Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Nüüd juba mõned nädalad tagasi valisime uue teema, ütlen küll, meie sellepärast, et siin stuudios oleme kahekesi ja selleks teemaks oli viin. Ta on muidugi väga tinglik pealkiri. Ja ka eelmise pühapäeva pühendasime Me pigem kohtadele, kus võis viina juua, aga mitte alati, seal võis ka rahumeeli tellida teed. Meil olid ka sellised trahvlid, kõrtsid, restoranid, ja valisime välja kaks pealinna. Sankt-Peterburi ja Moskva. Eelmine kord vaatasime, kuidas see kõik toimus Sankt-Peterburis. Täna valdavalt oleksime Moskvas. Ja meelega soovitaksin, vahel oleme ma ju seda teinud suurepärast raamatut. Eriti ajakirjanikele, eriti uurivale ajakirjandusele. Sajandi lõpus oli Venemaal tuntud, silmas ma pean ikkagi 19. sajandi lõpu, me teeme väikese tagasivaate ja selleks meheks on Kylie rovski. Tema raamat Moskva ja moskvalased eesti keeles seda ei ole, vene keeles on ta kättesaadav, on ilmunud mitmed kordustrükid. Just nimelt, tegemist on inimesega, kes kirjutas Moskva tavaelust, aga tavaelust ka variandid, restoranid, kõrtsid, kuritegevus, on ka seal teisi teemasid, kuid see süvenemise aste, see aeg, mis oli antud ühe loo kirjutamiseks, see põhjalikkus. See on lihtsalt imetlusväärne ja sellepärast tasub natukene vaadata, kuigi meie aeg on teine. Keegi enam vist ei anna ka ajakirjanikule neid nädalaid, kuid ja võib-olla aastaid ettevalmistusaega, et lõpuks ilmuks üks väikene lookene, igatahes on väga huvitav mees, väga hea sulega mees. Ja tänane meie jutt põhiliselt tugineb ka sellele autorile, lisaks vaatasin üht-teist, aga peamiselt on see kyljerovski. Nii et läheme Moskvasse, vaatame, milline see valik oleks, kunagi ju ei tea, mida see aeg meiega teeb, kuhu ta meid teisel või kolmandal või ei tea mitmendal sünni korral paigutab. Ei ole välistatud, et oleme rikas kaupmees, satume 19. sajandi Moskvasse ja siis võib-olla kuskilt selle aja alateadvus meile ütleb, millist valikut seistes keset linna ja mõtiskledes, kuhu siis oma sammud seada, aitab teha nii, et heidame natukene pilku sellesse aega ja nendesse Dustesse. Ja midagi pole parata, meie valikud on ju olnud väga, väga äärest äärde. Nii kord oleme me hullumeelse nõukogude professor Ivanoviga katseid läbi viima, siis. Me külastame trahtraid. Restoran. Reisikaaslastel on vaba voli tulla kaasa või? Jäta meid selleks hetkeks kuskile oma pead, aga me tuleme niikuinii nõukogude aega tagasi, siis sellepärast et meid ikkagi huvitab see seos ka antud ploki puhul. Viin ja nõukogude aega ka, olgu siis väikene eellugu mis puudutab neid lõputuid asutusi ja valikuid, ega Moskvas pole ju neid vähem kui Peterburis, nimetasime üksikuid, aga meil olid ka arvud, neid on sadu ja võib-olla tuhandeid. Nii et valik on tohutu. Aga vastuolulisemad ja märgilisema tähendusega kohad sajandi lõpus sajandi algusest aastani 1917. Vast üks üldtuntud asutus, trahter, restoran annab ta nime klubi ja. Mille poolest oli see klubi üle Venemaa tuntud Testovi Parssad, kes on Testav, sellest jõuame ka natukene rääkida, aga tal on oma asutus. Ei hakka täpselt praegu peatuma, kuidas näid põrsakest kasvatati ja milliseid spetsiaalseid nippe kasutada võeti aga tulemusena eriliselt pehme ja maitsev liha. Nii et nestorit põrsad on tuntud ja kaupmeeste klubi on ka tuntud oma loomaliha valiku