Kaks kraadi on kaks, mina olen Eeva Pizza ja nüüd on minu juures stuudios siin ka kolm on külaliste otse köögist. Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Kairi Leivo. Tere. Tere. Mõned naised köögist on justkui puudu, kuhu nad kadunud on? Üks naine köögis, Sophia Johns on teel siiapoole. Sest et meil sel nädalal algab just ringi käis ja siis me lähme kõik neljakesi mööda Eestit kõndima ja oma plaati näitama. Temal peab oma Stockholmi köögist kohale lendama. Selge, selge ja kõik. Köögi tuleb ju üle vaadata, enne kui kodust lahkuda, aga ma vaatasin Facebooki lehelt ja teie kodulinnaks on seal märgitud Viljandi Tartu, Stockholm väga pika nimega linn, see oli veel nagu kokku ka kirjutatud. Aga et kunagi see köökuste kokku hakkasite käima, kus teist moodustus kollektiiv nimega naised köögis? See oli ju ikkagi Viljandis. Selle Viljandis jah, et mingi hetk siin mõned aastad tagasi oli selline õnnelik juhus, et me kõik koos elasime Viljandis ja päris mitu ilusat aastat, et siis need lood hakkasid vaikselt sündima. Ja siis nüüd, hiljuti on on juhtunud selline asi, et Kristiina kolisin Tartusse tagasi. Sophie läks mõneks ajaks Rootsilt. Kuidas sellises keerulises suhteliselt geograafilises situatsioonis bändi tegemine läheb päris hästi läheb, minu meelest on täiesti luksus see, et tulla harva kokku, aga sellest hästi kvaliteetselt. Et need hetked, kui me kokku saame, need on nagu kõige mõnusamad kõige ehedamal, kõige kohalolevamad, et me oleme alati siis juba kohal, kui me kokku saame, aga tundub, et peab ikka kõva tahtmine ka olemas. Nii kaugete kilomeetrite tagant kokku toob või nagu need laulud on koos sündinud, siis me tahaks neid ka koos laulda, et ma ei tahaks, et keegi teine neid meie eest laulab. Aga kui tihti te kokku saate? Kas te saate kokku ka kui sõpruskond lihtsalt kui sõbrannad või ei, saate kokku ainult siis, kui on vaja lugusid nii-öelda putitada? Me saame ikka päris tihti kokku, vähemalt selle kolmikuga siin ikka ikka korra kuus, vähemasti kui mitte tihedamini, et mina saan näiteks Viljandis elades Katiga väga sageli. Aga Sofia, aga me saame kokku siis, kui me suudame ta siia lennutada, et teha kontserte või minna stuudiosse või teha mingeid muid asju koos. Aga kuidas te ennast määratleksite, kas te olete muuhulgas ka sõpruskond, ületate, sõbrannad, räägiksite muust ka peale muusika või? Ansambel need niimoodi kui saanud, et koti lapsed ja Sophia poeg käis ühes lasteaias, Kairi lapsed on näiteks suuremad ja siis pärast lasteaeda Eli nagu selline õhtu, kus, kus igaüks oleks pidanud minema niimoodi oma koju oma perele süüa tegema, aga neile tundus, et hoopis toredam on koguneda kellegi juurde kokku ja lapsed saavad mängida. Meil ka toredam ja siis kuidagi kerkis esile, et me kõik olime tegelenud rahvalauludega oma elus ja ikkagi mitte vähe. Ja meil hakkasid sündima laulud iseenesest ütleme niimoodi, et laul sündis rohkem kui sööki. Kuigi noh, nälga ka keegi ei jäänud. Aga see, et nii-öelda inimeste hinge, et kuidagimoodi hingavad ühes ühes rütmis ja Ma arvan, et see on natuke isegi sõpruse, Vilane. Et on võimalik teha koos laule, igasugused rahaga ei ole võimalik teha koos laule. Ja see on ka suur selline vastandite kokkumäng, et ei pea alati ühtemoodi arvama ja ongi põnev, kui igas asjas ei arvelt mõõde. Parem laul tuleb, me oleme tähele pannud, me jäta ennem järele, kui kõiki paneb nutma, paneb naerma. Tülitsenud ka, et no selles mõttes meil on välja kujunenud lausa selline žanr nagu keegi seminarid. Ja see ongi tegelikult see, et asjad tuleb selgeks vaielda. Ja laulude puhul on see mõttemaailm, mis on selle laulu