Raamatu soovitus. Räägituna raamatutest, millega on praeguseks üles kasvanud küll vist juba mitu põlvkonda eesti lapsi, mina nende seas. Tegu on norra näitekirjaniku laulu kirjutas illustraatorid ja kirjaniku Thor Björn Igneri seediku ja pisikuga, mis ilmus originaalis 1949. aastal. Eesti keelde tõlkis selle Arvo Alas. See tõlge ilmus esimest korda juba 1972. Kordustrükke on tehtud sellest terve ports. Viimane kannab juba 2016. aastanumbrit. Nii et raamat, mille originaalpealkiri kõlab kaarius, kaktus pole oma populaarsust minetanud ei Eestis ega välismaal. Väike internetiotsing näitas arvukates keeltes, milles teos on tõlgitud, ongi enamasti jäetud tegelaste nimed tõlkimata ja need on üldjuhul ikka kaarius ja Paktus. Juhin tähelepanu mitte sassi ajada teise maailmasõjaaegse saksa tankiässa Ottogaariusega. Arvo Alas on nutika tõlkijana osanud Leida raamatu antikangelastele ka eesti lastele suupärased nimed ja kindlasti on see üks raamatu jätkuvat edu, seletab asjaolu. Teiseks ei saa kindlasti unustada raamatukese illustratsioone. Need on ühtaegu nunnu ja õpetlikud ka. Olgem ausad, ei sööbikega pisik pole just tüübid, keda ükski laps tegelikult tahaks oma suhu elama saada. Näevad selleks ikka natuke liiga metsikud välja ja sigatsevad ka omajagu. Kahtlemata lisavad raamatule särtsu iga peatüki lõpus esitatud laulud, mille laulmiseks annab Eikner Ta lõpus äraga viisil. See on piisavalt lihtne, et isegi minusugune helipidamatu ja noodikirja vaid vaevu lugev inimene sellest aru sai. Ta võtavad need laulukesed raamatu iga peatüki sisu uuesti kokku ja korduvad kenasti petlikult üle. Viimaks ei saa raamatu edu põhjustest rääkides unustada ka teose lihtsalt kaasa haaramati õpetlikku sisu, mille võiks kokku võtta ühte lausesse, kuid nagu ma oma lapsepõlvest väga hästi mäletan seda seebikat ja pisikut sai ikka päris mitu korda üle loetud. Väikestele mehikestele sai veidi kaasagi tuntud, ent üldiselt siiski mõistsin, et mis on õige ja mis on vale. Kui nüüd see loetelu kokku võtta hea lugu, lõbusad värsid, värvikad tegelased, jutustava sisuga illustratsioonid ja viimaks ka hea tõlge siis tulebki nentida, et tegu on ideaalse lasteraamatuga. On ju seebikkuse vihikust, ühendatud põnevust, taktikaga hea lugu heade piltidega ning see kõik kokku on edasi antud väga heas lastele arusaadavas keeles. Ja muidugi ei saa unustada raamatu ajatut väärtust, hambad on ju suuremal osal meist ikkagi suus ning nende eest ei saa vist kunagi piisavalt hoolitseda. Ja lõpetuseks veel seebika pisiku suurest mõjust Eestis räägib kindlasti ka asjaolu, et 2007. aastal ilmus Vahur Afanasjevi sulest raamat. Kaadrid otsustavad, kus peategelasteks sööbike pisik, kes sedapuhku on oma uue kodu leidnud endale erinevate tuntud ja tundmatute eestlaste peades, kuhu hüpates nad siis edasi tegutsevad. Kalkrid sigatsevad head asjad ei unune.