poolest. Need olid jällegi välja valitud koht Travitse, seal toidetud joodeti, näid piimaga vasikaid ja vasikaliha, hiljem loomaliha oli kuulus. Aga mis puudutab jookesest joogid, on ju meie põhivalik siis see koht kaupmeeste klubi, kus loomulikult dioodi viina suurtes kogustes. Aga pigem oli ta kuulus oma kalja poolest. Ja tänapäeval ei ole ka võimalik öelda, milline see kali oli, kuidas ta maitses silme ette, praegu tuli nõukogude aegne kollakastünne tädiseda, kalja müüs ja olen seisnud sabas Baikali lähistel, ühe Tõnni tagajäänus. Palavus oli ligi 30 kraadi ja kui järjekord jõudis selle tädini, kes sealt tünnist ühe pooleliitrise purgiga ammutas kalja ja sellest samast purgist kõigile seal järjekorras ka jõu andis, siis mõtlesin ringi ja loobusin. Aga need Kaljandan hoopis teised kalad. Ja nende valmistamise retsepti teadis ainult üks mees, nii et koos selle mehega on ka see kalja saladus kadunud. Säilinud on ainult nimetused, võib-olla nad midagi ütlevad. Mõned toon näiteks, mis meelde jäi. Mustsõstrapung, kali, nii et võib arvata selle taimepungad kuidagi andsid Kaljale teatud maitse, kirsi, vaarika ja nii edasi. Erinevad marjad, aga vast kõige omapärasem oli kalja sort, mida kutsuti, hapukapsas, nagu ei haakuks Kaljaga. Aga ta oli niivõrd gaseeritud jook, et hoida seda sai või säilitada ainult shampanja pudelites joodigi, sageli segamini šampaaniaga. See kuulus kali. Mis veel iseloomustab kaupmeeste klubi pirukat, kuulsad vene pirukad taju, et meil ei ole kulinaaria, vaid ajaloosaade, muidu võiks nendest rääkida väga pikalt. Aga see on venepirukas, kas Kuliebjaaka? Kuule, peaka, milles taignaread vahetuvad erinevate lihade, kalade ja nii edasi ridadega ja mille poolest oli kaupmeeste klubi kuli peaka kuulus nei tol ajal kutsuti Yarus, korruseid oli seal 12, nii et kaupmeeste klubi Kulybeaca koosnes 12-st erireast taignast ja erinevad lihad, kalad, mis sinna vahele läksid. Kuulsad koorid, laulsid seal mustlaskoor, Ungari koor, vene koor, neist vast kõige kõige armastatum vene koor. See on kaupmeeste klubi, millest muidugi rääkida väga pikalt. Ja pärast lõunat sõitsid mõned külalised linna lähistel paiknevasse Jaar restoran Nonii kõrtsi nimed on olnud läbi ajaloo vahelduvad ning mõnikord tagasi klubi ruumidesse ka õhtusöögile. Ja nende õhtusöökide puhul oli väga oluline jälle lauda sattunud. Olid suured asjatundjad, mõned on sellegi rovski raamat kodulehekülgedelt meelde jäänud. Seal oli näiteks üks kuulus advokaat. Kui kunagi tulevikus keegi sinna aega satub, siis vaadake seal saalis ringi, kui näete. Advokaat Ma ei tea, võib-olla kuidagi. Intuitsioon ütleb, et tegemist on kuulsa advokaadiga. See advokaat kaupmeeste klubis polnud mitte sellepärast kuulus, et tegemist oli juristiga väljapaistva juristiga, vaid tal oli üks Venemaa suuremaid kulinaariaalaseid, raamatukogusid. Ja tuginedes nendele raamatutele esitas ta ka tellimusi. Nii et võib arvata, et istudes seal lauas võis saada midagi erakordset. Kokku võttis isiklikult tellimisi vastu teine laud, kuhu võis sattuda ja mida tasuks valida. Kolli tol ajal üldtuntud inimese laud, Holuudoffelisele mehe nimi. Nii ajalugu kaotab suured kuulsused ja nüüd võib-olla need inimesed tänasest ajast, kes võiksid olla meie aja luudolid, võiks mõelda, mis nendega saab nende kuulsusega kümnete kümnete aastate