taga, on ikka ülioluline. See on tegelikult see jäämäe põhiosas endiselt välja paistab lõpuks nende pisike tipp. Aga kui seda vaidlust ei eelne ja seda maailma ja elukogemuste jagamist, siis ei saa sündida ühist laulu. Just aga enne, nüüd, kui me läheme veel plaadi juurde ja tuuri juurde, siis Kristiina, sina oled Eesti rahvale väga tuntud kui kirjanik elulate Sophiat teatakse ka päris hästi, aga Kairi ja Katrin teid võib-olla pisut vähem, et kui te räägiksite, millega teie leiba teenite. Mina teenin leiba Eesti pärimusmuusika keskuses. Juhatades ühte väikest mõnusat vabahariduskooli nimega August Pusti õpistu kes siis pakub rahvale võimalust tulla kõikvõimalikele pärimusmuusikaga seotud kursustele. Ja vabal ajal siis, kui mulle jääb öötundidest aega üle, siis ma küll nii raamatuid. Ja mina olen Kairi kolleeg, töötan ka Eesti pärimusmuusika keskuses personalijuhina. Ja praegusel hetkel olen küll lapsega kodus, aga varsti plaanin jälle tagasi. Muusika, muusika ja veel kord muusika Kristiinaga. Kuidas sina muusikaga oled kokku puutunud? Minul on muusikust abikaasa ja hästi välja sõpru, kes on muusikat. Ja ma olen kirjutanud magistritöö Eesti regilauludest, uurinud laule, laule, rahvalaule, ka uuemaid rahvalaule. Nii et seda uurinud ja armastanud olen ma väga kaua ja pikalt. Aga see on nüüd küll esimene kord, kus. Ma olen julgenud lasta enda laulu päriselt ka salvestada ja julgen ise laulda omatehtud sõnu ja koos tehtud sõnu. Selles mõttes on see ikka minu jaoks selle aasta sündmus. Ja sinu jaoks on justkui kõige suurema sündmuses veel vaata et hakka. Ma tean, et Te olete kindlasti nüüdseks, te olete ju nii kuulsad tänu oma plaadile, te olete kindlasti palju pidanud seda juttu rääkima, aga raadiokuulaja tahab ka teada, et kuidas teie muusika tegemine siis õigupoolest algas, alles algas ta köögi uimastavate aurude mõjul või, või, või algas ta lapsi kustutades rütmiseeritult ja viisistatult või või järsku töö tegemise rütmis, kusjuures muses töölaulud on ju muusikaajalooloo üks. Üks tähtsamaid tugipunkte, ütleme nii, et mis teie arvate? No loomulikult, mina ilmselt restisin parasjagu kõrvitsat ja praadisin panni peal ingverit ja, ja seda kõike lauale kandes hakkas juba köögilaua taga paistma, et esimene rida on sündinud. Ja kui ma siis aega sain sealt üle laua nende sõnade peale kiigata, siis juba oli näha, kaks rida on olemas, siis ma ütlesin, et aga kolmas rida võiks olla see. Ja siis tuli kattidest, aga see kolmas rida võiks olla selle viisiga. Vabandust, kust need kaks rida tulid või sildaru sellel seminaril ammu käimas juba sel ajal, kui supp valmis. Seminar oli ammu käimas ja keegi paniga ühtlasi paberile seminari mõtted ja sellest hakkaski moodustama just keeell seminari. Löögistanud ikka pastakas ja paber, aukohal olen. Ühesõnaga Targemad mõtted, mis tekkisid, need panite paberile ja juhuslikult olid nad riimis ja sai kohe kasutada ja sündisid uued riimid. Eks me hakkasime neid riime, otsime ka, ega siis iga laul ei pea Kariimis olema, et vahest on ka mõnus, kui on siuksed, rahulikud Ilmar iimideta laulud, aga, aga need juhtumisi tulid ju niimoodi, et et me otsisime neid õigeid sõnu, on ikkagi midagi, mis peab nagu käivitama selle laulu tekkimise. Et kusagilt saab mingisuguse impulsi, mille peale me oleme mõelnud, mida arutlenud, millega mitte, nõus olnud ja siis nad hakkasid lood tulema. No näiteks väga tihti me leiame mingisuguse laulu, mis esitab sellist teavet patriarhaalse seisukohta elust ja see laul muidugi peab mõnes mõttes ka meeldima intrigeerima, aga ta peab ka niimodi intrigeerivaid tahaks sellele vastu laulu kirjutada, et