks oliivi sinul oli kõige rohkem arv, noh, et kõige kõige raskem stseen, mitu duublit tuli teha? Kui oli väga raske, siis me tegime. No et kui pidi mingit trikki tegema, siis kindlasti proovisime teha võimalikult vähe, aga kui olid mingid jutukad stseenid, siis režissöör ütles muidugi, et tehes seda paremini ja sina seda paremini, siis 100 duublit tuli. Ei, ei tulnud mingi üle 25 kindlasti. Aga üle 20 50. oli minu arust ja 20 oli kõige rekord ja aga kas mõni stseen sai tehtud ühe duubliga KV ja üks seen oli see, kui? Jacob Hugo, räägi, milline oli kerge naljakas kõik, Karl Jakob. Meil oli viimane võttepäev, kui Karl Jakob plahvatuse tagajärjel lendas vette ja auras seal. A näete, seda tehti üks kord, kuna vesi oli väga külm, ei no tegelikult mõõdon auras lihtsalt nii hästi ikka veidi kuuma vett pähe, tegelik puuga, et tegelikult oli üldse niimoodi, et ma see oli, pidin põlvilisel vees olema, siis öeldi ja öeldi minu nimi ja siis ma lihtsalt pidin niimoodi, kuidas öelda, aspekte Laura ei vete pikali lendama ja lossis siis terve, võtke veel kord seda, seda kõik produtsendid, seal olid ka kaadrid, aga kõik vaatasid suu ammuli ja siis ma tõusin püsti ja siis ma hakkasin seal mulle vaadi kuuma vett peale ei hakkas mingi aurama, hakkasin lihtsalt, et sellepärast, et mul hakkas külm, ei hakkaks külm. No ühesõnaga, teada on, et kui filmis kuskil on vaja meisterlikult aurata, siis sind saab kutsuda alati. Nii. Viimane küsimus, kas te nüüd kõik olete otsustanud, et seda tööd te tahategi tegema jääda? Eile ei tea, aga meeldib väga-väga Arabella. No eks tulevik näitab, aga ma arvan, et ma tahan seda teha, sest mulle meeldib väga Karl Jakob võib-olla ei ma mul hästi palju selliseid selliseid, noh, kuidas öelda neid valikuid, sul on valikuid palju oliivi. Näitlemine on väga, väga tore ja ma arvan, kõik peaksid seda proovima, aga ma tõesti ei tea, mida ma suurena tegema hakkan. Veel. Ja mina mõtlesin, et te olete kõik nüüd otsustanud juba, aga selleks, et nüüd kõik lapsed ja üldse inimesed, kes juhtuvate intervjuud kuulama ja et nad ei otsustaks kõik need filminäitleja näiteks saada siis olge head. Ütelge igaüks veel ka mõni negatiivne külg filminäitlejatöö juures. See on täiesti võimatu, et kõik oli hästi. Puugo, mis sina arvad? Kindlasti oli see, et meil ei lubatud öelda midagi halvasti. Kõik oli tegelikult väga hästi. Teile ei lubatud öelda ei, ei, ei vabandust. Aga tegelikult oli see mõnikord õhtuti natuke külm. Filminäitlejatöö juures on negatiivne üks asi see, et õhtuti on külm, oliivi, oskad sina midagi öelda. Ja halb asi oli see, et meie igapäevavõte Keys oli see, et me sõime lõunal jäätist ja selleks, et me paksuks ei, selleks, et me oma kostüümi ära ei määri, pidime me kandma vihmakeep. Olid nii, palaval ajal suvelisime lihtsalt. Higistasin. Selge, ühesõnaga üks negatiivne külg on see, et külm on, teine on see, et palav on. Karl Jakob. Ma nüüd ei taha väga võttemeeskonnale kritiseerida, sest ma olen seda nii palju teinud, aga, aga kõige hullem minu jaoks oli kõige hullem see, et noh, 12 tundi võtteid, kaks minutit läheb filmi ainult sellest. Põhimõtteliselt see oli natukene. Ma ei tahaks nii väga selge, ühesõnaga tüütu, paneme kirja külm palava petuja. Arabella. Ja neljas on siis see, et kui võtted läbi saavad, et siis on nagu nagunii kurb, et need võiksid nagu edasi, et kuidas nad ei tohikski läbi saada. Nii, ühesõnaga inimesed, ärge tahtke saada kõik filminäitlejateks. Filmi näitlejatel on külm, palav see töö on töötu ja pärast on kurb, on kirjas. Aga aitäh, noored näitlejad. Hugo Soosaar, Olivia Weekend, Arabella, Antons ja Karl Jakob vibur ja edu teile edaspidises karjääris ja mingeid kindlasti kõik kuulajad, minge seda filmi vaatama. Need noored näitlejad tasuvad vaatamist.