pärast, sest ma arvan, et luudolit ei tunne täna mitte keegi. Aga tol ajal on bluudov moodsa, nii seda kutsuti ajakirja ravitšeenie. Meelelahutusvariandis võiks olla kroonika esikaanel terve aasta, nii et ta on aasta jooksul iga kuu saanud hakkama mingisuguse sellise teoga, mis tõi ta esikaanele. Kõik teavad Ludolit. Ja mitte keegi tänapäeval flodovita ei mäleta, ei tunne, ei tea. Tempe ei hakka tal pikalt peatuma, mis tõi ta järjekordselt esikaanele. Toimus parajasti tema naise teise naisenimega päev oli kokku kutsutud kogu Moskva eliit ja mindi kõrvalruumidesse kuskile suuremasse ruumi. Ja seal peremees andis pidulikult üle oma kallile abikaasale kingituse päeva puhul. Kingitus oli hiiglaslik kast ja kui see kast avarti, siis sealt olevat välja pääsenud väga suur krokodill. Kujutada seda paanikat ruumis, kõik jooksevad laiali nalja, kui palju. Koludov jälle esikaaned, Third temale lauda oli ka väga väga oluline sattuda, tundis väga hästi, mida tellida, seal oli põnev olla kuulsustega ühes lauas on ju teatavasti hea istuda, võib sattuda ka kuskil pildi tagumisse ritta, nii et Glavlitšeene esikaanel, valdavalt olid nad joonistatud pildiga kunstliku hõiska teid jäädvustada, nii et sinna lauda tasub kindlasti minna seal siis luudovi, laud. Nendel teistel lõunasöökidel või meie variandis õhtusöökidele sattusid mõned kindlad inimesed, näiteks nende seas ei olnud kunagi ühte kuulsat miljonäri kes esimestel lõunasöökidel käis väga sageli. Tema lauda jälle keegi eriti sattuda ei tahtnud, selle pärast pidi lakkamatult kuulama, ikka ühtelugu, kui nutikas mees on. Ja neljandal-viiendal korral need kogemused on ju meil kõigil olemas, kui sa ikka seda ühtelugu kuuled, hakkab natukene igav. Ja nimelt oli tegemist miljonäriga, Firsanov veel kord oli ta nimi, tema äri oli mets ja ta kontor oli tud, asus ladude kõrval väga räpane. Ta ei paistnud euroremondiga Silando tänases variandis niukene, pime, kasimata kontoriruum. Seal ta istus ja istus taga oma kontoris 1905. aasta pöördeliste revolutsiooniliste sündmuste ajal ning sinna tungisid sisse revolutsionäärid, relv käes ja käratasid nagu ikka, sissetungijad käed üles. Ning tema seifist ta sai ka käsu avada, seif olid kaduma läinud, võeti ära 10000 rubla umbes ja kuldkellad. Ja need võiks inimene seda lugu jutustada ja kurvastada, kui palju ta kahju kannatas, kuigi tema sissetulekud ületasid kahjusumma kordades kordades. Aga ei, ta rääkis hoopis lugu sellest, kui nutikas mees ta on. Ja kuidas ta neid mässajaid olevat düsanud ja nimetada, et sel hetkel, kui talle käratati käed üles olevat jõudnud laualt rabada ühe kuldmündi. Nii et see kuldmünt oli tal parajasti peos, kui ta käed olid üleval ja revolutsionäärid mässajad seda ei märganud, nii et ta oli nii osav mees. Seda lugu ta ootamatult, jutustus. Sellepärast väidetavalt tema lauda erilist tungi polnud, sest kes seda ikka viitsis pikalt kuulata. Kaupmehe klubis olid ju niivõrd jõukad mehed ja nende soovid niivõrd olulised. Nõus olid nad maksma ja meeletult raha ja see on tüüpiline Venemaale mis iseloomustas ka välismaalasi. Rääkisime siin mõned nädalad tagasi, kuivõrd nad olid üllatunud, kuidas Venemaalt pidutseti ei rabanud mitte rikkus, vaid see, kuidas raha kulutati. Võib arvata, et mõni lord Inglismaal polnud vaesem kui vene kaupmees, aga nii nagu vene kaupmehed