nii sündinud praegu juba vist kaks laulu. Eks vastava jäljesessennile vene kuulsale luuletajale südametemurdja-le ja siis tehistalle laulu nagu, nagu vastu vastu romanssi naise seisukohalt, kellest temaga kirjutab samamoodi süüdimatu juulis on sündinud vastu kahjuks untsakate laulule truudusetu Juulia. Nii et me leidsime, et tuleb anda sõnaga teisele poolele hea ajakirjandus alati kuulab ära kaks varianti, nii et tihtipeale ju lauludesse. Naise variant jäetakse kuulamata loost, et süüdistatakse truudusetu, sest ma ei tea, milles kõiges kolmandas. Selge see siis teie asusite seda tühimikku täitma, tublid tüdrukud. Aga kas toidu tegemine nagu ise ei ole seganud mingit meid absoluutselt laule tegemast, aga aga unarusse nagu ei kippunud jääma ja lapsed kõike korraga kööki ka ja segas ja keeras ja jaa, aga vaata, lapsed olid näljased, süüa nad ju ei saanud. Aga ühtlasi hakkasid nad loomuldasa bäkki tegema. Teile või? Ka seda on juhtunud mitte ainult köögis, vaid ka kontserdil teevad nad meile mõnikord bäkki ja näiteks Tartu kontserdil kard linnamuuseumis. Poisid sealt saalist päris kõva häälega kaasa laulma niimoodi, et me ise ei suutnud seal laval enam ammu naeru pidada. Nendele on ju kõik sõnad peas, nemad on ju kõike seda. Kuulge see, aga ma kujutan ette, et nad On väga intensiivselt ka tahtnud teie bändis osaleda, on mul õigus? Ma ei usu, et et mul ei ole õigus Igalühel laulud leheni. Aga seda me oleme küll tähele pannud. Et meie lapsed ja meie mehed hindavad seda küla nagu söögid on sündinud laule tehes, et pidi palju parem maitse alanud nälga tegija. Kristiina ütle mulle, kas, kas mulle tundub? See võib ka olla nii et mulle tundub, sellepärast et Curly Strings on praegu lihtsalt nii kuum nimi ja nii orbiidil. Aga siiski, et kas viimasel ajal sa oledki rohkem? Sinu tekstid on sõbraks saanud rohkem nagu rahvaliku muusikaga või on see tegelikult kogu aeg niimoodi olnud, aga lihtsalt nüüd on esile tõusnud. Vot rahvalikku, mis on rahvalik, ma ei tea, eks, ega mul minu minu asjadest ei ole tehtud näiteks väga klassikalise muusika laule kunagi. Puudutus jah, kuigi ka see on rahvalik. Maria on ka muu stiili popmuusikatekste Nojah, aga popmuusikaline on ka suur rahvamuusika teistpidi vaadates populaarne muusika on see, mida rahvas tahab, kuulete laulda, järelikult rahvamuusikat. Olgu, aga et sedapidi, et selle stiili muusika nagu Köölist ving teeb ja nagu teie teete, et kas need tekstid tulevad kergemini? Mina ei tule ükski, läks kergesti, me tegime Sist hiljuti keelistrintsile uue laulu sõna otseses mõttes tehniliseks kuu aega. Nii päeval kui saev. Päevi rida. Ei tule lihtsalt ja siis on meil vaja parandada, mis võib ka teinekord nädalaid võtta kui on vaja parandada, täpselt sama juttu rääkis muideks Villu Kangur ka minu saates raskelt tal tegelikult umbes ütles ka vist tulevat lähedalt, aga raskelt, et noh, see ei ole see, et see on vaev ja valu, ainult eks, et aga nad ei tule kergelt, ega siis kus sa kisud neid laule välja, et see ei ole nii. Hinged korraks, et see on mingi, see ongi suur töö, on endaga ja maailma asjadega ja oma maailmavaluga ja kollektiivse alateadvusega. Seda lõbusam on meil naistega koos teha neid asju just et köögi, köögi naiste tohib öelda ei kõla halvasti. Nende tekstid on teil kollektiivsele, sind. Meil on see kollektiivne naiste kollektiivne alateadvus on meil nagu nelja naise pinna väga kohal. Et seda verre on lihtsam, et seda ei tule välja mõelda. Just et elukogemus, mis igaühel on, see annab nagunii palju juurde. Ja meloodiad samamoodi, meloodiad on ka kati, on teinud meil viise minust minu arust on mõned