Raamatu soovitus. Paavo Matsin on see autor, kelle kohta hakatakse kunagi ütlema, et Paavo Matsin on see autor, kes tutvustamist ei vaja. Loodetavasti olen selleks ajaks, kui nii öeldakse, juba mulla, sest minu meelest on see üks igavesti lollitlus. Igatahes Paavo Matsin vajab küll tutvustamist mitte sellepärast, et oleks maailma kõige tundmatu kirjanik, vaid sellepärast, et iga tema harmoonia on ootamatu, üllatav ja täiesti erinev tema eelmisest raamatust. Või noh, mõnevõrra erinev. Igatahes on Paavo Matsin ilmunud uus raamat, romaan või lühiromaan, kuidas võtta? 143 lehekülg. Kaane peale on sellises vana venefondis kirjutatud Gogoli disko ja seal all on kujutatud Viljandi tuletikumehikest ja omakorda selle alt leiab autori nime, milleks on paša machina. Meenutuseks. 2013. aastal avaldas matsin raamatust sinine kaardivägi ja selle raamatu autoriks oli ta nime paavst matsin seal. Et siis sellised trikid. Kõigel on aga mõte. Sinise kaardimäe tegevus toimus teadupärast Riias, osalt ka Kuramaa hertsogi lossis niitamis ja seetõttu oli autori nimi nii-öelda Lätistatud Gogoli disko, viibaga lugeja lähituleviku Viljandisse ja seetõttu on autori nimi venestatud. Loogiliselt, eks selgitan. Gogoli disko on ulmeromaan või fantaasiaromaan ja fantaasia, millega lugeja teose punakuldsete kaante vahel kokku põrkab. On omamoodi Sorokinlik. Vladimir Sorokin on aga vene kirjanik, kes kirjeldab oma raamatutes üsna dist troopilises võtmes lähituleviku Venemaad, mida juhib suure tähega valitseja kus jõhkralt ja meelevaldselt ratsevad ohvritšikud ning mis on muust maailmast eraldatud suure vene müüriga. Paša Machinow teeb Gogoli disko ess midagi sarnast. Siin raamatus kirjeldatakse maailma, kus Venemaal on taastatud, kes keisrivõim ning sõjas on purustatud Nato sõja tulemusena Venemaaga ühendatud Eesti, mis aga sai sõjas nii rängalt kannatada, et tuvastatud on Tallinna Tartu. Ent Viljandi õitseb, Viljandis on tramm ja metroo pole aga eestlasi lihtsalt sõjas hukka. Kes aga ellu jäi, küüditati Paavo Matsin romaanis kohtabki lugevaid ühte eestlast. Selleks on läbi elatud shokis hullunud harrapugi kelle pidi Viljandis täiesti reaalne prototüüp olema. Kuidas muude tegelaste prototüüpidega ma päriselt ei tea. Tegelasteks on aga vene blatnoi intelligendid. Et neist vähemalt ühel neist on biitorist prototüüp olemas. Raamatu esitlusel iseenesest teada küll selleks tegelaseks on, tsiteerin Yitlomaan help templi ehitaja Vasja kul juubil kes põhineb mingil melomaanil. Aga see kõik polegi nii oluline. Oluline on see, et 2015. aasta lõpul avaldas Paavo Matsin ühe tõeliselt hullumeelse ägeda raamatu, kus ta oma tuntud headuses, aga täiesti uue nurga alt uute mõtetega suudab lugejat naerutades rääkida ometi täiesti tõsistest jääva väärtusega asjadest. Mis need asjad on, saab igaüks ise Gogoli diskost lugeda.