raha raiskasid, seda ei teinud mitte kee. Euroopas. Ja ka kaupmeeste klubis oli šikk tellida Strasbourgi pasteet tika koha pealt ja kui oli tegemist veel mingi asjaga, mille ette võis panna mingi geograafilise punkti siis loomulikult oli peene ette teatada, et see oleks nimelt seal meie variandis. Kui Viini SAISis olgu iilist ja sellega kaupmeeste klubi paistis silma. Eriti šikk, oli kokkade valik muidugi väga suur. Kui lõunasööki valmistas prantslasest kokk Olivier. Võib-olla see nimi seostub ka meil tänase päevani võib vahel tellida Olivier salati. Salat on just nimelt sellelt kokalt, nii et ta on kuulus koht ja edukas kulinaar. Edukas. Hiljem ehitatakse restoran, mis kannab ka nime Ermitasholiviee. Seal algselt käisid aadlikud, hiljem juba lihtsam seltskond ja eriti populaarne oli see koht Vene-Jaapani sõja ajal. Kui väga paljud inimesed olid ju rikastunud, me oleme nii harjunud, sõda toob häda ja viletsust, aga sõda toob ka teatud seltskonnale väga suurt rikkust. Sõda, vägi vajab varustust ja seal on ju erinevad lood, ei taha sinna aega enam tagasi minna. Aga keegi teenindu varanduse sellega, et meid sõjaväele näiteks niivõrd ebakvaliteetseid jalanõusid peaaegu, et need tallad ei ole mitte nahast, vaid papist ja muidugi teenib tohutu varandus. On kriminaalasi, on, on teisi, Ermitaažis mitmed kuulsad kabinetid kus rikkam kaupmehed söövad sellel hilisemal ajal just nimelt esimese põlve korid. No mida see tähendab? Me enam-vähem mäletame seda aastatest, 80.-te lõpp, 90.-te algus, aga vast vene jõukuritega ei ole mõtet ju ennast võrrelda, mastaabid on natuke teised näited ükskord kaupmeeste seltskond lugu on natuke julm, aga las ta iseloomustab seda mentaliteeti. Otsustasid, et nemad tahavad süüa ära kõige kuulsamas sea. Just nimelt sõna kuulsus on õige õige määratlus, antud juhul ja nimelt tol ajal Venemaal tõltutud kloun tanki ja tema etendused dresseeritud seaga ja neil on just idee siia see siga ja nad pakuvad lõpuks niivõrd kõrge hinna, et saavad oma soovi täidetud. Nisukesed lood on, on olemas. Tavaliselt Olivier Ermitaažis sõideti pärast teatrietendusi, nii et sealsesse kõik, kas kaupmees peab ennast teatris pingutama, kuulub asja juurde. Teatris käimine on noobel aga tapalt igav ja pärast seda inimesed elavad ennast seal kabinettides välja, et pidi vaatama ooperit, balletti, aga nüüd siis andke Klauni siga. Tõeline elamus. Neid näiteid leiab päris palju. Mis puudutab söökide juurde pakutavaid saiakesi ja pirukaid vahetevahel. Need on muidugi omaette kohad lihtsalt praegu seoses nende hullustega tuli see meelde vast kõige kuulsam nimi siin ja seal võib seda kohata. Kirjanduses olid Filippov Filippova, saiakesed, Filippovi pirukat, väga kuulsad pirukad. Nomenklatuur on lõputu pirukad, lihaga, pirukad, munadega, pirukad, seentega riisiga, lõputu jällegi jahu, spetsiaalne Tambovi kubermangu veskid, seda tootsid ja need pirukad lähevad ka tsaari õukonda lauale. Sarinna pidas neist eriti lugu. Rääkisime, et Moskva vesi on parem, vist oli sellest juttu eelmine kord ja need pirukad läksid sooja ahju kohe pärast seda kõnetati ja saadeti külmutatuna soojalt, siis külmetatud järsk temperatuuri muutus Peterburi Petrogradi, kus hiljem nad jälle uuesti soojendati, nii et need on need kuulsad Tilippovi pirukad. Väga suured maksid viis kopikat ja olid