viisid saanud ja Kristiina on teinud viise ja Sophia on teinud viiseni, et siis me igaüks natukene omal kombel panustame sellesse, selle viisiga on pigem nagu see, et kui sa omaette nagu nokitseda ja proovid, et kas, kas on hea või ole, mängid ette, kas teisele meeldib või mitte, et seda nagu on väga raske koos minu meelest teha. Aga võib-olla mõne sekundiga. Niimoodi lihtsalt, kuhu ja tulnud nagu, eks ju, aga aga paremal viisil Veide. Kui need asjad saavad esitlusküpseks nii-öelda või esinemisküpseks või kui nad köögist nii-öelda välja jõuavad, siis siis ikkagi tekib neile juurde kas teisi hääli või mingeid väikseid vimkasid või mingeid uusi mõtteid, et selles mõttes on nagu hästi tore. Teate, millal teie areng on jõudnud lõpule ja te olete täiuslik kollektiivi? Ma praegu hakkasin mõtlema siis, kui teil tuleb mõte, te teete suud lahti ja teil kõigil tuleb suust kokku leppimata üks ja sama uus meloodia välja. Sõnad võiksid ka tulla sünkroonis. Aga ma tahtsin veel seda küsida ka, et aga rahvalaulud on tegelikult ju pidevas muutumises väikses muutumises, kas, kas, kuidas teie muusikaga on, kas kas teie laulud on ka, tulete kokku ja siis täiustub ja muutub või, või või kuidas, ühel hetkel saate aru, et nüüd tuleb väga köögilik termin, et lugu on purgis ja siis enam edasi areneda või minu meelest me oleme kõige paremad, olemegi nagu elusast peast ehk siis otse silmast silma vaadates. Et see, mis toimub meil laval, see on täpselt iga kord, on täiesti harukordne, et seal seal lihtsalt juhtuvad asjad, mida me ei ole kunagi ette näinud, nende laulud, vahest mul on üks laul, mis absoluutselt iga kord live'is lauldes muudab oma teksti ja ma ei tea, kust see tuleb ja ma ei saa sinna mitte midagi parata, ma pean looga edasi minema, lugu seisma jää, aga tekst muutub, selge, sina ei tea midagi. Ja mina nagu ei tee midagi, ma lihtsalt lugudeks muutub videot. Ja mul ei ole kahju teda muuta mõistanud. Aga see on nagu teatrietendus, eks ole, et ei ole kahte ühtemoodi etendust ei ole kahte ühtemoodi kontserti ka? Kindlasti mitte. Aga ma arvan, et lähme siit väiksele muusikalisele pausile, mis lugume teie uuelt plaadilt, kuulame, mis te välja pakute? Kuna meil singid köögiteemad olid, siis me tahaksime mängida kõige kulinaarsete loo ja selle loo nii-öelda mina hääl kuulub ühele Panaldasele, kuid täies elujõus mehele mosse mehele kelle suur südamedaami armastus on baleriin, balleri. Kuulame selle ära, siis räägime edasi. Ta on siin koogi ja moosiga, ärgates suudlen su käed. Õhtul siin üllatan roosiga, valus on hüvasti. Lõunaks on šampusa vuusiga ja üks väikene seenekotlet. Nii tore on olla koos pruudiga ja suumokale määrida. La päevake korra, aga elu on kiirloterii oma Soodoma ja Gomorra Aga Monami baleriin Valeri Veensin Männiku see neele Moskvitši on elu veel see s eksime ära, sul meeldib see, kuigi tean ta gaasid. Viin sind sinna, kus muusikatermose kumas vein, siit kuma Muhu suuta kõrgeks on kasvanud. Ei õhtul veel helistanud Repsile, et olen üle Tassa anud, panen kõik ühele Väkslile, mul noos süda mööda. Nii iga õhtu läheb edasi Guyszonoomi, saada mulle, eks toode, need elu läheb edasi ja siis tuleb järgmine teeks. Soovitan tungivalt kuutsument kui luud, väga armas on sul uus südamedaam on mu patsi, ent kinnise palati hul ta nime kuuldes ma arvasin kohe, et see on see, kes korraldab kir mõrvasid mehe, tapan ta kinni siide. Sa sulle kooki moosiga, ununes maha barret põge, näen kingitud roosi, ka. Luu on vene rulett. Lugu kuulatud, see on raadio kaks, mina olen Eeva Pizza ja minu külalisteks on Kristiina, esin Katrin Laidre ja Kairi Leivo kollektiivist