Raamatu soovitus. Umbes täpselt kuu aja eest lubasin, et kui ulmesarja saladuslik tsaar kolmas osa osutub vähemalt sama heaks, kui teine osa oli, siis räägin sellest siin ka. Raamat osutuski vähemalt niisama heaks tegelikult isegi paremaks ja väga erinevaks oodatust. Kellel meeles, siis saladuslik tsaar, teine tuumi, rulood oli viie autori jutukogu saladusliku tsaari kolmas osa meelierutava, alapealkirjaga kettmõõgaga mõõdetud maa on hoopis romaan. Ka pole sellel mitte viis autorit, vaid kaks maniakkide tänav ning JJ metsavana. Ja kui ma kuu aja eest ettevaatlikult oletasin, et sari ei pruugi jääda triloogiat siis nüüd saabki sellele kinnituse. Kettmõõgaga mõõdetud maa on esimene osa mitmeosalisest romaanist. Mitu osa veel tulemas on, jääb ebaselgeks, aga näib, et loota on veel päris mitmekaantevahe ilmumist. Seda järgnevatel põhjustel. Esiteks ei vii kahe ja poolesajaleheküljel hargnema teose lugu, kuigi palju edasi ei ajalisusega narratiivi arengu mõttes. Teiseks ei lahenega loo võtmeprobleemid, pigem luuakse eeldused nende lahendama hakkamiseks. Tegevust igatahes jagub. Maa-alustes katakombides elavad tegelased peavad võitlema onu emadeks nimetatud putukaolevustega ja põgenevad nende pealetungi eest maa peale. Seal asutakse siis Tarbatu vanema poja õnnepäeva eestvõtmisel ühiselt viimase kodulinna antud raamatus käepärastest vahenditest kokku klopsitud peldik kindluseks mandunud Tartut piirama. Olgu igaks juhuks, nagu öeldud, et vaatamata raamatus esinevatele nimedele nagu õnnepäev Berker või Jürnu toimub tegevus ulmeliselt kauges ja apokalüptilistes tulevikus. Aga paralleelselt Tarbatu alljärgnevatele sündmustele, kus õnnepäev oma mootori jõul töötavat kett mõõka ehk iselaadset mootorsaagi kaaskodanike peal tarvitab hargnevad sündmused omasoodu edasi ka nende tegelastega, kes olid tuumi oru lugude keskmes. Tegelikult algabki kettmõõgaga mõõdetud maa täpselt sealt, kus tuumi org lõppes, võiks öelda järgmisel hetkel juba lugu hakatakse lihtsalt harutama, teise nurga alt korjatakse üles mõned liinid, mis said alguse hoopis saladusliku tsaariavaköitest. Nii et igati aus värk. Sarja algusest peale jälginud lugeja saab teada, mis juhtus varasemast tuntud kangelaste ja pahalastega. Aga et tegu on sarja avaromaaniga, kõlbab see ka täiesti iseseisvaks lugemiseks. Mingite liinide kohta annavad vihjeid siin-seal esitatud joonealused viited, kus märgitakse ära, millises varem kirjutatud loos on alguse leidnud varasem tegelane või tegevusliin. Nii et kes ei ole varasemaid raamatuid lugenud, aga soovib, saab seda tegelikult kenasti teha. Nagu sarja eelmise köite puhul pean siiski seekord ka ära mainima raamatus esineva teinekord lohaka keelekasutuse aga nagu ka kuu aja eest ütlesin, polegi see lõpuks nii väga tähtis. Tähtis on hoopis põnevalt ja haaravalt hargnev lugu, autorite hull fantaasia ja jaburad tegelaskujud. Nii et egas midagi, ootame järgmist saladusliku, tsaari.