ka Tilippovi kohvipoed. Väliselt nägid välja väga-väga peened, aga reeglina käis küllaltki kahtlane seltskond aferistid. Seal koguneti tavaliselt enne hipodroomi võiduajamisi lepiti kokku, vahetati informatsiooni. Nii et kohana oli ta nagu oli. Filippova pirukatega on seotud veel üks lugu saiakestega ma ei tea kui võrdset tõenäol, aga ja praegu ma ei mäleta, kas see lugu oli Kylie rovskilt või olen ma seda kuskil mõnelt teiselt autorilt lugenud ja ta võib-olla ei kõla kõige isuäratavam alt, aga meie saade läheb eetrisse tavaliselt siis, kui hommikusöök on söödud ja kordus, mis siis, kui juba õhtusöök on söödud, sellepärast niisukesi isu soodustavaid lugusid rääkida. Ja nimelt väidetavalt kuulub sellele Filippo Villega rosinasaiakeste autorlus. Väidetavalt olevat tulnud sellele mõttele küllaltki imelikku teed pidi ja nimelt Ta varustas nende külmutatud saiakest ka tolleaegset kindralkuberneri sakrovski lauda. Ja juhtus niisugune kole lugu, et saiakese sisse me võime seda ette kujutada, kindralkuberner saiakest järsku näeb seal midagi väga koledat, ikka vahel juhtub. Ja selleks oli üks putukas üks putukas, no nimetame siis kohe otsesele putukanime ka, mis siin siis ikka solid taraka. Et juhtus niisugune kole lugu. Aga see tarakan, vaene tarakan, oli viibinud päris pikalt ahjus selle pärast, ega tema Välinemised muse järgi nii väga kindlalt ei saanudki öelda, mis enam oli. Ja ärritatud Sacrewski kutsus Filippovil välja, mis on, esitab talle kysimus ja päästev idee. Filippov olevat seal suhu pistnud jäänud rosin ja siit väidetavalt veel kord, ma ei tea, kui tõene see lugu on. Aga taoline lugu igatahes on kirjanduses leidnud kajastamist. Nii sünnib rosinasai, tekib ideel täpselt samuti nagu olevat olnud juhus taga. Venemaal olid üsna tuntud Mompatsiel andriin. Vas minuealised kuulajad mäletavad Mompanssi komme. Nab erinesid teistest selle poolest, et ei olnud mitte paberis, vaid lahtiselt. Ja oli väga konkreetne juhus. Elysee Vi juures töötas üks mees leidja Landrin. Ja tema töö seisneski, selles siis vastavat masinat polnud, ta keeras komme paberisse ja ükskord sügavas pohmellis kommidiliseeri juurde, aga paberisse nad keeramata saab riielda. Skandaal lüüakse oma kommikastiga tagasi, läheb kurvalt koju ja see üleelamine lisaks ilmselt joodud viin, need viin tuleb meil jälle sisse, muidu oleme jälle viina unustanud. Nii et ega see minek tal nii lihtne ei olnud, väsis ära, istus kuskile pingile. Saatus tahtis, et see pink oli ühe gümnaasiumi juures parajasti vahetund, gümnasistid jooksevad sealt välja võima jälle ette kujutada ilusates koolivormides. See on aktuaalne teema koolivorm ja näevad seal onu, kellel on, ütleme, kastikene ja seal on kommid ja kommid ilma paberita, seal olevat kuidagi nende tähelepanu köitnud. Nad olevat küsinud siis arvates, et see ongi kommi müüa sealt neid komme veel üks vahemärkus kommi müüa koos kommidega onu tol ajal pargipingil kooli lähistele tekitanud kelleski mitte mingisuguseid kahtlusi, need köik talle lähenevad ja tal tekib idee ja miks ka mitte neid müüa. Ja sääri seisnebki paberites Ta kommide müümises, nad on natukene odavamad ärion. Kas nii, et niisugused lood, teine klubi kuulus kulubi oli inglise klubi? Klubi peaks olema väga paljudel silmi ees. Kui omal ajal televisioonis kanti üle neid suuri paraade esimese