nimega naised köögis. Aga rääkige, mis seal köögis siis veel toimus? Kas midagi muud oleks ka võimalik avaldada või mingit, eks kokaraamatut, laste kasvatamise ABC õpik. Mis veel eneseabiõpikutes. Kas saaks sellest materjalist veel midagi kokku põimida? Mul tuli hea mõte, võtke kaubamärgiks, võtke endale naised köögis ja siis saad erinevaid asju avaldada, sel ajal müüakse ikka oma liistude juurde, ehk siis laulude tegemise juurde. Et kõik selle ülejäänud asjaga saavad kõik maailma teised naised ka hakkama. Aga meie kooslus pakuks võib-olla lihtsalt inimestele ilusaid laule. Ma arvan, et omamoodi nende pottide-pannide ja laste kasvatamist, temaatika ja piimahindade eestlane, nagu vajuks teise seltsi, oleme ka põgenenud, et et saaks tegeleda millegi olulisema ja püsivam, aga et seegid kahjuks saavad otsa laulu erinevad laulud. Heal juhul jäävad Just väga ilus mõte. Kas teie uuel plaadil on võib öelda lõviosa teie köögirepertuaarist või palju velje. Meie minu jaoks hetkel on kõige huvitavam osa see, mis noh, veel üks ei ole, mis välja jäi, käigu tahaks seda juba kangesti edasi teha. Nüüd järgmine nädal hakkamegi Ja tolle hetke, kui me ikkagi nagu fikseerisime, ära need lood, mis meil olid Valviga väljunud ja praeguseks on juba õnneks tulnud mõned juurde. Miks teil tekkis üldse mõte plaat teha? Väga isekas plaan selles mõttes selles mõttes, et aga. Kas te järsku kartsitajatelevad laulud meelest ära või mälestuseks midagi vanaduspäevadesse või lastele või? Või ärkas teise järsku ärimees? Mina arvan seda, et laulud, mida sa ei saa jagada kuidas ei saa välja laulda nii paljudele kui tahaks, need jäävad nagu hinge peale ja noh, need võivad tekitada väikse koormasin. Kas plaadile mingeid vastukajasid olete ka juba kuulnudki? Mees tegime Alatskivil kaheksa lisalugu. Kaheksa lisalugu neli publiku soovile neli oli nii, et ise ei saanud pidama. Kaheksa lisalugu väga hea, terve järgmise plaaditäis lisalugusid siis. Aga kuidas teil kontsertide, jah, Alatskivil oli kontsert, kas on veel kontserdid olnud kuskil? Meil on ikka päris tihedalt, on nüüd siin ja ja tulemas ka. Et kas teil mingi oma fännklubi on ka juba moodust tulnud ja meid ju leiab üles Facebookist, eks ole. Ja ma just eile vaatasin, et meil on üle 1000 inimese on meie lehekülge meeldivaks pannud, et täiesti püüame olla iseenda kõrgel tasemel ja jagada nendega infot, mis meil muuseas, ma toimub praegu mul tuli meelde, et hooandjas saite te ju abi, kuidas teil seal läks? Oi jah, ega hooandjatele, tõesti. Tänu nendele tegelikult me saime plaadi valmis. Ta oli niimoodi, et et palusime hoogu ja siis, kui järgmine kord nii-öelda portaali avasime, vaatasime, siis ei olnudki enam rohkem hoogu vaja, nii väga kähku. Aga võib-olla ta saate järgmised plaadid ka veel välja antud, ei, ei, selle selle hooandjale uus voog saada tuleb uus, aga muuseas, kui suured need lapsed siis on, kes seal köögis teie lootusetult ootasid oma oma toiduportsjonit ja kuulasid? Sa ei toimu toitu selle asemel, kusjuures ma ei julge tunnistada, et mul on poeg on 22 ja tütar 25. Neid seal köögis küll ei nähtud, neid lehti arvaga Nad tegid taustatööd, tütar näiteks kujundas selle plaadi ümbrise, mis te näete, minul on need pojad on 10 ja kaheksa ja siis tytar on aasta ja nelja kuune. Sophia, Sophia Loren 89. Ja d pole kordagi lasnud neid lavale. Või püünel Raini nüüd küll eriti neile meeldib emadega koos kummardama tulla. Minu poeg oli ükskord Viljandi folgi ajal laval, esinesime seal lauda ukse käeksutajatega, laulis ühte laulu eest, aga see oli tõesti aastaid tagasi, ta oli siis vist kuuene või seitsmene. Panite nii-öelda