maali, üheksanda mai või oktoobrirevolutsiooni pühade puhul siis punane hoone, mis hiljem oli revolutsioonimuuseum, Hermitaaži vastassuunal, võiks enam-vähem nii-öelda, oli tol ajal inglise klubi ja kuulsad olid seal pidulikud lõunat nad toimusid, algasid kell kuus. Personal kõik koristajat, köögi, abitöölised, kõik mehed, nii et naise jalg üle selle klubi läve astuda ei tohtinud. Tavaliselt need lõunasöögid algasid suupistete lauast eraldi ruum, kus olid suupisted ja siis mindi saali ja lõunati. Joodis seal tavaliselt depre veine olid tol ajal kõige kuulsamad veinid ja nende Pree veinidega on ka seotud üks tore lookene ja nimelt ilmselt mis puudutab viina, siis peaks olema ka mitte viina joojatele tuntud nimi. Smirnov. Jõuame võib-olla tulevikus sellest natukene rääkida. Aga teotaks Smirnov viinatootja, tal oli kaks abilist. Garcin ja maga tõrjov. Ja nad otsustasid alustada oma äri. Väga sageli juhtub, et partneril või peremehel läheb nii hästi ning siis olla tema teenistuses võiks üritada, ise alustavad veinitootmisega, see vein on väga vilets, laednen halvasti, keegi ei osta. Jälle üks suhteliselt päästev juhus, väidetavalt olevat astunud nende veinipoes sisse keegi mees. Küllaltki räpane kerjuse moodi väljanägemiselt aga ulatab oma passi ja näitleja annab neile seda dokumenti ja seal on kirjas tema perekonnanimi ja see oli ka deebeevee. Ja nad võtavad ta nime pärast kampasesse nime annab neile õigustus toota ka depre veini. Ja peaaegu üks etikett ainult selle vahega jälle küsimus autoriõigustest, kui palju on vaja, et asi oleks natukene teistsugune? Deperee veinil, originaalvariandis etiketil on kotkas ja selles variandis on vares. Ja ta lihtsalt oli isegi nii, et kui natukene lihtsamad inimesed näiteks korraldasid pulmi siis ja me võime jälle endale silmi ette manada pikk-pikk, pulmalaod peremehel aga palju pererahval väga palju raha ei ole ja antakse käsk, et kuni selle paari nii, aga kõige tähtsamad külalised istuvad pruutpaarile seal kuskil lähedal, et sinna pange Debreed kotkaga. Aga hiljem pange juba varesega. Ja erinevus on ju nii väike. Tavaliselt võib-olla ei panda tähele, see on siis Bree. Tavaliselt nendes restoranides ja kõrtsides, kui rääkisime suurtest restoranidest, Sankt-Peterburis teenindav personal oli valdavalt tatarlased, Moskvat, Rahtrites, peamiselt Jaroslavli kubermangus pärit poisid. Ja kala oli selline, et vanemad tõid nad linna. Sõlmiti leping ja umbes aasta tuli töötada nõude pesijana. Kui ilmnes, et noormees on taibukas siis ta läks umbes pooleks aastaks kööki ja oli seal abitöödel. Ja siis neli aastat abi kelnerid. Ja alles pärast seda võistas saada kelner. Selle aja jooksul pidi ta olema ise võimeline endale kelneri rõivad lihtsamatest kohtadeks olid nõndaks mustad püksid ja valged särgid ja ta pidi olema võimeline neid varuma kuus paari. Ja üldse tava oli selline teenindaval personalil taolisele teenindaval personalile palka ei makstud, nemad maksin hoopis peremehele, mis ikka loogiline ja legaliseeris kogu jootrahasüsteemi. Et teatud protsent sellest jäi neile ülejäänud maksid peremehele, nii enam-vähem süsteem töötas. No võib-olla veel neid kohti on ju nii palju. Aga Nad olid kõik tuntud mingi oma söögi või oma tavade poolest. Näiteks, mis puudutab nii kuulsaid, sakuskasin hiina juurde, siis need olid vast kõige kuulsamad Arsentitši trahtris. Ja seal olid väga tuntud singid ja kõikvõimalikud kalad, neid ei jõua loetleda. Aga sinna juurde läks rõigas. Ja see rõigas oli valmistatud punasel leiva äädika baasil. Kuidas see täpselt toimus, ei oska teile öelda, aga need olid kuulsantsakuskand, kuulsad sakuskad, Arssent George on väga soliidne, vaikne koht, suitsetada seal ei tohtinud, näiteks. Ponomarjovi trahter oli kuulus selle poolest. Sealt sai ühelt vanamehelt laenata raha. Nii, seda meest nimetatakse tavaliselt räpane vanamees on lisatud tema iseloomustamiseks, see oli nüüd täpselt Kylie rovski juures. Elas ta korteris trahtri lähistel, üksi saabus alati kell 11 täpselt. Ja Ta tundis huvi, küsis, kas ei ole jäänud üleeilse päeva personalitoitu ja see on nende peenete kohtade Ponovarjovi trahter küll nende hulka ei kuulunud, tavapersonalile keedeti eraldi, kuigi jäi ju meeletult üle, aga see lihtsalt läks prügimäele. Ja võib-olla taga on ka klientide teadmine, et nemad ainult söövad seda ei ole niimoodi, et sa tellid selle pasteedi kuskilt Prantsusmaalt jaksad süüa pool ja kelner pärast hiljem lõpetab selle teise poole, nii et need on eraldi asjad ja köögi personalil on oma supp, oma praed ja oma teised toidud. Ja tema nüüd küsib, kas ei ole juhuslikult jäänud midagi üle selle personalivalikust? No loomulikult alla siis midagi jäeti. Tavaliselt oli see, kas kapsa subsi, mingi pudru ja nii edasi jõi, ta teeb Poola kopika eest ja tegi kõige odavama sigari ühe kopika eest. Ja üldiselt peamine selle mehe sissetuleku allikas oli raha laenamine väga suure protsendiga muidugi. Aga temaga said rahaga need, kes pangast poleks saanud, selliseid inimesi on ju alati olnud ja neile peavad ju ka keegi raha laenama. Nepam pankur mingis mõttes liigkasuvõtja oleks õigem, tema kohta võib öelda. Ja kui keegi ja see olnud asjaga väga hästi kurssi viidud, saades temaga seal tellis endale teed suhkruga, siis sellele ei olnud muidugi mitte mingisugust lootust talt raha laenata sele pääst. Kardašov ütles talle, et sul läheb nii hästi, kui sina saad endale lubada. Tema ju ei saa lubada endale teed suhkruga, kui sina saad seda lubada. Mis alust on surnud nii vaeselt mehelt raha laenanud. Kui ta suri, leiti tema päris rahapakk. Rahapakke hoidis ta neid valdavalt ahjus, tal oli lastud ehitada meeletult suur ahi. Seda ahju, muidu võib tekkida küsimus, kuidas raha oli ta paberraha ahjus kui ahju kütta. Ahju ta loomulikult ei kütnud, sest raha tuli ju kokku hoida. Sinna ahju sisse oli ehitatud midagi giljotiini taolist, nii et kui varas oleks sinna sisse roninud, siis ta oleks lõpetanud väga kurvalt. Õnneks seda muidugi kordagi ei juhtunud. Ka keldris kirstud, seal kokkuhoid, tud leivatükikesed segamini rahapakkidega. Igatahes kui politsei lõpuks selle kõik kokku Lugassaadi ligikaudu 30 miljonit rubla. Väga raske on öelda, mis on 30 miljonit rubla tänapäeval, aga ma arvan, et see on rohkem kui 300 miljonit krooni kindlasti rohkem. Nii et see oli törts trahter, Ponomarjovi oma ja kuulus oli ta ainuüksi sellepärast ei olnud seal mitte mingisuguseid erilisi roogi, aga seal istusse mees pärast Arsentitsi, kus oli soliidne olla vaikne, rääkisime, seal ei ole mingeid ekstsesse. Mindi tavaliselt Pugnovi juurte ja Bognoomi juures juba möllat. Pub noor juures oli ka, kuulas keegi kaupmees, kes