ringreisi ajaks, mis meil nüüd sel nädalal ees on, siis tuleb küll lapsed ikkagi vanaemadehoidjate juurde paigutada, sest seal lavale trügimine võib. Võib päris ohtlikuks kujuneda. Mida selle. Bändi tegemine bändi lõppenud on ka väga kahtlase kõlaga sõna teie kollektiivi suhtes, aga ma ei suuda ka paremad, mis välja pakuksid. Noh, me ikka ei ole see naisansambel, ei naisansambel me vist ei ole. Võib-olla me oleme niisugune loominguline kooslus või lihtsalt ansambel mida see loominguline kooslus teile annab, mida, mida selle muusika tegemine teile annab puhast rõõmu ja kui me kokku saame, ausõna, ma, ma tõesti vist üheski seltskonnas nii palju ei naera ohjeldamatult ja pisarateni, kui neid laule tehes näiteks kes teeb argielust täiesti teisele tasemele ühtselt täis ja süda süda hüppab rõõmust. Sophia ütleks samaoja. Kusjuures sisestan ikka tuline puudes dressiivsel siiani nagu nagu heidab lihtsalt ennast nagu päiksekiir ja naerupalle, neljas. Kui tihti te suhtlete Sofia ka Skype'i teel või teete proove muuseas ka nii tänapäevasel moel nagu Skype'is näiteks? Skype'i sa ei saa teha, seal on väike selline kaja ajame ajaline nihe, jah, aga suhtlete igapäevaselt või? Päris mitte. Aga korra nädalas kindlasti. Üritame asju ja mõtleme, aga kontserdid saad ilusti antud kolmekesi ja ei ole. Muidugi ma tunnen ennast väga suurt puudust, aga noh, me oleme sättinud oma kava, on niimoodi, et me saame ka kolmekesi, kui teda lisa tulla. Aga üldiselt temal on alati hea meel, et ta saab tulla siis, kui meil on kontsert. Nii et tal on põhjust Eestisse tulla just meie kontserdite pärast. Tervitame siinkohal Sophiet, et kui saamid kuuled, siis tervitame sind ja tunneme sinust kõik puudust. Tule ruttu, juba sellel nädalal on ta ju meiega koos ringreisil, nii et küll ta kohe jõuab, nii et kolmapäeval paides on kõigil võimalik Sophiet näha. Kus teie kontserdid siis aset hakkavad leidma ja millistel kuupäevadel teaks tulla. Kuuendal mail oleme kolmandad val paides Wabalinna majas kella seitsmest. Seitsmendal mail oleme Tallinnas kloostri aidas kella seitsmest. Kaheksandal mail oleme kella seitsme paiku õhtul Viljandis pärimusmuusika keskuses ja laupäev val oleme Tartus Prima Vista ja mailaulu raames Vilde lokaalis kella 10-st ja meie läheme lavale vist kusagil 11 paiku ja siis on gurmeeõhtusöök koos Eesti parimate toidublogijatega Viimsi rannarahva muuseumis 15. mail ka kella seitsmest. Ja mahub pakul parandamine ära võtta. Et seal on juba päris palju kandidaate, sest et tõesti seal antakse süüa. Et rannarahva muuseumi naised on köögis ja meie, siis oleme muusikaga koos, toetamas nende söögitegemist ja andsime endale blogijatele ka märksõna, et milliseid toite me tahaks siis maitsta, seal olid must šokolaad ja p ja ja ise juustonist juustu ja ja sellised inspiratsiooni märksõnad, nii et piletilevist saab pileteid osta mõnele kontserdile, mõnel kontserdil saab ainult siis kohapeal, näiteks kloostreid saab tulla kohapeale ja siis saab kohapeal pileti osta. Selge, aga tänan südamest tulevat. Kristiina, Katrin ja Kairi ansambel, naised köögis ja siia lõppu. Me kuulame veel ühe loo, mis lugu seal. See on lugu, mis on sündinud tegelikult lund oodates et kõik läheks natukenegi valgemaks keset hämarat novembrit. Arvame nii, sellisel päikselise mai alguse Idillis On on korraks hea tagasi vaadata, et millest me jälle läbi oleme tulnud. Ühest pikast talvest pikast põhjamaatalvest. Nüüd on hea meenutada seda novembrit, kui oli hea mõelda omakorda tagasi saab vööle. Aga olgu, aitäh teile ja edu teile kontsertreisile. Ootame kõiki. Aitäh. Ei see ei saanud ja ta ei saa kla kõveil.