olevat Pub noori kõrtsi trahtrid külastanud aastaid, võib-olla kümneid aastaid. Ja selle aja jooksul teati juba mina talle lauale kanda ja ta olevat esitanud vaid või rääkinud tema seal siis niimoodi, et tema jutt olevat piirdunud vaid ühesõnaga ühesõnaga, mida ta esitas vahetevahel. Ja see sõna oli squalki kui palju ja nimelt sünge mees aeda ahelale ta tahtmine midagi purustada naermuslikus variandis olevat virutanud pudeliga peeglisse ja ei mingeid emotsioone, ainult küsimus, kui palju ta maksab kõik kinni ja rohkem polevat mehest midagi rääkinud. Sellel veel oli all veel alumine korrus, seda kutsuti türa auks ja sinna lasti ainult mehi. Ja seal olevat selline kisa ja lärm ja joodija, laaberdati, kuulsad suured praed, need seal elasid ennast kaupmehed, rikkad inimesed lihtsalt välja, aknaid ka ei olnud, nii et keegi ei näinud, mis seal toimus, naised ka pealt ei näinud, kuidas siis nende mehed seal laaberdasid ja möllas? Neid kohti on tunduvalt rohkem, kui meil aega nimetan, võib olla veel paar tükki, mis on andnud meile midagi, mida naudime võib-olla tänase päevani. Näiteks Peterkov oli tuntud oma odavad valvelõunate poolest ja Petrakofimi nii praak, mis nüüd täna on, see trükiti ära ajalehtedes, nii et inimene, kes hommikuajalehe sai, sealt juba tead aha, mis täna Peterkopis on ja miks ma tahtsin Peterkopi just nimelt mainida välja valida nende sadade seast. Nii et need nii armastatud Schlutid ja kui me tuletame ka oma ajalugu meelde meie äritegevuse sündi siis osaliselt oli ju suhkru ja teede ääres šašlõkki praadijat, nii et need šašlõki tavašašlõkki ka siia Venemaal, see on sellest ajast ja tänu sellele traagrile. No veel üks trahter päris lustakas oli, kargab kovi oma ja sõjatrahter oli võib-olla kuulus selle poolest, et mitte keegi sinna ei tahtnud minna tööle, ettekandjateks, väidetavalt oli sellest Rahtrist suuri raskusi, et saada teenindavat personali. Ja mõnikord olen ma ka esitanud küsimusi õe, kui on see teema olnud kunagi kunagi ammu vist nendest rahtetest rääkisime, aga kes on unustanud siis või praegu üritada lõpetuseks lahendada mõistatuse milline oli siis publik, kes kogunesid sellesse trahtri, et teenindavat personali sinna leida oli peaaegu võimatu. Mille poolest oli see publik niivõrd ebameeldiv? Nüüd on paar sekundit möödas ja vastus on järgmine. Sinna kogunesid tavaliselt hommiku viie-kuue paiku kui ülejäänud trahtrite kelnerit, kui nende tööpäev oli läbi. Pinged vajasid maandamist ja kosutada, et see inimene, kes oli eelnevalt 10 12 tundi kedagi teenindanud, nüüd elas nende teenindajate peale ennast välja ei sobinud ükski asi ja sinna personali leida oli päris raske. Aga neid kohti on tõesti lõputult, isegi niivõrd sümpaatsed ja meeldivat kohad ei tea tänapäeval nagu oleks köite, aga pole kuulnud, et oleks mõni kohvik kõrts, ma ei tea, kuidas seda nimetada, kõrtsiks vist ei sobi. Kuhu oleksid kogunenud Moskvas taoline koht, tol ajal oli inimesed linnulaulu austajad, nii et seal olid puurid lindudega sinna koguneti, varahommikul võeti siis nad katted maha ja näiteks kuulati linnulaulu. Ka nisukesed Nad olid olemas. Ja see on nüüd nii ilus söögi-joogikoht ja Liina seal nüüd vaevalt joodi ja sellepärast oleks ta ka hea punkti panekuks. Tead, selle, selle teadmisega võiks lõpetada ja järgmine kord lähme siit juba edasi.